1
Spoiler
Üldine
Bakalaureuse õppekava ülesehitus keskendub liigselt reaalteaduslike alusainetele, jättes eriala loomuse tudengitele ähmaseks. Esimesel semestril pakutakse tudengitele õppeainet sissejuhatus energiatehnikasse, mille käigus tutvutakse valdkonnaga, kuid ka teisel ning kolmandal semestril võiks olla sarnane erialaaine sees. See aitaks kaasa tudengite õpimotivatsiooni hoidmisele alusainete läbimiseks. Koosolekul osalenud tõdesid, et eriala nimetus on liiga keeruline ning abstraktne, et olla potentsiaalsetele sisseastujatele atraktiivne. Kohati jätab see liiga tehnilise ja kuiva õppekava mulje, mille tõttu abiturendid ei süvenegi selle eriala võimaluste ja väljakutsete uurimisele. Üliõpilased tegid ettepaneku eriala reklaamisisel rõhuda rohkem sellele, et märgatav osa vilistlasi töötab projekteerijana. Leiti, et see aitaks populariseerida antud eriala ning tõsta sisseastumiskonkurentsi. Tudengid avaldasid soovi näha õppekavas projekteerimistarkvarasid tutvustavaid ained, mida hilisemas tööpõlves suurel osal lõpetanutel vaja läheb. Seda ei pea tingimata teostama eraldiseisva õppeainena, vaid saaks ka siduda juba mõne olemasoleva õppeaine sisuga. Üldisemalt sooviti näha rohkem rõhku projekteerimisel, kuna paljud nägid selles enda tulevast ametikohta. Üks koosolekul väljakäidud mõte oli teha rohkem koostööd elektriettevõtetega, et pakkuda tudengitele paremaid praktika- ja õppimisvõimalusi.Õppeainete puhul tõstatati küsimus, kas kõikide ainete õpiväljundid on omandatavad ning rakendatavad hilisemas elus. Seda eriti väga teoreetiliste ainete puhul, kus teadmised kustuvad eriti kiiresti. Selliste ainete puhul tuleks rohkem rõhku panna analüüsioskuse arendamisele ning võimaluse korral siduda rohkem rakenduslikule küljele. Õppetöö käigus võiks rakendada võimalusi, mida projektitöö pakub. See teeb aine tudengitele kõige efektiivsemalt selgeks, sest töö heaks teostamiseks tuleb otsida ning läbi töötada erinevad materjalid. Samuti arendab see rühmatöö oskust, mis hilisemas elus on väga vajalik.
Bakalaureuse õppeained
Sissejuhatus)energiatehnikasse)AAV0120)
Õppejõud Aimeli Laasik
Tegu on erialasse sissejuhatava ainega, mille eesmärgiks on anda esmakursuslastele ülevaade energeetikast ja energiatehnikast. Antud ainet viis läbi Aimeli Laasik, kelle loengutega jäid tudengid rahule. Loengud olid hästi ettevalmistatud, aine sisukas, toimus väljasõite ning ainekaardis toodud õpiväljundid saavutati kursuse lõpuks. Koosolekul osalenud märkisid, et õppejõud suutis eduaklt kakskeelsele grupile materjali arusaadavalt esitada. Õppematerjalid olid aines olemas ning Aimeli Laasik oskas ka soovitada populaarteaduslikku kirjandust juurde. Õppekorraldusliku poole pealt tudengitel küsimusi ei tekkinud ning õppetöö korraldus oli selge. Aine puhul toodi välja, et mahult ei ole ta 6 EAP väärt, sest tegelik õppetööle kulunud aeg oli tunduvalt väiksem. Kuigi tegu on ülevaatliku ainega, mille käsitletavate teemade hulk on suur, oleksid tudengid soovinud mõnel teemal pikemalt peatuda ja pisut sügavamalt käsitleda. Üldine tudengite arvamus oli väga hea ning aine täitis oma rolli tutvustada värsketele tudengitele nende eriala loomust ning tekitada huvi.
Elektrotehnika)AME3140*)
Õppejõud: Aleksander Kilk, Tarmo Rosman
Elektrotehnika on elektroenergeetikutele ning elektriajamitele ja jõuelektroonikutele kahes osas. Esimene osa toimub teisel ning viimane osa järgneval semestril. Kursuse toimumine on ajastatud hästi teisele semestrile, mis ajaks on tudengid omandanud lineaaralgebras kompleksarvud, mida antud aines sageli kasutatakse. Loengu õppejõuks on Aleksander Kilk, kelle teadmised ainest on suurepärased.
Kursuse teemad loetakse ette väga kiiresti, mistõttu tudengitel ei jää aega konspekteerimiseks. Ilmselt on see tingitud kursuse jooksul käsitletavate teemade suurest hulgast. Tähelepanu hoidmiseks räägib õppejõud huvitavaid vahepalasid, mis kattuvad otseselt loengu teemaga. Positiivseks peavad tudengid, et ekraanil kuvatavad materjalid on internetis
kättesaadaval, kuid leiavad, et koduste tööde lahendamiseks võiks ülesannete näiteid rohkem olla. Kursuse õppekorraldusliku info edastab Aleksander Kilk kohe esimesel loengul koos nõuetega, mida tudeng peab täitma kursuse edukaks läbimiseks. Positiivseks peetakse semestrisisese töö tunnustamise süsteemi. Õigeaegselt esitatud kodutööde ning hästi sooritatud kontrolltööde eest on võimalik teenida lisapunkte või vabastuse ülesande tegemisest eksamil. Kodutööd sooritatakse Moodle keskkonnas ning ülesanded on keerulisemad kui tunnis lahendatud. Lisapunktide teenimiseks lahendavad osa tudengeid seda katse-eksituse meetodil, proovides erinevaid arvvastuseid kuni süsteem loeb selle õigeks. Selle tõttu jääb neil tudengitel ülesande sisuline pool mõistmata. Lahenduseks pakkusid tudengid välja rohkemate näidisülesannete kättesaadavuse internetis.
Harjutustunnid toimuvad Aleksander Kilgi ja Tarmo Rosmani poolt. Aleksander Kilgi harjutustundides on taas probleeme kiire tempoga. Kuigi vahel kirjutatakse ülesanded tahvlilt masinlikult vihikusse, suudetakse sellisel meetodil lahendada suur hulk ülesandeid erinevatel meetoditel. Ülesande lahenduskäiku seletab Aleksander Kilk väga hästi ning materjali hilisemal läbitöötamisel kodus on võimalik teema põhjalikult omandada. Harjutustunnis võetavad ülesanded on piisava raskusastmega, olles semestri alguses kordava iseloomuga. Koosolekul osalenud tudengid leidsid, et harjutustundi annab ta hästi. Tarmo Rosmani harjutustundide ülesehitus on rohkem powerpoint esitlusele põhinev. Ülesanded ning nende lahenduskäigud kuvatakse projektoriga tahvile ning sisuline pool jääb sellisel meetodil tudengitele veelgi segasemaks. Samuti on esitlustes trükivigu, mille märkamine masinlikul ümberkirjutamisel võib hilineda. Tahvlile lahendatakse väga vähe ülesandeid ning ka neid teevad valdavalt tudengid. Kahjuks pole ekraanile kuvatavad ülesanded koos lahendustega tudengitele kättesaadavad. Nende jagamine lihtsustaks oluliselt ülesannete lahendusmeetodite omandamist. Tarmo Rosmani suhtumine tudengite küsimustele on positiivne ning abi
ülesannete või praktikumide lahendustele saab temalt hästi.
Praktikumi õppejõuks on Tarmo Rosman. Praktikumides selgitab ta tudengitele täpselt, mida teha tuleb ning kuidas. Kahjuks on praktikumide ajaline paigutus halb, mistõttu tuleb osadel inimestel juba neljandal nädalal teha töö kolmefaasilise vahelduvvooluga, olles loengus ning harjutustunnis alles alalisvoolu juures. Sellisel juhul sooritatakse praktikum teema sisu mõistmata ning lahendus tuletatakse varasemate aastate tudengite töödest. Esimeses sissejuhatavas tunnis võiks sooritada ka koos ühe lihtsa näidispraktikumi, et tutvuda täpsemalt vormistus- ning lahendusnõutest. Samuti võiksid juhendid olla põhjalikumad ning kätkeda endas rohkem abimaterjale lahendamise osas. Näiteks olulisi valemeid, mida läheb vaja. Võrdluseks töid tudengid füüsika praktikumide kogumiku, mille abil on võimalik iseseisvalt ning teemat mõistes lahenduskäik teha.
Rakenduslik)süsteemiteooria)AES0010*)
Loengu õppejõuks on Matti Keel. Tema loengute puhul täheldati head ettevalmistust ning aine struktuurset ülesehitust, kuid 30-45 minutit igast loengust kulutatakse eelmise nädala teemade kordamisele. Käsitletavatele teemadele oskab ta tuua häid illustreerivaid näiteid energeetika valdkonnast, mis teeb teemad paremini hoomatavaks. Aine materjalid on loenguslaidid ning konspekt süsteemiteooria põhimõistetest. Slaidid on informatiivsed, kuid neis puuduvad seletavad laused, mis teeb sisulise õppimise nende järgi keerukaks. Harjutustundi viib samuti läbi Matti Keel. Nende sisuga ollakse võrdlemisi rahul ning ülesannete lahenduskäigud on tudengitele arusaadavad. Suurem rõhk võiks olla harjutustel, sest teooriaga minnakse väga süvitsi, kuid harjutusteta jääb selle olemus üliõpilastele abstaktseks.
Sissejuhatus)digitaaltehnikasse)AAR0110*)
Õppejõud: Madis Lehtla, Tõnu Lehtla, Taavi Möller
Sissejuhatus digitaaltehnikasse on kolmanda semestri aine, mida on andnud
kahel viimasel aastal erinevad õppejõud.
Madis Lehtla puhul jäi tudengitel arusaamatuks, mida nendelt kursuse jooksul
oodati. Õppejõud esitas nõudmisi, kuid need hakkasid semestri jooksul varieeruma, mistõttu oli lõpuks segadus, mida ikkagi teha tuleb. Kursuse teemasid mõistab ta hästi ning toob elulisi näiteid, kuid loengu sisu saaks olla paremini ettevalmistatud. Õpperühmade esindajad kurtsid, et liiga palju kulub aega sisuliste näidete otsimisele internetist, mille jooksul tudengid on sunnitud jälgima, kuidas ta googlest üritab ühte ilmestavat klippi või fotot leida. Üldiselt
leiti, et tegu on noore entusiastliku õppejõuga, kelle oskused semestri jooksul
paranesid.
