Sellel teemal on 10 vastust

[kristo 21]

Astudes sügisel oma esimesse loengusse, tundsin ennast küllaltki enesekindlalt. Olin eelnevalt osalenud matemaatikaolümpiaadidel ning gümnaasiumimaterjalist sai ilma probleemideta läbi sõidetud. Et riigieksamid läksid väga hästi, oli valik suur - punktid olid piisavad ka arsti sisse saamiseks. Miks siiski valisin matemaatika? Põhjuseid on mitmeid. Gümnaasiumis tundus matemaatika minu jaoks mõttetu, aga arvasin, et mul on selle asja peale rohkem taipu, kui millegi muu peale. Tõesti - kõik mida oma esimese aasta jooksul õppisin, oli minu jaoks ääretult huvitav. Mida ma aga ei osanud ette näha, oli eriala keerukus. Vaadates väga madalat sisseastumislävendit, jäin lootma, et saan ka ülikoolis ilma suuremate pingutusteta asjad tehtud ja kraadi kätte. Juba esimeste nädalata jooksul selgus aga üsnagi hirmutav tõde - madal sisseastumislävend polnud tingitud eriala lihtsusest, vaid pigem just vastupidi - matemaatika on lihtsalt niivõrd õõvastavalt keeruline, et keegi ei taha seda õppima minna (eriti, kui tulevikuväljavaated ei ole just paljulubavad).

Kas kahetsen oma otsust valida kõige muu üle matemaatika ? Absoluutselt mitte - mind on asi tõsiselt huvitama hakanud. Samas julgen väita, et väga suurt osa minuga koos sisseastunutest ei huvita see asi niivõrd palju (väga suur protsent on juba praeguseks ära läinud).

Mis asi see matemaatika siis ülikoolis ikkagi on ? Praeguse kogemuse juures julgeksin väita, et asi on üle 50% ulatuses teoreetiline, erinevalt gümnaasiumist, kus teooria moodustas ehk umbes 5% õpitust. Eksamid isaldavad endas enamasti erinevate teoreemida tõestamisi, lausete tundmist, definitsioonide teadmist. On aineid, kus praktikumidel on suurem osakaal kui teoreetilisel osal, kuid on ka vastupidiseid näiteid (50-50).

Esimeste nädalatega tekib kohe tunne, nagu oleks paar klassi gümnaasiumimatemaatikat vahele jäänud. Esimestes loengutes ja praktikumides ei saanud ma konkreetselt mitte midagi aru - läksin õhtul koju peavaluga ning üritasin õpikut lugedes kuidagi järjele saada. Mida aeg edasi, seda paremaks on asi läinud - mõtlemine on konkreetselt uuele tasemele jõudnud ning igasugu seoste leidmine, otsimine, tuletamine tuleb juba loomulikult. See annab väga palju juurde ka koolivälisele elule.

Edasises annan ülevaate ainetest, mida olen võtnud. Iga aine nimetusele ja mahule lisan juurde ka enda hinnangu keerukusele. See tähendab, et hindan 10p skaalal seda, kui keeruline selle semestri vältel see aine minu arvetes oli. See ei tähenda loomulikult seda, et kui näiteks esimesel semestril olnud ainet hindan kõrge skooriga (et oli väga keeruline), siis see tunduks endiselt minu jaoks keeruline - iga hinnang käib vastava semestri kohta.

1. SEMESTER

Elementaarmatemaatika I
(Nüüd 8 EAP ja keerulisem)
6 EAP
Arvestatav
Hinnang keerukusele : 1/10

Spoiler

Kokku 3 kontrolltööd - 2 tükki praktikumide materjali peale, üks loengus räägitu peale. Väga lihtne aine. Kordab gümnaasiumimaterjali, õpetab tõestama (igas aines väga vajalik oskus) , toob sisse kompleksarvude mõista ning tutvustab polünoomide jäägiga jagamist. 90% ulatuses korratakse gümnaasiumi keerulisemaid peatükke - praktikumides käisin harva kohal (lõpus läksin ainult kontrolltöödele) ning loengutes ei käinud üldse. Kõigile, kel gümnaasiumis õpitu meelest läinud, tuleb kindlasti kasuks.

