Sellel teemal on 386 vastust

[enness]

Rohelised tipust ära ja enam täpsemad poleks need tulemused saanud olla.

[haribo]

Ma pole mingi asjatundja, nagu enamus siin, aga siiski on mõned küsimused.
Nimelt miks paljud teist pooldavad reformierakonda, kes mõtleb vaid riigikassale ja inimestest ei tee väljagi? Minu pea ütleb, et kui toetada neid ~80% inimesi, kes saavad sandikopikaid ja neil palka natukenegi rohkem kätte jääks, siis elavneks kogu rahvas ja tänu sellele ju tegelikult ka saaks riik omakorda maksude ja aksiiside pealt raha.

Astmeline tulumaks on sama asi, millest ma aru ei saa, miks inimesed seda ei poolda...rikkal pole ju vahet, kas ta saab 4000 või 3000 euri. Asi on pigem peas ja harjumustes kinni. Samas 400 euri teeniv inimene võidaks endale lisaraha (kasvõi see 100 eurot on suur raha), et maksud ja võlad ära maksta ja ehk natukenegi säästa, et perega 1 toalisest 2toaline korter asemele muretseda.

Arstiabi ja haridus on ka nii nagu on...teoreetiliselt võid ju aja panna, aga praktika näitab seda, et aja saad 3kuu pärast ja kui aeg kätte jõuab, siis arst on vihane, et miks sa kohe ei tulnud, kui sul mure oli (endal vastav kogemus allergoloogiga olnud ) ja saadab su minema, kuna nüüd ta ei saa enam midagi teha ja uurida. Ja kas tõesti 7 aastane laps peab käima 30 km bussiga iga päev, et koolis käia? Jah, mul on endal tutvusringkonnas sellised lapsed olemad, kuna külakoolid suletakse ja jäävad ainult igasse linna gümnaasiumid, kuhu sisse saavad vaid parimad.

Eestil pole ühtegi võlgu (vähemalt niipalju kui mina tean?), samas teistel riikidel kõikidel on ja selle raha eest nad arendavad ja investeerivad, et saada paremaks. Mina aru ei saa, miks Eesti ei riski ja ei panusta tulevikku?



Kõik need küsimused on lihtsalt väiksed mõtted, heiti pole vaja, aga selgitustega kommentaare ootaks küll, miks minu seisukohti pooldate/ei poolda.

//Erakondadest endal eelistusi pole, kuna igal ühel omad miinused küljes. Ühel juhul kannatab majandus, teisel inimene....kuldset keskteed pole, kus mõlema peale mõeldaks paraleelselt.

Muutis haribo, 26 jaanuar 2015 - 23:21.

[Roman]

milann, on 26 jaanuar 2015 - 20:57, said:

Roman, on 26 jaanuar 2015 - 19:07, said:

latvian, on 26 jaanuar 2015 - 18:40, said:

valijakompass.err.ee väljas kui keegi pole veel facebooki jõudnud sisse logida.

tuleb välja, et olen põhjendamatult karm olnud Vabaerakonna vastu (61) ja sinisilmselt reformi armastanud(52). Kuna tegu on mõlema äärmusega, siis tulemuseks on ainult see, et mind esindavat erakonda Eestis pole.

Töötutele mõeldud hüvitisi ei tohi suurendada, sest see pärsib nende tagasipöördumist tööle.
Töötutele mõeldud hüvitisi ei tohi suurendada, sest see pärsib nende tagasipöördumist tööle
Mis kuradi loogika see on :D

See on päris aus loogika ju?

Kui sa lased inimestel elada nagu vürstid siis nad arvavad ka, et nad on vürstid.
"oh, tööle pole vaja minna raha saan ikka"

Tänapäeva inimest ei koti eneseteostus vms, et sellepärast tööl käia.

Oota , aga sa pole ju kunagi tööl käinud ?
...


Point on see, et kui töötule inimesele pakkuda mingitki toetust, sellel ajal kui ta omale järgmist tööd otsib, siis ei ole ta nõud 300 euro eest su ema tagant kontoris koristama, vaid ehk kaupleb ennast 400 peale kuhugi tööle. Praegu ongi pigem selline olukord, kus paljud inimesed ei ole võimelised omale inimväärilist palka teenima kuna lihtsalt muud võimalust ei jää, 2 kuud ilma palgata = kolmesilmaliste perekond on kadunud.
Ära hakka kirjutamagi ,aga ma olen põhikooli kõige kõvem malevend ja käin olümpiaadil, sest koristajaid jne peab ka olema, kui neilt võtta eluks vajalikud vahendid siis üsna varsti ei saa sa emmelt kommiraha enam

*
Oled kuulnud väljendist "õpitud abitus"? Vaatame nt. Taanit kus kuni 4 aasta jooksul pärast koondamist saab abiraha umbes 90% kuupalga ulatuses. Kas sa tahaksid tööle tagasi minna kui sa oled kuskil aastake juba tööst "puhanud" ja ilma töötagi hea elu peal olnud?
*
Jah mina isiklikult läheks tööle tagasi vabalt, kuna ma ei suuda puhkuselgi nädal aega olla, veel vähem mõned kuud kodus istuda...
Olen tõesti kuulnud igasuguseid väljendeid, sealhulgas "kindlalt edasi" , mis pigem väljendub nagu kolm sammu tagasi ja üks edasi.
Ma ei mõtlegi mingit krdi 90% palgast jne, lihtsalt kui näiteks mina peaksin töö kaotama, siis eelistaksin võimalust omale samaväärne/parem töö otsida kui kohe kuhugi orjama minna, sest muidu lihtsalt ei tule omadega välja.
See krdi reformipoliitika on muidu mõneti isegi mõistetav aga totrad vabandused nagu jsut see mis sa välja tõid, on ikka täielik debiilsus.

Siinokhal ei käi jutt Taanist, kus inimesed kes vähegi liigutada viitsivad saavad eluks vajalikku raha, vaid ikkagi Eesti riigis, muutusi on vaja ja kiirelt...