2012 aasta sügissemestril oli selle õppeaine loengu õppejõuks Tõnu Lehtla, kelle
puhul oli kursuse õppekorralduslik info tudengitel arusaadavam. Loengu puhul
toodi välja, et teemade struktuur võiks olla läbimõeldum. Samuti on probleeme õppeaine kirjandusega, mis raamatukogust saab võrdlemisi kiiresti otsa. Kursuse raames kasutatakse e-keskkonda, kus on olulisemad teemad olemas, kuid siiski mitte kõik. Positiivse nähtusena toodi välja, et semestri sees saab teha ülesandeid, mille eest saab eksamile lisapunkte.
Harjutus/Praktikum:
Harjutustundi annab käesoleval õppeaastal Taavi Möller. Õppejõu puhul toodi välja, et esitas kursusesisesed nõudmised tudengitele konkreetselt ning selgitab kodutööde sisu ja vormistuse võrdlemisi hästi ära. Hindamismeetodil on tal väga ranged, mistõttu juba ühe ebakorrektse lause korral tuleb töö uuesti esitada. Samas selgitab ta hästi, mis oli valesti. Tudengid leidsid, et sellest on kasu lõputöö kirjutamisel, kus on vaja täpsust.
Negatiivse poole pealt mainiti, et õppejõud jäi alati 5-15 minutit hiljaks ning kõigile tudengitele ei jätkunud arvutiklassis kohti. Stabiilselt 5-6 inimest pidid jagama kellegagi arvutit ning praktilisema tegemise asemel lihtsalt vaatlema. Keerulisemate ülesannete puhul jäi üldisemaid seletusi väheseks, kuid abi paludes oli ta väga vastutulelik. Paraku osutus kõigi tudengiteni jõudmine liiga ajakulukaks ning abi saamine viibis oluliselt.
Elektrimasinad)AMM3060*)
Õppejõud: Kuno Janson
Kuno Jansoni loenguid peetakse huvitavaks ning tema ettevalmistust põhjalikuks. Leiti, et monoloogi võiks vähem olla ning rohkem suhtlust auditooriumiga. Oluliseks probleemiks on, et õppejõu jutt ei kostu üle auditooriumi. Esimestes ridades oli veel kuulda, kuid taga pool enam mitte. Pingitused õppejõu kuulmiseks oli väsitavad ning sellele konsentreerumine muutus loengu jooksul üha keerulisemaks. Auditooriumis hakati tegelema kõrvaliste asjadega, mis põhjustas üldise müra tõusu. See omakorda süvendas veelgi antud probleemi, millest johtuvalt vähenes loengus käijate arv. Nii olulise ja mahuka aine puhul tuleks kaaluda helitehnika kasutamist, mis tagaks mõistliku valjususega lugemise kõigile üliõpilastele. Samuti tekitas probleeme tahvlile kirjutatu, mis pisikese kirja tõttu oli taas hoomatav vaid väga hea silmanägemisega tudengitele. Ülesannete lahendamisel võimendus hääletugevuse probleem, kuna õppejõud rääkis tahvlisse. Aeg-ajalt esines ka esitluses vigu, millele õppjõud tähelepanu ei osutanud. Õppematerjalid olid tudengite sõnul head ning nende järgi sai hästi õppida.
Õppejõud tunnustas semestrisisest tööd ning lasi Moodles tudengitel lahendada teste, mis andis hea ülevaate, mida eksamil oodata. Samuti oli võimalik korraliku semestrisisese tööga eksami hinne välja teenida. Hindamine oli mõistlik ning nõuded arusaadavad. Kuno Jansoni loengud oleks võimalik teha tudengitele märkimisväärselt atraktiivsemaks ja sisukamaks, kui pöörata tähelepanu hääle tugevusele, esitlusstiilile ning kirjasuurusele.
Praktikumide õppejõuks olid Tarmo Rosman ja Toomas Vaimann, kus erinevad rühmad said erineva õppejõu. Koosoleku käigus selgus, et õppejõududel oli samal semestril erinev metoodika praktikumide sisustamisel. Tarmo Rosmani pööras rohkem tähelepanu katsetele ning mõõtmistele, Toomas Vaimann aga elektrimasinate lahtivõtmisele, puhastamise ning kokkupanemisele.
Praktikumide juhendite puhul täheldati taas puudujääke ning täpsem vormistus saadi ikkagi eelnevate aastate tudengite töödest. Probleeme oli ka skeemidega, mis tuli ise enne katset koostada. Üldiselt võeti õpikust mingisuguse mootori skeem, kohaldati seda ning praktikumis parandas õppejõud selle ära. Õppekorralduslikult oldi info liikumisega rahul ning üliõpilased teadsid, mida oodata ning missugused nõudmised neile esitati. Üldiselt nõustuti, et praktikumid olid ülevaatlikud, kuid juhendite täiustamisega saaks selle tunduvamalt paremaks teha.
Elektrimaterjalid)AEK0070*)
Õppejõud: Ivo Palu (loeng), Paul Taklaja (praktikum)
Loeng:
Loengu õppejõuks on selles aines Ivo Palu. Ta räägib üpriski hästi, huvitavalt ja selgelt, kuid loengud on liiga slaidipõhised. Teema käsitlus lähtub otseselt esitlusest ja ettevalmistatud tekstist ning üldisemalt teemast juurde ei räägi. Tudengeid häiris loengute sagedane varajasem lõpetamine, mis ulatus kohati 30 minutini. Õppematerjale lisaks esitluses olevatele slaididele eriti ei ole. Nende järgi oli võimalik õppida, kuid koosolekul osalenud oleksid eelistanud digitaalseid loengukonspekte.
Praktikumid:
Praktikume viis selles õppeaines läbi Paul Taklaja. Tudengid olid tundide läbiviimisega võrdlemisi rahul. Õppejõud seletas teemad hästi lahti ning vastas ka aktiivselt tudengite küsimustele. Selle aine praktikumide juures olid head materjalid ning juhendid, mistõttu said tudengid töödega iseseisvalt varasemate tudengite materjale kasutamata hakkama.
Kaitsmine oli range, kuid teema omandanud üliõpilastel selle läbimisega raskusi ei tekkinud. Vajaduse korral andis ta ka suunavaid vihjeid, millest lähtuvalt leidsid tudengid ise tee õigete vastusteni. Puudusena toodi välja, et suurem osa õppekoormusest jäi tudengitel semestri lõppu, kuna tööde esitamise tähtaegadega oli õppejõud võrdlemisi leebe. Tegu on küll üliõpilaste poolse veaga, kuid õppekorraldusliku muutusega oleks võimalik seda vähendada.
Automaatjuhtimise)alused)AAR0020*)
Õppejõud:Tõnu Lehtla
Loeng:
Loenguid andis Tõnu Lehtla, kes koosolekul osalenute meelest seletas materjali hästi ning orienteerus selles hästi. Taas kurdeti samade probleemidele üle nagu õppeaines “Sissejuhatus digitaaltehnikasse”. Loengute struktuur oli ebaselge ning materjali lugemisel tegi õppejõud sageli 2-3 minutilisi pause, mille jooksul auditoorium istus tegevusetult. 2011/2012 õppeaastal toimus mitu asendust, mille puhul asendusõppejõud ei olnud ainega kursis. Loengutest jäi ära mõni üksik. Aine hindamine oli arusaadav ning õiglane.
Harjutustund/praktikum:
Harjutustunni ning praktikumi õppejõuks oli Taavi Möller, kellega tundengid olid valdavalt rahul. Tundide sisu oli arusaadav ning nõudmised täpselt sõnastatud. Üliõpilased arvasid, et praktikum oleks võinud olla ka aine alguses, et saada paremat ettekujutust aines toimuva üle. Praktikumide materjalid olid olemas ning võrdlemisi head. Samuti toodi välja Taavi Mölleri vastutulelikkust tudengite
küsimustele.
Elektroonika)ja)jõupooljuhttehnika)AAR3320)
Õppejõud:Valeri Vodovozov (loeng, harjutus, praktikum), Zoja Raud (harjutus,
praktikum)
Loeng:
Antud loengut annab inglise keeles Valeri Vodovozov. Ta on võimeline keerulist ainet lihtsas inglise keeles lugema, kuigi tudengid eelistaksid eesti keelt. Loengud on väga hästi läbi mõeldud ning huvitavad. Eriti meeldivaks pidasid tudengid Vodovozovi active learning meetodi kasutamist, andes tudengitele testide, laborite ja muu kursusega seotud tööde eest lisapunkte. Aine struktuur ning testide sisu oli väga selgelt seotud loengu ja-õppematerjalidega. Tudengid, kes olid regulaarselt loengutest osa võtnud, said ka häid tulemusi. Saadud lisapunktide eest oli võimalik aine sooritada eksamita.
Harjutus:
Harjutustunnis oli antud konkreetne hulk ülesandeid, mis tuli ära teha, kuid õppejõud pakkus ka lisaülesandeid, mille lahendamise eest pakuti taas lisapunkte. Nõuded olid selgelt esitatud ning innustas õpilasi rohkem vaeva nägema. Puudusena toodi välja, et enamus ülesandeid lahendati ikkagi kodus, mis tõstatas tarkvara kättesaadavuse probleemi. Samuti oli probleeme materjalidega, mis ei olnud üheselt arusaadav.
Praktikum:
Praktikumides olid praktikumi vorminõudmised kohati ebaselged, mida tulnuks eelnevalt rohkem rõhutada. Arvutiklassis oli taas kohtadest puudus, kuid õppejõud tuli vastu ning lubas ka teise õpperühma tundides käia. Praktikumides oli probleeme osa seadmetega, mis olid sageli rikkis.
Elektriaparaadid)AAR3340)
Õppejõud: Raivo Teemets (loeng, praktikum)
Loeng:
Antud aines viib loenguid ning praktikume läbi Raivo Teemets. Õppeainet peeti üldiselt igati kasulikuks, eriti neile, kes hilisemas tööpõlves projekteerimisega tegelevad. Olulisema nõrkusena tõid tudengid välja kontrolltööde liigse mahu ning korralduse. Töö koosnes ligi kahekümnest küsimusest, millele võis vastata kasutades materjale, kuid määravaks sai rohkem ajapuudus, mille tõttu oli töö rahuldavale hindele tegemine keeruline. Samuti kippus õppejõud lahkuma töö ajal auditooriumist, mille jooksul oli tudengitel täielik vabadus omavahel konsulteerida.
