Sellel teemal on 75 vastust

[G.B.]

Kuna "Soovitage häid raamatuid" ja "Lemmikraamat" teemad ikkagi ei täida seda tühimikku, mis tekkis peale "Mida loed praegu?" kinni panemist, siis ma arvasin, et oleks vaja mingit üldisemalt härrasmeeste (okei daamid võivad ka seltsi tulla, võileivad on teretulnud, natuke juttu noka otsast ka) klubi, kus käiks reaalne arutelu.
Ehk siis selle teema eesmärk ei ole kirjutada "Härri Potteri mingi osa" või "Mr Properi kasutusjuhend", vaid midagi, millel juba liha on ka küljes natuke. Siia juurde võiks ka lisada sellise pisiasja, et te ei ole twitteris, seega on lubatud kasutada üle 140 tähemärgi (vältigem poste stiilis "Hunger Games 10/10 #swag #wouldfuckkatniss").

Seega läheks alguses kohe väga ambitsioonikalt peale ja võtaks kõik kirjanduse jutu siia teemasse, olgu need novellid, lühijutud, pikemad raamatuseeriad, artiklid raamatute/kirjanike kohta, tulevikus ilmuvad teosed - kõik! Häid raamatuid võib endiselt sinna teise teemasse ka soovitada, aga äkki te ei taha seda raamatut soovitada, äkki oli pask ja tahate inimesi hoiatada? Siia kohe! Või äkki pole veel läbi lugenud, seega ei saa adekvaatselt justkui soovitada, aga tahaks midagi ikkagi öelda.

Hea tava oleks:
spoilerite puhul kasutada spoileri tagi
mitte teha sisutuid lühiposte (twitter on seal pool)
olla viisakas ja üritada mingeid argumente leida, mitte lihtsalt Härri Potteri fänne pedekateks kutsuda.




Teema nimi oli soovitus kanakukk jr. poolt.





-----------------


Löön otsa ise lahti siis. Peale pikka pausi lugemisest võtsin käsile Patrick Rothfussi "The Kingkiller Chronicle" ja esimene osa (The Name of the Wind) hakkab varsti läbi saama juba. Ütleks nii, et härra Rothfussil on väga hea oskus põnevat proosat kirjutada. See ei ole nagu selline tänapäevane märul päris, aga kirjeldused ei väsita, samas suudavad nad luua toreda pildi silme ette. Ma alguses tõesti ootasin, et siit peaks tulema mingi Guy Richie meets fantasy lit teema, sest väga paljudele noortele pidavat antud seeria meeldima, aga ma olen meeldivalt üllatunud. Mingis mõttes täiesti traditsiooniline fantaasia, mingis mõttes geniaalselt innovaatiline.
Fantaasiafännidele, kes ajurakkude rakendamise ees ei kohku, soovitaks kindlalt!

Muutis G.B., 25 veebruar 2013 - 20:58.

[Novriil]

Hetkel voodi kõrval Game of Thrones. Ehk siis A Song of Ice and Fire esimene osa. Kuigi seda HBO sarja olen 2 hooaega ära vaadanud, siis on üsna huvitav seda lugeda. Tihti tuleb meelde, mis kohe juhtub aga üldiselt õnneks eriti ei mäleta ja raamat ikka parem. Sügise poole sai igal õhtul unepuudusel üks peatükk läbi loetud, kuid nüüd on pisut unarusse jäänud. Õhtused trennid ja voodisse jõudes jääks pigem kohe magama. Siiski varsti loodan läbi saada. Loen siis inglisekeelset varianti. Tundus huvitavam lugeda originaalkeeles ja äkki arendab ka natuke sõnavara.
Aga siit ka küsimus, kas 2. osa võtta pigem inglise- või eestikeelne? Eestikeelne tundub millegi pärast õhem, kas see on selle pärast, et inglisekeelse raamatu formaat on väiksem või ongi kokku surutud?

[Joosep.]

Annaks paar soovitust siis tulevastele/praegustele Nietzsche fännidele.

