Sellel teemal on 31 vastust

[KaarelE84]

Mis Sa muidu arvad, kumb on täpsem - kas Sinu pendel või tasuline ennustusliin?

[Hidden-Hand]

Natukene ka valgustumise kohta, sest see on paljudele väga arusaamatu teema.

Spoiler

Igaüks meist valib vastavalt oma kalduvustele ise oma valgustumise tee. Valgustumine toimub igal inimesel erinevalt. See on sügavalt isiklik protsess, mille eesmärgiks on vaimse enesetäiustamise tee teadvustamine, mitte aga selle lõpetamine. Siiski on valgustumise viimased faasid kõigil ühesugused. Erinevused ilmnevad erinevates valgustumistes, sest neid on erinevaid. Osad neist on eelistatumad, sest läbi nende jõuab inimene täiuslikusesse – muutub täiuslikuks.

Teadmine, valgustumine tähendab seda, et mida “kõrgemal“ asume, seda suuremat ala oma teadvuselambikesega suudame valgustada, seda rohkem näeme. Olles õppinud tundma maailma, tekib meil vajadus tundma õppida ka sügavamat tõde.

Vaimselt valgustunud inimene on (teatud mõttes) alati üksi – isegi rahvarohketes kohtades. Kui selline inimene räägib väljaspool materiaalset maailma asuvast õndsusest, siis tulemus võib olla kahene – inimeste rühm võib hakata teda järgima, et tunda sedasama õndsust. Kuid sealsamas kõrval võivad olla ka uskumatud, kes hakkavad temasse suhtuma vaenulikult, sest nad ei mõista tema püüdluste kõrgust. Loomulikult, kui valgustunu ütleb välja ideid, mõtteid, teadmisi, mis on uskumatute veendumustega vastuolus, siis hakkavad nad tahtma valgustunust vabaneda, sest tema sõnad hävitavad nende väärikust. Kui selliseid vaenulikke inimesi on piisavalt palju, siis võivad nad valgustunu elu kibedaks teha ning ta isegi maapakku ajada. Ajalugu tunneb küllaltki palju valgustunuid, kes on surnud mürgitamise läbi.

Raske on kirjeldada Jumala-kogemust, sest selleks ei jätku sõnu, seda pole võimalik sõnade abil mõistetavalt väljendada. Jumalat tunnetanud inimene on tundma õppinud iseennast. Ta teadvustab oma sidet Jumalaga. Ta lihtsalt teab ja on saavutanud selle kindlustunde selle kogemise kaudu. Teadmine saab olla vaid absoluutselt personaalne, samas kui äraõppimine jääb ainult millegi antud isikust väljaspool oleva vastuvõtmiseks. Teadmine tähendab suutlikkust anda kõige asjasse puutuva kohta täpset teavet, nii tervikuna kui detailides, lünkadeta ja läbitunnetatult. Teadmise hetkest alates saavutab inimene hingelise vabanemise ning räägib sellest kõigile, kes teda kuulda tahavad.

Tühjus ületab kõiki tavapäraseid arusaamu põhjalikkusest. Inimesed, kes seda on läbi elanud, teadvustavad fakti, et sellest Tühjusest võivad ilma mingi nähtava põhjuseta tekkida igasugused vormid ning hakata oma elu elama. Nagu tänapäeva füüsika kvant-lainelistes teooriates, võib ka Tühjust tajuda koosnevana lõputust hulgast “kvantidest“, mis moodustavad kõikvõimalikud võimalused kõigeks, mis juhtuda võib. Valides teatud reaalsuse, loome me selle oma teadvuses.

Kes on saavutanud sideme, ei pea enam kuulama teiste inimeste arvamust. Ta peab ise hakkama tõde kandma ning sellest rääkima. Kahel inimesel ei saa olla ühesugust tõde. Kaks inimest ei saa elule ühtemoodi vaadata. Kümme inimest, kes vaatavad ühte ja sedasama pilti või eset, tunnetavad seda täiesti erinevalt ja ühegi kirjeldus ei kattu teise omaga. Ühte ja sedasama energiat tunneb iga inimene erinevalt. Iga kogemus on unikaalne, sinu hing on unikaalne. Selle kogemuse üle ei saa vaielda. Pole oluline, mida mõtleb sellest maailm. Selle kogemuse saanud inimene saab tohutu aarde. Ta on valmis kinkima maailmale ja inimkonnale uusi väärtusi. Inimene saavutab elu mõtte ja rahu.

Selliste ennast realiseerinud inimeste nagu Kristus, Buddha jt kinnitust, et Jumal on armastust, ei suuda küll arukad, kuid valgustumist mitte saavutanud inimesed täielikult mõista. Seda ei saa mõista, sest see kogemus on “meeletagune“. Meel lihtsalt ei küüni oma omaduselt selleni. Arukas inimene ei suuda jõuda niisuguse mõistmise tasandini, nagu kõrgema eneseteostuseni jõudnu, kes on tunnetanud seda väidet iseenda kogemuste najal. Kinnitus, et Jumal on armastus, on mõttetu, kui seda öeldakse sisemise kogemiseta.

Kui oleme häälestatud Jumalikele energiatele, siis me ka näeme seda. Me näeme või tajume neid vibratsioone, millele häälestunud oleme. Väga raske on määratleda üleminekut meditatsioonilt samathi seisundini, samamoodi nagu on raske määrata, millal lõpeb noorus ja saabub küpsus. Protsess on pidev ja katkematu. Üks etapp suubub järgmisesse ning transformatsioon toimub aeglaselt ja järk-järgult, tegu on ju teadvuse muutumisega.