Eksamil oli ka hindamine võrdlemisi range, kuid õppejõud tuli vastu tudengitele, kes soovisid oma hinnet parandada. Positiivse nähtusena hinnati just seda, kuidas üliõpilane mõistab aine temaatikat, mitte ei kontrollitud faktipõhilisi teadmisi. Õppematerjalid oli olemas ning nende järgi oli võimalik aines käsitletavad teemad selgeks saada.
Praktikum:
Tudengite seiskoht praktikumide sisule oli ka pigem rahulolev. Nende ülesehitus
oli arusaadav, tööd huvitavad ja harivad. Juhendid olid võrdlemisi head ning
nende järgi sai töid segadusteta sooritada. Ainsa märkusena toodi välja, et
mõnes õpperühmas tehti töid liiga suurtes gruppides, mistõttu jäid mõned
tööprotsessist välja.
Kokkuvõttes jäid tudengid ainega rahule, kuid rõhutasid, et kontrolltöö mahtu
ning vormi võiks tuleval aastal muuta.
Kõrgepingetehnika)AEK3011)
Õppejõud: Ülo Treufeldt (loeng), Paul Taklaja (praktikum), Ivo Palu (praktikum)
Loeng:
Kõrgepingetehnika loenguõppejõuks on Ülo Treufeldt, keda tudengid peavad väga meeldivaks õppejõuks. Õppejõupuhul täheldati nulltolerantsi spikerdamise suhtes, mida peeti kiiduväärseks. Ainsa olulise puudusena toodi välja, et õppejõud esitab materjali auditooriumile liiga vaikselt, mistõttu ei ole teda esimestest ridadest kaugemale kuulda.
Õppejõud on aines koostanud korraliku loengukonspekti, milles on kõik vajalik välja toodud ning lahti seletatud. Tudengid kurtsid, et eksamil esitatud küsimused olid liiga spetsiifilised ning üldine hindamine liiga range. Üliõpilastelt ei eeldatud valemite või jooniste päheõppimist, vaid nende seletamist, kuid oodatav vastus pidi olema väga täpselt sõnastatud. Koosolekul osalenud leidsid, et loengud üldiselt on huvitavad ja harivad
Praktikum:
Praktikume viib kõrgepingetehnikas läbi Ivo Palo ja Paul Taklaja. Koosolekul osalenud nõustusid üksmeelselt, et tegu on suurepäraste õppejõududega, kellest tuleks praktikumide läbiviimisel eeskuju võtta. Nende puhul märgiti head seletusoskust, vastutulelikkust ning abivalmidust. Aines on tehtud väga korralikud juhendid, mille abil on võimalik sooritada tööd vähese segadusega.
Jõuelektroonika)AAV002)
Õppejõud: Valery Vodovozov (loeng,praktikum), Zoja Raud (praktikum,harjutus)
Loeng:
Koosolekul osalenud leidsid, et loengute teemad on üsna keerulised, kuid kui ennast loenguks ette valmistada, siis igati arusaadavad. Samas oli õppejõu inglise keel tihti halvasti arusaadav, mis omakorda raskendas loengute sisu omandamist. Samuti ei teadnud õppejõud eestikeelseid erialaseid termineid, mida tudengitel hiljem vaja läks. Kasutusel olev õpik on algselt kirjutatud inglise keeles õppejõu enda poolt ning ka inglise keelses variandis esineb palju keelevigu, eesti keelde tõlgituna on aga õpik veel raskemini arusaadav, sest
tõlketöö pole kuigi hea. Kohati tundub, et tõlkija ise ei vallanud teemat. Semestrisiseselt kontrolliti tudengite teadmisi testidega, mille eest sai eksamile lisapunkte, mis oli väga positiivne. Paraku olid tunnikontrollide küsimused sarnased eelmistel aastatel kasutatule ning suurel osal tudengitest olid enne tunnikontrolli juba küsimused olemas, mis neile ebaausa eelise andis. Õppejõud oli sellest ka teadlik, kuid lootis tudengite aususe peale. Üldiselt tunnikontrollide süsteemiga oldi siiski rahul kuna tunnustati semestrisisest tööd, kuid rohkem tuleb tähelepanu suunata küsimustiku värskendamisele.
Harjutustund:
Harjutustundi viisid läbi Valery Vodovozov ja Zoja Raud. Tunnid toimusid iga kahe nädala tagant olid, kus tuli teostada töid ning viimased tunnid olid vaid nende esitamiseks. Kodutöö pidi juba tunniks valmis olema tehtud multisim tasulise tarkvaraga, mis eeldas selle olemasolu. Tudengid proovisid leida aega arvutiklassi tihedas graafikus, et teostada töid, kuid see osutus väga keeruliseks. Tudengitele anti vihjeid, et nad laeksid illegaalselt selle tarkvara alla. Valery Vodovozoviga oli üsna raske suhelda, sest tema keelest polnud alati kuigi lihtne aru saada ning tihti ei süvenenud tudengite probleemidesse. Lisaks muutis ta ülesandeid käigult, mis tegi nõudmiste mõistmise raskemaks. Tudengid sooviksid, et ülesanded oleksid püstitatud üheselt.
Praktikum:
Praktikumide ülesehitusga oldi enam-vähem rahul. Tudengitele räägiti esimesel tunnil selle sisu ja õppekorralduslik külg lahti, kuid häiris tulemuste vähene analüüsimine. Hinnati eelkõige vastuseid, mitte saadud teadmisi ega tehtud järeldusi. Kaitsmine oli õppejõududel erineva raskusastmega. Enamik tudengeid esitas töö Zoja Rauale, sest Valery Vodovozov oli oluliselt nõudlikum praktikumide osas. Samuti leiti olulisi puudujääke praktikumide juhendites, mis võiksid olla põhjalikumad ning seletada paremini tööprotsessi, sest hetkel kasutusel olevate juhendite järgi on praktikume väga raske teostada.
Elektrivarustus)AAV3340)
Õppejõud:Raivo Teemets
Elektrivarustus on kuuenda semestri õppeaine, mida viib läbi Raivo Teemets. Koosolekul osalenud leidsid, et tegu on väga hea õppejõuga, kes suudab ainet huvitavalt edasi anda. Samuti toodi välja, et aine õpiväljundid on saavutatavad ning õppejõu hindamissüsteem võrdlemisi hea. Hinde “suurepärane” saavutamiseks tuli omada põhjalikke süstematiseerituid teadmisi ainest, mis ei piirdunud faktilise küljega, vaid eeldas ka analüütilist mõtlemist. Õppematerjalide kättesaadavuse üle märkusi ei olnud ning aine heaks omandamiseks olid vastavad võimalused loodud. Õppejõud tunnustas tudengite semestrisisest tööd loengute külastuse järgi, mille eest sai eksamile lisapunkte. Üldiselt oldi ainega väga rahul ning olulisi märkusi ei tehtud.
Sissejuhatus)robotitehnikasse)AAR0030)
Õppejõud: Tõnu Lehtla (loeng), Margus Müür (praktikum)
Loeng:
Robotitehnika on kuuenda semestri aine, mille loenguõppejõuks on Tõnu Lehtla. Tema puhul täheldati väga põhjalikke teadmisi ainest ning valdkonnast, kuid märgiti, et loengute ettevalmistatust ning struktuuri oleks võimalik parendada. Tõnu Lehtla loeb materjali arusaadavalt ning huvitavalt tuues aeg-ajalt sisse näiteid elust, mis aitab omandada käsitletavaid teemasid. Õppejõud on koostanud aines ka õpiku, mille puhul leidsid tudengid, et selle sõnastus saaks olla kergem ning arusaadavam.
Praktikum:
Õppeaines viib praktikume läbi Margus Müür, kelle tööga on tudengid väga rahul. Praktikumid on huvitavad ja täidavad oma eesmärki anda robotitehnikast selge ülevaade. Kuna praktikumis kasutati uudset ABB robotit, siis oli see tudengitele huvitav kogemus ning silmaringi laiendav. Ainsa märkusena tehti, et arvutiklassis jäi vahel arvutitest puudu, mistõttu olid mõned tudengid mõnel korral sunnitud vaatleja rollis olema.
Tootmise)automatiseerimine)AAR0040)
Õppejõud: Elmo Pettai (loeng, praktikum)
Loeng:
Antud aines viib loenguid läbi Elmo Pettai, kes teeb seda võrdlemisi hästi. Õppejõud motiveerib tudengeid oma ettevõtet looma ning olema äriliselt aktiivsed, kuid propageerib ettevõtlusesse astumist kohati liiga entusiastlikult Õppeaine on loomuselt üldisem andes tudengitele valdkonnast ülevaatlikumad teadmised, mille väljundeid pidasid tudengid kokkuvõttes kasulikuks. Õppematerjalide puhul märgiti, et aines on küll õpik, kuid taas on tegu väga keeruka sõnastusega kirjandusega, millest on võrdlemisi keeruline aru saada.
Praktikum:
Tudengid jäid praktikumiga antud aines väga rahule tuues selle isegi eeskujuks. Praktikumid tehti koostöös Tallinna Tööstushariduskeskusega, kus sai omadada palju lihtsaid, kuid väga olulisi oskuseid. Koosolekul osalenud leidsid, et sellises vormis koostööd võiks enam olla.
Mõõtetehnika)alused)AAR3450)
Õppejõud: Raivo Teemets
Antud ainet viis läbi Raivo Teemets, kelle puhul toodi välja samad tugevus ja nõrkused nagu tema kahel teisel õppeaines. Auditoorse töö on ta korraldanud meeldivalt ja hästi, kuigi tegu on väga teoreetilise ainega. Õppematerjalid olid olemas ning levisid ka digitaalsel kujul.
Raivo Teemetsa puhul on korduvalt välja toodud, et kontrolltööde küsimused on aastate lõikes samad olnud ning tööd väga mahukad. Kuigi neis võib materjale kasutada, on ajapuudusest tingituna hakanud tudengid kodus eelnevalt küsimustele vastama ning ilmunud kontrolltööle valmis vastustega. Õppejõud paistab olevat sellest teadlik ning üliõpilastele tundub, et hindab seetõttu ka märksa rangemalt. Õppejõud tutvustab semestri alguses õppekorralduslikku poolt ja hindamist, kuid tudengite jaoks on kursuse keerukus ja ajaline maht siiski üllatuslik.
