Sellel teemal on 26 vastust

[klaabu]

ABC.

Õppekava: https://ois.ttu.ee/p..._mode=1&p_from=
(IAPB02/09)

Valige "tüüpõpingukava: sügis statsionaarne" ning aktiveerige "kohustuslikud ained" ja "valikained", et avaneks õpitavate ainete kompaktne loetelu. Kui ainekoodile klikkida, siis tekib võimalus uurida hindamiskriteeriume ja aine kirjeldust.

Tudengile algab ülikoolielu igasuguste põnevate üritustega: joomingud, sportmängud ülikoolilinnaku tundmaõppimiseks jne. Olulisel kohal on eelnädal, mil tutvustatakse õpingukorraldust, välismaal õppimise võimalusi aga ka igasuguseid üliõpilastele mõeldud organisatsioone, kes tegelevad tudengivaimu ülevalhoidmisega.

Kõige asjalikumad loengud eelnädalal olid vast tudeerimisest välismaal vahetusõpilasena (Erasmuse programm) ja tudengiorganisatsioonide tutvustamine (tunniplaanis vist "õpingukorraldus" – NB! mitte segi ajada ÕK-ga aulas!!1111). Õpingukorraldus aulas (väga üldine mula, ajaraisk), keeleõpe, enesejuhtimine, tuutor (oma rühma saad õppeinfosüsteemi kaudu teada), füüsika õpe TTÜ-s (räägiti sellest, et mingi tüüp tegi 2 füsa bakat korraga ja et füüsika riigieksam on üsna lihtne võrreldes sellega, mis 40 aastat tagasi oli) ning mata täiendõpe olid mõttetud. Maha magasin sportimisvõimalused TTÜ-s ja Gaudeamuse. Viimane pidi huvitav olema, esimese puhul ei kujuta ette, millest seal küll rääkida oleks?!

Aine: õpingukorraldus (UTT0010)
Semester: sügis 2011
EAP: 1
Loengute õppejõud: Margus Kruus
Tulemus: A

Oli vaja käia raamatukogus loengul (~60 min), kus tutvustati, kuidas erinevaid raamatukoguga seotud andmebaase (ESTER, välismaised artiklid jms) kasutada. Kodus oli tarvis ära täita personaalne test (otsida välja mingi raamatu kohaviidad, seotud märksõnad jne). Kuivõrd juhend oli olemas, siis tundus loeng tarbetu. Viimasel osalemine oli aga rangelt kohustuslik, s.t lõpus anti registreerimisleht. Lisaks sellele toimus veel kaks loengut vahetult "Diskreetse matemaatika" alguses (8. ja 15. nädal vist?), aga need olid minu meelest ebaolulised.

Arvestuse saamiseks tuli täita teinegi küsimustik, sedapuhku Moodle’is. Materjalide abiga kulus ehk 10 min, vajadusel sai õiged ja valed vastused file -> save as abil endale üles märkida.

Aine: õigusõpetus (TTO3160)
Semester: sügis 2011
EAP: 4
Loengute õppejõud: Ants Kukrus
Tulemus: A

Arvestuse saamiseks oli vaja sooritada 2 kontrolltööd (5 küsimust kumbki töö).

Aine käigus võetakse pinnapealselt läbi mitmed teemad nagu asjaõigus, võlaõigus, tsiviilõigus, karistusõigus ja tööõigus. Oleksin selle aine raames tahtnud teada üht-teist ka intellektuaalomandist, aga see polnud isegi väärt mainimist (kui siis ehk ainult nii palju, et loengus kirjutatut ei tohi mitte kellegagi jagada!!11111). Nt TLÜ informaatika õppekavades on niisugune aine olemas -- IFI6049 "Intellektuaalne omand ja andmekaitse" (3 EAP). Konspekti oli selles aines võimalik kirjutada ainult sülearvutiga, käsitsi kirjutades peab tõeline stenografist olema. Üldiselt on soovitatav küsida materjalid seda ainet varem deklareerinud üliõpilaste käest.

Viimaste loengute lõpus anti kodus lahendada ülesandeid. Väga palju neid ei olnud, millest oli iseenesest kahju, sest tundus tarvilikum kui teooria, mis ununes juba pärast KT sooritamist. Ülesandeid küsiti üksikutelt õpilastelt 200 tudengi seast. Kui vastata ei osanud, siis tuli vastused saata õppejõule kirjalikult. Küsiti tagumisi pinke või palju puudunuid.