Kõigepealt tuleb kogeda. Alles siis saab hakata tundma õppima. Inimesed, kes pole kogenud, aga püüavad pilti kokku luua, eeldavad enamasti, et see on niivõrd üleloomulik ja ebamaine kogemus, et see peab olema väliselt nähtav. Tegu on tegelikult niivõrd sügava sisemise kogemusega, et igasugune väline kirjeldus tundub lame. Nii palju kui on valgustumist läbi elanuid, nii palju on ka erinevaid kogemusi, sest siin kehtib sama reegel mis mujalgi – iga inimene tajub maailma läbi iseenda, ka valgustumist. Kõik need kogemused on erinevad, kuigi seal võib olla ka palju kattumusi

Praegusel vägivalla ja lagunemise ajastul ei ole vaimsus mitte elitaarne luksus, vaid esmatarve ellujäämiseks. Buddha ütleb:
Toetu õpetaja sõnumile, mitte tema isikule.
Toetu tähendusele, mitte sõnadele.
Toetu tegelikule tähendusele, mitte pinnapealsele.
Toetu tarkusemeelele, mitte tavalisele kriitikameelele.

Kõige tähtsam on mitte langeda “šoppamismentaliteedi“ lõksu: käiakse ühe õpetaja juurest teise juurde ilma järjepidevuseta, ilma tõelise, püsiva pühendumiseta ühele distsipliinile. Kõige olulisem on vallata üht teed tõe juurde, järgida seejuures üht traditsiooni ja käia see vaimne tee kogu südame ja meelega lõpuni, jäädes seejuures ometi avatuks ning aupaklikuks kõigi teiste arusaamade vastu.

[Tankist]

Sa tegid järgmise fooliummütside teema, kuhu oma wall of texte postitada ja lootsid siit mingit arutelu leida? Tahes tahtmata on enamik meist ajuga mõtlevad tegelased, kes kõiksugu pseudoteadust ja youtube voodoo videoid tõepähe võtma ei tõtta.

[Kaarel123]

Mina isiklikult küll sellist laadi teemadel midagi halba ei näe. Inimene soovib oma nägemust maailma kohta teistega jagada ning fakt, et suurem osa teist ei söanda ta sõnumit piisavalt neutraalse vaatenurga alt vaadata ja tsipa aega sellist mõttelaadi seedida näitab ju seda, et teie ajudega "enamik" ei suuda kaht vastastikust ideed samal hetkel mõistuses hoida (nagu ütles Fitzgerald first-rate intelligence kohta).

Teema idee on ju iseenesest üpris huvitav, kui kõik oleksid nõus oma riistu püksis hoidma, võiks siit midagi isegi välja areneda...

[Hidden-Hand]

Käbinääre - müüt või tegelikkus?

Spoiler

Hoolimata meditsiiniteaduse jõudsast arengust viimastel sajanditel kätkeb inimkeha endas veel palju salapärast. Üks sellistest organitest meie kehades, mille funktsioonid on ilmselt palju peenekoelisemad kui senini tuvastatud on, on käbinääre, kirjutab Kristi Pääsuke portaalis Alkeemia.

“Tõeline nägemine on võime näha nähtamatut.” Jonathan Swift

Inimese keha hoiab ikka veel salapära. Meie aju ja näärmete toimimismehhanismid, ebatavalised tervenemised, üleloomulikud tajud ja võimed, alateadvus, unenäod, meie geneetiline kood – teaduslikke selgitusi on täpselt nii palju kui on rahastatud uuringuid ja saladusi jätkub veel ilmselt põlvkondadeks. Usutavasti on teadlasedki nõus, et kõige mõõtmiseks ja analüüsimiseks pole meil veel ei teadlikkust ega vahendeid.
Üks sellistest organitest meie kehades, mille funktsioonid on ilmselt palju peenekoelisemad kui senini tuvastatud on, on käbinääre. Üldlevinud teadmise kohaselt, ehkki ka enamustes meditsiiniõpikutes on selle kohta vaid napi lehekülje jagu kirjas, on käbinääre, mida tuntakse ka käbikeha ja epifüüsi ehk ülemise ajuripatsi nime all, väike männikäbikujuline, sõrmeotsa suurune sisesekretsiooni-nääre meie ajus. Ta paikneb ajupoolkerade all olevas süvendis otse selgroo ülemises otsas ja on otseselt seotud vereringega.

Käbinäärme pind on kaetud tibatillukeste kaltsiidi kristallidega, sellest ka tema käbisarnane välimus. Sarnaseid kristallilisi struktuure leidub ka näiteks sisekõrvas, mida nimetatakse otokooniaks.
Käbikeha areneb välja üsna eriskummalisel viisil. Looteuuringutes on tuvastatud, et esimesed märgid käbinäärmest ilmnevad 7. arengunädalal. Suulae peal kujunev nääre, mis ei koosne sugugi ajumaterjalist, vaid omab evolutsioonilist sarnasust pigem silma võrkkestaga, liigub seejärel meie pea keskele, otse selgrookanali tippu.
Käbinääre kasvab kuni 1-2 eluaastani ja edaspidi tema areng stabiliseerub. Ja näiteks eelmise sajandi keskel arvati vene meditsiiniteaduses veel, et see on üsna tühise tähtsusega organ inimese edasises arengus, mis lupjub ja atrofeerub olles täitnud oma esmase füsioloogilise funktsiooni pärssida laste varajast suguküpsust.