Hulgateooria ja matemaatiline loogika
(Nüüd 6 EAP ja eristatav)
3 EAP
Arvestatav
Hinnang keerukusele : 3/10

Spoiler

2 Kontrolltööd loengute ja praktikumide materjalide peale. Ülimalt tähtis aine, sest väga suur osa matemaatikast rajaneb hulgateoorial. Tuleb edaspidi kuhjaga kasuks. Kui hulgateooriat selle aine raames selgeks ei saa, tuleb see endale hiljemalt teise semestri lõpuks ikkagi selgeks teha (seal läheb seda väga vaja). Aine algab üsna lihtsalt, kuid lõpuks jõuab päris jõhkrate teemadeni välja.

Programmeerimine
6 EAP
Eristatav
Hinnang keerukusele : 4/10

Spoiler

3 kontrolltööd, 2 projekti, eksam (paberkandjal, valikvastustega). Seletab programmeerimist pythoni baasil täiesti nullist alates. Kui praktikumides kohal käia ja kodus natuke nokitseda, ei ole aine läbimine probleem. Kõige kirvemad on kaks viimast kontrolltööd, kus enamus inimesi tabab väga ränk ajahäda - sealt kaotav ka punktid ning satub ohtu eksamile pääs. Eksam paberkandjal tundus alguses üsna hirmutav, kuid tegelikult oli hästi lihtne ja loogiline.

Algebra ja geomeetria
(Enam sellist ainet ei ole)
6 EAP
Eristatav
Hinnang keerukusele : 5/10

Spoiler

2 kontrolltööd, 6 tunnikontrolli, eksam. 30% hindest moodustab praktikumides tehtu - eksamile pääsuks vaja koguda 15 punkti. Eksamiks vaja õppida natuke üle 20 tõestuse, üle saja definitsiooni, hulganisti valemeid. Eksam on teoreetiline - küsitakse kolme tõestust, umbes kümmet definitsiooni ja kolme valemit. Õppisin eksamiks umbes nädal aega (rahulikus tempos) ja sain B kätte. Aine tutvustab kuulajaile algebra ja geomeetria põhitõdesid. Tehakse tutvust maatriksitega, vektorruumidega, Gaussi meetodiga, geomeetriliste vektoritega, teist järku pindadega. Oluline aine iga matemaatiku jaoks. Tuleb kindlasti kasuks ka füüsikutele.

Matemaatiline analüüs I
6 EAP
Eristatav
Hinnang keerukusele : 7/10

Spoiler

3 kontrolltööd, 6 tunnikontrolli, eksam. Eksamiks on vaja selgeks teha ligi 80 teoreemi koos tõestustega + definitsioonid ja ülesanded. Eksam annab 80p, praktikumid 120p. Ise kogusin praktikumides 111p ning enne eksamit oli E juba kindlustatud. Tõestusi on palju ning nende selgeks tegemine eeldab kas väga imelist aju või järjepidevust terve semestri jooksul. Räägitakse piirväärtustest, diferentseerumisest, arvridadest ja integraalidest. Praktikumid on samuti väga keerulised - kontrolltööd ja tunnikontrollid ettearvamatud. Tuleb esimesest nädalast saati õppida (kas või iga nädal paar tundi). Kui liiga lihtsalt asja võtta, on lihtne läbi kukkuda.

2.SEMESTER

Andmeanalüüs I
3 EAP
Eristatav
Hinnang keerukusele : 3/10

Spoiler

1 kontrolltöö ja eksam. Praktikumides õpitakse kasutama andmeanalüüsi programmi(enamus rühmades R). Kontrolltöös tuleb programmi abil vastata küsimustele, võib kasutada 1 A4 käsitsi koostatud abimaterjali. Eksam koosneb suures osas ülesannetest, kus on kirjeldatud mingit olukorda, visatud ette programmist mingid read ning tuleb olukorda analüüsida. Üsnagi keeruline eksam. Statistikutele väga tähtis aine.