Muutis Roman, 26 jaanuar 2015 - 23:28.

[milann]

Roman, on 26 jaanuar 2015 - 23:23, said:

milann, on 26 jaanuar 2015 - 20:57, said:

Roman, on 26 jaanuar 2015 - 19:07, said:

latvian, on 26 jaanuar 2015 - 18:40, said:

valijakompass.err.ee väljas kui keegi pole veel facebooki jõudnud sisse logida.

tuleb välja, et olen põhjendamatult karm olnud Vabaerakonna vastu (61) ja sinisilmselt reformi armastanud(52). Kuna tegu on mõlema äärmusega, siis tulemuseks on ainult see, et mind esindavat erakonda Eestis pole.

Töötutele mõeldud hüvitisi ei tohi suurendada, sest see pärsib nende tagasipöördumist tööle.
Töötutele mõeldud hüvitisi ei tohi suurendada, sest see pärsib nende tagasipöördumist tööle
Mis kuradi loogika see on :D

See on päris aus loogika ju?

Kui sa lased inimestel elada nagu vürstid siis nad arvavad ka, et nad on vürstid.
"oh, tööle pole vaja minna raha saan ikka"

Tänapäeva inimest ei koti eneseteostus vms, et sellepärast tööl käia.

http://www.nber.org/papers/w11760.pdf (tegelt läbi mitte, lõpp pole tähtis, aga esimesed leheküljed küll)
Loe palun see läbi ning ära baseeru poliitikamuutmist sellele, et "aga mina ei teeks nii".
Aitäh.
e/
Kuna enamus ei loe nvn siis kirjutan siia veits.

Olenemata sellest, mida sina teeks, kas sa läheksid tööle tagasi või mitte, on iga majandusteadlane ja statistik saanud aru, et töötusehüvitised suurendavad töötust ning sellel samal lihtsalt põhjusel, mis ma ennem välja tõin. Pmts see moral hazard, et tal ei ole initsiatiivi otsida enam tööd, see on sama põhjus, miks näiteks sellised asjad nagu kodanikupalgad ei ole mingil määral parimad ideed.
Seda kaitseb nii loogiline analüüs, kui ka empiiriline statistika.

Muidugi annab siin vastu ka vaielda.
Eeldame, et meil on näiteks mingi oma ala tipp, nt insener. Ta lastakse lahti ning säästusi ka pole ja tulenevalt sellest ta võibolla hakkabki seda "orjatööd" tegema, millest sa räägid, siis sellest tulenevalt majandus kaotab, sest tal pole aega otsida seda tööd, kus ta tegelikult olema peaks ja ta oleks nö "underemployed".

Samas saab seda kõike ümber lükata sellega, et mida kõrgem palganumber/kõrgem töökoht on, seda väiksem % on tavaliselt vallandamistel. (USA statistika, Eesti oma ei tea)
Ning sellest tulenevalt majandus kaotaks ikkagi sellega, kui töötushüvitised oleks liialt suured.

also pls väldi seda, et hakkad mind isiklikult ründama
veits leim

Muutis milann, 27 jaanuar 2015 - 00:01.

[Roman]

milann, on 26 jaanuar 2015 - 23:37, said:

Roman, on 26 jaanuar 2015 - 23:23, said:

milann, on 26 jaanuar 2015 - 20:57, said:

Roman, on 26 jaanuar 2015 - 19:07, said:

latvian, on 26 jaanuar 2015 - 18:40, said:

valijakompass.err.ee väljas kui keegi pole veel facebooki jõudnud sisse logida.

tuleb välja, et olen põhjendamatult karm olnud Vabaerakonna vastu (61) ja sinisilmselt reformi armastanud(52). Kuna tegu on mõlema äärmusega, siis tulemuseks on ainult see, et mind esindavat erakonda Eestis pole.

Töötutele mõeldud hüvitisi ei tohi suurendada, sest see pärsib nende tagasipöördumist tööle.
Töötutele mõeldud hüvitisi ei tohi suurendada, sest see pärsib nende tagasipöördumist tööle
Mis kuradi loogika see on :D

See on päris aus loogika ju?

Kui sa lased inimestel elada nagu vürstid siis nad arvavad ka, et nad on vürstid.
"oh, tööle pole vaja minna raha saan ikka"

Tänapäeva inimest ei koti eneseteostus vms, et sellepärast tööl käia.

http://www.nber.org/papers/w11760.pdf (tegelt läbi mitte, lõpp pole tähtis, aga esimesed leheküljed küll)
Loe palun see läbi ning ära baseeru poliitikamuutmist sellele, et "aga mina ei teeks nii".
Aitäh.
e/
Kuna enamus ei loe nvn siis kirjutan siia veits.

Olenemata sellest, mida sina teeks, kas sa läheksid tööle tagasi või mitte, on iga majandusteadlane ja statistik saanud aru, et töötusehüvitised suurendavad töötust ning sellel samal lihtsalt põhjusel, mis ma ennem välja tõin. Pmts see moral hazard, et tal ei ole initsiatiivi otsida enam tööd, see on sama põhjus, miks näiteks sellised asjad nagu kodanikupalgad ei ole mingil määral parimad ideed.
Seda kaitseb nii loogiline analüüs, kui ka empiiriline statistika.

Muidugi annab siin vastu ka vaielda.
Eeldame, et meil on näiteks mingi oma ala tipp, nt insener. Ta lastakse lahti ning säästusi ka pole ja tulenevalt sellest ta võibolla hakkabki seda "orjatööd" tegema, millest sa räägid, siis sellest tulenevalt majandus kaotab, sest tal pole aega otsida seda tööd, kus ta tegelikult olema peaks ja ta oleks nö "underemployed".

