Sellel teemal on 102 vastust

[olenmatu]

starte, 28 juuni 2012 - 20:12, kirjutas:

23 RE kohta on see aasta. Suht bullshit on see olümpiaadi jama... See on ebareaalne, et mingi nälginud filosoof võib konkursiväliselt minna arsti- või õigusteaduskonda. Saaks veel aru, kui saaks sellele erialale sisse, millele olümpiaad vastas, aga praegune süsteem on küll jama.

Samas ma ei muretse väga, peaasi, et akadeemilise testiga ei põru...

aga keegi ei keela sul endal ega kellegil teisel minna filosoofia olümpiaadile sellesmõttes... Asi on premeerimises ja osaluse suurendamise tahtes ja mina usaldaks küll kedagi ainet õppima, kes on millegis vaimselt eesti top5 seas... Ma ei tea miks, aga arvan, et sellised inimesed on piisavalt targad ja vast ei lähe arsti õppima kui nad seda ei taha ja selles tugevad pole.
Aga see on kõik teemaväline jutt juba.
Enivei ilusti olen sees ja sain juba panna, et "tuleb õppima". Seega on kõik hästi ja järgmine aasta mind see eriala kindla peale siis ees ootab.
//Nagu ma ütlesin füüsikageenius vaevalt, et on huvitatud ajakirjandusest ja kui ongi, siis mingi arukus on tal olemas ja kui on ka tahe õppida sellist eriala, siis on suur tõenäosus, et ta ikkagi midagi jagab erialast ja ei hüppa pea ees vette.

Muutis olenmatu, 12 juuli 2012 - 18:40.

[-kiuro-]

Eriala sobivuskatsed võiksid siiski tingimusteta kõigil olla. Teeks sisseastujate puhul ikka kindlaks ka, kas nad üldse sobivadki sinna erialale. Mõni füüsikageenius võtab võimalikul tulevasel kommunikatsiooni gurult koha ära ehk.

[klaabu]

-kiuro-, 10 juuli 2012 - 21:02, kirjutas:

Eriala sobivuskatsed võiksid siiski tingimusteta kõigil olla. Teeks sisseastujate puhul ikka kindlaks ka, kas nad üldse sobivadki sinna erialale. Mõni füüsikageenius võtab võimalikul tulevasel kommunikatsiooni gurult koha ära ehk.

Kas mitte kõrvalerialana ei saa võtta teistest teaduskondadest aineid? Või on see kuidagi piiratud (arsti omi ilmselt ei saa, aga nii üldiselt)?

Füüsikat armastavale inimesele ei tee kommunikatsiooni eriala paha (ei tee ilmselt kellelegi), aga ilmselt õpib füüsik ikkagi seda, mida ta tõeliselt armastab, seda enam olukorras, kui ta saab ajakirjandust kõrvalerialana võtta?

[XchopperX]

Kõrvaleriana saab tõepoolest mida iganes võtta, sisuliselt kui ei saa sisse oma erialale, siis diplomi võid kätte saada ka puhtalt seda kõrvalerialana õppides, see aasta oli 18 inimesi Tartus kes said kaks diplomit bakat lõpetades. Piirajaks on sisuliselt ainult sinu oma võimekus, kõrvaleriala tegemine on aega ja vaevanõudev ning lisaks tähendab see automaatselt lisa-aastat kui sa just päris einstein ei ole, või juba ülikooli tulles kindlat plaani ei oma. Arst muidugi jah on natuke omaette eriala, sealt saab vabaaineid võtta, aga päris kõrvalerialaks seda võtta ei saa.

[Tanel.]

Suhtekorraldus ja Pulleritsu Priit on naljanumbrid - mitu % suhtekorraldaja/kommunikatsioonijuhi diplomiga reaalselt erialast tööd saavad? Vb 20 - 30 max. Pulleritsu Priit tundub olevat lihtsalt naljanumber ja enda maailmakujutuses, huvides jms väga väga kinni, ühesõnaga endast kaugemale ta ei näe.

Sellel alal on kindlasti parem Balti Meedia ja filmikool.

[BEAR]

Nonoh, oskad rohkem ka põhjendada oma väiteid?

[XchopperX]

Suhtekorraldusel ja Priit Pulleritsul ei ole kahjuks mitte midagi ühist ning samamoodi ei ole kahjuks Balti filmi ja meediakoolil väga palju sarnast TÜ ajakirjandusega, sest ühes õpivad inimesed, kes on "kaamera taga" ja teises need, kes on "kaamera ees", kui väga piltlikult väljendada.

Kui paljud inimesed tööd saavad? Meie lennu lõpetanutest töötab hetkel tugev enamus erialasel tööl, sealhulgas kogu lennu "koorekiht", miks see protsent aga 90 või 100 ei ole, on tingitud kahjuks Eesti haridusseaduse puudujääkidest, sest on üsna jabur mõelda, et Eesti-sugune väikeriik suudab toota iga aasta 70 ajakirjanikku või suhtkorraldajat. Tööd antud valdkonnas on, päris palju isegi, aga sa saad tööle siis kui sa oled hea, kui sa lihtsalt chillisid niisama läbi ülikoolist ja sul ka eelduseid ei ole, siis sa tõesti tööd ei leia oma valdkonnas.