Elementaarmatemaatika II

7 EAP
Eristatav
Hinnang keerukusele : 4/10

Spoiler

Aine ise on küllaltki lihtne, aga iseseisva töö maht on üüratu. Kokku on 5 suurt kontrolltööd ning väga palju erinevaid projekte. Tutvustatakse programme Wiris ja geogebra. Veel toimuvad loengud, kus räägitakse süvendatult planimeetriast(kooligeomeetrist välja jäänud keerulised peatükid) ning praktikumid, kus käsitletakse koolialgebra keerulisemaid peatükke. Semestri jooksul tuleb koostada õpimapp, kus peavad olema lahendatud kodused ülesanded ning loengutest saadud materjalid. Tohutu ajakulu. Suunatud eelkõige õpetajakoolituse tudengitele, kuid mina nägin seal ainult 7 EAP-d. Matemaatikutele ei ole tegu kohustusliku ainega.

Matemaatiline analüüs II
6 EAP
Eristatav
Hinnang keerukusele : 4/10

Spoiler

3 tunnikontrolli ja 3 kontrolltööd. Sarnane ülesehitus analüüs I-le. Praktikumidest võimalik koguda 120p, eksam annab 80p. Tõestusi on oluliselt vähem kui aine esimeses osas - umbes 20. Mina enne eksamit ühtegi tõestust ei õppinud ning sain kokku hindeks B (praktikumidest 117.5p). Vaatluse alla tulevad mitme muutuja funktsioonid, kahe- ja kolmekordsed integraalid, joonintegraalid, arvread. Õppejõud oli mõnus ja rahulik - enamus inimesi sai praktikumidest 90+ punkti kokku, nii et aine läbimine ei olnud probleemiks.

Tõenäosusteooria I
6 EAP
Eristatav
Hinnang keerukusele : 8/10

Spoiler

2 kontrolltööd ja eksam. Iga nädal antakse praktikumis 2-4 kodust ülesannet ning järgmine praktikum visatakse 2 korda kulli/kirja. Kui tuleb 2 korda järjest kiri, siis korjatakse ülesanded ära. Semestri lõpul liidetakse koduülesannete eest saadud punktid kokku ja leitakse nende aritmeetiline keskmine. Iga komplekti eest on võimalik maksimaalselt saada 10p. Aine esimeses pooles käsitletakse klassikalist tõenäosust, aga tunduvalt keerulisemalt, kui seda koolis tehti. Aine teine poole keskendub diskreetsetele ja pidevatele juhuslikele suurustele ning jaotustele. Materjali ning valemeid on väga-väga palju. Kui lahendada iga nädal iseseisvalt koduseid ülesandeid, on kontrolltöödest õppimine tunduvalt lihtsam. Eksamile tuleb 12 ülesannet millest suurema osa moodustavad praktilised arvutusülesanded. Praktikumide kontrolltööd annavad kokku 40p, eksam 60p ja kodutööde eest võimalik saada kuni 10p. Kõige hullem on teine kontrolltöö - selleks õppisin päris mitu päeva .

Algebra I
(Nüüd tehti veidi lihtsamaks)
6 EAP
Eristatav
Hinnang keerukusele : 10/10