Samas saab seda kõike ümber lükata sellega, et mida kõrgem palganumber/kõrgem töökoht on, seda väiksem % on tavaliselt vallandamistel. (USA statistika, Eesti oma ei tea)
Ning sellest tulenevalt majandus kaotaks ikkagi sellega, kui töötushüvitised oleks liialt suured.

also pls väldi seda, et hakkad mind isiklikult ründama
veits leim

Veic leim aga kui sa reaalselt mõnda aega tööd teed, siis saad ehk paremini aru ka miks soldat üle 400 euro kunagi palka ei saa näiteks.
Ning see " usa statistika " on sul ka puusse, räägime ikkagi Eestist, kus majanduslik seis on väga palju kehvem, nii keskmisel inimesel kui üleüldse inimestel.

Mingid random google artikklid ja muu uskumatult põhjatu statistika ei määra siiski siinkohal mitte midagi.
Kui sa tõesti arvad, et töötuskindlustust ei tuleks kellelegi maksta, siis oled sa väga kõrgelt kukkunud ärahellitatud laps lihtsalt. Mingit reaalse maailma taju siinkohal küll ei eksisteeri vist.

Pmst sinu loogika järgi võiks ju töötuskindlustusmaksu ära kaotada ning töötukassa kinni panna? Küll see oleks alles kasulik meie riigile, mis ?

Ning googelda nüüd " why unemployment benefits are good " , ning siis näed, et nii + kui - artikkleid on väga palju, need ei kaalu siinkohal küll mittemidagi

Ma ei ürita sind nüüd otseselt solvata või rünnata. Ma ei saa aru kuidas mõned su postitused kattuvad 100% minu mõtetega ja mõned jällegi 100% mitte, eks see olegi üks põhjustest miks ma siin foorumis üldse käin

Muutis Roman, 27 jaanuar 2015 - 00:27.

[milann]

Oma ideoloogiast lähtuvalt jah, ma leian, et riigi roll peaks olema minimaalne majanduses. Ning sellest tulenevalt leian, et töötukassa on pmts raharaiskamine lihtsalt praegusel hetkel, aga see ei puutu asjasse, sest seda ei kaotata nvn mitte kunagi ära.

Miks sa ründad mind mitte mu argumente?

"mingid random google artiklid ja muu uskumatult põhjatu statistika" - Ning see on sinu arust parem, et sa baseerud kõike sellele, et "ah ma arvan nii" või "ma tunnen nii".
Ning öelda Raj Chetty paberi kohta "random" on ka nõme.

Olenemata sellest, mis riigi statistika see on, siis "trend" on sama nii või naa ning meie majanduspilt ei ole nii erinev, ning kui inimeste majanduslikud olud on halvemad Eestis tõestab see mu punkti veel rohkem ju.

Ma pole otseselt selle vastu ka, juhul kui suudetakse mulle ära tõestada, et Eestile on see suurel määral vajalik (statistika kaudu ofc), aga lähtudes varasematest uuringutest ning puhtalt loogikast siis ma millegipärast arvan, et see ei ole nii.

Idee poolest toetan ma ise sellist asja nagu "negatiivne tulumaks", mis kaotaks ära vajaduse absoluutselt kõikidele teistele sotsiaaltoetustele, aga millegipärast ei meeldi see idee kellelegi.
Suurel määral ongi see sarnane mingi ülisuure töötuskindlustusega, aga samal ajal annab see initsiatiivi töölistele.
http://en.wikipedia....tive_income_tax

Muutis milann, 27 jaanuar 2015 - 00:36.

[#Priit]

Valin keskerakonna. Ükskõik mis muu partei pulti saab hakkab nkn oravatele pugema nagu elu on näitanud.

[latvian]

milann, on 27 jaanuar 2015 - 00:34, said:

Oma ideoloogiast lähtuvalt jah, ma leian, et riigi roll peaks olema minimaalne majanduses. Ning sellest tulenevalt leian, et töötukassa on pmts raharaiskamine lihtsalt praegusel hetkel, aga see ei puutu asjasse, sest seda ei kaotata nvn mitte kunagi ära.


Olenemata sellest, mis riigi statistika see on, siis "trend" on sama nii või naa ning meie majanduspilt ei ole nii erinev, ning kui inimeste majanduslikud olud on halvemad Eestis tõestab see mu punkti veel rohkem ju.

Eesti majanduse probleem ongi selles, et mingit suunda pole riigi poolt ja kõik ajavad mingit oma asja. Siiamaani on see kaasa toonud selle et mingid välisfirmad teenivad siin sitaks profitit, samas kui Eestil suurt midagi maailmale pakkuda ei ole ehk kapital voolab välja. Kuna majandusel on nii vabalt lastud eksisteerida, et tehku mis tahavad, siis polegi millestki väga rääkida.

Kui kaks riiki on nii erineva lähimineviku ja poliitikaga, siis öelda, et trendid on samad, on häma. Tegu pole loodusteadustega, kus protsessid on universiaalsed vms. Viimast lauset pead seletama, kuidas seda üldse mõista?

Su jutt eeldab ka seda, et maailm on aus ja kõigil on võrdsed võimalused edukad olla. Meil arvatavasti erinev perekondlik taust, aga stop living in a dream.

Muutis latvian, 27 jaanuar 2015 - 01:44.

[Werner]

Kas arvate et fosforiidi kaevandamine võiks olla Eesti suund?

[rumal]

Werner, on 27 jaanuar 2015 - 01:53, said:

Kas arvate et fosforiidi kaevandamine võiks olla Eesti suund?

Fosforiidi kaevandamine on natuke nagu tuumajaama jutt - potentsiaalne upside on suur, aga teatud minevikusündmused(tsernobõl - fosforiidisõda) tingivad rahva pahameele + see upside pole väga tõestatud.

[frantic]

rumal, on 27 jaanuar 2015 - 02:36, said:

Werner, on 27 jaanuar 2015 - 01:53, said:

Kas arvate et fosforiidi kaevandamine võiks olla Eesti suund?