1) Nagu ise ka paljudest kohtadest olen lugenud, siis ei soovitaks mina ja ka paljud teised inimesed alustada "Nõnda kõneles Zarathustrast", sest paljud loevad seda tema põhiteoseks (Nietzsche kaasaarvatud, kui õigesti mäletan) ning et seda täies mahus mõista, peaks olema alguses tuttav tema filosoofia peamiste ideedega. Kui aga tema kirjastiilis mingit mõnusat näidet tahaks või kui soovid teha 1:0 kristlastele, siis soovitaksin "Antikristust". Kaanel on ka lahe Düreri pildike. Ja kui Nietzsche juba seletamatult meeldima hakkab oma üübermensi teemaga, siis KINDLASTI soovitaksin läbi lugeda "Friedrich Nietzsche ja Cosima Wagneri", sest see annab tema elust ja suhtest Wagneriga põhjaliku ülevaate ja võib aidata lugejal aru saada, miks ta filosoofia just selline oli ja kuidas ta elu teda mõjutas jne (mainin ette, et Nietzsche õde oli lits selle sõna sõimavas tähenduses jne). Nietzschele meeldis A.Schopenhauer ka; tema kirjutas ühe üpris lustliku ja võimalik et natuke kibestunud raamatu "Elutarkus", lühike raamat on ka, soovitan kindlasti lugeda!

HOIATUS! NIETZSCHE KIRJASTIIL ON AFORISMIDEROHKE JA PAATOSLIK JA UHKE JA WHATNOT. POLE NII LIHTNE LUGEMINE, KUI VÕIKS OLLA. EGA ILMAASJATA TEMA KOHTA EI ÖELDUD POEET-FILOSOOF VMS.

2) Nagu ma kirjutasin ka "Soovita head raamatut" vms teemas, siis KUI sa tahad tunda jälle poisilikku vaimustust raamatust, mida ei suuda käest panna, siis J. Verne'i "Saladuslik saar" on just see õige raamat. Väga lühike plotikokkuvõte: umbes 5 tegelinskit põgenevad vanglast õhupalliga, maanduvad asustamata saarel ja hakkavad ennast seal (ÜLI)mugavalt sisse seadma. Põhimõtteliselt see on nagu lahedam versioon "Robinson Crusoest", kuhu on sisse segatud ka A-rühm ja McGyver. Raamat ise oli vist umbes 600lk, umbes ühe päevaga loeb vabalt läbi, sest ta läheb eksponentsiaalse kiirusega põnevamaks.

3) Ja kui keegi tahab lugeda raamatut, mille süžee oleks justkui reaalsuse ja fantaasia ääremail, eksootiline ja ebamaine, siis lugege kindlasti "Sada aastat üksildust". See räägib ühe suguvõsa tekkimise, ühe linna tekkimise ja hävimise loo. Kuid sellel raamatul on mingi teistsugune võlu, selline eksootiline, müstiline, kohati sexual isegi.

Muutis Joosep., 25 veebruar 2013 - 22:45.

[UNKLE]

Joosep., 25 veebruar 2013 - 22:26, kirjutas:

Annaks paar soovitust siis tulevastele/praegustele Nietzsche fännidele.

1) Nagu ise ka paljudest kohtadest olen lugenud, siis ei soovitaks mina ja ka paljud teised inimesed alustada "Nõnda kõneles Zarathustrast", sest paljud loevad seda tema põhiteoseks (Nietzsche kaasaarvatud, kui õigesti mäletan) ning et seda täies mahus mõista, peaks olema alguses tuttav tema filosoofia peamiste ideedega. Kui aga tema kirjastiilis mingit mõnusat näidet tahaks või kui soovid teha 1:0 kristlastele, siis soovitaksin "Antikristust". Kaanel on ka lahe Düreri pildike. Ja kui Nietzsche juba seletamatult meeldima hakkab oma üübermensi teemaga, siis KINDLASTI soovitaksin läbi lugeda "Friedrich Nietzsche ja Cosima Wagneri", sest see annab tema elust ja suhtest Wagneriga põhjaliku ülevaate ja võib aidata lugejal aru saada, miks ta filosoofia just selline oli ja kuidas ta elu teda mõjutas jne (mainin ette, et Nietzsche õde oli lits selle sõna sõimavas tähenduses jne).

