Palgalõhede põhjuseid mina ei oska välja tuua. Olen kuulnud, et näiteks meesõpetajad on nõutumad kui naisõpetajad, sest meesõpetajaid on lihtsalt vähem. Ja seetõttu võivad näiteks meestele selles valdkonnas eeliseid olla. Nii võib juhtuda igal pool. Mina aga tahaks näha reaalset näidet meie ühiskonnas, kus mees saab TÄPSELT sama töö eest põhjuseta rohkem palka kui naine.
Teine asi on muidugi stereotüübid. See, mida naiselt oodatakse. Naispiloot lennukis või naissoost arvutimehaanik, kes su arvutit parandab. Harjumuspäratu, sest seda esineb mingil põhjusel vähem. Seetõttu tekib arusaam, et see pole naturaalne ja võib olla tekib isegi paranoia. Viltuvaatamine on alati kõige raskemini lahendatav probleem ühiskonnas, sest see on massidesse juurdunud. Lahendada tuleb seda laiahaardeliselt, aga see on alati far-fetched ja naiivne proovimine.
Isiklikult arvan, et kannatav inimene ei peaks viltuvaatamisele lihtsalt reageerima. Siiski usun, et inimesed meie ühiskonnas pole nii primitiivsed, et näiteks meespoemüüja üle naerdakse massiliselt. Minu arvates on need ajad ammu möödas, kus naisele omistatakse mingi koduperenaise imago. Vähemalt minu ringkonnas pole nii konservatiivseid inimesi. Kindlasti seda esineb, kuid maailmas esineb KÕIKE, mida tuleks parandada. Selle kõige tõttu ei oska ma küll välja tuua, kui oluline see probleem meil siin üsna arenenud ühiskonnas on.
Ja muidugi kolmandaks on olemas see võrdõiguslikkusega üle piiri minemine. Näiteks kvootide loogika minu silmis muudab inimese võimekuse teisejärguliseks. Kui mees ongi JUHUSLIKULT parem millegis ja temale ikkagi naist eelistada mingile kohale, siis on see ilmselgelt omakorda diskrimineerimine.
Muutis olenmatu, 28 jaanuar 2014 - 18:25.