Fosforiidi kaevandamine on natuke nagu tuumajaama jutt - potentsiaalne upside on suur, aga teatud minevikusündmused(tsernobõl - fosforiidisõda) tingivad rahva pahameele + see upside pole väga tõestatud.

Lääne-Viru fosforiidimaardla on Euroopa suurim ja selle hetkeväärtus on 800mld eurot. Umbes sama palju, kui Norra "naftafond". Seetõttu on kummaline, et pr Keit keskkonnaministrina sellele veto pani. Kui suudetakse seda keskkonda säästvalt teha, siis miks mitte?? Fosforiidisõda oli umbes 30 aastat tagasi, selle ajaga on tehnoloogia ja teave päris palju arenenud ma arvan. Eriti võrreldes nõukogude tehnoloogiaga, mis nägi ette seda, et mingitele kuttidele antakse labidad kätte.

[Mihkel.]

ansip fosforiiti kaevama ja olemegi 5 rikkaima euroopa riigi sees

[WantToBe]

haribo, on 26 jaanuar 2015 - 23:18, said:

Ma pole mingi asjatundja, nagu enamus siin, aga siiski on mõned küsimused.

1) Nimelt miks paljud teist pooldavad reformierakonda, kes mõtleb vaid riigikassale ja inimestest ei tee väljagi? Minu pea ütleb, et kui toetada neid ~80% inimesi,
kes saavad sandikopikaid ja neil palka natukenegi rohkem kätte jääks, siis elavneks kogu rahvas ja tänu sellele ju tegelikult ka saaks riik omakorda maksude ja aksiiside pealt raha.

2) Astmeline tulumaks on sama asi, millest ma aru ei saa, miks inimesed seda ei poolda...rikkal pole ju vahet, kas ta saab 4000 või 3000 euri. Asi on pigem peas ja
harjumustes kinni. Samas 400 euri teeniv inimene võidaks endale lisaraha (kasvõi see 100 eurot on suur raha), et maksud ja võlad ära maksta ja ehk natukenegi säästa,
et perega 1 toalisest 2toaline korter asemele muretseda.

3) Arstiabi ja haridus on ka nii nagu on...teoreetiliselt võid ju aja panna, aga praktika näitab seda, et aja saad 3kuu pärast ja kui aeg kätte jõuab, siis arst on vihane,
et miks sa kohe ei tulnud, kui sul mure oli (endal vastav kogemus allergoloogiga olnud ) ja saadab su minema, kuna nüüd ta ei saa enam midagi teha ja uurida. Ja kas tõesti
7 aastane laps peab käima 30 km bussiga iga päev, et koolis käia? Jah, mul on endal tutvusringkonnas sellised lapsed olemad, kuna külakoolid suletakse ja jäävad ainult igasse
linna gümnaasiumid, kuhu sisse saavad vaid parimad.

Eestil pole ühtegi võlgu (vähemalt niipalju kui mina tean?), samas teistel riikidel kõikidel on ja selle raha eest nad arendavad ja investeerivad, et saada paremaks. Mina aru
ei saa, miks Eesti ei riski ja ei panusta tulevikku?

Kõik need küsimused on lihtsalt väiksed mõtted, heiti pole vaja, aga selgitustega kommentaare ootaks küll, miks minu seisukohti pooldate/ei poolda.

4) //Erakondadest endal eelistusi pole, kuna igal ühel omad miinused küljes. Ühel juhul kannatab majandus, teisel inimene....kuldset keskteed pole, kus mõlema peale mõeldaks paraleelselt.

1) See on esiteks juba vigane väide. Riigikassa on siiski lai termin ja selle peale mõtlevad kõik erakonnad.
Reformierakonna poliitika on madal võlg ja tasakaalus riigieelarve. Kuid see on siiski ainult osa nende rahanduspoliitikast. Reformierakond paneb suurt rolli ühiskonna arengus (erinevates valdkondades)
just majandusele. Nende poliitika järgi on just majandus see, mis muudab inimeste elu paremaks siin riigis. Tõusevad palgad, tõuseb ühiskonna heaolu.

Alates 2007. aastast (Kui Andrus Ansip sai peaministriks) on palgad tõusnud poole võrra. Muidugi jäävad sinna vahele ka aastad, kui riigipalgad olid külmutatud.

Järgnevalt - kust tuleb see sinu u. 80% määr? Miinimumpalgast vähem teenib Eestis 5% inimestest. Miinimumpalka 5% inimesi. See põhineb Statistikaameti andmetel ning on jäänud ligikaudu samaks alates 2007-st aastast.
Kui lisada sinna juurde veel pensionärid ei näe ma ikka võimalust, et tuleks kokku isegi "umbes" 80% inimesi, kes sandikopikaid teenivad.

2) Astmeline tulumaks on midagi, millele leidub nii poolt- kui vastuargumente. Mina isiklikult olen astmelise tulumaksu vastane. Kuid pooldan seda, et madalapalgalised saaksid suuremaid maksusoodustusi.
Sinu näide 1000 euro kohta on ka siiski liiga läbi mõtlemata. Kas sa arvad tõesti, et siin Eestis leidub inimest, kellel ei oleks vahet, kas ta saab 1000 eurot rohkem või vähem palka?

1000 eurot on juba 2 korraliku korterit järelmaksule võetuna, mis omakorda üüriturule pannes teeniks omanikule ka kasumit.

3) Arstindust ja haridust ma kahjuks kommenteerida ei oska, kuna kokkupuude antud valdkondadega pole selleks piisavalt suur. Tean, et mõlemega seoses leidub murekohti, kuid nagu ei Reform suutnud neid lahendada, pole seda suutnud ka Keskerakondlik linnavalitsus Tallinnas, kes tegutseb antud koha pealt Valitsusest erinevalt.

4) Eestis on alates iseseisvumisest olnud pidevalt nn "kuldne kesktee". Eesti parlamentaarne võim on jagunenud läbi aastate mitme erakonna vahel. Eks selles leidub nii halbu kui ka häid külgi.
Heaks küljeks on see, et erinevate maailmavaateliste erakondade poliitika lõimub, mõjutades ja jõudes suuremate kodanikehulkadeni.