Käbikeha toodab, väidetavalt valguse mõjul, serotoniini derivaati melatoniini, hormooni, mis mõjutab organismi ööpäevaseid rütme ja närvisüsteemi funktsioneerimist. Käbinääre teeb koostööd ka ajuripatsiga, mis reguleerib meie keha nälja, janu, seksuaalse aktiivsuse ja arengu impulsse ning biloogilist kella ehk vananemisprotsesside kulgu.
Dr Lerner koos kolleegidega Yale ülikoolist avastasid melatoniini 1958 aastal lootes käbinäärmest isoleerida ainet, mis aitaks ravida nahahaigusi. Melatoniini keemiline nimetus on N-atsetüül-5-metoksü-trüptamiin ja seda sünteesitakse trüptofaani nimelisest aminohappest. Lisaks sellele toodab käbinääre ka beeta-karboliinide gruppi kuuluvat ainet pinoliin. Soome päritolu meditsiinilise keemia professor Jace Callaway leiab, et käbinäärmes tekkivad beeta-karboliinid võivad olla seotud unenägemise protsessidega.

Doktor Rick Strassman, kes on üle 20 aasta uurinud epifüüsi seoseid psühhootiliste ja psühhedeelsete seisunditega toob oma raamatus “DMT – Vaimumolekul” melatoniini mudeli kõrval välja ka käbinäärme dimetüültrüptamiini tootmise teooria. Kliinilise psühhofarmakoloogia uurijana argumenteerib ta veenvalt, et käbinääre sünteesib DMTd erakordsete sündmuste korral nagu sünd, surm ja surmalähedased kogemused ning on muutunud teadvuseseisundite võimaldaja ja võimendaja.

Strassmann nendib, et DMT moodustumiseks vajalikke algmaterjale leidub mitte ainult käbinäärmes, vaid ka teistes organites (näiteks kopsudes), ent käbikeha asukoht ja võime väga kiiresti vereringesse seda ainet paisata on tema hüpoteeside toetuseks.
Ehkki käbinäärme füsioloogilisi omadusi veel täielikult ei mõisteta, on filosoofid, müstikud ja esoteerilised koolkonnad nii idas kui läänes läbi ajaloo sellele väikesele näärmele omistanud olulise rolli inimolendi eksistentsis. Seda peetakse sillaks füüsilise ja vaimse maailma vahel: hingeväravaks, mille läbi meie kehasse elu siseneb ja siit ka väljub.

René Descartes, keda tihtipeale tsiteeritakse käbikehaga seoses, uskus, et see on ühenduslüli keha ja intellekti vahel, nimetades seda “peamiseks hinge trooniks.” Kuna see oli tema teada ainuke osa ajust, mis on singulaarne (teised ajuosad on enamasti paaris) ja kuna inimene suudab mõelda ainult ühte mõtet korraga, siis koondusid tema teooria kohaselt välised stiimulid ühte punkti ajus, et inimhing saaks otsustada edasise käitumise osas. Käbinääre oma keskse asukoha tõttu oli kõige sobivam kandidaat.
Antiik-Kreekas peeti käbinääret “tarkuse silmaks”, mis võimaldab meile juurdepääsu mõtteväljadele (Realms of Thought). Platon ja tema õpilased uskusid, et numbrite teaduse uurimine puhastab ja äratab selle organi. Vabariigi VII raamatus ütleb Platon, et “see kehaosa on rohkem säilitamist väärt kui tuhanded ihusilmad, sest ainult selle läbi saab tõde nähtavaks.”

Kõikenägeva silma sümbol on aegade algusest peale olnud inimkonna mütoloogiate ja salaõpetuste oluliseks osaks. Vanas Egiptuses oli selleks kujundiks Horuse silm, mis on oma kujult hämmastavalt sarnane aju läbilõikega käbinäärme asukohast. Hinduismis ja budismis näeme jumaluste kujudel peaaegu alati laubale märgitud kolmanda silma asukohta, mis viitab nende kõrgemale nägemusele kõikide asjade ja nähtuste omavahelistest seostest ehk jumalikust perspektiivist.

Kolmanda silma avanemist inimesel seostatakse idamaades valgustumise või virgumisega, mille poole püüdlevad miljonid vaimseid distsipliine järgivad pühendunud. India joogid näevad inimorganismi peenmateriaalsel tasandil koosnevat energeetilistest pööristest ehk tšakratest. Iga tšakra on selle visiooni kohaselt seotud füüsilises kehas olevate näärmetega – laubatšakra siis käbinäärmega.
Egiptuse templimüsteeriumite lahtiharutajad on samuti avastanud, et käbinääret peeti kõige pühamaks kohaks kehas – vaimu antenniks, mille läbi on võimalik telepaatiline kommunikatsioon ja juurdepääs kõrgematele teadvusetasanditele.