Magister
Turundus)ja)ettevõtlus)elektrotehnikas)AAV5410)
Õppejõud:Elmo Pettai
Loeng:
Käesolevat õppeainet viib lävi Elmo Pettai. Koosolekul osalenud märkisid, et õppejõu jutt on huvitav, kuid liigselt keskendub Robert Kiyosaki mõtetele. Rohkem oodatakse erinevaid aspekte ja teistsuguseid vaatenurki juurde. Meeldiva näitena tõid üliõpilased külalisõppejõudude kutsumise, kes rääkisid täpselt turundusest ja ettevõtlusest elektrotehnikas oma töökogemuse baasil. See andis ainele mitmekesisust juurde. Aine ülesehituses tõid tudengid välja, et auditoorse töö aega oleks võimalik efektiivsemalt kasutada. Kohati on liiga palju korduvaid mõtteid ja teemasid, mida oleks võimalik leevendada teemade loogilise järjestuse loomisega. Kuigi käsitletud teemad sobisid aine nimetusega, jäid mitu ainekaardis toodud õpiväljundit üliõpilastel saavutamata. Materjalid on samas pdf-failide kujul olemas ning nende järgi on igati võimalik ainet iseseisvalt õppida. Üldiselt võiks ka ainet rohkem elektrotehnikaga siduda, hetkel keskendutakse liigseltüldturundusele ja ettevõtlusele.
Harjutus:
Harjutustund on üles ehitatud loomingulisemale õppimisele, kus mängitakse lauamängu “Cashflow”. Tudengite meelest on tegu nimetatud mäng väga õpetlik turunduse ja raamatupidamise osas, kuid harjutustundide sisu võiks mitmekesisem olla. Samas on see mäng rohkem USA majandusele rajatud ning seega võiks keskenduda ka spetsiifilisematele energeetikaga seotud teemadele Euroopas või Eestis.
Inseneritöö)alused)AAV0130)
Õppejõud: Kaljo Haavandi ning külalisõppejõud
Erinevad inimesed käivad rääkimas, Kaljo Haavandi. Räägiti standarditest,
Loeng/harjutus:
Tegemist on üsna üldise ainega, millele annab väärtust juurde külalisõppejõudude kutsumine. Antud aines on see soovitatav, kuna ei ole väga tehniline ega nõua kindlat ülesehitust teemade omandamiseks. Loengutes antakse edasi teoreetilisi teadmisi, mida läheb eelkõige projekteerimisel vaja. Samas tõdeti, et kui igapäevaselt projekteerimisega ei tegele, siis kipuvad need teadmised vähe rakendust omama ning ununema. Kinnistamiseks võiks nendele teadmistele praktilise väljundi juurde tekitada. Harjutustunnid on ülesehituselt väga sarnased loengutele.
Elektrotehnika)erikursus)AME0050)
Õppejõud: Aleksander Kilk
Käesoleva aine õppejõuks on Aleksander Kilk, kelle puhul taas tudengid täheldasid erakordselt häid teadmisi. Õppejõud räägib veidi aeglasemalt kui elektrotehnikas ning seega on teda ka oluliselt lihtsam jälgida. Õppeaines võetakse elektrotehnikat graafiliselt ning maatrikskujul, andes tudengitele teise vaatenurga elektrotehnika üle. Aine lõpuks tuleb referaat kirjutada, mis on üsna omanäoline lahendus reaalainele ning samuti tunnustatakse sellega tudengite semestrisisest tööd. Õpikut eraldi selle konkreetse õppeaine jaoks ei ole, kuid loengus konspekteeritust piisab, et ainet edukalt õppida. Üldiselt on tudengit selle õppeainega rahul.
Elektromagnetiline)ühilduvus)AME0021*)
Loengu õppejõuks on Jaan Järvik, kes loengu materjali esitab hästi. Üliõpilasi häiris kõige enam see, et esimese kolmveerandi semestrist korratakse elektrotehnika baasteadmisi ning elektromagnetilisest ühilduvusest räägitakse väga vähe. TTÜs elektriajamite ja jõuelektroonika erialal bakalaureusekraadi saanud tudengitele on see liigne kordamine ning enam võiks tähelepanu pöörata kursuse sisu edastamisele. Kordamiseks võiksid olla eraldi lisamaterjalid internetis neile, kellele see vajalik on.
Õppeaine juurde on koostatud välisõppejõududega uus, mahukas ja kursuse teemasid hästi käsitlev õppematerjal, kuid paraku on sellega kiirustatud, mistõttu esineb selles üsna palju vigu. Kuna elektromagnetilise ühilduvuseni jõutakse alles semestri viimastel nädalatel, hakatakse seda materjali ka siis kasutama.
Praktumide õppejõuks on Heigo Mölder. Tehtavad tööd on võrdlemisi lihtsad, kuid annavad teema mõtte ja iva hästi edasi. Positiivse nähtusena toodi välja, et õppejõud pidevalt täiendab ja kaasajastab praktikumide juhendeid.
Energeetika)arengu)planeerimine)AEK0010*)
Õppejõud: Mart Landsberg (loeng), Reeli Kuhi Thalfeldt (harjutus)
Loengu õppejõuks oli Mart Landsberg, kes tunneb teemat hästi ning oskab ka teadmisi edastada üliõpilastele huvitavalt. Puuduseks toodi, et õppejõud soovib rääkida võimalikult paljudest teemadest, sisuliselt ühelgi teemal pikemalt peatudes. Ainet oleks võimalik muuta tuumakamaks, kui õppejõud teeks valiku aine kõige olulistematest aspektideks ning peatuks nendel kaugem. Tegu on taas ühe sissejuhatava ainega, kus antakse ülevaade planeerimismudelitest ja üldisest energeetika arengust, kuid ülesehitus võiks olla paremini kavandatud. Eksami edukaks läbimiseks tuleb kindlasti töötada materjal läbi ning soovitatav on ka ise juurde vaadata. Üldine mulje on ainest on positiivne, kuid parendusvaldkonnaks on kursuse struktuur. Antud ainel hulka kuulub ka harjutustund, mida viib läbi Reeli Kuhi-Thalfeldt. Taas tunnustatakse Reeli Kuhi-Thalfeldti õppetamismeetodeid ning panust ainesse, kuid tuuakse välja, et harjutustundide maht on liiga väike läbivõetava materjali kohta. Sellest johtuvalt toimub valdav osa arvutiprogrammi ja harjutustundide temaatika õppimisest kodus iseseivalt, kuna tunnis jõutakse neid vaid lühidalt tutvustada.
Energiasüsteemide)optimaaljuhtimine)AES0290*)
Loengu viis antud õppeaines läbi Mati Valdma. Koosolekul osalenud tudengid leidsid, et loenguid saaks viia paremini läbi. Materjal loeti suhteliselt monotoonselt, millest üliõpilased struktuursust ei täheldanud. Samuti kippusid loetavad materjalid segunema teiste tema poolt antavate õppeainetega. Õppejõu puhul leiti, et tal on aine edasiandmiseks vajalikud teadmised olemas, kuid peaks pöörama enam tähelepanu, kuidas seda teha. Positiivsena toodi välja, et Valdma on koostanud loengukonspekti, mis on internetis kättesaadav. Harjutustunde viis läbi Jelena Šuvalova, kelle puhul tudengid kurtsid liigses tormakuses. Õppejõul on head teadmised, kuid tundides võeti teemad joostes läbi ning ülesannete püstitusel ning lahendamisel esines probleeme. Sageli kuulus tahvlile tehtav lahenduskäik teisele ülesandele või oli vigane. Üliõpilased hindavad Šuvalova harjutustundi nõrgaks ja võrdlemisi pealiskaudseks.
Väljateooria)AMM0031*)
Tegu on valikainega, mille loengu ja harjutustunni õppejõuks on Aleksander Kilk. Taas avaldas õppejõud teadmiste pagas tudengitele sügavat muljet. Loengud on hästi esitatud, selge struktuuriga ning tuumakad. Taas toodi välja nende suur intensiivsus, kuid positiivse nähtusena räägib õppejõud aeg-ajalt tähelepanu koondamiseks mõned teemaga seotud humoorikad vahepalad juurde. Kuna konspekteerimisele kulub suurem osa energiast ja tähelepanust, annaks Aleksander Kilgi loengutele palju juurde see, kui oleks võimalik välja printida konspekt. Sellisel juhul saaks kogu tähelepanu pöörata seletustele ning teema
mõistmisele.
Õppejõud on kombineerinud loengu ja harjutustunni, mis tudengite sõnul on hea kombinatsioon. Harjutustunni raames tuleb teha tudengitel kodutööd, mille õigeaegsel esitamisel saab eksamile lisapunkte.
Kuigi õppeaine materjalideks on kaks vana õpikut, milledes käsitletavate teemade hulk on palju laiem kui kursuse oma, on võimalik vajalikud teemad sealt üles leida ning nõutud tööd edukalt sooritada. Samuti leitakse, et eksam on mõistliku raskusastmega.
Energiasüsteemide)ökonoomika*)
Loengu õppejõuks on Juhan Valtin. Tema loengud on huvitavad ning humoorikad. Positiivse nähtusena toodi välja, et ta on valmistanud väga põhjaliku ja korraliku loengukonspekti, mis on internetis tudengitele kättesaadav. Auditoorse töö käigus võetakse olulisemad punktid koos näidetega läbi. Aine raames antakse üliõpilatele üks kodutöö, mille ülesande püstitus ning olemus on tudengite meelest väga huvitav.
Puudsena tuuakse välja, et õppejõu ootused tudengitele on madalad justkui eeldaks, et tudengeid antud aine ei huvita. Kuna tegu on eksamiga lõppeva ainega, saaks üliõpilastele pakkuda lisaülesandeid, mis annaksid eksamile lisapunkte.