KT-d oli võimalik sooritada ka õpiku järgi õppides, kuigi õppejõud vastupidist väitis. Tööd sai üsna mitu korda vajadusel järele vastata (suuliselt kui tulemus oli 40p, II kontrolltöö lõpus, terve viimane loeng (NB! ajalist piirangut töö tegemiseks siis polnud!) ja sessi ajal jaanuaris). Töö loeti arvestatuks, kui said vähemalt 60p. Aine oli "arvestatud" kui kogusid kahe töö peale 100p, s.t ühe töödest võis saada ka 40p, kui teine õnnestus hästi. Kui kogusid 50p, siis õppejõu hea tuju korral ümardas ühe töö puhul punktid 60-ni (jah, me ei saanud ise ka esimese korraga kõigest aru). Kontrolltöid oli 12 erinevat varianti. Vajadusel võin pakkuda mõningaid neist.


Aine: väljendusoskus (ISS0110)
Semester: sügis 2011
EAP: 3
Loengute õppejõud: Rein Paluoja
Harjutustunnid: sama
Tulemus: 3 (hindeline arvestus)

Võrreldes õigusõpetusega tuli siin oluliselt rohkem tööd teha, aga ainepunkte sai üsna kasinalt. Oli tarvis kirjutada kava, essee, retsensioon ning osaleda rühmatöödes. Kirjalikud tööd olid minu jaoks õudukad, rühmatööd olid lebod. Kava ja essee on siia kooli tulles soovitav juba varakult valmis teha: need on vabal teemal, hindamisjuhend on veebis üleval (vt http://www.wix.com/reinpx/rp3#!__valjendusoskus). Näidised leiate vast annaabist, otsige "Olga Daltoni" töid. Muide, kuigi ainetutvustuse lehel on kirjas, et ta hilinenud töid vastu ei võta, siis tasuks tähele panna, et hindamislehel on tal olemas tüüp "hilinenud töö", koefitsient on neil, nagu ka 3 nädalat hiljem toodutel punktid*0,4.

Rühmatööde hinded sõltusid paljugi rühma koosseisust, mis oli vabalt valitav (kuni 6 inimest). Kui tööd peaksid raskusi valmistama, siis tasuks teiste rühmade käest uurida seda, mis laadi ülesandeid anti, et siis juba varakult ette valmistada (rühmatunnid on üle nädala erinevatel päevadel ning sõltuvalt grupist paaris või paaritul nädalal). Rühmatöödes oli tarvis luua või parandada mingeid tarbetekste (nt oli vaja tekstis vigu leida, lõikusid parandada või ümber tõsta, kirjutada mingile tootele kasututusjuhend, ka oli vaja osata avaldust kirjutada) ning viimaks ka slaidid. Vähemalt 4 rühmatööd tuli sooritada pos hindele.

Loengutel käimine tundus mõttetu (ilmestav stiilinäide tekstiloome kohta: "sissejuhatus peab olema huvitav" – kas teate kedagi, kes rõhub nimme igava ja imala sissejuhatuse peale? ühesõnaga õppejõud tõmbas minu silmis endale täielikult vee peale), pealegi olid selles ruumis (s.o aula kõrval asuv I-202 (vist?)) väga rõvedad pehmenduseta pingid. Kontrolltööks (7 küsimust ca 130st) valmistusin annaabist leitud Olga Daltoni materjalide põhjal, mis olid päris põhjalikud (tema hinne selles aines oli 5,7 (hinnatakse nagu ikka 0-st 5,0-ni, don't ask kuidas 5,7)). Kontrolltööd sai teha ka sessi ajal, aga siis korrutati tulemus läbi 0,9-ga.

Hinne kannatas, sest slaide ei teinud ja kirjalike töödega jäin hiljaks.

Aine: matemaatiline analüüs I (YMM3731)
Semester: sügis 2011
EAP: 5
Loengute õppejõud: Ivar Tammeraid
Harjutustunnid: Kairi Kasemets
Tulemus: MI (null, mitteilmunud)

Formaalselt on tegu eksamiainega, tublimad saavad hinde kätte semestri sees. Õppeaine hinne kujuneb teooria ja kontrolltööde punktide põhjal (hinne = kontrolltööd/2 + teooriad/5).