Olgu tegemist vanade traditsioonide või uue ajastu erinevate uskumustega, käbinäärme aktiveerimine on aktuaalne teema neile, kes soovivad luua ühendust vaimse maailma ja suurema visiooniga iseendast. Käbikeha stimuleerimiseks kasutatakse meditatsiooni, häälimist ja mantrate laulmist, loovat kujutlemist, kristalle, püha geomeetriat, joogat, tantrat, teadlikku hingamist ja muid vibratsiooni tõstvaid harjutusi.
Positiivset mõju omab ka toitumisharjumuste muutmine, sest toit ja joogivesi mõjutavad keha võnkesagedust kõige esmasemalt. Tänapäeval on teada, et klorella, spiruliina, nisuoras ja toorkakao mõjuvad puhastavalt ja ergastavalt nii käbinäärmele kui kehale üldisemalt.
Paljud uuringud on tõestanud, et kogenud mediteerijate ajulained on aeglasemad ja paremini organiseeritud kui argipäeva teadvuses olevas ajus. Enamikes meditatsioonitehnikates kasutatakse ühe või teise meediumi abil tähelepanu koondamist, millele aju reageerib elektrilise aktiivsuse sünkroniseerimisega. Seda kuidas vibratsioon täpsemalt käbinääret mõjutab, näiteks helide puhul, kirjeldavad oma uurimustes mitmed bioelektromagneetikaga tegelevad teadlased.
Kuna käbinääret kattev kristalliline pind on piesoelektriliste omadustega, mis tähendab, et sellel on võime väljast vastu võtta elektromagnetlaineid ja neid ka edastada, siis helilainete liikumisest piisab, et kristallid moonduksid ja tekitaksid võimendunud elektrilaenguid. Samasugune mehhanism toimub näiteks teatud tüüpi mikrofonides ja kitarrivõimendites.

Dr Strassmann leiab, et tuhandete aastate vältel katsetatud ja kindlaks tehtud ”pühad” helid, rütmid ja visuaalsed kujundid võimaldavad spirituaal-müstilisi kogemusi justnimelt tänu sellele, et käbinääre hakkab resoneeruma sagedusel, mis lükkab temas käima psühhedeelse mõjuga DMT tootmise ahelreaktsiooni. Samad ained, mida kehasiseselt sünteesib käbinääre (DMT ja beeta-karboliinid), sisalduvad ka näiteks Lõuna-Ameerika põlisrahvaste tseremoniaalses joogis ayahuasca. Selle manustamine vallandab inimesel enamasti sisekaemusliku kogemuse, mida on muuhulgas kirjeldatud kui visuaal-auditoorset rännakut läbi reaalsuse erinevate kihtide, sügavat lõdvestumist, ekstaatilisi tundeid, valgusmustreid ja -olendeid, ajataju kadumist, üksolemise tunnetust kogu olemasolevaga. Vaimsed valgustumise hetked ja mitte ainult meditatsioonitehnikate mõjul, vaid ka näiteks dokumenteeritud surmalähedastes kogemustes, kannavad endas üsna sarnaseid jooni.

Veel üks põnev vaatenurk käbinäärmele, mis käesoleva artikli koostamisel ilmnes, on seotud organismisisese infovahetuse ja DNA elektromagnetvälja teooriatega. Kuna keha koosneb triljonitest erinevatest rakkudest, mis pidevalt uuenevad, peab infovahetus toimuma ääretult kiiresti, et organism ellu jääks.
Arengubioloogias tuntud termin “morfogeneetiline väli” tähistabki seda rakkude teket ja sisemist koostööd koordineerivat jõudu, sest ainult neurotransmitteritest sõnumikandjad ei jõuaks seda tööd teha. Cambridge Ülikooli biokeemik Rupert Sheldrake laiendas seda ideed nii, et rakusisene DNA toimib nagu antenn, mis sellest morfogeneetilisest väljast juhendeid vastu võtab. Ja spekuleeritakse, et organiks, mis on võimeline selle välja ja kõikide keharakkudega DNA tasandil elektromagnetimpulsside läbi suhtlema on käbinääre.

Jälgides arengusuundumusi sellistes teadusvaldkondades nagu kvantfüüsika ja –bioloogia, epigeneetika ja paljud teised, mis püüavad seletada seni mõistetamatut, võib oletada, et kontseptsioon inimesest on muutumas palju mitmemõõtmelisemaks kui puht biokeemiline ja füsioloogiline olend.
Kui veel sinna juurde lisada see, mis holistilistes maailmakäsitlustes aegade algusest peale on olnud tunnetuslikult mõistetav, siis on “vaimu” või “kõrgema intellekti” adumine peagi leidmas oma teed tavateadvusesse. Ehk leiab seeläbi ka salapärane käbinääre oma olulise koha meie evolutsioonis.

Tankist, 27 veebruar 2014 - 20:40, kirjutas:

Sa tegid järgmise fooliummütside teema, kuhu oma wall of texte postitada ja lootsid siit mingit arutelu leida? Tahes tahtmata on enamik meist ajuga mõtlevad tegelased, kes kõiksugu pseudoteadust ja youtube voodoo videoid tõepähe võtma ei tõtta.

Ainult rumal usub kõike mida kuuleb ja ainult rumal arvab, et saab kõigest õigesti aru/teab kõike.
See ei ole fooliummütside teema. Fooliummütsides on valitsus, vandenõud. Juhtimine, riigid, sõjad raha - sellised asjad pigem.

See teema siin on puhtalt filosoofiline, usuline, vaimne, eetikat ja holistikat (kõige teooriat) otsiv/toetav teema.

Muutis Hidden-Hand, 27 veebruar 2014 - 22:08.

[sokC]

Siiski kuulub igasugune new age spirituaalsusnonsenss fooliummütsidesse.

[MaZ]

Naljakas, kuidas selle käbinäärme & DMT raamatu autor on ise öelnud, et tegu on vaid hüpoteesidega ja midagi pole tõestatud ning ikka suudavad Eesti võlurilehed selle kümme aastat hiljem kuskilt välja kaevata ja inimestele tõe pähe määrida. Pange googlesse käbinääre ja vaadake, mis lehed vastu hüppavad, endal hakkab ka juba kurb.

Muutis MaZ, 27 veebruar 2014 - 22:56.