Bakalaureuse õppekava ülesehitus keskendub liigselt reaalteaduslike alusainetele, jättes eriala loomuse tudengitele ähmaseks. Esimesel semestril pakutakse tudengitele õppeainet sissejuhatus energiatehnikasse, mille käigus tutvutakse valdkonnaga, kuid ka teisel ning kolmandal semestril võiks olla sarnane erialaaine sees. See aitaks kaasa tudengite õpimotivatsiooni hoidmisele alusainete läbimiseks. Koosolekul osalenud tõdesid, et eriala nimetus on liiga keeruline ning abstraktne, et olla potentsiaalsetele sisseastujatele atraktiivne. Kohati jätab see liiga tehnilise ja kuiva õppekava mulje, mille tõttu abiturendid ei süvenegi selle eriala võimaluste ja väljakutsete uurimisele. Üliõpilased tegid ettepaneku eriala reklaamisisel rõhuda rohkem sellele, et märgatav osa vilistlasi töötab projekteerijana. Leiti, et see aitaks populariseerida antud eriala ning tõsta sisseastumiskonkurentsi. Tudengid avaldasid soovi näha õppekavas projekteerimistarkvarasid tutvustavaid ained, mida hilisemas tööpõlves suurel osal lõpetanutel vaja läheb. Seda ei pea tingimata teostama eraldiseisva õppeainena, vaid saaks ka siduda juba mõne olemasoleva õppeaine sisuga. Üldisemalt sooviti näha rohkem rõhku projekteerimisel, kuna paljud nägid selles enda tulevast ametikohta. Üks koosolekul väljakäidud mõte oli teha rohkem koostööd elektriettevõtetega, et pakkuda tudengitele paremaid praktika- ja õppimisvõimalusi.Õppeainete puhul tõstatati küsimus, kas kõikide ainete õpiväljundid on omandatavad ning rakendatavad hilisemas elus. Seda eriti väga teoreetiliste ainete puhul, kus teadmised kustuvad eriti kiiresti. Selliste ainete puhul tuleks rohkem rõhku panna analüüsioskuse arendamisele ning võimaluse korral siduda rohkem rakenduslikule küljele. Õppetöö käigus võiks rakendada võimalusi, mida projektitöö pakub. See teeb aine tudengitele kõige efektiivsemalt selgeks, sest töö heaks teostamiseks tuleb otsida ning läbi töötada erinevad materjalid. Samuti arendab see rühmatöö oskust, mis hilisemas elus on väga vajalik.
Bakalaureuse õppeained
Sissejuhatus)energiatehnikasse)AAV0120)
Õppejõud Aimeli Laasik
Tegu on erialasse sissejuhatava ainega, mille eesmärgiks on anda esmakursuslastele ülevaade energeetikast ja energiatehnikast. Antud ainet viis läbi Aimeli Laasik, kelle loengutega jäid tudengid rahule. Loengud olid hästi ettevalmistatud, aine sisukas, toimus väljasõite ning ainekaardis toodud õpiväljundid saavutati kursuse lõpuks. Koosolekul osalenud märkisid, et õppejõud suutis eduaklt kakskeelsele grupile materjali arusaadavalt esitada. Õppematerjalid olid aines olemas ning Aimeli Laasik oskas ka soovitada populaarteaduslikku kirjandust juurde. Õppekorraldusliku poole pealt tudengitel küsimusi ei tekkinud ning õppetöö korraldus oli selge. Aine puhul toodi välja, et mahult ei ole ta 6 EAP väärt, sest tegelik õppetööle kulunud aeg oli tunduvalt väiksem. Kuigi tegu on ülevaatliku ainega, mille käsitletavate teemade hulk on suur, oleksid tudengid soovinud mõnel teemal pikemalt peatuda ja pisut sügavamalt käsitleda. Üldine tudengite arvamus oli väga hea ning aine täitis oma rolli tutvustada värsketele tudengitele nende eriala loomust ning tekitada huvi.
Elektrotehnika)AME3140*)
Õppejõud: Aleksander Kilk, Tarmo Rosman
Elektrotehnika on elektroenergeetikutele ning elektriajamitele ja jõuelektroonikutele kahes osas. Esimene osa toimub teisel ning viimane osa järgneval semestril. Kursuse toimumine on ajastatud hästi teisele semestrile, mis ajaks on tudengid omandanud lineaaralgebras kompleksarvud, mida antud aines sageli kasutatakse. Loengu õppejõuks on Aleksander Kilk, kelle teadmised ainest on suurepärased.
Kursuse teemad loetakse ette väga kiiresti, mistõttu tudengitel ei jää aega konspekteerimiseks. Ilmselt on see tingitud kursuse jooksul käsitletavate teemade suurest hulgast. Tähelepanu hoidmiseks räägib õppejõud huvitavaid vahepalasid, mis kattuvad otseselt loengu teemaga. Positiivseks peavad tudengid, et ekraanil kuvatavad materjalid on internetis
kättesaadaval, kuid leiavad, et koduste tööde lahendamiseks võiks ülesannete näiteid rohkem olla. Kursuse õppekorraldusliku info edastab Aleksander Kilk kohe esimesel loengul koos nõuetega, mida tudeng peab täitma kursuse edukaks läbimiseks. Positiivseks peetakse semestrisisese töö tunnustamise süsteemi. Õigeaegselt esitatud kodutööde ning hästi sooritatud kontrolltööde eest on võimalik teenida lisapunkte või vabastuse ülesande tegemisest eksamil. Kodutööd sooritatakse Moodle keskkonnas ning ülesanded on keerulisemad kui tunnis lahendatud. Lisapunktide teenimiseks lahendavad osa tudengeid seda katse-eksituse meetodil, proovides erinevaid arvvastuseid kuni süsteem loeb selle õigeks. Selle tõttu jääb neil tudengitel ülesande sisuline pool mõistmata. Lahenduseks pakkusid tudengid välja rohkemate näidisülesannete kättesaadavuse internetis.
Harjutustunnid toimuvad Aleksander Kilgi ja Tarmo Rosmani poolt. Aleksander Kilgi harjutustundides on taas probleeme kiire tempoga. Kuigi vahel kirjutatakse ülesanded tahvlilt masinlikult vihikusse, suudetakse sellisel meetodil lahendada suur hulk ülesandeid erinevatel meetoditel. Ülesande lahenduskäiku seletab Aleksander Kilk väga hästi ning materjali hilisemal läbitöötamisel kodus on võimalik teema põhjalikult omandada. Harjutustunnis võetavad ülesanded on piisava raskusastmega, olles semestri alguses kordava iseloomuga. Koosolekul osalenud tudengid leidsid, et harjutustundi annab ta hästi. Tarmo Rosmani harjutustundide ülesehitus on rohkem powerpoint esitlusele põhinev. Ülesanded ning nende lahenduskäigud kuvatakse projektoriga tahvile ning sisuline pool jääb sellisel meetodil tudengitele veelgi segasemaks. Samuti on esitlustes trükivigu, mille märkamine masinlikul ümberkirjutamisel võib hilineda. Tahvlile lahendatakse väga vähe ülesandeid ning ka neid teevad valdavalt tudengid. Kahjuks pole ekraanile kuvatavad ülesanded koos lahendustega tudengitele kättesaadavad. Nende jagamine lihtsustaks oluliselt ülesannete lahendusmeetodite omandamist. Tarmo Rosmani suhtumine tudengite küsimustele on positiivne ning abi
ülesannete või praktikumide lahendustele saab temalt hästi.
Praktikumi õppejõuks on Tarmo Rosman. Praktikumides selgitab ta tudengitele täpselt, mida teha tuleb ning kuidas. Kahjuks on praktikumide ajaline paigutus halb, mistõttu tuleb osadel inimestel juba neljandal nädalal teha töö kolmefaasilise vahelduvvooluga, olles loengus ning harjutustunnis alles alalisvoolu juures. Sellisel juhul sooritatakse praktikum teema sisu mõistmata ning lahendus tuletatakse varasemate aastate tudengite töödest. Esimeses sissejuhatavas tunnis võiks sooritada ka koos ühe lihtsa näidispraktikumi, et tutvuda täpsemalt vormistus- ning lahendusnõutest. Samuti võiksid juhendid olla põhjalikumad ning kätkeda endas rohkem abimaterjale lahendamise osas. Näiteks olulisi valemeid, mida läheb vaja. Võrdluseks töid tudengid füüsika praktikumide kogumiku, mille abil on võimalik iseseisvalt ning teemat mõistes lahenduskäik teha.
Rakenduslik)süsteemiteooria)AES0010*)
Loengu õppejõuks on Matti Keel. Tema loengute puhul täheldati head ettevalmistust ning aine struktuurset ülesehitust, kuid 30-45 minutit igast loengust kulutatakse eelmise nädala teemade kordamisele. Käsitletavatele teemadele oskab ta tuua häid illustreerivaid näiteid energeetika valdkonnast, mis teeb teemad paremini hoomatavaks. Aine materjalid on loenguslaidid ning konspekt süsteemiteooria põhimõistetest. Slaidid on informatiivsed, kuid neis puuduvad seletavad laused, mis teeb sisulise õppimise nende järgi keerukaks. Harjutustundi viib samuti läbi Matti Keel. Nende sisuga ollakse võrdlemisi rahul ning ülesannete lahenduskäigud on tudengitele arusaadavad. Suurem rõhk võiks olla harjutustel, sest teooriaga minnakse väga süvitsi, kuid harjutusteta jääb selle olemus üliõpilastele abstaktseks.
Sissejuhatus)digitaaltehnikasse)AAR0110*)
Õppejõud: Madis Lehtla, Tõnu Lehtla, Taavi Möller
Sissejuhatus digitaaltehnikasse on kolmanda semestri aine, mida on andnud
kahel viimasel aastal erinevad õppejõud.
Madis Lehtla puhul jäi tudengitel arusaamatuks, mida nendelt kursuse jooksul
oodati. Õppejõud esitas nõudmisi, kuid need hakkasid semestri jooksul varieeruma, mistõttu oli lõpuks segadus, mida ikkagi teha tuleb. Kursuse teemasid mõistab ta hästi ning toob elulisi näiteid, kuid loengu sisu saaks olla paremini ettevalmistatud. Õpperühmade esindajad kurtsid, et liiga palju kulub aega sisuliste näidete otsimisele internetist, mille jooksul tudengid on sunnitud jälgima, kuidas ta googlest üritab ühte ilmestavat klippi või fotot leida. Üldiselt
leiti, et tegu on noore entusiastliku õppejõuga, kelle oskused semestri jooksul
paranesid.
2012 aasta sügissemestril oli selle õppeaine loengu õppejõuks Tõnu Lehtla, kelle
puhul oli kursuse õppekorralduslik info tudengitel arusaadavam. Loengu puhul
toodi välja, et teemade struktuur võiks olla läbimõeldum. Samuti on probleeme õppeaine kirjandusega, mis raamatukogust saab võrdlemisi kiiresti otsa. Kursuse raames kasutatakse e-keskkonda, kus on olulisemad teemad olemas, kuid siiski mitte kõik. Positiivse nähtusena toodi välja, et semestri sees saab teha ülesandeid, mille eest saab eksamile lisapunkte.
