Sellel teemal on 102 vastust

[Tanel]

Täna oli siis erialakatse. Pm 90% oma arvamus, enda elu. Väga lihtne asi. Nüüd siis vestlusele. Kaua vestlus muidu kestab?

[XchopperX]

Tanel, 12 juuli 2013 - 15:29, kirjutas:

Täna oli siis erialakatse. Pm 90% oma arvamus, enda elu. Väga lihtne asi. Nüüd siis vestlusele. Kaua vestlus muidu kestab?

5-20 minutit, sõltuvalt sellest kui palju jutuainet sa pakkuda suudad, mõnega on esimesest lausest selge, et ta võib koju tagasi minna, teisega jälle vastupidi esimesest lausest selge, et kindel selle eriala materjal. Enamik on siiski sellised vahepealsed, kellest on vaja selgemat sotti saada ja siis pinnitakse rohkem või vähem.

See eriala "katse" on aluseks su vestlusele muide, kui seal mingit lollust kirjutasid või vastupidi midagi erilist huvitavat, siis võid 90% kindel olla, et vestlusel tuleb see jutuks. Kirjalikku osa eraldi ei hinnatagi, koos vestlusega moodustab ta ühise "eriala katse" ja konkursipunktid tulevad kahe peale kokku.

Muutis XchopperX, 12 juuli 2013 - 17:29.

[MaZ]

Esimese kahe nädala muljed on üsna positiivsed. Siiamaani suurt õppimist veel toimunud ei ole, aga varsti tuleb ilmselt suur kodutööde laadung peale. Tunniplaan on võrreldes gümnaasiumiga ülilebo, nädala sees kaks vaba päeva ja kella kaheksasi loenguid ei ole. Ained muidugi enamuses ajakirjanduse ega kommunikatsiooniga lähedalt seotud pole, aga silmaringi laiendavad kõvasti ja panevad mõtlema asjadest, millest muidu ei mõtleks. Majanduse õppejõud hirmutas meid täiega ära, et esimesest kontrolltööst pääseb 40% läbi ja need, kes kõikides seminarides kohal ei käi ei saa eksamitest ega kontrolltöödest läbi. Samas ma lugesin siit teemast, et ilma õppimata saadi C jne. Vist ei peaks muretsema? Ja lõpetuseks, millal meid ristima hakatakse?

[XchopperX]

1) Esimene semester ongi sissejuhatav, eriala-ained tulevad alates teisest semestrist, praegu õpitegi mingit üldist sotsiaalteadust jms.
2) Minu ajal oli majanduses selline süsteem, et lõpphindel läks arvesse ainult üks kahest kontrolltööst, esimene oli mikro- ja teine makroökonoomika peale. Mikro on mingi räme nusperdamine, arvutamine jms, makro on aga puhas loogiline mõtlemine, ma vist esimest kontrolltööd ei teinudki, läksin kohe välja selle peale, kus saab mõelda ja natuke loba juurde ajada. Kohal ma seal aines ei käinud, ainult esimeses loengus ja aine sain kokkuvõttes C, mis rahuldas mind 110%. Vb. süsteem on muutunud praeguseks, aga eks sa ise tead kõige paremini kuidas teil süsteemid on, kui tahad võin sulle ulatuslikke majanduse konspekte saata või ka muude ainete kodutöid/konspekte, mul on kõik arvutis alles.
3) Kastmine on ilmselt septembri lõpus ja ristimine oktoobris kui juba vähe rohkem asjale pihta saate mis kogu instituudis toimub, kastmine tähendas minu ajal mingeid naljakad/veidraid ülesandeid raekoja paltsil ja mujal kesklinnas ja hiljem oli mingi pidu kuskil. Ristimine on natuke formaalsem üritus, kus antakse rebasevanne jms. aga pärast on ikka pidu.

[olenmatu]

Meil on siin jah palju vabandusi joomiseks.
Olles värskelt eelmine aasta Majanduse läbinud, siis ütleks, et kuna paljud ajakirjandust õppivad tudengid on tulnud humanitaarsuuna pealt, siis on see aine neile lihtsalt raske. Ei ole tõesti midagi kaelamurdvat, aga minu jaoks oli esimene semester just see aine kõige suurem peavalu. Õppida võiks nagu ikka. Teooriat tuupida pole väga mõtet. Seminariülesanded on peamised. (meil olid seminarid kell 8 hommikul, seega mina sinna alati ei jõudnud )

[Alice]

Supertore, et siin sihuke teema on algatatud, plaanin ise just meedia ja kommunikatsiooni katsetele minna kui see viimane aasta ka lõpuks läbi saab.
Olen läbi ja lõhki humanitaar ja reaalained nagu nt matemaatika on kahjuks suhteliselt nullilähedane. Kas seda võib mingit moodi katsetes vaja minna? Sellest olen juba aru saanud, et selleks väga õppida ei saa ja silmaring peab lai olema jne.
Ja sihuke küsimus ka seal õppijatele, et kui katsetele läksite, kas siis olite juba kuskil mingeid kirjutisi avaladanud ja kui palju see tähtsust omab?