Loenguid andis vanemas eas professor, võrdlemisi elav isiksus. Minule isiklikult loengutest kasu ei olnud ja vististi mitte ka teistele – mõistlikumaks peeti loengu asemel kodus/raamatukogus/ühikas teooriat pähe õppida. Mingit boonust loengus käimise eest vist ei saanud (aa mine tea, äkki ikka vaatab teooria tööde hindamisel, kas tudeng käis kohal)?

Teooriahinde saamiseks tuli sooritada 5 tööd erinevate teemade peale (mis oli üks sisutühi tamp, vt "Matemaatiline analüüs" (2001) või http://staff.ttu.ee/~itammeraid/matan1.pdf (see raamat tuli sisuliselt pähe õppida)). Teooriat võis vastata ka eksamina, aga sel juhul juba kõigi teemade peale korraga (mis võrdub enesetapuga).

Teooria puhul ei ole ilmselt mõistlik ära õppida kõiki teemasid, sest töid sai teha 6. nädalast kuni sessi lõpuni välja, s.t kui 1. töö hinde sai punktide 1.1—1.9 kohta, aga iga kord küsitakse ainult kolme alapunkti, siis on mõistlik ära õppida ehk 4-5 teemat ja oodata, kuni tulevad sulle sobivad alapunktid. Teooriat sai kirjalikult vastata kord nädalas, korduvvastamiste arv ei olnud piiratud. Mina igatahes seda jampsi pähe õppida ei suutnud. Maja peal käivad jutud, et Gert Tambergiga pidavat selle aine teooria olema lihtsamalt läbitav. Võtke siis seda deklareerimisel arvesse.

Harjutustundidest ka mõni sõna. Esimesed kaheksa nädalat vast kellelegi rasked ei ole. Mina näiteks gümnaasiumi matemaatikat suurt õppinud ei ole, aga tuletistega sain kuidagi ikka hakkama (suuresti oli abiks ka mata täiendõpe, vt allpool!). Integraalid olid raskemad ja sellega tasuks juba varakult pihta hakata (gümnaasiumis). 8. ja 15. nädalal tuli sooritada kontrolltöö. Järelvastamise võimalust sai kasutada juhul kui kodused ülesanded olid tehtud. Järeltöid sai teha ka sessi ajal.

Aine: erialatutvustus (IDN0011)
Semester: sügis 2011
EAP: 2
Loengute õppejõud: Rein Kuusik + teised õppejõud
Tulemus: A

Mõttetu aine. Kui võiks arvata, et TTÜ ajaloost (a la 1960 loodi mingi loodusteaduskond, millest kasvas välja arvutiinstituut jnejne) ei ole võimalik rääkida 2x1,5h, siis te eksite. Veel räägiti seal mingist doktoritöö kirjutamisest (alles astusin kooli, juba räägivad midagi doktoritööst?!), s.t üldjoontes oli esitatu kuiv ja vähetähtis heietus. Kui otsustate Tallinna TV-st Savisaart vaadata-kuulata, siis see toiming on rohkem asja ette läinud kui "Erialatutvustuse" esimesed loengud.

Kuna 3. loeng (vist iga kahe loengu möödumisel tuli esinema uus õppejõud) ei olnud asisem, kui kaks esimest, siis loobusin selles aines käimast kuni 7. nädalani, mil oli ette teada, et auditooriumisse tulevad end tutvustama erinevad ettevõtted. Kumbki loeng sai sõna 4 firmat, milledest mõni oli värvikama esitusega, mõne puhul jäi põhirõhk aga sellele, mitu töötajat neil on või millised on nende viimaste aastate majandusnäitajad... natuke enesekriitikat võiks ju olla – s.t keskmist tudengit tõenäoliselt kellegi käive ei huvita, vaid ikka praktikavõimalused või konkreetne tööpäev selles bisnises.

Arvestuse saamiseks tuli kirjutada 1xA4 essee sellest, miks valisid TTÜ ja just selle eriala ning kuidas valikuga rahul oled. Mingeid kõrgeid standardeid kirjatükile ei esitatud.