Spoiler

Praktikumides 10 tunnikontrolli ja 3 kontrolltööd(üks neist kodune). Et kokku on 16 praktikumi, siis on põhimõtteliselt igas praktikumis töö. Eksam annab 70% ainest ning selleks tuleb teada umbes 150 keerulise teoreemi tõestust ning õpikujagu mõisteid. Praktikumidest tuleb koguda 15p, et tagada pääs eksamile. VÄGA JA VÄGA killer aine. Arvestades, et eksam on nii suure kaaluga ja kokku on üle 150 tõestuse, peab eksami sooritamiseks nii ehk naa teadma umbes 100 teoreemi tõestust. Isegi E kätte saamine oli täiesti ajuvaba. Kogusin praktikumidest 27.4p (õppisin iga nädal päris pikalt) ning eksamilt sain 27p(lugesin terve õpiku läbi ning vaatasin tähtsamaid tõestusi 2-4 korda üle). Aine pole kindlasti ainult 6 EAP väärt - pigem peaks maht olema 12 EAP-d. Läbikukkumisprotsent on täiesti kosimiline ( kuskilt jäi kõrvu 50%-70%). Tutvustatakse ühe-ja kahe tehtega algebralisi struktuure, erinevaid vektorruume üle korpuste, lineaarteisendusi ja palju, palju muudki. Ei ole absoluutselt mitte mingit soovi lähiajal enam algebraga tegeleda.

3.SEMESTER


Algoritmid ja andmestruktuurid
6 EAP
Eristatav
Hinnang keerukusele : 5/10

Spoiler

2 kontrolltööd ja 8 kodutööd vaja esitada. Enam ei ole matemaatikutele kohustuslik. Informaatikutele väga tähtis aine. Minu jaoks oli asi üsna lihtne, kuna kontrolltööd olid suures mahus lihtsale matemaatikale üles ehitatud ning võrreldes paljude informaatikutega sain sellega väga hästi hakkama(sest mina olin selliste ülesannetega juba mujal kokku puutunud). Kodutööd oli lõpus suht kirved, pidi isegi mitu päeva sobivaid lahendusi välja mõtlema(siin on eelise jälle informaatikutel). Aine keskendub erinevat tüüpi algoritmide uurimisele, st kui on vaja mingi programm kirjutada, siis kuidas teha selline kood, et see programm kõige kiiremini ja efektiivsemalt töötaks. Kui kontrolltööd lähevad kehvasti, saab tulemusi parandada eksamil (eksam pole kohustuslik).

Diferentsiaalvõrrandid
6 EAP
Eristatav
Hinnang keerukusele : 3/10

Spoiler

3 kontrolltööd avatud materjalidega. Rohkem keskenduti ülesannete lahendamisele kui teooriale, st paljusid tõestusi käsitleti hästi pealiskaudselt. Need, kes õpivad puhast matemaatikat, saavad selle ainega üsna lihtsasti hakkama. 3 kontrolltöö peale sain 29.5/30 ning õppisin maksimaalselt 2 tundi kõigi tööde peale kokku. Eksam samuti lihtne.

Diskreetne matemaatika
(Edaspidi seda samal kujul enam ei loeta)
6 EAP
Eristatav
Hinnang keerukusele : 9/10

Spoiler

Kõige huvitavam aine, mida siiamaani võtnud olen. Algul pidi toimuma 100% inglise keeles koos arvutitehnika magistritega, kuid suutsime matemaatikutele eesti keelse lugemise välja rääkida. Õppida tuli endiselt ühe väga keerulise ingliskeelse õpiku järgi. Kontrolltöid oli 2, millede keskmine punktiskoor oli kuskile 25%-35% kanti. Tegeleti relatsioonide, kombinatoorika ja graafiteooriaga. Kokku sain B (üks kahest B-st, kokku oli 0 A-d), aga see tuli ainult selle arvelt, et lugesin seda õpikut uuesti ja uuesti läbi ning lõpuks see asi lihtsalt kinnistus. Eksam pidi algul sisaldama teooriat + ülesandeid, kuid kuna kontrolltööd kirjutati nii kehvasti, siis oli eksamil lihtsalt 3 ülesannet, mis tuli ära lahendada. Võrreldes kontrolltöödega olid eksam lihtsam(mistõttu keerukus on 9/10).