[MaZ]

Ma pole ka just reaalainete sõber, aga katsetel polnud nendega midagi pistmist. Enne ülikooli olin ma paar artiklit koolilehte kirjutanud, lõpuks ma ei viitsinud neid üles otsidagi ja sisse sain ikka. Ühesõnaga need artiklid võivad paar lisapunkti anda, aga suurt kaalu nendel minu meelest ei ole. Peale enda kogemust selle vestluse ja katsetega võin öelda, et ole võimalikult konkreetne ja ära häma, vestlusel on nad suhteliselt osavad sul sõnasabast kinni haaramisel. Enda põhjendamist on palju ja seega oleks hea, kui sa mingeid alusetuid asju ei väidaks.

Tegelikult kokkuvõttes peale katseid ei olnud konkurentski teab mis suur enam. Meil oli alguses ikka kõvasti sissetahtjaid 50'le kohale, aga katsete lõpuks oli neid jäänud ainult ~70 ringis. Tee akadeemiline test üle 40 punkti, tee kirjalik katse ära ja ära lolli juttu vestlusel aja ning oledki põhimõtteliselt sees.

//Akadeemilises testis läheb küll matemaatikat vaja, jah. Aga minumeelest oli matemaatika osa üsna kerge (andmete piisavuse osa oli ainult hull nusperdamine).

Muutis MaZ, 03 oktoober 2013 - 17:52.

[XchopperX]

See kas ja kui palju sa varem midagi kirjutanud oled on ainult boonus aga ei määra midagi, paljud võetakse "puhta lehega" vastu. Mis eriallasse ja reaalainetesse puutub, siis akadeemiline test on ainus koht kus sul matemaatikat vaja läheb, seal on kokku 3 osa, mis on seotud matemaatikaga - puhas matemaatika, andmete piisavuse ülesanne ja siis ruumiline mõtlemine, mina oma 9-klassi matemaatika põhjaaga sain kõigega peale andmete piisavuse üsna hästi hakkama ja akadeemiline test oli 74 või 76 punkti (ei mäleta enam täpselt).
Hiljem on sul ainult üks aine - sissejuhatus majandusteooriasse - kus matemaatikat vaja läheb.

[Tanel]

Need, kellega ma see aasta oma kursuselt rääkinud olen, on samuti reaalainetes üsna ebakindlad ja põhimõtteliselt ei saa midagi aru, mida Parts ja Raju nii loengutes kui ka seminarides hämavad. Lihtsalt kritseldatakse tahvlile mingid totaalselt ajuvabad valemid ja tekibki tunne, et milleks seda vaja, kui on juba ammu teada, et majanduse ajakirjanikku minust ei saa. Minu arust täiesti mõttetu üldaine.

[Logit]

Tanel, 03 oktoober 2013 - 18:06, kirjutas:

Need, kellega ma see aasta oma kursuselt rääkinud olen, on samuti reaalainetes üsna ebakindlad ja põhimõtteliselt ei saa midagi aru, mida Parts ja Raju nii loengutes kui ka seminarides hämavad. Lihtsalt kritseldatakse tahvlile mingid totaalselt ajuvabad valemid ja tekibki tunne, et milleks seda vaja, kui on juba ammu teada, et majanduse ajakirjanikku minust ei saa. Minu arust täiesti mõttetu üldaine.

Tere tulemast ülikooli.

[Tanel]

Logit, 03 oktoober 2013 - 18:08, kirjutas:

Tanel, 03 oktoober 2013 - 18:06, kirjutas:

Need, kellega ma see aasta oma kursuselt rääkinud olen, on samuti reaalainetes üsna ebakindlad ja põhimõtteliselt ei saa midagi aru, mida Parts ja Raju nii loengutes kui ka seminarides hämavad. Lihtsalt kritseldatakse tahvlile mingid totaalselt ajuvabad valemid ja tekibki tunne, et milleks seda vaja, kui on juba ammu teada, et majanduse ajakirjanikku minust ei saa. Minu arust täiesti mõttetu üldaine.