Aine: sissejuhatus infotehnoloogiasse (ITV0010)
Semester: sügis 2011
EAP: 4
Loengute õppejõud: Tanel Tammet
Tulemus: 4 (eksam)

Esimesed loengud olid ajaloost. Igav. Loengud toimusid sellessamas ruumis, kus olid pehmenduseta pingid, mis muutis 1,5h saalis viibimise piinarikkaks. Enne eksamit tuli sooritada kaks kontrolltööd veebis. Materjalide (google "site:lambda.ee") ja rühmakaaslaste abil üsna lihtsalt tehtavad. Kuivõrd teemade ajakava oli kodulehel üleval, ja et eksami sooritamiseks on arvatavasti mõistlikum ise õppida, siis soovitan käia ainult nendes loengutes, mis teile huvi võiksid pakkuda. Lihtsalt kohale tulla ja facebookis mingeid kolle taga ajada ei oma minu meelest sügavat mõtet.

Aine: diskreetne matemaatika (IAY0010)
Semester: sügis 2011
EAP: 6
Loengute õppejõud: Margus Kruus
Harjutustunnid: Harri Lensen
Tulemus: 4 (eksam)

Esimesed harjutustunnid, mis muide toimusid üle nädala, olid minu meelest väga sisutühjad. Harjutati väga labaseid asju: arvusüsteemid (8nd-süsteem, 16nd-süsteem, teisendused nende vahel; moodularvutus). Umbes poole peal hakati harjutama neid ülesandeid, mis loengus juba läbivõetud.

Eksamile saamiseks tuli ära teha ports teste Moodle keskkonnas. Neid sai vajadusel file -> save as abil salvestada. Teiseks eksamieelduseks oli iseseisev kodune ülesanne matriklinumbri põhjal.

Aine oli oluliselt lihtsam kui "Matemaatiline analüüs". Eksamil minu meelest mingeid trikiga küsimusi ei olnud.

Loengud toimusid ruumis VII-226, mis on vist kõige pehmemate istmetega auditoorium terves ülikoolis.

Aine: filosoofia (HHF3080)
Semester: sügis 2011
EAP: 3
Loengute õppejõud: Margus Mägi
Harjutustunnid: sama
Tulemus: A

Väga rõve aine. Arvestuse saamiseks on tarvis harjutustundides sõna võtta ning sooritada kaks kontrolltööd. Harjutustundides (1,5h) käsitleti nimekaid filosoofe (Platon, Sokrates, Hegel, Kant jne). Tuli esitada kavalaid küsimusi või mingitele seisukohtadele vastu vaielda. Õppejõud ise alguses kuigivõrd initsiatiivi üles ei näidanud ja nii pidi vaimuvaene tudeng oma "kavalaid" tähelepanekuid tühjast kohast tekitama. Tekste (tavaliselt umbes 10 lk) ma ei lugenud, sirvisin ehk ainult selle kohta käivad küsimused läbi (andis mingi aimduse teemast). Esinemised said nii mõnelegi saatuslikuks ja aine tuleb uuesti deklareerida (3*30 eur + reg tasu 64 eur (reg tasu on kõigi ainete peale)). Küsige ja arutlege harjutustundides täiesti mõttetutel aspektidel, peaasi et oleksite nähtaval, sest kui esinemisi täis ei saa, siis tuleb hakata raha maksma. Esineda sai ka sessi ajal pärast kontrolltööde järeltöid, see aga eeldas, et vähemalt 0,25 esinemist oli kirjas (kokku oli vaja saada 2,0). Muide, õppejõud ütles, et kel on jutukusega probleeme, see tulgu kohe semestri algul temaga rääkima, ju mingid private sessionid.

Kontrolltööd olid keerulisemad kui õigusõpetuses, s.t viimases olid õiged vastused vähemalt raamatus kirjas, filosoofias tuli koos rühmakaaslastega ise lahendused küsimustele (iga filosoofi kohta kaks) välja mõelda. Kontrolltöid sai järele vastata detsembris, kui sai ka kirjutada teist KT-d ning sessi ajal jaanuaris. Üldiselt üsna kasin järelvastamise võimalus võrreldes mõnede teiste ainetega.

Loengud (üle nädala) minu meelest väga huvipakkuvad ei olnud ja loobusin neis osalemisest päris ruttu.

Aine: programmeerimise algkursus (IDK1011)
Semester: sügis 2011
EAP: 4
Loengute õppejõud: Teodor Luczkowski
Harjutustunnid: Kaarel Allik
Tulemus: 4

Alguses programmeerisime Scratchis, mis oli vist mõeldud neile, kes üldse progenud polnud. Loodi ettekujutus tsüklitest ja programmide ülesehitusest üldse. Olles mõne nädala Scratschiga tegelenud, liiguti edasi Visual Basic 2010 juurde.