Ise ostsin selle raamatu endale sünnipäevaks ja pean tõdema, et mul on parajalt keeruline mõista ja keskenduda. Varem olen lugenud "Antikristust" ja selle lugemine oli üsna enam-vähem. Oli küll raske ja väga filosoofiline (pole filosoofilise kirjandusega veel väga harjunud, aga üritan vaikselt), kuid võiks siiski Nietzschega kursis olla, kui kirjandus juba huvitab.

Hetkel on mul käsil ühe USA psühhiaatri Michael Newtoni teos "Hinge rännak", mis räägib meie elust pärast surma. Newton hüpnotiseerib oma patsiente, jõuab kliendi üliteadvusesse, kus ta saab kontakti keha hingega. Hing räägib talle, mis pärast surma meid ootab ja kuidas see kõik välja peaks nägema. Tegemist on huvitava looga ja autor on lisanud raamatusse erinevaid dialooge oma patsientide nii-öelda hingedega.
Hakkasin seda lugema, kuna mu kursaõde tungivalt soovis ja meil on varemgi olnud dialooge elust ja surmast. Selle raamatu idee järgi polegi surm nõnda hirmus kogemus ja kõik peaks edasi minema. Pigem tundub surm rahulik. Seda kirjeldati raamatus.

Novriilile soovitus, et loe ikka inglise keeles, kuna tõlkes võib palju kaduma minna ja alati on hea ju inglise keele oskust arendada lugedes!

Võtsin endale kirjanduse kõrvalerialaks ja mul on väga hea meel, et G.B lõi selle teema. Saan siin lõpuks end rakendada.

[G.B.]

Novriil, 25 veebruar 2013 - 22:25, kirjutas:

Hetkel voodi kõrval Game of Thrones. Ehk siis A Song of Ice and Fire esimene osa. Kuigi seda HBO sarja olen 2 hooaega ära vaadanud, siis on üsna huvitav seda lugeda. Tihti tuleb meelde, mis kohe juhtub aga üldiselt õnneks eriti ei mäleta ja raamat ikka parem. Sügise poole sai igal õhtul unepuudusel üks peatükk läbi loetud, kuid nüüd on pisut unarusse jäänud. Õhtused trennid ja voodisse jõudes jääks pigem kohe magama. Siiski varsti loodan läbi saada. Loen siis inglisekeelset varianti. Tundus huvitavam lugeda originaalkeeles ja äkki arendab ka natuke sõnavara.
Aga siit ka küsimus, kas 2. osa võtta pigem inglise- või eestikeelne? Eestikeelne tundub millegi pärast õhem, kas see on selle pärast, et inglisekeelse raamatu formaat on väiksem või ongi kokku surutud?

Pigem jätka inglise keeles. Miks?
a) mingist hetkest pead niikuinii minema inglise keele peale uuesti üle, sest tõlked võtavad päris kaua aega
b) paljud tõlgitud nimed on veidi perverssed ja halb ümber harjuda
c) eesti keeles tehtud meelega võimalikult suured raamatud, et saaks küsida rohkem hinda ilusa paksu kaane pealt
d) inglise keeles ikkagi nii nagu autor mõtles etc.

[starte]

Kas see on mingi nali või pole tõesti Arthur Machen'it eesti keelde tõlgitud? Peab vist vaikselt ingliskeelset ilukirjandust lugema õppima...

[G.B.]

Varsti läheb Bookdepositoryst tellimiseks, soovitage ruttu fantaasia kirjandust, mida ma ei teaks, ja mingeid usa/briti klassikuid, mis võiks raamaturiiulil olla.
Ük-ka-ko läks!

[muhemees]

Ma eeldan, et fantaasia alla läheb ka ulme? Philip K. Dick'il on päris häid romaane. Algatuseks "Blade Runner" kui veel lugenud pole. See on selline tuleviku kriminull, inimesed vs droidid.

