Sellel teemal on 102 vastust

[olenmatu]

Kuulsin, et Tallinna ajakirjanduses oli esimene semester 44 EAPd kohustuslikud. Korralik overkill. Tulge Tartusse, saate 27 ja saate veel vähemalt kolme eest valida (30 EAPd on miinimum ja täitsa mõistlik) endale meeldivat juurde (kui just ainekava ei muutu)!
Muidu esimese semestri lõpuboss on majandus. Õudne aine lihtsalt.
Järgmine semester siis legendaarne iga neljapäevane kella kaheksane kohtumine Pullekaga. Saab tore olema...

Muutis olenmatu, 08 jaanuar 2013 - 23:20.

[Tanel]

olenmatu, 08 jaanuar 2013 - 23:13, kirjutas:

Kuulsin, et Tallinna ajakirjanduses oli esimene semester 44 EAPd kohustuslikud. Korralik overkill. Tulge Tartusse, saate 27 ja saate veel vähemalt kolme eest valida (30 EAPd on miinimum ja täitsa mõistlik) endale meeldivat juurde (kui just ainekava ei muutu)!
Muidu esimese semestri lõpuboss on majandus. Õudne aine lihtsalt.
Järgmine semester siis legendaarne iga neljapäevane kella kaheksane kohtumine Pullekaga. Saab tore olema...

Miks majandus killer? Lugesin ainekava ükspäev ja sealt lugesin välja, et kontrolltöödel on küllaltki vabad käed, et mingit feilimist polegi ja parima järgi saavad ka teised punkte vms, mis liidetakse eksamile juurde.
Või on siis eksam tappev?

// Küsin sellepärast, et ehk ennastki millalgi see aine ootamas TÜ's.

Muutis Tanel, 08 jaanuar 2013 - 23:35.

[Kolonel]

2 tuttavat TLÜ ajakirjanduses ja nemad küll mingi tapva ülekoormuse all ei kurda. 180 on vaja, järelikult mingil muul momendil on neil jällegi lebom.
Kuigi üldiselt ajakirjandust läheksin ise pigem Tartusse õppima.

[olenmatu]

Tanel, 08 jaanuar 2013 - 23:30, kirjutas:

olenmatu, 08 jaanuar 2013 - 23:13, kirjutas:

Kuulsin, et Tallinna ajakirjanduses oli esimene semester 44 EAPd kohustuslikud. Korralik overkill. Tulge Tartusse, saate 27 ja saate veel vähemalt kolme eest valida (30 EAPd on miinimum ja täitsa mõistlik) endale meeldivat juurde (kui just ainekava ei muutu)!
Muidu esimese semestri lõpuboss on majandus. Õudne aine lihtsalt.
Järgmine semester siis legendaarne iga neljapäevane kella kaheksane kohtumine Pullekaga. Saab tore olema...

Miks majandus killer? Lugesin ainekava ükspäev ja sealt lugesin välja, et kontrolltöödel on küllaltki vabad käed, et mingit feilimist polegi ja parima järgi saavad ka teised punkte vms, mis liidetakse eksamile juurde.
Või on siis eksam tappev?

// Küsin sellepärast, et ehk ennastki millalgi see aine ootamas TÜ's.

Kontrolltööd on tehtud väga inimlikuks selle korraga jah (avatud materjalid just. See, et parima järgi hinne pannakse, ei aitanud väga, sest ikka oli üle saja ainevõtja seas mõni geenius, kes suutis 1p maxist vähem saada) Eksam on tappev... Humanitaarid ei kipu suurt ülesannetest aru saama ja teooriatki on ikka päris palju. Aga ega selle ühe semestri ühe eksami pärast nüüd kurtma ei tahaks hakata. Arvan, et on raskemaidki eksameid ees. Pigem on asi selles, et see aine on ajakirjandusega ikka väga vähe seotud.
Kolonel, sel juhul on TLÜs EAPd väga valesti määratud(vähetõenäoline)/su sõbrad on väga tublid. 44 EAPd on ikka üsna hull koormus... Aga eks ma tegin rohkem nalja ka. Ei ole TLÜ ajakirjandusega nii kursis, et oleksin ütleja, kuhu keegi peaks minema.