Harjutus/Praktikum:
Harjutustundi annab käesoleval õppeaastal Taavi Möller. Õppejõu puhul toodi välja, et esitas kursusesisesed nõudmised tudengitele konkreetselt ning selgitab kodutööde sisu ja vormistuse võrdlemisi hästi ära. Hindamismeetodil on tal väga ranged, mistõttu juba ühe ebakorrektse lause korral tuleb töö uuesti esitada. Samas selgitab ta hästi, mis oli valesti. Tudengid leidsid, et sellest on kasu lõputöö kirjutamisel, kus on vaja täpsust.
Negatiivse poole pealt mainiti, et õppejõud jäi alati 5-15 minutit hiljaks ning kõigile tudengitele ei jätkunud arvutiklassis kohti. Stabiilselt 5-6 inimest pidid jagama kellegagi arvutit ning praktilisema tegemise asemel lihtsalt vaatlema. Keerulisemate ülesannete puhul jäi üldisemaid seletusi väheseks, kuid abi paludes oli ta väga vastutulelik. Paraku osutus kõigi tudengiteni jõudmine liiga ajakulukaks ning abi saamine viibis oluliselt.
Elektrimasinad)AMM3060*)
Õppejõud: Kuno Janson
Kuno Jansoni loenguid peetakse huvitavaks ning tema ettevalmistust põhjalikuks. Leiti, et monoloogi võiks vähem olla ning rohkem suhtlust auditooriumiga. Oluliseks probleemiks on, et õppejõu jutt ei kostu üle auditooriumi. Esimestes ridades oli veel kuulda, kuid taga pool enam mitte. Pingitused õppejõu kuulmiseks oli väsitavad ning sellele konsentreerumine muutus loengu jooksul üha keerulisemaks. Auditooriumis hakati tegelema kõrvaliste asjadega, mis põhjustas üldise müra tõusu. See omakorda süvendas veelgi antud probleemi, millest johtuvalt vähenes loengus käijate arv. Nii olulise ja mahuka aine puhul tuleks kaaluda helitehnika kasutamist, mis tagaks mõistliku valjususega lugemise kõigile üliõpilastele. Samuti tekitas probleeme tahvlile kirjutatu, mis pisikese kirja tõttu oli taas hoomatav vaid väga hea silmanägemisega tudengitele. Ülesannete lahendamisel võimendus hääletugevuse probleem, kuna õppejõud rääkis tahvlisse. Aeg-ajalt esines ka esitluses vigu, millele õppjõud tähelepanu ei osutanud. Õppematerjalid olid tudengite sõnul head ning nende järgi sai hästi õppida.
Õppejõud tunnustas semestrisisest tööd ning lasi Moodles tudengitel lahendada teste, mis andis hea ülevaate, mida eksamil oodata. Samuti oli võimalik korraliku semestrisisese tööga eksami hinne välja teenida. Hindamine oli mõistlik ning nõuded arusaadavad. Kuno Jansoni loengud oleks võimalik teha tudengitele märkimisväärselt atraktiivsemaks ja sisukamaks, kui pöörata tähelepanu hääle tugevusele, esitlusstiilile ning kirjasuurusele.
Praktikumide õppejõuks olid Tarmo Rosman ja Toomas Vaimann, kus erinevad rühmad said erineva õppejõu. Koosoleku käigus selgus, et õppejõududel oli samal semestril erinev metoodika praktikumide sisustamisel. Tarmo Rosmani pööras rohkem tähelepanu katsetele ning mõõtmistele, Toomas Vaimann aga elektrimasinate lahtivõtmisele, puhastamise ning kokkupanemisele.
Praktikumide juhendite puhul täheldati taas puudujääke ning täpsem vormistus saadi ikkagi eelnevate aastate tudengite töödest. Probleeme oli ka skeemidega, mis tuli ise enne katset koostada. Üldiselt võeti õpikust mingisuguse mootori skeem, kohaldati seda ning praktikumis parandas õppejõud selle ära. Õppekorralduslikult oldi info liikumisega rahul ning üliõpilased teadsid, mida oodata ning missugused nõudmised neile esitati. Üldiselt nõustuti, et praktikumid olid ülevaatlikud, kuid juhendite täiustamisega saaks selle tunduvamalt paremaks teha.
Elektrimaterjalid)AEK0070*)
Õppejõud: Ivo Palu (loeng), Paul Taklaja (praktikum)
Loeng:
Loengu õppejõuks on selles aines Ivo Palu. Ta räägib üpriski hästi, huvitavalt ja selgelt, kuid loengud on liiga slaidipõhised. Teema käsitlus lähtub otseselt esitlusest ja ettevalmistatud tekstist ning üldisemalt teemast juurde ei räägi. Tudengeid häiris loengute sagedane varajasem lõpetamine, mis ulatus kohati 30 minutini. Õppematerjale lisaks esitluses olevatele slaididele eriti ei ole. Nende järgi oli võimalik õppida, kuid koosolekul osalenud oleksid eelistanud digitaalseid loengukonspekte.
Praktikumid:
Praktikume viis selles õppeaines läbi Paul Taklaja. Tudengid olid tundide läbiviimisega võrdlemisi rahul. Õppejõud seletas teemad hästi lahti ning vastas ka aktiivselt tudengite küsimustele. Selle aine praktikumide juures olid head materjalid ning juhendid, mistõttu said tudengid töödega iseseisvalt varasemate tudengite materjale kasutamata hakkama.
Kaitsmine oli range, kuid teema omandanud üliõpilastel selle läbimisega raskusi ei tekkinud. Vajaduse korral andis ta ka suunavaid vihjeid, millest lähtuvalt leidsid tudengid ise tee õigete vastusteni. Puudusena toodi välja, et suurem osa õppekoormusest jäi tudengitel semestri lõppu, kuna tööde esitamise tähtaegadega oli õppejõud võrdlemisi leebe. Tegu on küll üliõpilaste poolse veaga, kuid õppekorraldusliku muutusega oleks võimalik seda vähendada.
Automaatjuhtimise)alused)AAR0020*)
Õppejõud:Tõnu Lehtla
Loeng:
Loenguid andis Tõnu Lehtla, kes koosolekul osalenute meelest seletas materjali hästi ning orienteerus selles hästi. Taas kurdeti samade probleemidele üle nagu õppeaines “Sissejuhatus digitaaltehnikasse”. Loengute struktuur oli ebaselge ning materjali lugemisel tegi õppejõud sageli 2-3 minutilisi pause, mille jooksul auditoorium istus tegevusetult. 2011/2012 õppeaastal toimus mitu asendust, mille puhul asendusõppejõud ei olnud ainega kursis. Loengutest jäi ära mõni üksik. Aine hindamine oli arusaadav ning õiglane.
Harjutustund/praktikum:
Harjutustunni ning praktikumi õppejõuks oli Taavi Möller, kellega tundengid olid valdavalt rahul. Tundide sisu oli arusaadav ning nõudmised täpselt sõnastatud. Üliõpilased arvasid, et praktikum oleks võinud olla ka aine alguses, et saada paremat ettekujutust aines toimuva üle. Praktikumide materjalid olid olemas ning võrdlemisi head. Samuti toodi välja Taavi Mölleri vastutulelikkust tudengite
küsimustele.
Elektroonika)ja)jõupooljuhttehnika)AAR3320)
Õppejõud:Valeri Vodovozov (loeng, harjutus, praktikum), Zoja Raud (harjutus,
praktikum)
Loeng:
Antud loengut annab inglise keeles Valeri Vodovozov. Ta on võimeline keerulist ainet lihtsas inglise keeles lugema, kuigi tudengid eelistaksid eesti keelt. Loengud on väga hästi läbi mõeldud ning huvitavad. Eriti meeldivaks pidasid tudengid Vodovozovi active learning meetodi kasutamist, andes tudengitele testide, laborite ja muu kursusega seotud tööde eest lisapunkte. Aine struktuur ning testide sisu oli väga selgelt seotud loengu ja-õppematerjalidega. Tudengid, kes olid regulaarselt loengutest osa võtnud, said ka häid tulemusi. Saadud lisapunktide eest oli võimalik aine sooritada eksamita.
Harjutus:
Harjutustunnis oli antud konkreetne hulk ülesandeid, mis tuli ära teha, kuid õppejõud pakkus ka lisaülesandeid, mille lahendamise eest pakuti taas lisapunkte. Nõuded olid selgelt esitatud ning innustas õpilasi rohkem vaeva nägema. Puudusena toodi välja, et enamus ülesandeid lahendati ikkagi kodus, mis tõstatas tarkvara kättesaadavuse probleemi. Samuti oli probleeme materjalidega, mis ei olnud üheselt arusaadav.
Praktikum:
Praktikumides olid praktikumi vorminõudmised kohati ebaselged, mida tulnuks eelnevalt rohkem rõhutada. Arvutiklassis oli taas kohtadest puudus, kuid õppejõud tuli vastu ning lubas ka teise õpperühma tundides käia. Praktikumides oli probleeme osa seadmetega, mis olid sageli rikkis.
Elektriaparaadid)AAR3340)
Õppejõud: Raivo Teemets (loeng, praktikum)
Loeng:
Antud aines viib loenguid ning praktikume läbi Raivo Teemets. Õppeainet peeti üldiselt igati kasulikuks, eriti neile, kes hilisemas tööpõlves projekteerimisega tegelevad. Olulisema nõrkusena tõid tudengid välja kontrolltööde liigse mahu ning korralduse. Töö koosnes ligi kahekümnest küsimusest, millele võis vastata kasutades materjale, kuid määravaks sai rohkem ajapuudus, mille tõttu oli töö rahuldavale hindele tegemine keeruline. Samuti kippus õppejõud lahkuma töö ajal auditooriumist, mille jooksul oli tudengitel täielik vabadus omavahel konsulteerida.
Eksamil oli ka hindamine võrdlemisi range, kuid õppejõud tuli vastu tudengitele, kes soovisid oma hinnet parandada. Positiivse nähtusena hinnati just seda, kuidas üliõpilane mõistab aine temaatikat, mitte ei kontrollitud faktipõhilisi teadmisi. Õppematerjalid oli olemas ning nende järgi oli võimalik aines käsitletavad teemad selgeks saada.
Praktikum:
Tudengite seiskoht praktikumide sisule oli ka pigem rahulolev. Nende ülesehitus
oli arusaadav, tööd huvitavad ja harivad. Juhendid olid võrdlemisi head ning
nende järgi sai töid segadusteta sooritada. Ainsa märkusena toodi välja, et
mõnes õpperühmas tehti töid liiga suurtes gruppides, mistõttu jäid mõned
tööprotsessist välja.