Tere tulemast ülikooli.

Pole esimene aasta ülikoolis ja sellega ei peegeldanud ma siiski ainult enda arvamust antud ainest.

Muutis Tanel, 03 oktoober 2013 - 18:13.

[XchopperX]

No mul on üle kahe aasta lõpetamisest möödas ja vaikselt hakkan mõistma, et tegelikult oli väga vajalik aine, vähemasti nime poolest. Iga ajakirjanik või kommunikatsioonispetsialist peaks teadma üldpõhimõtteid kuidas majandus toimib. Kas just see kuidas selles konkreetses aines asju õpetatakse on õige või mitte pole minu öelda, mind see tol hetkel köita ei suutnud ja ma lihtsalt ei käinud seal, aga nüüd tagantjärele natuke kirun, sest pean iseseisvalt juurde õppima mujalt nende asjade kohta.

[donkament]

võtan see semester valikainena raju majandusteooriat lihtsalt EAP-de mahu täitmiseks. tundub väga OK õppejõud, seletab lihtsalt ja loogiliselt ja mata ka väga basic esialgu vähemalt. A vbolla tundub aint nii, kuna mikroökonoomika on läbitud.

[olenmatu]

XchopperX, 03 oktoober 2013 - 19:05, kirjutas:

No mul on üle kahe aasta lõpetamisest möödas ja vaikselt hakkan mõistma, et tegelikult oli väga vajalik aine, vähemasti nime poolest. Iga ajakirjanik või kommunikatsioonispetsialist peaks teadma üldpõhimõtteid kuidas majandus toimib. Kas just see kuidas selles konkreetses aines asju õpetatakse on õige või mitte pole minu öelda, mind see tol hetkel köita ei suutnud ja ma lihtsalt ei käinud seal, aga nüüd tagantjärele natuke kirun, sest pean iseseisvalt juurde õppima mujalt nende asjade kohta.

See, mida reaalselt vaja läheb, on mingi 10% sellest ainest (see ka enamasti makromajanduses, kus korratakse erinevate maksude arvutamine jms) Kui see meelde jääb, on väga hästi. ja reaalsetest struktuuridest ja praktilistest olukordadest on üsna vähe juttu. Tihti räägitakse mingitest mudelitest, mida ei saagi reaalsuses eksisteerida...
Ajakirjanikutöös tuleb majandusega kindlasti nii või naa tegemist (kõvad teemad nagu kinnisvara või riigi rahanduspoliitika, mis pole üldse harvad teemad ajakirjandusmaastikul), mingid põhitõed võiks kõrva taha kindlasti panna. Aga üldiselt on majanduses ka üsna palju loogikat.

Kokkuvõtteks: Majandusalaseid teadmisi läheb tulevikus üsna suure tõenäosusega vaja nii või naa, kuid nimetatud aine võiks olla kõvasti praktilisemate väljunditega ja seetõttu tekitab palju "miks seda vaja on" küsimusi. Kuna ta on mõeldud päris mitmete erialade tudengitele, siis ega siin kellegi konkreetseid huvisi nkn väga silmas ei peeta.

Muutis olenmatu, 04 oktoober 2013 - 23:49.

[XchopperX]

olenmatu, 04 oktoober 2013 - 23:48, kirjutas:

XchopperX, 03 oktoober 2013 - 19:05, kirjutas:

No mul on üle kahe aasta lõpetamisest möödas ja vaikselt hakkan mõistma, et tegelikult oli väga vajalik aine, vähemasti nime poolest. Iga ajakirjanik või kommunikatsioonispetsialist peaks teadma üldpõhimõtteid kuidas majandus toimib. Kas just see kuidas selles konkreetses aines asju õpetatakse on õige või mitte pole minu öelda, mind see tol hetkel köita ei suutnud ja ma lihtsalt ei käinud seal, aga nüüd tagantjärele natuke kirun, sest pean iseseisvalt juurde õppima mujalt nende asjade kohta.

See, mida reaalselt vaja läheb, on mingi 10% sellest ainest (see ka enamasti makromajanduses, kus korratakse erinevate maksude arvutamine jms) Kui see meelde jääb, on väga hästi. ja reaalsetest struktuuridest ja praktilistest olukordadest on üsna vähe juttu. Tihti räägitakse mingitest mudelitest, mida ei saagi reaalsuses eksisteerida...
Ajakirjanikutöös tuleb majandusega kindlasti nii või naa tegemist (kõvad teemad nagu kinnisvara või riigi rahanduspoliitika, mis pole üldse harvad teemad ajakirjandusmaastikul), mingid põhitõed võiks kõrva taha kindlasti panna. Aga üldiselt on majanduses ka üsna palju loogikat.