Eksamieelduse saamiseks oli tarvis sooritada neli kodust ülesannet (1 Scratschis ja 3 VB-s). Eksamit võis sooritada enne sessi, kui kodused tööd olid tehtud ja õppejõuga õnnestus saavutada kokkulepe. Eksamid olid kõik täitsa tehtavad, kui inimene oli aine vastu huvi tundnud, samas nii äramärkimise korras: õppejõul tasuks mõelda selle peale, kas kalkulaator, mille leiab kahe sekundiga googlest üles, on ikka sobiv ülesanne eksamiks, ja kas see on aus nende suhtes, kellel oli mõnevõrra keerukam ülesanne.

Kõige suuremaks miinuseks on vast harjutustundide arvutiklass, kus peab küljega olema suure ekraani poole (kust on nähtav õpetaja kirjutatav programmi kood), s.t kael väsib tunni lõpuks väga ära. Loengud toimusid samas ruumis, kus "diskreetne matem" ja seega langes ära vajadus pärast tundi kaelamassaaži tellida.

Aine: matemaatika täiendõpe (YMA0090)
Semester: sügis 2011
EAP: 3
Harjutuste õppejõud: Lea Pallas
Tulemus: A

Aine neile, kes soovisid suvel unustatud teadmisi üle korrata. Kuna ma sain kooli sisse füüsikaga ja matemaatikast ei teadnud essugi, siis polnud kaksipidi mõtlemist selle aine deklareerimisel.

Tunnid toimusid esmaspäeval ja teisipäeval vastavalt kl 16–18 ja 14–16. Ette oli nähtud 10 kohtumist. Viimasel korral toimus arvestustöö. Kontrolltööle pääsemise eelduseks oli tarvis, et vähemalt 7 korral 9-st oleksid end kohalolijana registreerunud. Töö oli lihtne: väga sarnased ülesanded lahendati viimastel kordadel läbi.

Ülesanded olid enamasti piirväärtuste ja tuletiste leidmise kohta. Esimesed kaks tundi olid labased, aga seda vist sellepärast, et käisin kõige nõrgemas rühmas (kokku oli 5 erinevat rühma).

[klaabu]

Arvasin, et see alamfoorum on kasutajate jaoks nähtamatu, aga ju siis olin ikkagi linnukesed vastavasse kohta teinud. Igatahes osa teksti mingil põhjusel esialgu ei salvestunud (ehk siis need, kes siia liiga vara peale sattusid, vaadake huvi korral wall of text esimest poolt kah).

// 22:38, "Väljendusoskuse" puhul oli interneti musta auku kadunud loengute ja kontrolltööde kohta käiv, sain selle tagasi õngitsetud.

[Madhu]

Filosoofia kohta niipalju, et Mägi on palju hullemaks veel läinud. Igaks seminariks kodutöö vaja esitada + 2 esitlust. Esitluse järgselt peedistas mind tund aega küsimustega, kellel vähegi võimalust proovige valida mingi teine õppejõud, sest see on minu arust kordades hullem aine kui analüüs. See 3EAP peaks näiteks diskreetse matemaatika 6EAP vastu vahetuses olema.

[ErrorCode]

Kahjuks saavad Mägi kõik kes ei ole nendes 'overspill' rühmades ITs (ehk erialadel kus võetakse üle maxi sisse) ja umbes ehituses inseneriõppes.
Ise sattusin jumalale tänu oma perenimele arvutisüsteemide ülerühma ja saime Meose omale filo õppejõuks. Mägi kohta ainult õudusi kuulnud.

[Kickapoo]

Ty kanakukele selle kokkuvõtte eest, ise läksin see aasta samale kursusele. Mägi on tõesti rõve. Iga päev 1.5 tundi rääkida deemonitest ja jumalatest ei ole tore.

[klaabu]

ErrorCode, 08 november 2012 - 16:52, kirjutas:

Kahjuks saavad Mägi kõik kes ei ole nendes 'overspill' rühmades ITs (ehk erialadel kus võetakse üle maxi sisse) ja umbes ehituses inseneriõppes.

Kes vähegi oleks asja vastu huvi tundnud, oleks teadnud, et ainet võib deklareerida ka teisele õppejõule, kui ainekood klapib ja kui õppejõud on nõus. Meosel peaksid ju ainult Moodle-i testid olema ja tõenäoliselt ega tal ju suurt vahet oleks, kas märgib ÕIS-i 200-le või 250-le inimesele "arvestatud".