[asad]

Aga jah, Sõõruma on intervjuus ka rääkinud, et ta ilma pendlita ei lähe kuhugi.


Näita mulle seda intervjuud,kus ta seda öelnud on ?
Mingi link oleks abiks.

[Kaarel123]

Paar päeva tagasi oli filosoofiaolümpiaadi esseede esitustähtaeg. Klopsisin ka midagi valmis. Konstruktiivne kriitika on äärmiselt teretulnud!

Spoiler

See, kes kavatseb valitseda teiste üle, peab eelkõige valitsema enda üle.

Demokritos väitis, et maailm koosneb aatomitest ja mitte millestki ning kõik ülejäänud on nende kahe potentsiaalne väljendusviis. Võib öelda, et Demokritos oli mees, kes valitses eelkõige enda üle, kuna tegi omad eeldused ja järeldused maailma kohta. Seetõttu valitses ka Demokritos teiste üle, kuna teised võtsid üle osa tema interpretatsioonist maailma kohta või tema enda sõnul aatomite ja tühjuse väljendusviisist. Kuna antud essee saab olema üles ehitatud põhiliselt läbi pealkirjas oleva tsitaadi, siis lähtun ka järgnevatesse ideedesse eelkõige duaalsest perspektiivist. Nõustun Demokritosega ja väidan, et mõista käsitletavat ideed selle looja poolt ning mitte kaotada algset tähendust, on võimalik ainult läbi samasuguse vaatevinkli.
Kuidas suhtuda maailma, mis on peegeldus sinust?
Demokritose väide eeldab eelkõige ühtset mõistetavat arusaamist valitsemise kui idee üle, kuna nii nagu on meie ümbritseva maailma üle võimalik valitseda füüsilisel, mentaalsel kui ka spirituaalsel tasandil, on võimalik nende kolme põhitasandi põhjal moodustada erinevad ala-tasandid või individuaalsete arusaamade põhjal loodud tasandid. Demokritose tsitaat eeldabki täpselt selle individuaalse arusaama põimumist teiste inimeste tõlgendusest Demokritose väite kohta ning sellest tulenevalt ühiste seisukohtade jagamist.
Liikudes edasi tänapäeva, näeme, et kogu meie ümbritseva maailma mõistmine füüsilisel kujul põhineb teaduse poolt avastatud seisukohtade ühisel arusaamal, mille kaudu on meil kui ühiskonnal võimalik tervikuna funktsioneerida, võttes eelduseks, et meie tsivilisatsiooni algläte põhineb Aristotelese analüütilisel aatomitest koosneval ja Eukleidese geomeetriliste kujundite põhjal kujuneval maailmal. Niiviisi on meie ühiskonnal võimalik üksteise üle valitseda viisil, mis tagab alati neutraalsest vaatevinklist lähtuva seisukoha, luues võimalikult efektiivse progressiooni objektiivses vaatlemis- ja valitsemisvormis. Seda aga ainult juhul, kui oleme valmis kohanduma teiste poolt loodud eelnevate reeglitega. Selline maailmanägemisviis ei ole siiski vaieldamatu absoluut. Seda tõstatas eelkõige Paul Feyerabend, väites, et katoliku kiriku dogmad on võrreldavad vaid teadusmaailma loodud dogmadega. Aga kui keegi on üldse lähtunud Feyerabendi printsiibist – kõik kõlbab – siis olid nendeks just Antiik-Kreeka targad.