Mis Priit Pulleritsu puutub, siis see on sisuliselt kõige suurem trump kogu selle eriala juures, tema käe alt edukalt läbi käinud inimesed oskavad oma tööd teha väga hästi, sest muud moodi ei ole lihtsalt võimalik. Kui sa oled edukalt läbinud uudise sotsioloogia ja reporteritöö võtab su tööle iga Eesti ajaleht kui sobiv positsioon on olemas. Kindlasti ei ole Priit Pullerits mingi rahvamees, ta on esteet ja pedant, aga tema süsteem töötab, inimestel ei ole muud võimalust kui uudise kirjutamine ja ajakirjanikutöö hästi selgeks saada, sest muidu sa kukud lihtsalt läbi ainest ja ongi kõik.

Priit Pulleritsust sellist juttu räägivad üldiselt inimesed, kes tema aines feilinud on, on sattunud tema "musta nimekirja" ja üleüldse kogu valdkonnas pettunud on. Ma hea meelega loen millest su sellised arusaamad tingitud on, aga ilma asjata ei küsi esimese asjana iga Eesti meediaväljaanne sinna tööle kandideerides kõige pealt Priit Pulleritsult mis inimesega tegemist on.

[Tanel.]

Tuli veidi kohmakalt eelnev tekst, aga mõtlen seda, et suhtekorraldajatena saavad tööd väga vähesed.

Mis puutub Pulleritsu, siis oman temaga ebameeldivaid kokkupuuteid spordivallast ja tema artikkleid lugedes ta enda ümber paiknevast mullist kaugemale ei vaata.

Tõesti, Balti FjaM koolist saab hariduse eelkõige kaamera tagant, aga seal on võimalik õppida ka ristmeediat, mis hõlmab kõike ja kui oled osav sulesepp saab sealt tuleviku peale mõeldes paremad sansid karjääriredelil tõusuks.

[olenmatu]

Ma ei näe, miks Pulleritsu isiklikud eelistused peaksid häirima. Keegi ei surugi Pulleritsu eelistusi sinu eelistusteks. Peamine on see, et sa oskad tema süsteemist vajalikku saada, ja nagu ma välja loen chopperi postist, on õnneks/kahjuks vajalikku Pulleritsu süsteemis üsna palju

Muutis olenmatu, 19 august 2012 - 16:53.

[Kolonel]

Kuidas sinna herr Pulleritsu "musta nimekirja" saab?

[XchopperX]

Ole loll ja laisk ja ära mõtle. Spikerda töödes või eksamil. Saa mingi suure lollusega hakkama, näiteks kasuta tema kohta käivaid eba-adekvaatseid lugusid tema enda või mõnes teises aines. Või veel hullem, kommenteeri tema loengutes räägitud lugusid avalikult, mille kohta ta rõhutab, et need lood ei tohiks kunagi auditooriumi ustest kaugemale jõuda. Või hakka lihtsalt pärast ülikooli ajakirjanduse taset Eestis alla viima igasugu vahvate kollase ajakirjanduse ilmingutega.

Üldiselt on ta suhteliselt mõistev siiski, kui sa lihtsalt loll ja laisk oled, siis ta andestab sulle su puudused ja kui vaja isegi aitab natuke. Ülejäänud juhtudel oled sa blacklistis igavesti.

[olenmatu]

Juba esimese päeva järel oskan kinnitada sama, mis chopper, et ajakirjanduse baka on lihtsalt üks paljudest sotsiaalteaduste bakadest ja õppekavas on isegi rohkem üldist sotsiaalteadusest kui ajakirjandusest konkreetselt endas. Paljudel loengutel istume koos psühholoogide ja sotsioloogidega (ja muude sotsiaalosakonna õppuritega). See pole sugugi halb, sest nii vast toodetakse minu arvates vägagi laia silmaringi ja oma valdkonnas ülimalt pädevaid ajakirjanikke ja kommunikatsioonijuhte. Luuakse väga lai põhi, et üldse aine nimes viidatud valdkonnaga tegeleda, sest gümna jooksul seda põhja lihtsalt ei saa.

Sain vist õigesti aru?

Muutis olenmatu, 04 september 2012 - 15:56.

[XchopperX]

Vana hea sots. teadused lote ringis ja 500 tudengit üle ülikooli koos? Tõenäoliselt ka sotsioloogia ja vana pervert Strenze oma rõvedate naljadega (kui 1. loengut pole veel olnud, siis ta kindlasti küsib seal kas sotsioloog peaks vaatama amatöör-porri või elukutseliste-porni, andis vist mingi hinde lausa neile kes julgesid pakkuda, amatöörporr on muidugi õige vastus kui tahad hea hindega seda ainet alustada).