Geomeetria I
6 EAP
Eristatav
Hinnang keerukusele : 7/10

Spoiler

2 kontrolltööd(15% + 15%) + eksam(70%) Juba esimesel loengul mainiti, et kontrolltööd on võrreldes eksamiga väga keerulised. Ja nii oligi. Esimeseks kontrolltööks õppisin 4 päeva ja sain 7p/15p ning eksamiks õppisin 3 päeva ja sain 67p/70p. Uuriti teist järku jooni ja pindasid (nt ellipsid, hüperboolid, paraboolid,...,ühe- ja kahekattelised hüperboloidid,...). Konks oli aga selles, et enam ei olnud alati koordinaatteljed ilusti risti, nagu koolis. Nüüd võisid nad seal erinevate nurkade all keerelda-pöörelda ja muud nalja ka teha. Algul tundus täiesti läbimatu ja segane aine, kuid eksamiks õppides sain asjale pihta ja B kukkus.

Matemaatiline analüüs III
6 EAP
Eristatav
Hinnang keerukusele : 9/10

Spoiler

Ja jälle see analüüs...seekord läks asi ikka päris käest ära. Kokku 2 kontrolltööd, 2 seminariettekannet ja eksam. Korratakse üle terve MAI (teoreemid + ülesanded) ning peale tuleb veel hunnikutes uut ja toredat kraami. Kontrolltööd olid väga keerulised, seminarideks valmistuti enamasti hästi ja saadi palju punkte, eksam oli bingo loto. Teoreeme, mis võisid eksamile tulla, oli õõvastavalt palju. Eksam oli suuline - tõmbasid pileti 2 teoreemiga ja siis valmistasid ette ning läksid neid vastama. Juurde küsiti definitsioone, mõisteid terve aine ulatuses. Lõpus anti üks suvaline teema ette ja pidid seda umbes kümne lausega õppejõule seletama. Õnneks õppejõud ise oli marurahulik ning aitas väga palju (karmima õppejõuga ma seda ainet läbi ei oleks vbolla saanud, praegu sain aga B)

Matemaatilise modelleerimise alused
3 EAP
Eristatav
Hinnang keerukusele : 3/10

Spoiler

Suht random aine...õpitakse arvutis koostama mingeid mudeleid (põhiliselt programmiga stella). Nt päriselus on liiga ajakulukas uurida kulli-kirja viskamist 10000 viske põhjal. Arvutis saab 10000 viset modelleerida minutitega ning tulemusi seal samas kiiresti analüüsida. Esimestel nädalatel paistis asi rohkem 3EAP-se arvutimänguna välja, kuid lõpus mudelid ja teemad ikka muutusid vähe keerulisemateks ka. Aine keskel toimus 2 "kontrolltööd" mis olid lihtsad ning eksamil pidi koostama 2 mudelit (piletite tõmbamine taas). Need mudelid ei olnud samad, mida praktikumides läbi olime teinud, aga analoogilised. Eksamile pääsuks tuli koostada koduleht ja praktikumis tehtud mudelid sinna üles laadida. Kõiki enda mudeleid võis eksamil kasutada. Ka õppejõud aitas eksami ajal, kui mingit asja tõesti ei osanud. Seega lihtne A.

4.SEMESTER


Arvuteooria
6 EAP
Eristatav
Hinnang keerukusele : 10/10

Spoiler

Väga jõhker aeg on selle aine alla läinud. Iga nädal tuli lahendada praktikumi tarbeks 8-9 kodust ülesannet. Praktikumi alguses panid kirja, millised ära lahendasid ning siis kutsuti inimesi selle tabeli põhjal tahvli ette oma lahendust teistele seletama. Ülesanded ise olid aeganõudvad ning kohati ikka väga keerulised. Eksamile pääsemiseks tuli kokku lahendada vähemalt 25% kõikidest ülesannetest. Vastavalt protsendile (25%,50%,75%,100%) oli võimalik lunastada kuni 15 lisapunkti. Eksam ise annab 100 punkti. Et sealt läbi saada, tuleb osata lahendada nii ülesandeid kui ka teooriat tunda (ilme teooriata oled 99% läbi kukkunud). Teoreeme on palju ning nad on väga keerulised. Samas sai ka väga palju uut ja huvitavat teada, näiteks krüpteerimise kohta(idee kuidas peidetakse infot nagu pangaparoolid, et neid "võimatu" lahti muukida oleks).