Muutis olenmatu, 09 jaanuar 2013 - 16:07.

[XchopperX]

Minu meelest oli see majandus lihtsalt mõttetu.. ma käisin seal kohal ühe korra (kogu mu ülikooli aja esimene loeng), tegin vahepeal mingi jabura kontrolltöö ja lõpus eksami, milleks ma sekunditki ei õppinud. Oma põhikooli matemaatika haridusega sain ma selle edukalt C ja olin õnnelik, et rohkem kui 3 tundi oma elust sellele jaburdusele ei pühendanud. Lõppkokkuvõttes on see puhas loogika.
Eks ta tegelikult omal kohal ole, ajakirjanik peaks ometi mõistma majanduse toimimist, aga minu jaoks oli küll väga mööda aine.

[Kolonel]

Täitsa võimalik, et nad on lihtsalt tublid inimesed. Kui esimest korda kuulsin, et 44EAP kohustuslik, siis kukkus endal ka karp lahti,aga seletati, et pole väga mõrv.

Samas mul endal oli 1. semester 39EAP (koos enda valikutega jms, nevertheless) ja siiamaani paistab suht vinks vonks olevat (va üks aine, milles puudusin kahest seminarist, sest oli haigusega maadlemas).
KKH oli 4.5, nüüd on 4.25 sest olen rõõmsalt jälle gripis ja ei jõudnud õppida; selle lonkava aine kohta pean veel vaatama, mis saab (ehk siis see keskmine hinne kolib kindlasti allapoole varsti ).

[MaZ]

Järgmisest aastast plaan Tartusse seda õppima minna, aga konkurents on ilmselt tugev ja kohti vähe. Sisseastumisnõuded muudeti ka ära, nüüd pole eksameid vajagi, ehk siis peab akadeemilise hästi tegema ja seal intervjuul ennast heas valguses näitama.

[Tanel]

Tean, et 60%erialakatse ja 40% akad., aga küsiks siiski, et mis on 'hea' tulemus testis? Et mis tulemusega on sanšid head sisse saada?

[Kolonel]

Mul läks akadeemiline suht aia taha, sest tahtsin neile oma SAT tulemused saata ja tegin seda, aga something went wrong somewhere ja enne akadeemilisele registreerimise kuupäeva nad mu tulemusi ei saanud. Regasin sinna ja aega oli miski 2 päeva õppida ja eelmiste aastate testidega tutvuda. 40 punkti oli vist läbi saamiseks vaja, ma sain vist 49, ei mäleta enam.

Intervjuu läks väga hästi, panin nad paar korda isegi naerma ja paistis, et Lauristinile ja ka teistele ma meeldisin; prooviti ka igasugu faktiküsimusi ja vastasin kõik ära. Kahjuks oli mu lõppskoor siiski liiga väike (ilmselt läks katsete kirjalik osa nihu) ja SAISis olin 20midagi kohal. Oli veel lootust saada tasuta kohale (REV arvestuses olin esimene), aga kuigi RE kohtade arvestuses mingi 2 inimest panid "loobu" (ja tänu sellela ma tõusin), siis jäin täpselt esimesele kohale, mis jäi RE välja.

//Vaatasin SAISist ja minu lõpptulemuseks jäi 76.175 punni. Sissesaanute punktid algasid 80st. Erialakatsel sain 87 punkti.

Muutis Kolonel, 11 jaanuar 2013 - 00:09.

[XchopperX]

Akadeemiliseks testiks ei saagi õppida, seal pole ühtegi asja mida sa reaalselt saaks enne tuupida või kuskilt järgi vaadata või selgeks teha endale. Kui ei oska, siis ei oska, ongi suhteliselt kogu lugu.
Üldiselt peetakse heaks tulemuseks akadeemilisel testil 60+ punkti saamist, üle 70 on juba väga kõva tulemus ja üle 80 saades ei küsi sult keegi enam midagi, oled automaatselt vabalt valitud erialal sees ülikoolis. Neid kes üle 80 saavad on iga aasta umbes 1000-1200 testi tegijast 20-30 tükki (1-3%), üle 70 punkti saab umbes 100-150 inimest (~10%). Ehk siis juba 60 punkti on juba igati korralik tulemus, millega oled oma intelligentsilt ja haritustelt juba kindlasti tugevalt üle Eesti keskmise.