Praegune Ref + Sots koalitsioon ongi minu meelest hea, kuna Ref vastutab majanduspoole eest ja Sotsid tõstavad sotsiaalseid hüvesi, mida minu silmis oleks pidanud juba ammu tegema.
Ma kindlasti ei taha, et Eesti sots süsteem saavutaks mingi Soome või Rootsi taseme või mudeli, kuid sotsiaalsed toetused vanuritele ja lastele on minu silmis hädavajalikud.

Halvaks küljeks võib vist tuua selle, et koalitsioonis olles ei ole võimalik üksikul erakonnal üldjuhul oma suuremat plaani läbi suruda. Just nimelt suured reformid. See omakorda takistab arengut või halval juhul võib viia lausa majandusliku seisakuni, mida mõnes Euroopa riigis saab juba täheldada.

[enness]

Werner, on 27 jaanuar 2015 - 01:53, said:

Kas arvate et fosforiidi kaevandamine võiks olla Eesti suund?

Mihkel., on 28 jaanuar 2015 - 12:49, said:

ansip fosforiiti kaevama ja olemegi 5 rikkaima euroopa riigi sees

Või siis ...

"Eesti tähtsaimaks maavaraks on ja jääb uraanimaak. Vaadates Eestile suuremast ajaloolisest perspektiivist, oli Eesti tõeline uraanivabariik. Siin algas Nõukogude Liidu tuumajastu ja siin see ka lõppes. Eesti seenemetsades sihtisid maa alla peidetud tuumarakateid aastakümneid Euroopa suurlinnu ja Eesti oli külma sõja ajal omakorda Ameerika võimsate ballistilise rakettide sihtmärk. ... Sillamäe tehases toodeti niipalju uraani, et selle abil oleks saanud terve maailma mitu korda maha põletada.Kuid tõepoolest on hämmastav kokkulangemine see, et just 1986. aastal anti Eestis tegelikult ka fosforiidisõja avapauk. ... Alles üsna hiljuti on avalikuks tulnud, et tuumasõja vallandumise korral oleks külma sõja aegse NATO plaanide kohaselt Eesti vastu suunatud ülivõimas tuumalöök eesmärgiga purustada ohtlik tuumarsenal vaenlase tagalas. "

[latvian]

WantToBe, on 28 jaanuar 2015 - 13:12, said:

1) See on esiteks juba vigane väide. Riigikassa on siiski lai termin ja selle peale mõtlevad kõik erakonnad.
Reformierakonna poliitika on madal võlg ja tasakaalus riigieelarve. Kuid see on siiski ainult osa nende rahanduspoliitikast. Reformierakond paneb suurt rolli ühiskonna arengus (erinevates valdkondades)
just majandusele. Nende poliitika järgi on just majandus see, mis muudab inimeste elu paremaks siin riigis. Tõusevad palgad, tõuseb ühiskonna heaolu.

2) Astmeline tulumaks on midagi, millele leidub nii poolt- kui vastuargumente. Mina isiklikult olen astmelise tulumaksu vastane. Kuid pooldan seda, et madalapalgalised saaksid suuremaid maksusoodustusi.
Sinu näide 1000 euro kohta on ka siiski liiga läbi mõtlemata. Kas sa arvad tõesti, et siin Eestis leidub inimest, kellel ei oleks vahet, kas ta saab 1000 eurot rohkem või vähem palka?

1) Asi ongi ju selles, et vaid teoreetiliselt tähtsustatakse majandust. Tegelikult loodetakse samamoodi, nagu suur osa eestlastest, et äkki nüüd juhtub mingisugune ime ja majandus hakkab kasvama jne. Mida aga tehakse selle jaoks et see majandusime tekiks? Peale selle tulumaksuvabastuse ei oska midagi väga nimetada, aga selle mõte tundub ka olevat, et "las keegi teine toob Eestile selle rikkus, ma ei viitsi".
2) Jutt käib suurepalgalistest. Just scrollisin hiljuti Forbesi kõige rikkamate listi ja hakkasin mõtlema, et kas keegi ikka peaks omama $70 miljardit? Samuti inimeste puhul, kelle palk on 4k. See kui nad veidi rohkem makse maksavad kui vaesed ei tähenda, et nende heaolu märkimisväärselt langeks. Nemad jäävad ikka rikkaks ja vaesed vaeseks. Ja kas maksusoodustused madalapalgalistele pole mitte võrdlemisi sama asi mis astmeline tulumaks?

[WantToBe]

latvian, on 28 jaanuar 2015 - 14:03, said:

WantToBe, on 28 jaanuar 2015 - 13:12, said:

1) See on esiteks juba vigane väide. Riigikassa on siiski lai termin ja selle peale mõtlevad kõik erakonnad.
Reformierakonna poliitika on madal võlg ja tasakaalus riigieelarve. Kuid see on siiski ainult osa nende rahanduspoliitikast. Reformierakond paneb suurt rolli ühiskonna arengus (erinevates valdkondades)
just majandusele. Nende poliitika järgi on just majandus see, mis muudab inimeste elu paremaks siin riigis. Tõusevad palgad, tõuseb ühiskonna heaolu.

2) Astmeline tulumaks on midagi, millele leidub nii poolt- kui vastuargumente. Mina isiklikult olen astmelise tulumaksu vastane. Kuid pooldan seda, et madalapalgalised saaksid suuremaid maksusoodustusi.
Sinu näide 1000 euro kohta on ka siiski liiga läbi mõtlemata. Kas sa arvad tõesti, et siin Eestis leidub inimest, kellel ei oleks vahet, kas ta saab 1000 eurot rohkem või vähem palka?