Arvutusmeetodid
6 EAP
Eristatav
Hinnang keerukusele : 7/10

Spoiler

Esimeste nädalate vältel ei koitnud üldse ära, mis seal täpselt toimub. Probleem oli selles, et puudus eelnev kokkupuude numbriliste/arvutusmeetoditega. Et aga samal ajal sai võetud ainet "numbrilised meetodid", muutus pilt lõpuks küllaltki selgeks. Igas praktikumis tuli lahendada üks ettevalmistatud ülesanne ning selle eest võis saada kuni kolm punkti. Tegutseda tuli programmis scilab. Eksam andis 50%, praktikumid 40%, kodutööd 10%. Aine ise keskendub diferentsiaalvõrrandite numbrilisele(ligikaudsele) lahendamisele. Konspekt on väga mahukas, kuid eksamile tulevad sealt vaid valitud teemad. Mõned võrrandid (eriti lõpus) olid isegi päris ägedad(nt võrrand mis kirjeldas sebra triipude teket) ning aines õpitu leiab väga laialdast praktilist kasutust(eriti keemias/füüsikas).

Funktsionaalanalüüs I
6 EAP
Eristatav
Hinnang keerukusele : 8/10

Spoiler

Selline üsna mõnus next level analüüsi aine. Uuriti meetrilisi- ja normeeritud ruume (nt. jadasid ning nende koonduvust seal). Tavainimesele on seda keeruline seletada, kuid matemaatika seisukohalt ülimalt vajalik. Kokku oli 2 kontrolltööd ning iganädalased kodused ülesanded. Lisapunkte oli suures koguses lihtne teenida ning üks härrasmees suutis isegi ilma eksamit kirjutamata A jaoks vajalikud punktid kokku korjata. Eksamil on teemasid palju - õnneks joppas ning sain sellise, mille andis 20 mindiga maksimumile kirjutada.

Geomeetria II
3 EAP
Eristatav
Hinnang keerukusele : 5/10

Spoiler

Lootsin, et on rohkem seotud ainega "geomeetria I", kuid erines sellest 180 kraadi võrra. Tutvusime tensorarvutusega ning seda kasutades konstrueerisime eukleidilise ja pseudoeukleidilise ruumi struktuuri (alustades päris nullist). Üldplaanis oli tegu rohkem tähelepanuharjutuse kui aeganõudva tuupimisega(need, kes tensoritega kokku puutunud, saavad aru). Kontrolltöid ja muud manti ei olnud - ainult eksam (suuline), mis määras 100% ulatuses hinde.

Geomeetria süvendusseminar
3 EAP
Arvestatav
Hinnang keerukusele : 3/10

Spoiler

Üks ägedamaid aineid, mida võtnud olen. Ma poleks mitte iialgi uskunud, et sirkli ja joonlauaga annab nii vingeid asju valmis vorpida. Nende kahe algelise tööristaga on võimalik näiteks võrrandeid lahendada (isegi ruutjuurte ja muude naljadega), nurki, lõike ja sirgeid, mille väärtused(pikkus,kraadid) tunduvad jaburalt keerulised, täpselt joonistele kanda ja palju muud huvitavat. Veel korrati üle gümnaasiumist tuttav stereomeetria. Arvestuse saamiseks tuli sooritada kaks kontrolltööd vähemalt 50% peale tükk.