[ErrorCode]

Meos ei võta üleliigseid, tean mitmeid inimesi kes on üritanud tema rühma minna, aga ta lihtsalt ei võta.

[klaabu]

ErrorCode, 11 november 2012 - 17:22, kirjutas:

Meos ei võta üleliigseid, tean mitmeid inimesi kes on üritanud tema rühma minna, aga ta lihtsalt ei võta.

Kas nad käisid enne punase joone päeva küsimas? Kas ta tõi mingi konkreetse põhjuse ka välja?

Igal juhul, kui uuesti deklareerimiseks läheb, siis minu teada annab Meos tunde ka IT Kolledžis, s.t saate külalisõppurina selle aine võtta (aga miks mitte ka mingeid teisi huvitavaid aineid). Päris välistatud ei ole muidugi, et näiteks avatud ülikooli kaudu on võimalik ka TTÜ-s sellele õppejõule regada, siis tuleb ka veits vähem maksta (ITK ainepunkt on kallim).

[ErrorCode]

Jah, kohe pärast eelnädalat. Ühel meie tuutoril on minu teada siiani filo tegemata selle tõttu. Põhjustest ei tea.

[S]

endal mõttes ka informaatikat õppima minna peale gümnaasiumi.
mis ametikohale loodad pärast ülikooli saada? kuhu üldse enamik suundub sel alal baka/magistri lõpetanuna? kuhu kergem tasuta kohale sisse saada on: TTÜ või TÜ?

[klaabu]

S, 21 jaanuar 2013 - 01:33, kirjutas:

endal mõttes ka informaatikat õppima minna peale gümnaasiumi.
mis ametikohale loodad pärast ülikooli saada? kuhu üldse enamik suundub sel alal baka/magistri lõpetanuna? kuhu kergem tasuta kohale sisse saada on: TTÜ või TÜ?

Ilmselt progejaks.

Minu meelest tuleks kooli valimisel tähelepanu pöörata sellele, milline neist suudab parimal viisil sinu huvisid realiseerida. Soovitan tutvuda erinevate õppekavadega sisuliselt, s.t uurida välja, mida ühe või teise õppeaine raames pakutakse ning erinevaid puuduseid kaaludes teha valik.

Tõsi, välistatud pole seegi, et vahel võib ka mõttetu paber tarvilikuks osutuda:

Tsitaat

Elu jooksul on tulnud mulle tööpakumine nii Microsoftist kui mitmest muust sarnase kaliibriga asutusest. Siinkohal ütlen, et selliste asutustega on jutt momentaanselt läbi kui sul pole ette näidata "B.Sc." ehk minimaalne ülikooli lõpetamise paber. Asi on selles, et Microsoft värbab töötajaid tuhandeid aastas ning nendel pole mingit muret kui 1% häid mehi protsessis kaotsi läheb. Nendel on hulk organisatoorseid asju, mis lithsalt vajavad seda paberit ja kui sul seda pole siis värbaja saadab su pikalt, olgu sul muu CV sisuks mis iganes. Näiteks üks taustapõhjus on selles, et USA tööloa saamiseks nõuab riik B.Sc. olemasolu. Microsoft ei taha, et see takistuseks saab kui nad on sinu peale juba hulga raha kulutanud. Tungivalt soovitan eri põhjustel mingigi ülikool lõpetada, et see paber oleks vajalikul hetkel ette lükata. Pealegi on see nõue enamustes tööpakkumistes sees (mis sest, et seda eriti vaja pole). Lammas kaadriosakonna ametnik lithsalt viskab su CV virna "tagasi lükatud". Mida suurem firma, seda kergemini see tagasikäik tuleb.

http://foorum.hinnav...5602271#5602271

SAIS on praegu maas, aga minu meelest said "Arvutisüsteemide" ja "Elektroonika-bioonika" erialadele sel aastal sisse kõik, kes avalduse esitasid. Ja veel. Kui näiteks "Informaatikasse" sisse ei saanud, siis 2. semestril peaks 30 EAP kogumisel eriala saama vahetada (nii mõnigi langeb pärast esimest semestrit välja), ained on üsna sarnased, kui mitte samad, s.t õppekava täitmisest maha ei jää.

Muide, praeguse, kõrgharidusereformile eelnenud eeskirjade kohaselt võib deklareerida piiranguteta ka teiste õppekavade aineid – s.t tingimata ei pea eriala vahetama, vähemalt praegu saab ka niisama õppida teisi TTÜ-s pakutavaid IT erialade aineid.