Kõikide sooritajate keskmine tulemus akadeemilsel testil on sõltuvalt aastast enamvähem 48-52 punkti.


Natuke statistikat ühesõnaga selle kohta.

[Kolonel]

Ma mõtlesin rohkem asja struktuuri jms, aga tõsi, konkreetselt õppida selleks ei saa. Kui, siis ainult eelmiste aastate teste vaadata korraks.

[Mäkk]

Minu arust normaliseeritakse akadeemilise testi tulemused nii, et keskmine tulemus ongi 50 punkti. Sellepärast ongi võimalik näha testi tulemusena mõnda üksikut 100 punktilist tulemust, kuigi tegelikult ilmselt nad kõikidele küsimustele õigesti ei vastanud. Ja kui keegi vastas, siis võiks ta TÜ kohe pikalt saata ja Harvardisse minna.

[olenmatu]

Jap tulemused normaliseeritakse. Kõike õigesti vastata on selles testis ikka üsna võimatu. Ei usu, et keegi on sellega hakkama saanud. Olen enne maininud, et ise sain sisse olümpiaadiga ja natuke olen isegi kurb ka, et see kadalipp jäi läbimata. Oleks ka tahtnud silmast silma komisjoniga vestelda jne. Mulle öeldi, et eelmine aasta sai põhitoetust keskmisega 4.33... Kustutas kohe igasugused lootused, sest mu 1 C ja hunnik Bsi ja 1 A ei annaks isegi üle 4.0 kaalutud keskmist (potentsiaalselt arvestatud hinded, tegelikult 2 hinnet väljas alles).

Muutis olenmatu, 11 jaanuar 2013 - 19:38.

[XchopperX]

Sedand muidugi et tulemused on standardiseeritud, akadeemiline test ongi loodud nii, et keegi kõike õigesti ei vastaks. Ma lihtsalt tõin välja statistika, kui palju ja mis suguseid tulemusi võib oodata.

[Tanel]

Uurisin natukene RE kohtade arvu kohta tuleval õppeaastal. Üks osa meilist:
"Päris kindlaid kohti meile veel eraldatud pole aga loodetavasti saame siiski mida küsisime. Kui meil oli enne 23 riigieelarvelist kohta ja koos oma raha eest õppijatega on aastate jooksul kursused olnud 45-74 tudengit siis me küsisime nüüd endale 50 bakalaureuseõppe kohta. Võib juhtuda, et saame näiteks 48."

[olenmatu]