Mõistes, et ainukene tõeline viis, kuidas ühiskonnale kasulik olla, on leida või avastada viis, kuidas kohandada enda suhtelist perspektiivi ülejäänud maailma suhtes nõndaviisi, et see aitaks kaasa suurejoonelisemale pildile meid ümbritsevat maailma mõista. Olles kasulik teistele, oled leidnud õiglase viisi ennast valitseda ja sel viisil ka peegeldades eeskuju teistele.
Mõista maailma läbi mõistlikkuse tähendab vabadust mõistusest?
Äärmiselt eeskujulik näide hea valitseja kohta on Rooma keiser Marcus Aurelius, kes rahva ja riigi teenimisest iseendale sisuliselt raamatu kirjutas - eestikeelse nimetusega “Iseendale”. Põhiline idee, mida siinkohal mõista tuleb, on ellu suhtumine üleüldiselt. Logos, mis stoikude mõistes tähendas maailmamõistust, on kõige alus. Elades harmoonias vooruslikuse ja ratsionaalselt seletatava käitumismustriga, on vabadus kõigest muust, mis elu toob, mööduv ja tühine.
Indiviidi tasandil tähendab sellise filosoofia järgimine absoluutset vabadust kõigest, mis mõistuse poolt füüsiliste ilmingute kaudu seletatav on. Vabadus füüsilisuse liigendatud maailmast on nüüdseks miski, mida on võimalik valitseda eelkõige läbi enda ning sellest tulenevalt ka läbi teiste peegelduse sinust endast. Eelnevalt loodud arusaamad või eeldused teiste kohta justkui haihtuvad, kui mõista, et läbi mõistlikkuse on võimalik nende arvamust iseendast vorpida ükskõik millisel viisil, mis sel hetkel sulle endale kõige kasulikum on. Sellega kaasnev soov valitseda enda üle kasvab, ent paradoksaalselt teenides aina rohkem ennast, kaob ära soov teenida teisi viisil, mis mõlemale hüvesid pakub. Valitseda iseenda loodud peegelpiltide üle, mis algselt sind teenisid, muutuvad järk-järgult aina rohkem mõistuse poolt loodud ratsionaalselt seletatavateks irratsionaalsusteks.
Liikudes siiski tagasi mõistlikkuse kui stoitsistlikku idee juurde, on ilmselge, et sellest lähtuvalt peab hoidma end äärmiselt lähedal maale või siis maailmamõistusele, mille alusel iseennast valitseda ning rahvast ja riiki teenida. Tänulikkus oma õpetajate, sõprade ja ülejäänud rahva üle on miski, mida tuleb iseenesest mõista, tingimusel, et see on paratamatult ainukene mõistlik viis, kuidas ennast valitseda. Hoida puhast tahet teenida teisi, muutud üheks rahvaga.
Kui sa ei mõtle enda eest, siis teeb seda keegi teine
Ühiskond toimib tegelikkuses äärmiselt lihtsalt, seda moel, mil sa oled kas enamuse poolel, kes domineerib ühel või teisel viisil, või siis passiivsel poolel, kes vaatleb hetkel toimuvat ning kokkusattumuste kokkulangemisel haarab kinni võimalusest saada ise domineerivamaks pooleks. Seda saab sisuliselt tõlgendada ka mõttetasandile, kus enda arvamuse puudumine teatud teema kontekstis muutub peale kellegi teise arvamuse kuulmist sinu enda omaks või siis vähemasti millekski, mida saab teadvustada ning jõuda järeldusele, et antud teema vastus võib olla kõik, peale selle mis siiani välja pakutud.
Vaatleme järgnevat olukorda siiski esimesest võimalusest lähtuvalt. Vanakreeka linnriike võib pidada meie lääneliku tsivilisatsiooni perspektiivist parimaks näiteks ühiskonnakorraldusviisist, nii kultuurselt kui ka majanduslikult (poliitiliselt olid Antiik-Kreeka linnriigid kuni hellenistliku perioodini lõhestunud- ja pidevas konfliktisituatsioonis). Seda juhul, kui nõustume nende kollektiivse arusaamaga, kuidas üks tsivilisatsioon peaks välja nägema ja funktsioneerima. Kreeklastel, kes elasid enne meie ajaarvamist, oli igatpidi õigus olla uhke oma riigi ja rahva üle, olles säravaks etaloniks kogu ülejäänud teatud tsivilisatsioonidele. Muuta tollast ühiskonda niivõrd kardinaalselt, mis oleks viinud orjanduse kaotamisele või naiste võrdõiguslikkusele oli mõeldamatu, puhtalt seepärast, et ühiskonna kui tolleaegse ratsionaalse maailmapildi tervikpilt, oli mõeldav ja nende vaatenurgast toimiv ainult läbi sinnamaani kasutusel olevatest põhimõtetest.
Nähes, kuidas toimis tsivilisatsioon, mida meie demokraatial põhinev ühiskond peab oma vundamendiks, alglätteks - võib teha järelduse, et toimime suuremas osas samadel eeldustel, vahe meie ja nende vahel on see, et meil on, kellelt õppida. Elades ideedemaailmas ehk mõistusega tajutavas maailmas, mis koosneb peamiselt teiste loodud arusaamadest ümbritsevast maailmast kaotame me tähtsa osa endi originaalsusest, kui ei söanda näha asjaolu, et nende “teiste” loodud ideed on kõigest kellegi “kolmanda” algne idee. Seda määrani, mil loome eneseteadmata ühiskonna, kus sõltume kõik üksteisest puhtjuhuslike arusaamade ja ideede vältel, mis kõrvaltvaatamisel toimib ainult teatud osa terviku heaolu nimel. Unustame algse idee, mille poole kõik need teiste loodud ideed liiguvad, mis on ilmselgelt kõikide inimeste heaolu ja võrdsuse vankumatu ühtsuse loomine.
Vaadata maailma läbi enda eeldab valikut
Duaalses maailmas elades, eeldades, et me mõistame oma ümbritsevat maailma eelkõige läbi oma ajustruktuuri ülesehituse ja tänu meeltele, mida ajul on võimalik analüüsida ning sellest tulenevalt järeldustena ideedeks luua, on tähtsamail kohal kõigest olenemata tahe õigeid otsuseid teha. Otsustamine on see, mis annab meile valikuvabaduse valitseda enda üle. Luua maailma just enda nägemuse järgi, selliseks, millisena maailm meile õigena näib. Kerkib küsimus, mis tasemeni on võimalik luua maailma, ilma, et mõistuse võime talletada kogu eelnevalt valitud “õiglasi otsuseid” ei ületaks mõistlikkuse piire? Kas on keegi või miski olevus, kõrgem jõud, kes on võimeline nägema läbi mõistuse lineaarsuse? Miski, mida meie suudame ainult mõista looduse näol, ent on kõigest meile nähtavast siiamaani loodust lõpmatu hulk kõikvõimsaim? Siinkohal tuleb tahes-tahtmata kogu teadaoleva ajaloo jooksul mängu Jumal kui algpõhjus, ühendaja ja suur universaal.
Tekib lõpmatu hulk küsimusi, eesotsas hirmude ja läbikukkumiste meenumisega. Kas me väärime õigete otsuste tegemist samal viisil, nagu teeb seda Jumal? Kas meil on üleüldse õigus täies ulatuses oma elu kontrollida ja ise otsuseid vastu võtta? Võtta elult tahe ära enda elu üle ise otsuseid teha ja vastutada ning anda see kellelegi teisele, on kõik, mis on jumalikkuse vastand. Olgu selleks mugavustsoonist pärinevad arusaamad elu elamise kohta, mille tõesuses ei pruugi ise veendunud olla. Sotsiaalsete normide ja tavade ratsionaliseerimine, mis näitab ühiskonna kinnisideed luua eelnevast parem ja efektiivsem ühiskonnamudel, mille näol olla üle hetkeseisu probleemidest, need ongi tegelikult kõrvalmõju antud tsivilisatsiooni kaasnenud eksikujutelmudest. Tähtsaimaks kuid kõige kaugemaks jääb alati Jumal. Võttes järjekordselt vaatevinkliks duaalsuse kui idee, siis ei leia ma isiklikult ühtegi põhjust, miks väita, et iseenda üle valitsemisega kaasneks kaugenemine jumalikkusest. Vaadata maailma läbi enda, võttes eelduseks, et Jumal tõepoolest eksisteerib, on minu arvamuse kohaselt kõige rohkem teisi teenivaim otsus mida saab teha. Seda sellepärast, et julgus hakata vastu millegil üleloomulikule ja mõistetamatule, puhtalt õigluse nimel, on miski, millega saaks hakkama ainult keegi, kel on kübeke jumalikkust endi sees, mille üle valitseda.
Mõista, kuidas ja miks valitseda enda üle, eeldab alati valikut. Valikut, eelkõige sellepärast, et näha endas tahet eesmärgini jõuda. Kui on olemas põhjus, miks kuhugile jõuda, siis leitakse alati ka viisi, kuidas sinnani jõuda. Õiglaseim viis teiste üle valitseda on läbi puhta tahte teistele kasuks olla, aidata teisi, kuhu nad jõudma peavad. Võtta endale ettekäändeks ennastteeniv lähenemine valitsemise suhtes, viib sind alati tagasi algpunkti ehk sinna, kus juba oled. Sellisel moel ei ole kasuks sa ei endale ega ülejäänud ühiskonnale. Tundes ennast, tunned teisi.

