Muidugi jätan, mida ilusam teenindaja seda rohkem saab. 5-10 euri oleneb bimbost
Change
Sellel teemal on 43 vastust
#41
Postitatud 23 aprill 2015 - 12:44
#42
Postitatud 23 aprill 2015 - 19:25
USAs on vähe teine teema ka muidugi, seal on tihti arvesse juurdegi arvestatud jootraha või "teenindustasu". Ühiskondlikud normid on vähe teised. Jaapani või Koreas näiteks on tipi jätmine lausa solvav teenindaja suhtes. Kõik sõltub ühiskonnast. Eestis pole mingit konkreetset normi, seetõttu ka see teema. Eestis on hea teeninduse eest norm jätta 5-10%, aga pole kohustuslik - selline tekst on igas Eesti guidebookis, travel infos jms. Kui oleks konkreetne tip või no-tip siis oleks kogu see teema mõttetu.
Suurte gruppide puhul on Eestis ka muidu väga paljudes kohas arvel juures "teenindustasu". Kui sa ikka 20+ inimesega pead tegelema siis on see paras porno ja üldiselt mingid suured seltskonnad (eriti firmapeod) ei jäta kunagi jootraha, seetõttu seda nüüd rakendakse ka Eestis.
Fun fact: nõukaajal oli Eestis kohti kus teenindajad ei saanudki palka, elasid jootrahast. Samas sel ajal kuskile fäänsisse kohta minnes oli elementaarne jootraha jätmine, sa lihtsalt ei käinudki sellistes kohtades kui sul polnud jootraha jätta.
Suurte gruppide puhul on Eestis ka muidu väga paljudes kohas arvel juures "teenindustasu". Kui sa ikka 20+ inimesega pead tegelema siis on see paras porno ja üldiselt mingid suured seltskonnad (eriti firmapeod) ei jäta kunagi jootraha, seetõttu seda nüüd rakendakse ka Eestis.
Fun fact: nõukaajal oli Eestis kohti kus teenindajad ei saanudki palka, elasid jootrahast. Samas sel ajal kuskile fäänsisse kohta minnes oli elementaarne jootraha jätmine, sa lihtsalt ei käinudki sellistes kohtades kui sul polnud jootraha jätta.
I don't do drugs, if I want a rush, I just get out of a chair when I'm not expecting it.
#43
Postitatud 03 jaanuar 2017 - 03:45
Jaapanis ja Koreas ei ole tipi jätmine solvav, see on pigem müüt, sest see ei ole neil lihtsalt tavaks. Teenindajate palgad on piisavalt inimväärsed, nii et üleliigse raha jätmine põhjustab teenindajas üldiselt lihtsalt segadust.
Kuna olen ise ka nüüd mõned kuud kelnerina ühes Tallinna restoranis tööd teinud, siis mõtlesin, et jagaks ka mõningaid mõtteid. Pühade ajal olid üldiselt inimesed küllaltki helded. Negatiivseks üllatuseks olid 1-2 jaanuari venelaste massid, kes minu kogemuse põhjal on konkreetselt ainsad, kelle seast 90% keelduvad inglise keelt kõnelemast ja kellel jääb alati õigust veel ülegi, kui nendega vene keeles rääkida ei oska. Aga mida rohkem keeli suus, seda kergem nö rahvusvahelise klientuuriga restoranides tööd teha on, nii tipi kui ka üldise emotsiooni mõttes.
Eestlased (vähemalt meie restoranis) on ühed helgemad tippijad, soomlased täiesti 50-50. Mõned viskavad väga normi jotsi ja mõned teevad 500 arve ja ei jäta pennigi. Endal on tööd loomulikult kergem teha, kui tipile ei mõtle ja nö fookus püsib rohkem paigas, aga kui tegeledki konkreetselt terve õhtu 12-liikmelise lauaga, kes lauda minnes iga kord midagi juurde tellib ja siis külaliste lahkudes laualt ümmarguse nulli leiad, siis võtab natuke kukalt kratsima, kui oleks samal ajal võinud üle viie laua võtta ja nende pealt täiesti arvestatava tipi koguda. Aga eks see ole mingis mõttes empaatia küsimus - kui ise pole sellises bisnessis sees olnud, siis ei saa aru, kui palju pühendumust suured lauad nõuavad või isegi olulisem - seda, kui palju potentsiaalset raha see teenindajalt ära võtab (või siis on inimesed sellest teadlikud ja neil on lihtsalt pohhui).