Kokkuvõtteks: Majandusalaseid teadmisi läheb tulevikus üsna suure tõenäosusega vaja nii või naa, kuid nimetatud aine võiks olla kõvasti praktilisemate väljunditega ja seetõttu tekitab palju "miks seda vaja on" küsimusi. Kuna ta on mõeldud päris mitmete erialade tudengitele, siis ega siin kellegi konkreetseid huvisi nkn väga silmas ei peeta.

ehk siis kokkuvõtteks võib öelda: tehke majanduse alused endale selgeks, vahet pole kus või kuidas, aga tehke selgeks, üldised põhimõtted kuidas reaalne majandus toimib eesti riigis on väga vajalik edaspidi, vahet pole kuhu sa täpselt tööle lähed või kelleks saad, see on üks sigaouline asi.

[MaZ]

Peale kahte ja poolt kuud ütleks, et see majandus pole tegelikult nii hullu midagi. Enne esimest kontrolltööd olin päris paanikas, arvasin, et üle 10'ne punkti ei saa, aga õppisin natuke paari kursakaaslasega ja sain asja ühe õhtuga kõvasti paremini selgeks, kui loengutes ja seminarides kokku. Raske on lihtsalt neid ülesandeid ja väiteid päris eluga kokku viia, sest õppejõud ei too just palju näiteid.

Minu meelest on kõige rõvedam aine hetkel õpioskused ülikoolis. Vajalikke teadmisi saab sealt kindlasti, kuid loengud on üldiselt igavad ja kodutöid on palju ning enamus neist on üsna mahukad. Kõige arusaamatum asi on minu jaoks õpipäeviku pidamine, mis on 90% ajast lihtsalt üks suur häma. Aga peab vist ära harjuma?

Lühidalt öeldes on siiski tore, meediaained on huvitavad. Sotsioloogia ja ühiskonnateooria on 50/50, olenevalt teemast võib olla väga põnev ja ka surmigav, eriti igav võib olla ühiskonnateoorias selliste vaimsete asjade üle filosofeerimine, mis läheb tihtipeale minu jaoks väga mulli ajamiseks. Kuid kui juba elulähedasemad teemad on, siis on ka huvitav.

Muutis MaZ, 18 november 2013 - 18:14.

[olenmatu]

Need laiemad suure auditooriumiga asjad ongi tihti mulliajamised. Minu silmis polnud majandus sugugi raske aine tagantjärele võrredels näiteks Halliki-Loiti kommunikatsioonieetikaga, mis oli jõhker peavalu lihtsalt (kuigi kindlasti väga vajalik aine taaskord). Meil oli see 5 EAP, aga nüüd vaatan, et õppekavas 3 peale langetatud. Eks see aine sai päris jõhkrat tagasisidet ka meie ja eelnevate õppijate poolt. Ehk siis enam nii hull pole.
//Järgmine semester näed!!

Muutis olenmatu, 22 november 2013 - 01:33.

[MaZ]

Sain majanduse D, üsnagi rahul. Minumeelest oli just vastupidi, mikroökonoomika osa sain peaaegu 100% tehtud, aga makros ei suutnud mitmest ülesandest jagu saada. Nüüd veel üks eksam jäänud ja siis varsti juba järgmine semester ning algab ka kauaoodatud/kardetud Pulleritsu aine. Kellegil mingeid nippe või soovitusi?

[Tanel]

MaZ, 20 jaanuar 2014 - 19:51, kirjutas:

Sain majanduse D, üsnagi rahul. Minumeelest oli just vastupidi, mikroökonoomika osa sain peaaegu 100% tehtud, aga makros ei suutnud mitmest ülesandest jagu saada. Nüüd veel üks eksam jäänud ja siis varsti juba järgmine semester ning algab ka kauaoodatud/kardetud Pulleritsu aine. Kellegil mingeid nippe või soovitusi?

Sain ka D kätte Lisaks küsiks selle 7 EAP-lise aine "Organisatsioonikommunikatsiooni alused" kohta. Et mingi nii massive aine siis?

Muutis Tanel, 23 jaanuar 2014 - 18:24.

[frantic]

orgkom on lebo. kõik peale uudise sotsioloogia ning kommunikatsiooni eetika ja infoõiguste aluste on nohu.