Nii esimene aasta läbi.
Positiivne: Üllatavalt praktiline eriala; tekitab kindla tunde oma eriala valiku suhtes. Muidugi on ka teooriat tohutult palju, aga on näha, et võidelakse selle eest, et eriala lõpetanul oleks ka praktiline kogemus olemas. Tekitab kindluse tuleviku suhtes ja arusaam ajakirjandusest ja selle tähtsusest ja pahupoolest on tohutult avardunud. Pulleritsu näol on tegu tohutult hea õppejõuga, kes tõesti tegi asjad nii selgeks, et ma enne eksamit isegi kordagi midagi üle ei pidanud vaatama. Pulleritsu puhul on veel see tore, et ta tihti räägib, kuidas olla hea ajakirjanik, avaldades nippe ja praktilisi näiteid ka päriselust, mida ta on saavutanud oma kogemuse abil. Nii-öelda eriala saladusigi.Ta tõesti hoolib sellest, mis meist saab. Erinevalt mõnest teisest õppejõust, kes õpetab lihtsalt seda, mida enamvähem õpikutes räägitakse. Arusaam temast kui inimesest on hoopis teine, kui see, mida ma juttude ja lugemise põhjal arvasin.
Olen üks inimene nendest, kes on väga rahul oma eriala valikuga ja ei kahetse absoluutselt midagi. See on juba üks suuri põhjuseid, miks see eriala minu jaoks väärt on.
Samuti on erialast kasu sinu igapäeva elus. Sa tunned kuidas sa muutud sotsiaalselt võimekamaks, sest noh... eriala praktilisem pool sotsiaalset võimekust arendab.
Negatiivne:Esimesest poolaastast oli reaalselt väga vähe kasu. Väga palju üldiseid aineid, mis erialaga üsna vähe seotud on. Silmaringi avardamiseks muidugi hea. Samuti meeldis eesti keele kursus, mis tõesti mind kui kirjutajat arendas. Seetõttu oli järsku järgmine poolaasta väga tormiline ajakirjandus ja suhtekorralduse ainete poolest. Võiks olla ühtlaselt jaotunud.
Tihti oli raske mõista ülesannete tähtsust. Nii mõnedki ülesanded (ja mõned ainedki) olid üsna mõttetud ja praktiliselt reaalses elus nende kasutegur vast kunagi ei avaldugi. Usun, et see on üldiselt kogu ülikooli süsteemi kerge probleem, sest ainekava tuleb ju kuidagi ära täita ja mingi suhteliselt kitsa eriala (mitte otseselt teaduse) õpetamisel seda alati väga otstarbekalt teha ei saagi.
Suhtekorralduslik pool: Mina ei jõudnud absoluutselt esimese aasta põhjal selgusele, kas suhtekorralduslik pool mind huvitab või mitte, sest selle õpetamine oli lihtsalt minu jaoks puudulik.

Kokkuvõttes siiski, kui keegi on huvitatud ajakirjandusest, siis te kindlasti ei pea kahetsema siia õppimatulemist. Samuti suhtekorralduslik pool ei ole kindlasti nii puudulik kui mul, kui huvituda kõikidest selle eriala (ka mittekohustuslikest) ainetest. Samuti ei pea kartma, kui te arvate, et te pole piisavalt aktiivsed, jutukad tegelinskid, sest eriala seda nõuab. Mina seda kartsin oma introvertse iseloomuga. Aga eriala ning siin olevad inimesed teis seda poolt kindlasti arendavad.
Muidugi olen ma ise ka alles veidi roheline, seega ma absoluutset tõde selle eriala kohta ei oska edastada ka ise.

Muutis olenmatu, 26 juuni 2013 - 14:42.

[Tanel.]

Mis see erialakatse endast kujutab?

[XchopperX]

Tanel., 27 juuni 2013 - 14:07, kirjutas:

Mis see erialakatse endast kujutab?

https://www.neonet.e...ost__p__2124412

[Kristjan.]

Sihin ka ajakirjanduse poole ülikoolis, aasta veel vaja gümnaasiumipinki nühkida.

[Kolonel]

Tanel., 27 juuni 2013 - 14:07, kirjutas:

Mis see erialakatse endast kujutab?

XchopperX, 25 juuni 2012 - 13:21, kirjutas:

...peaks asja võtma suhteliselt avatud meelega, komisjon võib seal hirmuäratav tunduda, aga nad on üldiselt väga positiivselt meelestatud ja tahavad lihtsalt näha milline sa inimesena oled, kuidas sa suhtled ja oma arvamust suudad avaldada/põhjendada või oma seisukohti kaitsta oskad. Igasugune asjakohane huumor on ainult teretulnud.

PS: kui sul on mingit varasemat kokkupuudet antud valdkonnaga, siis tasuks kindlasti seda välja tuua ja ehk võimalusel ka mingeid kirjutisi ette näidata, kas või koolilehe artiklid vms.

100 prossa õige jutt. Just avatus ja oskus suhelda on tähtsad, mitte et sa kramplikult proovid kindlalt õigeid sõnu leida ja ebaloomulikult korrektne olla jne. Seda siis vestluse koha pealt.