Matemaatilise analüüsi täiendavaid peatükke
4 EAP
Arvestatav
Hinnang keerukusele : 5/10

Spoiler

Magistriaine, mida lisa-EAPde jaoks võtta otsustasin. Ausaltöeldes midagi konkreetset meelde ei jäänudki, kuid analüütiline maailmapilt avardus tublisti. Tutvustati näiteks teistsuguseid(mitte tavapärastel analüüsi kursustel läbi käivaid) koonduvustingimusi/teooriaid, integraale,arvridu. Arvestuse saamiseks tuli esineda kahe seminariettekandega. Teoreemid, mida tõestada tuli, olid väga pikad ja mahukad - pidi korraliku eeltöö ära tegema. Õnneks võis esinemise ajal vabalt kasutada materjale - ilma oleks olnud keerukus vähemalt 8 palli kümnest.

Numbrilised meetodid
6 EAP
Arvestatav
Hinnang keerukusele : 7/10

Spoiler

Aine jaotub kahte ossa - esimeses tegeletakse võrrandisüsteemide ligikaudse lahendamisega ning teises funktsioonide lähendamise ehk interpoleerimisega. Loengu tempo on crazy - korraga kirjutada ja kaasa mõelda on minu hinnangul võimatu. Lisaks iganädalastele loengutele toimusid ka praktikumid, kus mathcadis erinevaid ülesandeid lahendada ja esitada tuli. Loengus räägitu peale tuli sooritada kaks kontrolltööd - mõlemad parajad pähklid(õppisime grupiga koos kummakski kontrolltööks ikka mitu päeva). Väga praktiline aine taaskord - tuttavad, kes ise ainet läbigi pole veel saanud, on sellest juba kooliväliselt kasu lõiganud. Interpoleerimine annab võimaluse kogutud üksikute vaatlusandmete põhjal koostada funktsiooni, mis "ennustab" tulemusi läbi katsetamata juhtudel(ei hakka sügavamale laskuma, läheb liiga keeruliseks).

VABAAINED


Mõõtmised ja mõõtemääramatused
3 EAP
Eristatav
Hinnang keerukusele : 3/10

Spoiler

Kontrolltöö, grupitöö, eksam. Kontrolltöös ja eksamil võis kasutada ühe A4 suurust abilehte(käsitsi kirjutatud). Füüsikutele ja keemikutele kohustuslik aine. Matemaatiku vaatepunktist oli päris palju kohti, mis jäid arusaamatuks, kuid kokkuvõttes sain mingi ime läbi hindeks A.

Tuutorlus
4 EAP
Arvestatav
Hinnang keerukusele : -

Spoiler

Otsustasin eelmine kevad hakata tuutoriks. See tähendab siis seda, et esimesel koolipäeval olen üks neist, kes uute matemaatikute ja statistikute ette astub ning ülikoolielu tutvustab. Ka järgnevatel nädalatel on üks mu tööülesandeid olla rebaste jaoks olemas ning nende sisseelamist ülikooliellu lihtsustada. Läbima pidi mitu koolitust, mis olid suht tüütud. Kokkuvõttes olen aga väga rahul ning järgmine aasta tahan uuesti tuutoriks hakata (siis saan mingi sümboolse summa EAP-de asemel + teaduskonnas pesitsev tutvusringkond laieneb taas)

Muutis kristo 21, 10 juuni 2014 - 14:44.

[MarioL]

Ise plaanin pärast gümnaasiumi lõpetamist ka matemaatikat õppima minna TÜ-sse, tänu teile tekkis ülevaade sellest mis seal toimub. Tekkis rohkem huvi matemaatikat edasi õppima minna.

[E-THUG]

Muidu mida plaanid tulevikus edasi minna pärast esimese kraadi kätte saamist tegema?

[Mäkk]

E-THUG, 13 juuni 2013 - 18:24, kirjutas:

Muidu mida plaanid tulevikus edasi minna pärast esimese kraadi kätte saamist tegema?

Vastan tema eest ära. Magistriõppesse läheb kas kodumaal või välismaal. Eriala on juba tema valik.

