Olles ise töötanud restoranis siis pole küsimustki jootraha jätmises, kui ikka käid söömas kohas kus on lauateenindus jätan alati ~10% arvest, välja arvatud juhul kui teenindus on tõepoolest alla arvestust. Erandjuhtudel ka rohkem kui tõesti asi väärt oli seda.
Võite arvestada, et jootraha moodustab restoranis teenindaja sissetulekust umbes 50%, palgad on selles sektoris üldjuhul väga madalad, keskmine teenindaja saab 500€ bruto. Edukamates kohtades on palgad muidugi natuke kõrgemad aga mitte oluliselt.
See milleks teenindaja restoranis tööd teeb ongi jootraha, sinu "aitäh" ei huvita mitte kedagi, jootraha on tema töö väljund. Inimesed kes jootraha ei jäta ei saa restoranis ka teenindust, nii lihtne see ongi. Alandav ei ole see kohe kindlasti, ainus asi mis on alandav teenindaja jaoks on see kui sa viskad talle vask-kopikaid või jätad naeruväärselt väikese protsendi (a'la 200€-ne arve ja jätad 1€ tippi), see tipp lendab lihtsalt kassasse, sest kedagi ei koti.
Ilmselgelt on inimestel rahakott erineva paksusega, aga kui sa jaksad 100€ õhtusöögi eest välja käia, siis ilmselgelt see 5-10€ lisaks visata ei käi su rahakoti pihta. Teenindajad oskavad muidu üllatavalt hästi inimest lugeda, umbes 80% juhtudel saad sa juba tellimus võttes aru kas inimene jätab tippi või mitte, seda on inimese olekust, käitumisest ja ka tellimusest aru saada.
Mis isiklikke kogemusi puudutab siis rekordsummaks on veel krooniajal saadud Norra poissmeeste peolt natuke üle 6000.- mis tol ajal (2010) oli ikka väga utoopiline summa. Keskmine päevane tipp tiheda liiklusega Eesti tipprestoranis oli ~40-50€ päevas. Parematel päevadel küündis 100€-ni, halvematel jäi sinna 20-30€ kanti.
//EDIT: Kohas kus mina töötasin läks kogu tipp kõigi vahel jagamiseks + 1 osa ka köögile. Kui töötada kohas kus jootraha on individuaalne on see palju kõikuvam, summad võivad olla oluliselt suuremad, samas ka pea olematud.
Muutis XchopperX, 26 märts 2015 - 23:28.
I don't do drugs, if I want a rush, I just get out of a chair when I'm not expecting it.