Kokkuvõttes jäid tudengid ainega rahule, kuid rõhutasid, et kontrolltöö mahtu
ning vormi võiks tuleval aastal muuta.
Kõrgepingetehnika)AEK3011)
Õppejõud: Ülo Treufeldt (loeng), Paul Taklaja (praktikum), Ivo Palu (praktikum)
Loeng:
Kõrgepingetehnika loenguõppejõuks on Ülo Treufeldt, keda tudengid peavad väga meeldivaks õppejõuks. Õppejõupuhul täheldati nulltolerantsi spikerdamise suhtes, mida peeti kiiduväärseks. Ainsa olulise puudusena toodi välja, et õppejõud esitab materjali auditooriumile liiga vaikselt, mistõttu ei ole teda esimestest ridadest kaugemale kuulda.
Õppejõud on aines koostanud korraliku loengukonspekti, milles on kõik vajalik välja toodud ning lahti seletatud. Tudengid kurtsid, et eksamil esitatud küsimused olid liiga spetsiifilised ning üldine hindamine liiga range. Üliõpilastelt ei eeldatud valemite või jooniste päheõppimist, vaid nende seletamist, kuid oodatav vastus pidi olema väga täpselt sõnastatud. Koosolekul osalenud leidsid, et loengud üldiselt on huvitavad ja harivad
Praktikum:
Praktikume viib kõrgepingetehnikas läbi Ivo Palo ja Paul Taklaja. Koosolekul osalenud nõustusid üksmeelselt, et tegu on suurepäraste õppejõududega, kellest tuleks praktikumide läbiviimisel eeskuju võtta. Nende puhul märgiti head seletusoskust, vastutulelikkust ning abivalmidust. Aines on tehtud väga korralikud juhendid, mille abil on võimalik sooritada tööd vähese segadusega.
Jõuelektroonika)AAV002)
Õppejõud: Valery Vodovozov (loeng,praktikum), Zoja Raud (praktikum,harjutus)
Loeng:
Koosolekul osalenud leidsid, et loengute teemad on üsna keerulised, kuid kui ennast loenguks ette valmistada, siis igati arusaadavad. Samas oli õppejõu inglise keel tihti halvasti arusaadav, mis omakorda raskendas loengute sisu omandamist. Samuti ei teadnud õppejõud eestikeelseid erialaseid termineid, mida tudengitel hiljem vaja läks. Kasutusel olev õpik on algselt kirjutatud inglise keeles õppejõu enda poolt ning ka inglise keelses variandis esineb palju keelevigu, eesti keelde tõlgituna on aga õpik veel raskemini arusaadav, sest
tõlketöö pole kuigi hea. Kohati tundub, et tõlkija ise ei vallanud teemat. Semestrisiseselt kontrolliti tudengite teadmisi testidega, mille eest sai eksamile lisapunkte, mis oli väga positiivne. Paraku olid tunnikontrollide küsimused sarnased eelmistel aastatel kasutatule ning suurel osal tudengitest olid enne tunnikontrolli juba küsimused olemas, mis neile ebaausa eelise andis. Õppejõud oli sellest ka teadlik, kuid lootis tudengite aususe peale. Üldiselt tunnikontrollide süsteemiga oldi siiski rahul kuna tunnustati semestrisisest tööd, kuid rohkem tuleb tähelepanu suunata küsimustiku värskendamisele.
Harjutustund:
Harjutustundi viisid läbi Valery Vodovozov ja Zoja Raud. Tunnid toimusid iga kahe nädala tagant olid, kus tuli teostada töid ning viimased tunnid olid vaid nende esitamiseks. Kodutöö pidi juba tunniks valmis olema tehtud multisim tasulise tarkvaraga, mis eeldas selle olemasolu. Tudengid proovisid leida aega arvutiklassi tihedas graafikus, et teostada töid, kuid see osutus väga keeruliseks. Tudengitele anti vihjeid, et nad laeksid illegaalselt selle tarkvara alla. Valery Vodovozoviga oli üsna raske suhelda, sest tema keelest polnud alati kuigi lihtne aru saada ning tihti ei süvenenud tudengite probleemidesse. Lisaks muutis ta ülesandeid käigult, mis tegi nõudmiste mõistmise raskemaks. Tudengid sooviksid, et ülesanded oleksid püstitatud üheselt.
Praktikum:
Praktikumide ülesehitusga oldi enam-vähem rahul. Tudengitele räägiti esimesel tunnil selle sisu ja õppekorralduslik külg lahti, kuid häiris tulemuste vähene analüüsimine. Hinnati eelkõige vastuseid, mitte saadud teadmisi ega tehtud järeldusi. Kaitsmine oli õppejõududel erineva raskusastmega. Enamik tudengeid esitas töö Zoja Rauale, sest Valery Vodovozov oli oluliselt nõudlikum praktikumide osas. Samuti leiti olulisi puudujääke praktikumide juhendites, mis võiksid olla põhjalikumad ning seletada paremini tööprotsessi, sest hetkel kasutusel olevate juhendite järgi on praktikume väga raske teostada.
Elektrivarustus)AAV3340)
Õppejõud:Raivo Teemets
Elektrivarustus on kuuenda semestri õppeaine, mida viib läbi Raivo Teemets. Koosolekul osalenud leidsid, et tegu on väga hea õppejõuga, kes suudab ainet huvitavalt edasi anda. Samuti toodi välja, et aine õpiväljundid on saavutatavad ning õppejõu hindamissüsteem võrdlemisi hea. Hinde “suurepärane” saavutamiseks tuli omada põhjalikke süstematiseerituid teadmisi ainest, mis ei piirdunud faktilise küljega, vaid eeldas ka analüütilist mõtlemist. Õppematerjalide kättesaadavuse üle märkusi ei olnud ning aine heaks omandamiseks olid vastavad võimalused loodud. Õppejõud tunnustas tudengite semestrisisest tööd loengute külastuse järgi, mille eest sai eksamile lisapunkte. Üldiselt oldi ainega väga rahul ning olulisi märkusi ei tehtud.
Sissejuhatus)robotitehnikasse)AAR0030)
Õppejõud: Tõnu Lehtla (loeng), Margus Müür (praktikum)
Loeng:
Robotitehnika on kuuenda semestri aine, mille loenguõppejõuks on Tõnu Lehtla. Tema puhul täheldati väga põhjalikke teadmisi ainest ning valdkonnast, kuid märgiti, et loengute ettevalmistatust ning struktuuri oleks võimalik parendada. Tõnu Lehtla loeb materjali arusaadavalt ning huvitavalt tuues aeg-ajalt sisse näiteid elust, mis aitab omandada käsitletavaid teemasid. Õppejõud on koostanud aines ka õpiku, mille puhul leidsid tudengid, et selle sõnastus saaks olla kergem ning arusaadavam.
Praktikum:
Õppeaines viib praktikume läbi Margus Müür, kelle tööga on tudengid väga rahul. Praktikumid on huvitavad ja täidavad oma eesmärki anda robotitehnikast selge ülevaade. Kuna praktikumis kasutati uudset ABB robotit, siis oli see tudengitele huvitav kogemus ning silmaringi laiendav. Ainsa märkusena tehti, et arvutiklassis jäi vahel arvutitest puudu, mistõttu olid mõned tudengid mõnel korral sunnitud vaatleja rollis olema.
Tootmise)automatiseerimine)AAR0040)
Õppejõud: Elmo Pettai (loeng, praktikum)
Loeng:
Antud aines viib loenguid läbi Elmo Pettai, kes teeb seda võrdlemisi hästi. Õppejõud motiveerib tudengeid oma ettevõtet looma ning olema äriliselt aktiivsed, kuid propageerib ettevõtlusesse astumist kohati liiga entusiastlikult Õppeaine on loomuselt üldisem andes tudengitele valdkonnast ülevaatlikumad teadmised, mille väljundeid pidasid tudengid kokkuvõttes kasulikuks. Õppematerjalide puhul märgiti, et aines on küll õpik, kuid taas on tegu väga keeruka sõnastusega kirjandusega, millest on võrdlemisi keeruline aru saada.
Praktikum:
Tudengid jäid praktikumiga antud aines väga rahule tuues selle isegi eeskujuks. Praktikumid tehti koostöös Tallinna Tööstushariduskeskusega, kus sai omadada palju lihtsaid, kuid väga olulisi oskuseid. Koosolekul osalenud leidsid, et sellises vormis koostööd võiks enam olla.
Mõõtetehnika)alused)AAR3450)
Õppejõud: Raivo Teemets
Antud ainet viis läbi Raivo Teemets, kelle puhul toodi välja samad tugevus ja nõrkused nagu tema kahel teisel õppeaines. Auditoorse töö on ta korraldanud meeldivalt ja hästi, kuigi tegu on väga teoreetilise ainega. Õppematerjalid olid olemas ning levisid ka digitaalsel kujul.
Raivo Teemetsa puhul on korduvalt välja toodud, et kontrolltööde küsimused on aastate lõikes samad olnud ning tööd väga mahukad. Kuigi neis võib materjale kasutada, on ajapuudusest tingituna hakanud tudengid kodus eelnevalt küsimustele vastama ning ilmunud kontrolltööle valmis vastustega. Õppejõud paistab olevat sellest teadlik ning üliõpilastele tundub, et hindab seetõttu ka märksa rangemalt. Õppejõud tutvustab semestri alguses õppekorralduslikku poolt ja hindamist, kuid tudengite jaoks on kursuse keerukus ja ajaline maht siiski üllatuslik.
Magister
Turundus)ja)ettevõtlus)elektrotehnikas)AAV5410)
Õppejõud:Elmo Pettai
Loeng:
Käesolevat õppeainet viib lävi Elmo Pettai. Koosolekul osalenud märkisid, et õppejõu jutt on huvitav, kuid liigselt keskendub Robert Kiyosaki mõtetele. Rohkem oodatakse erinevaid aspekte ja teistsuguseid vaatenurki juurde. Meeldiva näitena tõid üliõpilased külalisõppejõudude kutsumise, kes rääkisid täpselt turundusest ja ettevõtlusest elektrotehnikas oma töökogemuse baasil. See andis ainele mitmekesisust juurde. Aine ülesehituses tõid tudengid välja, et auditoorse töö aega oleks võimalik efektiivsemalt kasutada. Kohati on liiga palju korduvaid mõtteid ja teemasid, mida oleks võimalik leevendada teemade loogilise järjestuse loomisega. Kuigi käsitletud teemad sobisid aine nimetusega, jäid mitu ainekaardis toodud õpiväljundit üliõpilastel saavutamata. Materjalid on samas pdf-failide kujul olemas ning nende järgi on igati võimalik ainet iseseisvalt õppida. Üldiselt võiks ka ainet rohkem elektrotehnikaga siduda, hetkel keskendutakse liigseltüldturundusele ja ettevõtlusele.