Üks list, mille järgi ma olen raamatuid valinud lugemiseks (just nende klassikute poole pealt). Selliseid on küll sadu teisigi, a mu meelest on see üpris asjalik.

[Aarne]

Pole raamatuid kunagi lugenud, nagu ilukirjanduslike teoseid, ning ma mõtlesin, et millest alustada, momendil pean lugema kohustusliku kirjanduse pärast "Hamlet" aga peale seda mõtlesin lugeda kas "The Picture of Dorian Gray" või "The Tempest".
Kumma peaks lugema?

Muutis Aarne, 30 märts 2013 - 22:54.

[muhemees]

Mõlemad. Alusta Dorian Grey'st.

Eesti autorite teema on vist küll eraldi olemas, aga kui ma juba siia teemasse postitan, siis miks ka mitte.
Nimelt meenus, et sügisel lugesin läbi sellise vahva teose nagu Olavi Ruitlase "Naine". Kindel lugemissoovitus minu poolt, eriti neile, kes pole ammu midagi lugenud või tahavad tõsiste raamatute vahele veidi vaheldust. Tegemist on väga lihtsa lugemisega ning nalja saab rohkem kui kopika eest (tuleb tunnistada, et mõne koha peal naersin pisar silmas). Lihtsust ja omapära annab juurde ka see, et raamatus pole ühelgi tegelasel konkreetset nime, vaid kõiki kirjeldatakse mingi kindla fraasiga, nt. Naine; Naise kole sõber; Lollid külainimesed jne. Sisu on ka täitsa timm, igavaks ei jõua minna, kuna raamat on suhteliselt õhuke. 10/10, will read again.

[UNKLE]

Aarne, 28 märts 2013 - 11:26, kirjutas:

Pole raamatuid kunagi lugenud, nagu ilukirjanduslike teoseid, ning ma mõtlesin, et millest alustada, momendil pean lugema kohustusliku kirjanduse pärast "Hamlet" aga peale seda mõtlesin lugeda kas "The Picture of Dorian Gray" või "The Tempest".
Kumma peaks lugema?

Kui sa juhuslikult oled varem Dorian Gray filmi näinud, siis lugemine võib tunduda suhtkoht raske või igav. Vähemalt minul oli nii. Samas, kui ma selle raamatu kätte võtsin, siis ma olin 16.

[G.B.]

Sain siis Wise Man's Fear (http://en.wikipedia....iller_Chronicle) läbi loetud ja täitsa kurb oli kohe käest ära panna. Ainuke lohutus on see, et antud seeria leiab vast oma lõpu varem kui ASOIAF. Kuigi ma praegu küll ei näe, kuidas Rothfuss peaks ainult ühe raamatuga kõik otsad kokku tõmbama.
Ma arvan, et nö moodsa fantaasia tipus peaks see triloogia kindlalt kuskil pesitsema. Kvaliteedi poolest oskaksi tuua paralleele ASOIAF'i või Sandersoni töödega. Sisu poolest küll täiesti erinev, aga just sellised teistsugused omadused tõstavad ta nii kõrgele. Kui labaselt lugu lahti lahata, siis ei pruugi ta tõesti väga huvitav ega uudne tunduda. Mis ta aga eriliseks muudab on Rothfussi imeline proosa, tõesti see tekst voolab jube kaunilt.
Seega kui inglise keel on suus ja faantasialembus kuskil südamesopis, siis kindlasti seeria, mis peaks raamaturiiulil olemas olema.

Muutis G.B., 31 märts 2013 - 17:15.

[megamees]

Hei raamatuhundid. Soovitage ajaloolisi roomane, võib olla ka sellised, mis pole kirutatud ajalooliseks vaid on contemporary aga tänapäeval on ajaloolised (dorian grey, gatsby, karenina jne.)

[UNKLE]

megamees, 02 aprill 2013 - 17:57, kirjutas:

Hei raamatuhundid. Soovitage ajaloolisi roomane, võib olla ka sellised, mis pole kirutatud ajalooliseks vaid on contemporary aga tänapäeval on ajaloolised (dorian grey, gatsby, karenina jne.)