#highschoolissuchaseriousthing

Muutis Kaarel123, 27 veebruar 2014 - 23:10.

[Hidden-Hand]

Hingelepingutest veits

Spoiler

Kõik hinged tulevad üksteise ellu põhjusega – kas sõnumit tooma, tuge pakkuma või meile teed näitama, kui oleme eksinud. Ja need, keda me kõige rohkem tõrjume, on sageli just need, kes on tulnud meile näitama asju, mida püüame kõigest väest vältida, kirjutatakse Alkeemias avaldatud loos “Hinge leping”.

Me kõik oleme koos rännakul ja sammume eluteel kõrvuti, vahel isegi käsikäes. Me toetame ja juhendame üksteist, mõnikord küll mitte parimal võimalikul moel, aga ainsal moel, mida me näha suudame. Me kohtame inimesi ja kõnnime nende kõrval mõnda aega, põimides oma elud nõnda teistega. Mõnikord kohtame oma eluteel sõpru, kellega tahame rohkem aega veeta, sest nad valgustavad meie rada.
Teinekord aga takerduvad meie suhted lähedastega, keda me ei suuda mõista, kellega me ei oska suhelda. Me tülitseme, ärritume ja soovime neist lahku minna, aga see näib võimatuna. Me oleme siin, me oleme osa üksteise elust, ent me ei suuda end teistele kuuldavaks teha. Me takerdume probleemi sisse ja vihastame pealekauba. Mida teha siis, kui tunneme, et meid vääriti mõistetakse? Kuula! Ja kuula hoolega.
Kõik hinged tulevad üksteise ellu põhjusega – kas sõnumit tooma, tuge pakkuma või meile teed näitama, kui oleme eksinud. Ja need, keda me kõige rohkem tõrjume, on sageli just need, kes on tulnud meile näitama asju, mida püüame kõigest väest vältida. Need on hinged meie rännakul, keda peame kõige rohkem armastama. Nemad on võtnud enda kanda kõige raskema koorma – olla siin koos meiega, teades ise, et meie tõrjume neid.
Pane tähele, kuidas meil tekib tõrge teatud inimeste ja nende sõnade vastu. Sageli on tegu meile kõige lähedasemate inimestega – ema, isa, õde-vend või abikaasa. Seda sidet ei ole lihtne lõhkuda, sest see on üks kõige tähtsamaid õppetunde, mis meil tuleb omandada. Ja see leping, mille me oleme sõlminud teise hingega, ei muutu kehtetuks enne, kuni oleme selle tõe selgeks saanud… Kas siis selles elus või mõnes teises. Kõik sõltub meist endist!
Kui paned tähele tõrget kellegi vastu oma elus, heida pilk endasse. Ainus inimene, kelle vastu me tegelikult tõrgume, oleme meie ise. Mida suurem on tõrge, seda rohkem püüame millegi taipamist vältida. Vaata sügavale enda sisse. Uuri, kuula pingsalt ja lase see tõde endasse. Mis on küll see, mida me tegelikult mõista ei suuda?
Kui me kuuleme lõpuks seda, mille suhtes oleme olnud kurdid, ja näeme seda, mille suhtes oleme end teinud pimedaks, siis oleme lõpuks valmis teede lahknemiseks selle teise hingega. Kuid võib-olla polegi meil enam soovi seda teha… Seni aga loobu kõigist tõrgetest ja lase oma meelel vaikida, et võiksid kuulda, et võiksid õppida, et võiksid leida kodutee.

ETV-s oli see intervjuu. Üks teine ärimees ütles ka mulle, et kui Sõõrumaa suguseid ärimehi rohkem oleks, siis läheks Eestil palju premini. Enamik on endakasupüüdlikud hingega mitte ühendatud olevad inimesed.