Üldiselt jotsi kohta nuriseda ei oska. Kuigi summa kõigub olenevalt päevast väga mastaapselt ja aeg-ajalt kuuleb lugusid kohtadest, kus tõmmatakse jotsiga mingi 200-400 õhtul taskusse (iseasi kui tõesed need on), siis ei oska ikkagi kurb olla - terve riik on täis sama madala töötasuga ameteid, kus jootraha absoluutselt ei eksisteeri. Kui töö iseenesest ei meeldi, siis ei ma ei leia võimalust suuri jotse taskusse lükata ja seega ka motivatsiooni töö edasi tegemiseks.
Kuigi ise eelistaksin ikkagi pigem Aasias levinud kõrgemat palka ja tipi praegusel kujul kaotamist, sest see panustaks nii majandusse kui ka tulevikus pensionisse ja muudesse sotsiaalhüvedesse, siis omal käel põhipalga+tipi+boonuse kokku liitmine ja selle jagamine tehtud töötundidega annab mõista, et see on täielik utoopia praegusel hetkel. Selle summa maksmine tööandja poolt teenindajatele oleks banaalne ja ma usun, et langeks ka üldine teeninduse tase motivatsioonipuuduse tõttu.
Kuna olen ise ka nüüd mõned kuud kelnerina ühes Tallinna restoranis tööd teinud, siis mõtlesin, et jagaks ka mõningaid mõtteid. Pühade ajal olid üldiselt inimesed küllaltki helded. Negatiivseks üllatuseks olid 1-2 jaanuari venelaste massid, kes minu kogemuse põhjal on konkreetselt ainsad, kelle seast 90% keelduvad inglise keelt kõnelemast ja kellel jääb alati õigust veel ülegi, kui nendega vene keeles rääkida ei oska. Aga mida rohkem keeli suus, seda kergem nö rahvusvahelise klientuuriga restoranides tööd teha on, nii tipi kui ka üldise emotsiooni mõttes.
Eestlased (vähemalt meie restoranis) on ühed helgemad tippijad, soomlased täiesti 50-50. Mõned viskavad väga normi jotsi ja mõned teevad 500 arve ja ei jäta pennigi. Endal on tööd loomulikult kergem teha, kui tipile ei mõtle ja nö fookus püsib rohkem paigas, aga kui tegeledki konkreetselt terve õhtu 12-liikmelise lauaga, kes lauda minnes iga kord midagi juurde tellib ja siis külaliste lahkudes laualt ümmarguse nulli leiad, siis võtab natuke kukalt kratsima, kui oleks samal ajal võinud üle viie laua võtta ja nende pealt täiesti arvestatava tipi koguda. Aga eks see ole mingis mõttes empaatia küsimus - kui ise pole sellises bisnessis sees olnud, siis ei saa aru, kui palju pühendumust suured lauad nõuavad või isegi olulisem - seda, kui palju potentsiaalset raha see teenindajalt ära võtab (või siis on inimesed sellest teadlikud ja neil on lihtsalt pohhui).
Üldiselt jotsi kohta nuriseda ei oska. Kuigi summa kõigub olenevalt päevast väga mastaapselt ja aeg-ajalt kuuleb lugusid kohtadest, kus tõmmatakse jotsiga mingi 200-400 õhtul taskusse (iseasi kui tõesed need on), siis ei oska ikkagi kurb olla - terve riik on täis sama madala töötasuga ameteid, kus jootraha absoluutselt ei eksisteeri. Kui töö iseenesest ei meeldi, siis ei ma ei leia võimalust suuri jotse taskusse lükata ja seega ka motivatsiooni töö edasi tegemiseks.
Kuigi ise eelistaksin ikkagi pigem Aasias levinud kõrgemat palka ja tipi praegusel kujul kaotamist, sest see panustaks nii majandusse kui ka tulevikus pensionisse ja muudesse sotsiaalhüvedesse, siis omal käel põhipalga+tipi+boonuse kokku liitmine ja selle jagamine tehtud töötundidega annab mõista, et see on täielik utoopia praegusel hetkel. Selle summa maksmine tööandja poolt teenindajatele oleks banaalne ja ma usun, et langeks ka üldine teeninduse tase motivatsioonipuuduse tõttu.
täna mängid saksofoni, homme reedad kodumaa
#44
Postitatud 05 jaanuar 2017 - 23:02
Arvestades, et vähegi viisakates ja populaarsetes eesti restoranides töötades saab tippide ja muude boonustega kokku kergelt üle 1000€ kuus kätte, siis sellise ametliku palga maksmine tundub suht utoopiana, võrreldes veel siin näiteks õpetajate, politseinike vms. väljaõppinud spetsialistide palku.
I don't do drugs, if I want a rush, I just get out of a chair when I'm not expecting it.
3 kasutaja(t) loeb seda teemat
0 liiget, 3 külalist, 0 anonüümset kasutajat