Millegipärast tuli ette Krossi "Wikmani poisid". See on hea lugemine!

[G.B.]

megamees, 02 aprill 2013 - 17:57, kirjutas:

Hei raamatuhundid. Soovitage ajaloolisi roomane, võib olla ka sellised, mis pole kirutatud ajalooliseks vaid on contemporary aga tänapäeval on ajaloolised (dorian grey, gatsby, karenina jne.)

"In the Name of the King" - A L Berridge
"Pure" - A. Miller

Tulid praegu pähe. Mõlemad peaks olema 21. sajandil kirjutatud, aga selline ajalooline fiktsioon. Ehk siis taustauuringud tehtud, loos esinevad aastaarvud ja sündmused on korrektsed, aga lihtsalt väike vunk on juurde keeratud. Päris toredad.

Eestikeelsetest äkki Jaan Krossi värki.

[Chet]

Hilary Manteli raamatud on ka viimastel aastatel sellest žanrist auhindadega üle pärjatud ("Wolf Hall" ja "Bring Up the Bodies"). Mõlemad raamatud käsitlevad 16nda sajandi Inglismaa ajalugu ning täpsemalt Thomas Cromwelli tõusu ja langust. Kui selline värk huvi pakub ja keel on selge, siis nende raamatutega mööda panna on raske.

Muutis Chet, 02 aprill 2013 - 20:44.

[megamees]

August, 02 aprill 2013 - 19:33, kirjutas:

Karl Ristikivi

Ta nii igav, tegelt ka, mulle ei meeldi.

UNKLE, 02 aprill 2013 - 19:53, kirjutas:

megamees, 02 aprill 2013 - 17:57, kirjutas:

Hei raamatuhundid. Soovitage ajaloolisi roomane, võib olla ka sellised, mis pole kirutatud ajalooliseks vaid on contemporary aga tänapäeval on ajaloolised (dorian grey, gatsby, karenina jne.)

Millegipärast tuli ette Krossi "Wikmani poisid". See on hea lugemine!

Done

G.B., 02 aprill 2013 - 20:29, kirjutas:

megamees, 02 aprill 2013 - 17:57, kirjutas:

Hei raamatuhundid. Soovitage ajaloolisi roomane, võib olla ka sellised, mis pole kirutatud ajalooliseks vaid on contemporary aga tänapäeval on ajaloolised (dorian grey, gatsby, karenina jne.)

"In the Name of the King" - A L Berridge
"Pure" - A. Miller

Tulid praegu pähe. Mõlemad peaks olema 21. sajandil kirjutatud, aga selline ajalooline fiktsioon. Ehk siis taustauuringud tehtud, loos esinevad aastaarvud ja sündmused on korrektsed, aga lihtsalt väike vunk on juurde keeratud. Päris toredad.

Eestikeelsetest äkki Jaan Krossi värki.

TYVM

Chet, 02 aprill 2013 - 20:39, kirjutas:

Hilary Manteli raamatud on ka viimastel aastatel sellest žanrist auhindadega üle pärjatud ("Wolf Hall" ja "Bring Up the Bodies"). Mõlemad raamatud käsitlevad 16nda sajandi Inglismaa ajalugu ning täpsemalt Thomas Cromwelli tõusu ja langust. Kui selline värk huvi pakub ja keel on selge, siis nende raamatutega mööda panna on raske.

TYVM

[muhemees]

megamees, 02 aprill 2013 - 17:57, kirjutas:

Hei raamatuhundid. Soovitage ajaloolisi roomane, võib olla ka sellised, mis pole kirutatud ajalooliseks vaid on contemporary aga tänapäeval on ajaloolised (dorian grey, gatsby, karenina jne.)

Niivõrd-kuivõrd sobib siia nimistusse, aga just lõpetasin "Tšempionide eine", mida kuskil põhikoolis või gümnaasiumi algul pidi lugema, a tookord ei kutsunud üldse lugema ja tundus nonsense. Nüüd läks kolme päevaga ja ohtralt mõtteainet ning äratundmisrõõmu oli. Vägev värk!