[kollitapp]

Ise õpin hetkel küll Arvutisüsteeme, kuid tõesti arvutisüsteemidesse võeti sel aasta vastu kõik kes soovisid. Aga õppeainetest soovitaksin ma Matemaatilise analüüsi deklareerida Tambergile.
Lisaks soovitan diskreetse matemaatikaga vaeva näha, sest see võib küll kerge tunduda, kuid minu jaoks oli see siiski natuke üle jõu käiv.

Filosoofias sattusin ise ka õnneks Meose rühma. Paar tuttavat tahtisd ka talle deklareerida, kuid põhjendus pidi olema väga hea, et saaks seda teha. Esialgseks põhjenduseks tõi Meos selle, et teised deklareerida talle ei saa, et kuna tema on arvestanud nendega, kes talle on juba määratud, siis ta uusi sinna ei taha. Olgu see siis saatuse mäng orsmthing..

Igatähes ootame ja vaatame mida 2. semester toob. Tunniplaan tundub päris huvitav. Elame näeme.

[misterx]

TÜ vs. TTÜ, oskab keegi midagi rääkida sel teemal?

[Kevin.]

Oskab keegi öelda, kumb tasuks võtta, kas diskreetne matemaatika II või matemaatiline analüüs II. Õpin hetkel informaatikat.

[Dhannel]

Kevin., 28 jaanuar 2013 - 17:58, kirjutas:

Oskab keegi öelda, kumb tasuks võtta, kas diskreetne matemaatika II või matemaatiline analüüs II. Õpin hetkel informaatikat.

Võtsin ise disk mat 2 ja see on kindlasti inimlikum kui analüüs, kuid eksam oli suht raske.
Analüüs 2 on võib-olla vajalikum, kui edasisi aineid vaatad(eriti kui magister plaanis on), aga minu meelest selline loogika ja mõtlemis värk, mida disk mat II-s saad on informaatikule just tähtsam.

Kokkuvõte: võta see, mida sa ise arvad, et sul rohkem vaja läheb. Ühest vastust sellele küsimusele pole.

Muutis Dhannel, 28 jaanuar 2013 - 19:12.

[Kevin.]

Ma peangi silmas seda, et kumb oleks kasulikum. Nagu ma aru olen saanud on disk mat II kasulik riistvara õppijatele, mat anal II aga programmeerijatele.

[klaabu]

Aine: füüsika I
Semester: kevad 2012
EAP: 6
Loengute õppejõud: Arvo Mere
Harjutustunnid: Arvo Mere
Praktikum: Marek Vilipuu
Tehtavus: 4 või 5 ei ole ületamatu

Tegu on eksamiainega. Eksamile pääsemise eelduseks on positiivne sooritus praktikumist. Alustaksingi sellest. Praktikum toimub üle nädala, kokku 8 nädalat. Esimene tund on sissejuhatav tund, kus räägitakse mõneti määramatuse arvutamisest, selgitatakse ohutusnõudeid (kui termomeeter näitab 100 kraadi, siis ära pane kätt anumasse jne), tundus tarbetu ajaraisk. Järgmisel kuuel korral tuli sooritada iga nädal mingi katse. Kodus tuli välja printida tiitelleht ja tabelid katseandmete jaoks ning lisaks sellele kirjutada 1-2lk töö teoreetilisest poolest (millel mingit sügavamat sisu ei ole, s.t kirjutad lihtsalt lehekülje teksti laborite juhendist maha). Praktikumi on aega sooritada 90 minutit, mõned tööd on väga lihtsad ning on tehtavad 10-15 minutiga (eriti kui rühmakaaslane andis oma tulemused, mille järgi orienteeruda, kas mõõtmistulemused on enam-vähem õiges suunas). Praktikumile järgneb töö kodus – mõõtmisvead, graafikud, järeldus (tuli kirjutada kas katse kinnitab mingit seaduspära või mis põhjustel ebaõnnestus). Töid tuli kaitsta, s.t iga töö puhul olid juhendis ettenähtud ca 10 küsimust, millele pidi oskama vastata. Lisaks tuli vastata õppejõu improviseeritud küsimustele. Kes mingil põhjusel ajahätta jäi, siis viimasel 8. korral sai töid mõõta, kaitsta jne. Kuuldavasti sai Vilipuuga kaitsta ka konsultatsioonis ja eksamisessiooni ajal. Õppejõud tundus asjatundlik ja heasoovlik. Muide, füüsikainstituudi sekretäri kaudu on võimalik praktikumi läbi viivat assitenti vahetada, kui mingil põhjusel ei peaks sulle määratud õppejõud sobima, siis soovitan Mareku vastu vahetada.