[kristo 21]

Võimalusi on palju - saab minna finantsmatemaatikasse, kuhu on vaja sisse saamiseks väga kõrget keskmist hinnet ( vaevalt, et 4.5 kätte saan); ülikooli tööle erinevate praktikumide juhendajana; kuskile töögruppi teiste erialade inimestega koostööd tegema ; õpetajaks. Ise tõmbab see ülikooliteema vast kõige rohkem - et kui vähegi pead on antud, siis loodaks saada ülikooli tööle. Välismaamõtted on ka peast läbi käinud, kuid neid hetkel väga tõsiselt ei võta.

[kristo 21]

//Updated. Lisasin 3. semestri.

[Renzu]

Endal hakkab nüüd veebruarist Algebra I. Enam ei taha kooli minna pärast selle lugemist..

[kristo 21]

Renzu, 25 jaanuar 2014 - 17:33, kirjutas:

Endal hakkab nüüd veebruarist Algebra I. Enam ei taha kooli minna pärast selle lugemist..

Teie algebra tuleb lihtsam kui eelmine aasta oli, sest tähtsad ninad said ise ka aru, et kui nii suur läbikukkumine on, siis on midagi valesti. Ma ei ütle, et see lihtne tuleb, aga läbitav peaks küll olema. Teil peaks praktikume vist ka poole rohkem olema, st töid ei tule iga praktikum nagu meil oli.

Muutis kristo 21, 25 jaanuar 2014 - 19:15.

[Renzu]

kristo 21, 25 jaanuar 2014 - 19:10, kirjutas:

Renzu, 25 jaanuar 2014 - 17:33, kirjutas:

Endal hakkab nüüd veebruarist Algebra I. Enam ei taha kooli minna pärast selle lugemist..

Teie algebra tuleb lihtsam kui eelmine aasta oli, sest tähtsad ninad said ise ka aru, et kui nii suur läbikukkumine on, siis on midagi valesti. Ma ei ütle, et see lihtne tuleb, aga läbitav peaks küll olema. Teil peaks praktikume vist ka poole rohkem olema, st töid ei tule iga praktikum nagu meil oli.

Selge pilt, eks ole näha. On mingeid häid soovitusi ka jagada selle aine kohta, et mida võib-olla ise alles hiljem mõtlesid, et oleksid võinud seal aines teistmoodi teha juba algusest peale või vastupidi?

[kristo 21]

Renzu, 26 jaanuar 2014 - 23:26, kirjutas:

kristo 21, 25 jaanuar 2014 - 19:10, kirjutas:

Renzu, 25 jaanuar 2014 - 17:33, kirjutas:

Endal hakkab nüüd veebruarist Algebra I. Enam ei taha kooli minna pärast selle lugemist..

Teie algebra tuleb lihtsam kui eelmine aasta oli, sest tähtsad ninad said ise ka aru, et kui nii suur läbikukkumine on, siis on midagi valesti. Ma ei ütle, et see lihtne tuleb, aga läbitav peaks küll olema. Teil peaks praktikume vist ka poole rohkem olema, st töid ei tule iga praktikum nagu meil oli.

Selge pilt, eks ole näha. On mingeid häid soovitusi ka jagada selle aine kohta, et mida võib-olla ise alles hiljem mõtlesid, et oleksid võinud seal aines teistmoodi teha juba algusest peale või vastupidi?

No esiteks kui vähegi viitsimist ja jaksu on soovitan enne loenguid natuke asja ise uurida. Kui seda teha ei viitsi, siis loengutes soovitan käia kas või selle pärast, et seal jagatakse tihti vihjeid tähtsamate tõestuste kohta, mida on suurema tõenäosusega oodata eksamile. Kui tahvlilt ei jõua maha kirjutada tuleks vihikusse toppida vähemasti selle lause/omaduse/tõestuse number, mida parasjagu tehakse. Hiljem kui eksamiks valmistuma hakkad säästad tundide viisi aega. Mina kuskil poole pealt enam ei viitsinud loengutes väga kaasa kirjutada ning sinna arvatavasti parem hinne ka läks.

[kristo 21]

Lisatud neljas semester