[olenmatu]

Kusjuures tuutorid täiesti küsisid, kas ta seda meilt ka küsis, aga 1. loengus seda ta siiski ei teinud. Kusjuures tema loeng tundus hulga huvitavam kui mõttetu ülikooli õpioskuste ja väga pilla-palla sotsiaalteaduste loengud. Tõesti on sots-loengutes suur auditoorium sotsiaalaladelt inimesi täis. Esimene meedialoeng lauristini poolt oli mu praegune lemmik. AKI traditsioonid tunduvad väga vahvad ja ootan neid pikisilmi.

Muutis olenmatu, 06 september 2012 - 15:48.

[XchopperX]

olenmatu, 06 september 2012 - 15:47, kirjutas:

Kusjuures tuutorid täiesti küsisid, kas ta seda meilt ka küsis, aga 1. loengus seda ta siiski ei teinud. Kusjuures tema loeng tundus hulga huvitavam kui mõttetu ülikooli õpioskuste ja väga pilla-palla sotsiaalteaduste loengud. Tõesti on sots-loengutes suur auditoorium sotsiaalaladelt inimesi täis. Esimene meedialoeng lauristini poolt oli mu praegune lemmik. AKI traditsioonid tunduvad väga vahvad ja ootan neid pikisilmi.

No siis on üsna hea tõenäosus, et jõulupeol ja kevadgrillil me pooljuhuslikult isegi kohtume. Neile on alati hea ka vilistlasena tulla, vanade tuttavate ja õppejõududega juttu ajada ja muidugi tasuta alkohol =)

[BEAR]

Endal on ka positiivsed emotsioonid, olen Lauristinist ka vaimustuses. Ta loengud on siiamaani isegi pohmellid ära võtnud

[XchopperX]

Mingeid konspekte või kodutööde näidiseid vaja peaks minema võib mult julgelt küsida, kodutööd peaks mul enamik alles olema ja tähtsamate ainete konspektid ka.

[Bob Wobble]

Endale on esimesi loenguid arvestades kõige parema mulje jätnud hoopis selline vabaaine nagu suhtlemispsühholoogia. Õppejõud tundub äärmiselt tore ja huvitav ning mul on ka tunne, et sellel ainel on just mulle päris palju pakkuda.

Ühest loengust suutsin juba ilma ka jääda. Hommikul läks püsti saamisega oodatumast kauem aga ja loengusaali üksetaha jõudes oli see juba lukku keeratud ning minu koputamine ja ükselingi logistamine mulle sissepääsu ei võimaldanud.

[XchopperX]

Bob Wobble, 06 september 2012 - 17:37, kirjutas:

Endale on esimesi loenguid arvestades kõige parema mulje jätnud hoopis selline vabaaine nagu suhtlemispsühholoogia. Õppejõud tundub äärmiselt tore ja huvitav ning mul on ka tunne, et sellel ainel on just mulle päris palju pakkuda.

Ühest loengust suutsin juba ilma ka jääda. Hommikul läks püsti saamisega oodatumast kauem aga ja loengusaali üksetaha jõudes oli see juba lukku keeratud ning minu koputamine ja ükselingi logistamine mulle sissepääsu ei võimaldanud.

Ma mäletan suhtlemispsüholoogia esimest eksamit
10 minutit olid eksam käes olnud kui esimesed kaks inimest tõusid püsti ja andsid tühja paberi tagasi, umbes minut hiljem veel üks. Selle peale õppejõud ütles, et kui veel on keegi, kes arvab, et ta ei saa hea tulemuse peale tehtud seda, võib praegu veel minema minna ja F'i ÕISi ei panda. Selle peale tõusis 90% auditooriumist püsti ja jalutas minema. Esimese korraga tegi ~30st inimesest eksami ära 4
See oli ikka väga utoopiline eksam, aine ise oli huvitav, aga eksam oli selline porno, et anna olla, teisel katsel sain läbi ja siis ka õnnetu E (ainuke E kogu ülikooli jooksul).

[XchopperX]

Fabulous, 07 september 2012 - 17:18, kirjutas:

XchopperX, 04 september 2012 - 16:09, kirjutas:

Vana hea sots. teadused lote ringis ja 500 tudengit üle ülikooli koos? Tõenäoliselt ka sotsioloogia ja vana pervert Strenze oma rõvedate naljadega (kui 1. loengut pole veel olnud, siis ta kindlasti küsib seal kas sotsioloog peaks vaatama amatöör-porri või elukutseliste-porni, andis vist mingi hinde lausa neile kes julgesid pakkuda, amatöörporr on muidugi õige vastus kui tahad hea hindega seda ainet alustada).

T. Strenze rääkis esimeses sotsioloogia loengus, et kursuse jooksul toimub loengutes mitu "eksperimenti", mille eest on võimalik hindeid saada. Kas need kujutavadki endast selliseid semi-awkward küsimusi või on need miskit muud?

Ma ei mäleta küll, et midagi huvitavamat oleks olnud, kui ta ise midagi uut pole välja mõelnud just. Üldiselt see aine ammendab ennast paari nädalaga ja muutub väga monotoonseks ja igavaks kui sa aru saad, et Strenzel on umbes 4 nalja mida ta viimased 20 aastat rääkinud on kõigile.