Harjutus:
Harjutustund on üles ehitatud loomingulisemale õppimisele, kus mängitakse lauamängu “Cashflow”. Tudengite meelest on tegu nimetatud mäng väga õpetlik turunduse ja raamatupidamise osas, kuid harjutustundide sisu võiks mitmekesisem olla. Samas on see mäng rohkem USA majandusele rajatud ning seega võiks keskenduda ka spetsiifilisematele energeetikaga seotud teemadele Euroopas või Eestis.
Inseneritöö)alused)AAV0130)
Õppejõud: Kaljo Haavandi ning külalisõppejõud
Erinevad inimesed käivad rääkimas, Kaljo Haavandi. Räägiti standarditest,
Loeng/harjutus:
Tegemist on üsna üldise ainega, millele annab väärtust juurde külalisõppejõudude kutsumine. Antud aines on see soovitatav, kuna ei ole väga tehniline ega nõua kindlat ülesehitust teemade omandamiseks. Loengutes antakse edasi teoreetilisi teadmisi, mida läheb eelkõige projekteerimisel vaja. Samas tõdeti, et kui igapäevaselt projekteerimisega ei tegele, siis kipuvad need teadmised vähe rakendust omama ning ununema. Kinnistamiseks võiks nendele teadmistele praktilise väljundi juurde tekitada. Harjutustunnid on ülesehituselt väga sarnased loengutele.
Elektrotehnika)erikursus)AME0050)
Õppejõud: Aleksander Kilk
Käesoleva aine õppejõuks on Aleksander Kilk, kelle puhul taas tudengid täheldasid erakordselt häid teadmisi. Õppejõud räägib veidi aeglasemalt kui elektrotehnikas ning seega on teda ka oluliselt lihtsam jälgida. Õppeaines võetakse elektrotehnikat graafiliselt ning maatrikskujul, andes tudengitele teise vaatenurga elektrotehnika üle. Aine lõpuks tuleb referaat kirjutada, mis on üsna omanäoline lahendus reaalainele ning samuti tunnustatakse sellega tudengite semestrisisest tööd. Õpikut eraldi selle konkreetse õppeaine jaoks ei ole, kuid loengus konspekteeritust piisab, et ainet edukalt õppida. Üldiselt on tudengit selle õppeainega rahul.
Elektromagnetiline)ühilduvus)AME0021*)
Loengu õppejõuks on Jaan Järvik, kes loengu materjali esitab hästi. Üliõpilasi häiris kõige enam see, et esimese kolmveerandi semestrist korratakse elektrotehnika baasteadmisi ning elektromagnetilisest ühilduvusest räägitakse väga vähe. TTÜs elektriajamite ja jõuelektroonika erialal bakalaureusekraadi saanud tudengitele on see liigne kordamine ning enam võiks tähelepanu pöörata kursuse sisu edastamisele. Kordamiseks võiksid olla eraldi lisamaterjalid internetis neile, kellele see vajalik on.
Õppeaine juurde on koostatud välisõppejõududega uus, mahukas ja kursuse teemasid hästi käsitlev õppematerjal, kuid paraku on sellega kiirustatud, mistõttu esineb selles üsna palju vigu. Kuna elektromagnetilise ühilduvuseni jõutakse alles semestri viimastel nädalatel, hakatakse seda materjali ka siis kasutama.
Praktumide õppejõuks on Heigo Mölder. Tehtavad tööd on võrdlemisi lihtsad, kuid annavad teema mõtte ja iva hästi edasi. Positiivse nähtusena toodi välja, et õppejõud pidevalt täiendab ja kaasajastab praktikumide juhendeid.
Energeetika)arengu)planeerimine)AEK0010*)
Õppejõud: Mart Landsberg (loeng), Reeli Kuhi Thalfeldt (harjutus)
Loengu õppejõuks oli Mart Landsberg, kes tunneb teemat hästi ning oskab ka teadmisi edastada üliõpilastele huvitavalt. Puuduseks toodi, et õppejõud soovib rääkida võimalikult paljudest teemadest, sisuliselt ühelgi teemal pikemalt peatudes. Ainet oleks võimalik muuta tuumakamaks, kui õppejõud teeks valiku aine kõige olulistematest aspektideks ning peatuks nendel kaugem. Tegu on taas ühe sissejuhatava ainega, kus antakse ülevaade planeerimismudelitest ja üldisest energeetika arengust, kuid ülesehitus võiks olla paremini kavandatud. Eksami edukaks läbimiseks tuleb kindlasti töötada materjal läbi ning soovitatav on ka ise juurde vaadata. Üldine mulje on ainest on positiivne, kuid parendusvaldkonnaks on kursuse struktuur. Antud ainel hulka kuulub ka harjutustund, mida viib läbi Reeli Kuhi-Thalfeldt. Taas tunnustatakse Reeli Kuhi-Thalfeldti õppetamismeetodeid ning panust ainesse, kuid tuuakse välja, et harjutustundide maht on liiga väike läbivõetava materjali kohta. Sellest johtuvalt toimub valdav osa arvutiprogrammi ja harjutustundide temaatika õppimisest kodus iseseivalt, kuna tunnis jõutakse neid vaid lühidalt tutvustada.
Energiasüsteemide)optimaaljuhtimine)AES0290*)
Loengu viis antud õppeaines läbi Mati Valdma. Koosolekul osalenud tudengid leidsid, et loenguid saaks viia paremini läbi. Materjal loeti suhteliselt monotoonselt, millest üliõpilased struktuursust ei täheldanud. Samuti kippusid loetavad materjalid segunema teiste tema poolt antavate õppeainetega. Õppejõu puhul leiti, et tal on aine edasiandmiseks vajalikud teadmised olemas, kuid peaks pöörama enam tähelepanu, kuidas seda teha. Positiivsena toodi välja, et Valdma on koostanud loengukonspekti, mis on internetis kättesaadav. Harjutustunde viis läbi Jelena Šuvalova, kelle puhul tudengid kurtsid liigses tormakuses. Õppejõul on head teadmised, kuid tundides võeti teemad joostes läbi ning ülesannete püstitusel ning lahendamisel esines probleeme. Sageli kuulus tahvlile tehtav lahenduskäik teisele ülesandele või oli vigane. Üliõpilased hindavad Šuvalova harjutustundi nõrgaks ja võrdlemisi pealiskaudseks.
Väljateooria)AMM0031*)
Tegu on valikainega, mille loengu ja harjutustunni õppejõuks on Aleksander Kilk. Taas avaldas õppejõud teadmiste pagas tudengitele sügavat muljet. Loengud on hästi esitatud, selge struktuuriga ning tuumakad. Taas toodi välja nende suur intensiivsus, kuid positiivse nähtusena räägib õppejõud aeg-ajalt tähelepanu koondamiseks mõned teemaga seotud humoorikad vahepalad juurde. Kuna konspekteerimisele kulub suurem osa energiast ja tähelepanust, annaks Aleksander Kilgi loengutele palju juurde see, kui oleks võimalik välja printida konspekt. Sellisel juhul saaks kogu tähelepanu pöörata seletustele ning teema
mõistmisele.
Õppejõud on kombineerinud loengu ja harjutustunni, mis tudengite sõnul on hea kombinatsioon. Harjutustunni raames tuleb teha tudengitel kodutööd, mille õigeaegsel esitamisel saab eksamile lisapunkte.
Kuigi õppeaine materjalideks on kaks vana õpikut, milledes käsitletavate teemade hulk on palju laiem kui kursuse oma, on võimalik vajalikud teemad sealt üles leida ning nõutud tööd edukalt sooritada. Samuti leitakse, et eksam on mõistliku raskusastmega.
Energiasüsteemide)ökonoomika*)
Loengu õppejõuks on Juhan Valtin. Tema loengud on huvitavad ning humoorikad. Positiivse nähtusena toodi välja, et ta on valmistanud väga põhjaliku ja korraliku loengukonspekti, mis on internetis tudengitele kättesaadav. Auditoorse töö käigus võetakse olulisemad punktid koos näidetega läbi. Aine raames antakse üliõpilatele üks kodutöö, mille ülesande püstitus ning olemus on tudengite meelest väga huvitav.
Puudsena tuuakse välja, et õppejõu ootused tudengitele on madalad justkui eeldaks, et tudengeid antud aine ei huvita. Kuna tegu on eksamiga lõppeva ainega, saaks üliõpilastele pakkuda lisaülesandeid, mis annaksid eksamile lisapunkte.
2010. aastal sisse astudes eraldas riik raha 47 üliõpilasele, et nad saaksid antud eriala tasuta omandada (RE koht). Paraku antud võimalusest võttis kinni 23. Seetõttu tuli meie gruppi ka täielikke tonte, kes peaksid Kaagveres haridust omandama.
Üldiselt on esimesed 1,5 aastat suhteliselt palju tuima tööd, reaalained. Teine pool on elektriliselt atraktiivsem.
Eriala on suhteliselt kitsas, kuid sellest hoolimata võtavad Elektrilevi, Eesti Energia, ABB jm elektrifirmad meid jutule juba enne lõpetamist. Insenere on vähe ja üha vähemaks ka jääb, sest vanad olijad surevad lihtsalt eest ära. Liidu ajal olid elektrit puudutavad erialad tudengitele palju atraktiivsemad.
Üldiselt on nii, et bakalaureus jääb liiga nõrgaks, et tõesti insener olla. Pärast ajateenistust võtan kindlasti magistri otsa. Seetõttu, õppeaine väliselt ja enda harimiseks ehitan, parandan, modifitseerin taoliseid skeeme:
Eriala on lai: tööle võib hakata statistikuna, elektrimontöörina, insenerina jne kuni firma juhini välja (inimeses endas kinni).
Aru ma pole veel saanud, miks tänapäeva noori enam elektriasjandus sugugi ei huvita. Olen kuulnud arvamusi, et see elektrivärk on kahtlane asi, mina seda ei näpi, saan veel surma. Nojah, ilma erialateadmisteta ilmselt saadki.
Üldiselt mul taipohh, tehke mis tahate, jääbki rohkem tööd mulle.
Tagasi üles