1) Asi ongi ju selles, et vaid teoreetiliselt tähtsustatakse majandust. Tegelikult loodetakse samamoodi, nagu suur osa eestlastest, et äkki nüüd juhtub mingisugune ime ja majandus hakkab kasvama jne. Mida aga tehakse selle jaoks et see majandusime tekiks? Peale selle tulumaksuvabastuse ei oska midagi väga nimetada, aga selle mõte tundub ka olevat, et "las keegi teine toob Eestile selle rikkus, ma ei viitsi".
2) Jutt käib suurepalgalistest. Just scrollisin hiljuti Forbesi kõige rikkamate listi ja hakkasin mõtlema, et kas keegi ikka peaks omama $70 miljardit? Samuti inimeste puhul, kelle palk on 4k. See kui nad veidi rohkem makse maksavad kui vaesed ei tähenda, et nende heaolu märkimisväärselt langeks. Nemad jäävad ikka rikkaks ja vaesed vaeseks. Ja kas maksusoodustused madalapalgalistele pole mitte võrdlemisi sama asi mis astmeline tulumaks?

Maksusoodustusi on erinevaid. Ja need ei ole sama asi nagu astmeline tulumaks. Näiteks võib tuua siis maksuvabamiinimum ja teatud palgastnumbrist vähem teenivate inimeste täielik vabastus maksudest. Mudugi erinevtest maksusüsteemidest leiab sarnasusi, kas siis sinu arvates peaks 1 teise täielikult välistama?

Rääkides majandusest, siis liberaalne majanduspoliitika (mida Reform viljeleb) tähendabki seda, et riigivõim sekkub otseselt majandusellu võimalikult väheselt. Riigi ülesanne liberaalsel suunal on soodsa majanduskeskkonna loomine (läbi vaba konkurentsi, ühetaolise ja läbipaistva maksusüsteemi, madala maksukoormuse, riigi eelarve tasakaalu ja valuuta stabiilsuse) ja võrdsete võimaluste loomine.

Aga öelda, et Reform tegeleb ainult teoorias majanduse elavndamisega on küll väga vale. Sa siiski räägid erakonnast, kelle platvorm on selle kõige peale ülesse ehitatud.

Eks kindlasti pärsib hetkene madal majanduskasv kogu Eesti rahanduspoliitikat. Aga kui võrrelda meie hetkest majanduskeskkonda (k.a tööjõudu) Soomega, siis on näha, et valikud, mis said tehtud 5-8 aastat tagasi MASU aeg on olnud tõhusamad, kui Soome riiklikud rahapumpamised eraettevõtlusse tollal. Olukord Soomes on hetkel väga kriitiline. Suured rahvusvahelised firmad on sulgenud ja on ka sulgemas oma ettevõtteid Soomes, millega kaasneb tuhandete inimeste töötuks jäämine. Ehk viimased aastad ongi teatud valdkondades elatud ja sõidetud riigiraha najal.

Eestis seda probleemi pole. Ma jätkuvalt arvan, et Eesti IT kõrgajad on veel ees ja meil on see potensiaal Põhja-Euroopa IT-keskuse kujundamiseks Eestis.

[frantic]

Juba see, et Eesti riik põhimõtteliselt võlgu ei võta, näitab, et ideid pole. "Madal riigivõlg", no keda see kotib? Mis on sinul kasu sellest, et riigivõlg on väike? minu arust hullem on see, et erasektori ja füüsiliste isikute laenukoormus on 10x suurem. riigil oli vist 1,5mld ja RAHVAL 22mld euri. kumb institutsioon lastakse lihtsamini pankrotti, eraisik, ettevõte või RIIK? (vt ka kreeka, hispaania et al)
Mind ajab see ka naerma, et kõik toovad võrdluseks Soome, kus asjad on "väga kriitilised". tahaks ka saada "väga kriitilises" olukorras selliseid sotsiaalseid garantiisid, fakt on see, et Soomes on kõik väga korras, lihtsalt vaatavad enda raamatupidamise üle ega anna enam neegritele lennuki pealt raha. kui soome peakski midagi kärpima, siis nad võivad teha kasvõi viimase 20 aasta suurimad kärped ja ikka on eesti gedepe per kapita
IT kõrgajad, mis sa arvad, et lähitulevikus on 100% eesti elanikkonnast mingid kuradi programmeerijad vä? see on ilvese mull ja elutöö, see it jura. alates tiigrihüppest kuni fkin küberkaitse ajamiseni. arvestades, kui suure osa IT katab eesti skt'st ja kui palju see saab meedia tähelepanu... ma ei viitsi hakata ühesõnaga mingeid numbreid otsima.

rantin sellepärast, et ma ei suuda näha, kuidas inimesed reformierakonda kaitsevad ma tõesti ei suuda sellest aru saada.

[haribo]

Spoiler

WantToBe, on 28 jaanuar 2015 - 13:12, said:

haribo, on 26 jaanuar 2015 - 23:18, said:

Ma pole mingi asjatundja, nagu enamus siin, aga siiski on mõned küsimused.

1) Nimelt miks paljud teist pooldavad reformierakonda, kes mõtleb vaid riigikassale ja inimestest ei tee väljagi? Minu pea ütleb, et kui toetada neid ~80% inimesi,
kes saavad sandikopikaid ja neil palka natukenegi rohkem kätte jääks, siis elavneks kogu rahvas ja tänu sellele ju tegelikult ka saaks riik omakorda maksude ja aksiiside pealt raha.

2) Astmeline tulumaks on sama asi, millest ma aru ei saa, miks inimesed seda ei poolda...rikkal pole ju vahet, kas ta saab 4000 või 3000 euri. Asi on pigem peas ja
harjumustes kinni. Samas 400 euri teeniv inimene võidaks endale lisaraha (kasvõi see 100 eurot on suur raha), et maksud ja võlad ära maksta ja ehk natukenegi säästa,
et perega 1 toalisest 2toaline korter asemele muretseda.