KÜSIMUS: kurjad või head?

Spoiler

Muutis Hidden-Hand, 02 märts 2014 - 18:22.

[Hidden-Hand]

Niisama natukene basic stuffi, mõnus väike lugemine.

Spoiler

MILLEKS ME SIIA MAA PEALE TULEME ?

Tuleme kogema iseennast loomisjõudude kaudu.
Mis on loomisjõud ? MEIE TUNDED.
Aga miks tahame neid kogeda ?
Tunded on erinevad energiasagedused, informatsioon liigub meieni TUNNETE KAUDU. Meil on vaja õppida eristama erinevaid tundeid üksteisest, et oskaksime kehaga tunnetada tunnete võnkesageduse erinevust. Seepärast kogemegi siin Maal olles rõõmu, sõprust, naeru, viha, haletsust, süütunnet ja kõiki muid negatiivseid ja positiivseid tundeid.

Kui tunned mingit tunnet, siis on vaja tõlkida see tunne sõnade kaudu endale arusaadavasse keelde.

EMOTSIOON tähendab seda, et tunne purskab pinnale, tunne on energiaväli sinu sees.
Kui emotsioonid on väga negatiivsed, siis energiate liikumine kehas takerdub.
" Kui karikas saab täis " siis tunne ei mahu enam kehasse ära vaid purskab välja, mis võib kaasa tuua endale kui teistele kahju, eriti suunates seda kellelegi teda süüdistades või vihates.
Allasurutud tunded kahjustavad siseelundeid.Kui negatiivne laeng kuskil organis läheb liialt suureks, siis inimene haigestub.
Kui ei julge oma tunnetest rääkida, matad need maha, poed peitu, siis viib see tihti liigsöömiseni, oled tihe külmkapi külastaja.
Kirjuta paberile kõik tunded, mis haiget teevad, tunnista neid endale, et olla teadlik enda sees toimuvast.
Koge oma tunded läbi , öeldes : mina kogen praegu ..... tunnet sellega seoses või selle pärast.

Raamatust " Teejuht tööks iseendaga " - autorid : Kreet Rosin , Väljataga.

[Hidden-Hand]

KaarelE84, 26 veebruar 2014 - 18:21, kirjutas:

Mis Sa muidu arvad, kumb on täpsem - kas Sinu pendel või tasuline ennustusliin?

Saan aru, et sa trollid. Aga oleneb ennustajast. Kindlasti, raudselt on kogenud ennustaja tunnetus ja nägemus selgem ja kindlam kui minu oma. Mina alles õpin ja oskan üsna vähe öelda, aga basic stuffi jagan ära siiski. Kui inimesel on mingid kinnised energiad või jama olend seljataga vms või kui tšakrad ei ole ilusti õige koha peal ja töökorras.

Igatahes leidsin ühe huvitava postituse. Meeldis.

".... Millegi jagamine selleks, mis on ja mis peaks olema, on kõige petlikum ellusuhtumine. Kuigi jah, mida enamjaolt mõeldakse ego all on see kui inimene peab end maailma nabaks, ja et kõik tema tahtmise järgi käiks. Samuti ka seda kui egoist tegutseb vaid enese heaolu nimel, teistele mitte tähelepanu keerates. Tervislik ego on see kui ei pea ennast kellegist paremaks ning tunnistades, et me kõik oleme võrdsed ja erilised. Samuti on tervislik ego ka see kui eemaldad ümbritsevast keskkonnast negatiivsed mõjutused sellega, et lased inimesel arvata ja uskuda, mida ta soovib ning temaga päri olla, sest kui inimese usku torkida, siis saab ta ju kurjaks. Usk on igaühe enda isiklik asi. Sama isiklik nagu tema enda perse, ega ei läheks ju lambist teise perset torkima Igaühel kujuneb välja enda selgitust egost, kellel hiljem, kellel varem. Definitsioone on nii palju, et igale ühele sobib täpselt oma. Pole vaja kõike nii sõna-sõnaliselt lahti seletada ning puust ja punaseks ette värvida, sest sõnadel on väiksem osakaal kui tunnetel. Tuleb teadlikult hingata sisse endale see mõte, idee, kontseptsioon, mille oled endale loonud ning välja hingata, et näha, kas see tuleb tagasi või ei tule. Kui tuleb siis see mõte ja tunne on õige Aga kui see idee surub ise end vägisi tagasi, pead selle unustama ja vaatama mündi teist poolt. Tooma sellele täieliku vastandi. Panna positiivne negatiivsesse võtmesse ja vastupidi. Pidevalt öeldakse, et küsitle kõike ja kahtle kõiges. Kuigi tegelikult esimene asi, mis teha tuleb, on algul seda ideed täielikult aktsepteerida, läbi mõelda sügavalt, et siis lõpuks kuuleks, mida süda ütleb selle kohta. Kui tunne teeb raskemaks ei ole see õige. Kui kergemaks, siis on üks takistus teelt eemaldatud. Idee, mõte, kontseptsioon, ideoloogia, filosoofia, teoloogia. Ilu peitub lihtsuses. Kõige lihtsam ja ilusam tõde siin ilmas on see, et tee teistele seda, mida tahad et sulle tehtaks. Austa teiste mõttemaailma ja tundeid, et ka sinu oma austataks Igas tões on killuke valet ja igas vales on killuke tõde. Igal asjal on kaks poolt ja nendel kahel poolel on üks ühine joon - nad täiustavad üksteist. Kui poleks elu ebatäiuslikkust ei oskaks me hinnata selle täiuslikkust....."