3) Arstiabi ja haridus on ka nii nagu on...teoreetiliselt võid ju aja panna, aga praktika näitab seda, et aja saad 3kuu pärast ja kui aeg kätte jõuab, siis arst on vihane,
et miks sa kohe ei tulnud, kui sul mure oli (endal vastav kogemus allergoloogiga olnud ) ja saadab su minema, kuna nüüd ta ei saa enam midagi teha ja uurida. Ja kas tõesti
7 aastane laps peab käima 30 km bussiga iga päev, et koolis käia? Jah, mul on endal tutvusringkonnas sellised lapsed olemad, kuna külakoolid suletakse ja jäävad ainult igasse
linna gümnaasiumid, kuhu sisse saavad vaid parimad.

Eestil pole ühtegi võlgu (vähemalt niipalju kui mina tean?), samas teistel riikidel kõikidel on ja selle raha eest nad arendavad ja investeerivad, et saada paremaks. Mina aru
ei saa, miks Eesti ei riski ja ei panusta tulevikku?

Kõik need küsimused on lihtsalt väiksed mõtted, heiti pole vaja, aga selgitustega kommentaare ootaks küll, miks minu seisukohti pooldate/ei poolda.

4) //Erakondadest endal eelistusi pole, kuna igal ühel omad miinused küljes. Ühel juhul kannatab majandus, teisel inimene....kuldset keskteed pole, kus mõlema peale mõeldaks paraleelselt.

1) See on esiteks juba vigane väide. Riigikassa on siiski lai termin ja selle peale mõtlevad kõik erakonnad.
Reformierakonna poliitika on madal võlg ja tasakaalus riigieelarve. Kuid see on siiski ainult osa nende rahanduspoliitikast. Reformierakond paneb suurt rolli ühiskonna arengus (erinevates valdkondades)
just majandusele. Nende poliitika järgi on just majandus see, mis muudab inimeste elu paremaks siin riigis. Tõusevad palgad, tõuseb ühiskonna heaolu.

Alates 2007. aastast (Kui Andrus Ansip sai peaministriks) on palgad tõusnud poole võrra. Muidugi jäävad sinna vahele ka aastad, kui riigipalgad olid külmutatud.

Järgnevalt - kust tuleb see sinu u. 80% määr? Miinimumpalgast vähem teenib Eestis 5% inimestest. Miinimumpalka 5% inimesi. See põhineb Statistikaameti andmetel ning on jäänud ligikaudu samaks alates 2007-st aastast.
Kui lisada sinna juurde veel pensionärid ei näe ma ikka võimalust, et tuleks kokku isegi "umbes" 80% inimesi, kes sandikopikaid teenivad.

2) Astmeline tulumaks on midagi, millele leidub nii poolt- kui vastuargumente. Mina isiklikult olen astmelise tulumaksu vastane. Kuid pooldan seda, et madalapalgalised saaksid suuremaid maksusoodustusi.
Sinu näide 1000 euro kohta on ka siiski liiga läbi mõtlemata. Kas sa arvad tõesti, et siin Eestis leidub inimest, kellel ei oleks vahet, kas ta saab 1000 eurot rohkem või vähem palka?

1000 eurot on juba 2 korraliku korterit järelmaksule võetuna, mis omakorda üüriturule pannes teeniks omanikule ka kasumit.

3) Arstindust ja haridust ma kahjuks kommenteerida ei oska, kuna kokkupuude antud valdkondadega pole selleks piisavalt suur. Tean, et mõlemega seoses leidub murekohti, kuid nagu ei Reform suutnud neid lahendada, pole seda suutnud ka Keskerakondlik linnavalitsus Tallinnas, kes tegutseb antud koha pealt Valitsusest erinevalt.

4) Eestis on alates iseseisvumisest olnud pidevalt nn "kuldne kesktee". Eesti parlamentaarne võim on jagunenud läbi aastate mitme erakonna vahel. Eks selles leidub nii halbu kui ka häid külgi.
Heaks küljeks on see, et erinevate maailmavaateliste erakondade poliitika lõimub, mõjutades ja jõudes suuremate kodanikehulkadeni.

Praegune Ref + Sots koalitsioon ongi minu meelest hea, kuna Ref vastutab majanduspoole eest ja Sotsid tõstavad sotsiaalseid hüvesi, mida minu silmis oleks pidanud juba ammu tegema.
Ma kindlasti ei taha, et Eesti sots süsteem saavutaks mingi Soome või Rootsi taseme või mudeli, kuid sotsiaalsed toetused vanuritele ja lastele on minu silmis hädavajalikud.

Halvaks küljeks võib vist tuua selle, et koalitsioonis olles ei ole võimalik üksikul erakonnal üldjuhul oma suuremat plaani läbi suruda. Just nimelt suured reformid. See omakorda takistab arengut või halval juhul võib viia lausa majandusliku seisakuni, mida mõnes Euroopa riigis saab juba täheldada.

1) no ehk oli see 80% liialdus, aga 5% on absurdne jutt, mida sa räägid. See on ilmselge, et statistika valetab ju alati.... "eesti keskmine palk on 900 euri", aga minu tutvusringkonnas pole kedagi, kes sellist palka saaks (v.a. metsavedaja). Enamuste palgad kassapidajatena, tavatöötajatena jne on heal juhul 500-600, millest veel maksud ja üürid maha. Ja neid inimesi on ju palju (kaasa arvatud pensionärid).
JA selle 1000 euro all mütlesin seda, et emotsionaalselt see mudugi suur summa, aga kui neile endiselt jääb 3k alles, siis elavad nad endiselt 10x paremat elu võrreldes 500 teeniva inimesega, kui nad teeniks 4k palka. 500 euro saajale on iga euro arvel.

2) Embkumb, kas astmeline või soodustustega tulumaks, peaasi, et madalapalgalised ei peaks viimaseidki kopikaid ära andma. Ja tõesti, kas inimestel peab olema miljoneid konto peal? Piisab, kui sul on majad ja autod ja elu kindlustatud, nahhui see suurem maksumaksmine siis ära ei ole, elad ikka kuninga elu edasi...lihtsalt ollakse harjunud, et raha pritsib.



Ning see võlateema...täpselt, mis see mingi huvitab, kas on riigil võlg või ei. See pigem näitab seda, et riik ei taha areneda, proovib oma sandikopikatega "ise" hakkama saada ja nii kõik seisaki. Kõik teed on katki, hooned lagunevad ja üleüldse kõik on pekkis.
No heit, see kõigest minu arvamus, aga mina võtaks laenu ja kasutaks kõik selle ära, et eurorahasi võimalkult palju kätte saada, sest omaosalused on ju niivõrd väikesed (20-50%)....mehed kasutage ometigi võimalust, saate asjad ja projektid poolmuidu.
Majandusinimesed kohe püstijalul, et mida see tropp mõtleb, riik läheb nulli kui võlad kaelas jne. Aga minu arvates kui kerkivad hooned ja on paremad teed-transpordivahendid, siis elavneb ettevõtlus ja küll see raha kiiremini nii tulema hakkab.

Tõesti hetkel kedagi valida ei oska, sest kõigil plussid ja miinused...aga minu arvamus on see, et kui ühed ja samad on juba pukis olnud ja midagi pole paremaks muutunud (palk selle aja jooksul poole kõrgem, no cmon, igas riigis see kasvab tänu üldisele kasvule, olenevalt kes seal eesotsas võimul...niiet see pole mingi argument kahjuks), siis oleks vaja üldist vahetust ja värsket verd, mitte, et igas erakonnas nimekirja eesotsas ikka need samad vanad pässid, kes erakondasi vahetavad, et ikka sisse saada.

tänud

[rumal]

haribo, on 28 jaanuar 2015 - 21:02, said:

1) no ehk oli see 80% liialdus, aga 5% on absurdne jutt, mida sa räägid. See on ilmselge, et statistika valetab ju alati.... "eesti keskmine palk on 900 euri", aga minu tutvusringkonnas pole kedagi, kes sellist palka saaks (v.a. metsavedaja). Enamuste palgad kassapidajatena, tavatöötajatena jne on heal juhul 500-600, millest veel maksud ja üürid maha. Ja neid inimesi on ju palju (kaasa arvatud pensionärid).

lmao, kui keskmine palk on 900 euri ja kassapidajad teenivad 500-600 euri, siis kus on probleem? kas nad peaksid üle keskmise teenima?

mõne jaoks on see üllatav, aga kui sa saad vähe palka ja elu on pask ja misiganes, siis on võimalus, et selles pole süüdi reformierakond.

[Sten]

frantic, on 28 jaanuar 2015 - 15:02, said:

Juba see, et Eesti riik põhimõtteliselt võlgu ei võta, näitab, et ideid pole. "Madal riigivõlg", no keda see kotib? Mis on sinul kasu sellest, et riigivõlg on väike? minu arust hullem on see, et erasektori ja füüsiliste isikute laenukoormus on 10x suurem. riigil oli vist 1,5mld ja RAHVAL 22mld euri. kumb institutsioon lastakse lihtsamini pankrotti, eraisik, ettevõte või RIIK? (vt ka kreeka, hispaania et al)
Mind ajab see ka naerma, et kõik toovad võrdluseks Soome, kus asjad on "väga kriitilised". tahaks ka saada "väga kriitilises" olukorras selliseid sotsiaalseid garantiisid, fakt on see, et Soomes on kõik väga korras, lihtsalt vaatavad enda raamatupidamise üle ega anna enam neegritele lennuki pealt raha. kui soome peakski midagi kärpima, siis nad võivad teha kasvõi viimase 20 aasta suurimad kärped ja ikka on eesti gedepe per kapita
IT kõrgajad, mis sa arvad, et lähitulevikus on 100% eesti elanikkonnast mingid kuradi programmeerijad vä? see on ilvese mull ja elutöö, see it jura. alates tiigrihüppest kuni fkin küberkaitse ajamiseni. arvestades, kui suure osa IT katab eesti skt'st ja kui palju see saab meedia tähelepanu... ma ei viitsi hakata ühesõnaga mingeid numbreid otsima.

rantin sellepärast, et ma ei suuda näha, kuidas inimesed reformierakonda kaitsevad ma tõesti ei suuda sellest aru saada.

Mõtle natuke nii majanduse kui ka ühiskonna jätkusuutlikuse peale. Kust me võtame selle õiguse võlgu võtta, et tulevased põlved seda siis hiljem kinni taguma hakkaks? Tasub mõelda sellele, et võlg on siiski võõra oma ja ausalt öeldes ma jälestan seda kergekäelist võlgu elamist tulevikule mõtlemata (seda nii inimeste kui riikide näol). Ei saa eitada, et Põhjamaades see mingil hetkel töötas, aga nüüd kui Lõuna-Euroopa sama üritas teha, oli see neile kokkuvõttes majanduslikult hukatuseks - on see siis seda riski väärt? Soomes tunduvad tavainimesele praegu asjad ehk korras, (v.a mingi tühine ~50% riigivõlg, aga keda see kotib eks) aga pead samas arvestama, et rahvastik vananeb ja varsti ei jõua maksumaksja enam neid tohutuid hüvesi kinni maksta ning võlg kasvab veelgi - mida siis teha? Meelitame noored immigrandid riiki ja asi korras?
Neoliberaalse majanduspoliitika eesmärgiks on majanduskasvul põhinev heaolu, mis tähendab muuhulgas inimestele ja ettevõtetele võimaluste loomist. Hetkel ei ole ju hullu - majandus kasvab, Idufirmasi lisandub iga päevaga ning riigi kui ettevõtlusmaastiku kuvand on ülimalt positiivne. Mis inimeste võimalustesse puutub, siis teenindussektoris on selge tööjõupuudus - pigem tuleb inimesed, eriti noored, maa peale tagasi tuua ja töötukassa ära reformida, et see efektiivne oleks.

Rantin sellepärast, et ei suuda näha kuidas inimesed nii palju virisevad.