Harjutusi ja loenguid andis Arvo Mere. Hästi kihvt õppejõud. Püüab ülesandeid-probleeme selgitada hästi pikalt, s.t. väga ladusalt ning kõike ei pruugi esimese korraga kirja saada, aga nagu ta ise rõhutas – küsige üle või miks mitte võtke linti (ja siis rääkis pika loo, kuidas kunagi aastakümneid tagasi oli keegi mingi mitmekilose magenetofoniga käinud). Harjutustundides jääb ruum vaikseks ainult siis, kui õppejõud parasjagu kontrollib arvutuskäiku. Ülesannete (mida on 6-8 iga tunni kohta, s.o 30–40 min) vahele räägib igasugustest füüsika projektidest, mis tal parasjagu käsil on või muid harjutusülesannete temaatikaga seotud lugusid (neid on palju, nagu ütlesin, siis tunnis on vaikus ainult siis, kui ta parasjagu arvutab, umbes 40–50 min ta räägib muud juttu, vahel laseb ka varem ära). Kõik tunniülesanded arvutab-selgitab ise. Kodus jääb lahendada umbes 4-6 ülesannet. Mõnede ülesannete puhul on hea, kui oskate tuletisi/integraale rakendada.

Ülesannete põhjal tuleb 8. ja 16. nädalal sooritada kontrolltöö (3 ülesannet). Positiivne tulemus on alates 50p, sellisel juhul eksamil arvutusülesandeid sooritama ei pea. Iga ebaõnnestunud kontrolltöö tähendab seda, et eksamil tuleb sooritada kuni 4 ülesannet (kaks iga töö kohta), ja sel juhul on lõpphinne lahendustest sõltuv. Keda huvitavad koduste ülesannete lahendused, siis väga paljud on mul tänu Kaunterile olemas.

Eksami sooritamiseks pole minu arvates loengutes mõtet käia, s.t 16. loengu materjalides on olemas 112 küsimust, mida küsitakse eksamil. Annaabi, Resnicku-Halliday õpiku ja õppejõu loengumaterjalidega on eksam edukalt tehtav.

Aine: keskkonnakaitse ja säästev areng
Semester: kevad 2012
EAP: 4
Loengute õppejõud: Alvina Reihan
Harjutustunnid: Marija Klõga
Tulemus: A

Iga nädal toimus loeng. Slaidid pandi internetti üles, s.t mingit sisulist mõtet loengus käia polnud, seda enam, et inimesed tagumises pingis käisid seal jutustamas ja aine imiteeris põhikooli-gümnaasiumi loodusaineid.

Üle nädala toimusid harjutustunnid (kestusega 90 min), kus tuli lahendada üsna primitiivseid puhtalt arvutamisülesandeid. Õppejõud oli nooremapoolne magistrant, kes kõigi ülesannete lahenduskäigud üsna üksipulgi ette tegi, vajadusel seletas individuaalselt. Näiteks tuli arvutada, milline on optimaalne korstna kõrgus või saasteainete emissioon auto puhul maanteel ja linnas (loomulikult seal oli miljon + n tegurit, mida lahendamisel arvesse pidi võtma), võrdlemisi labased harjutused. Tunnis saab hakkama ka ilma läpakata, aga exceliga on ikka oluliselt mõnusam neid ülesandeid lahendada. Üsna mitmed lahendasid harjutusi kodus: tuli võtta oma individuaalsed lähteandmed ning sõber, kes käis tunnis, kirjutas lahenduskäigu üles ja andis kasutada oma excelis tehtud valemeid.

Ülesannete edukas lahendamine oli eelduseks pääsemaks arvestuse kirjutamisele. Arvestust sai sooritada neljal korral alates 15. nädalast. Arvestustöös oli neli keskkonnakaitsega seotud küsimust. Üliõpilane, kes oli osalenud vähemalt 70% tundidest (14*0,7 = 10) sai 5 punkti arvestustöös lisaks (max oli vist 30p, pos sooritus seega 16p). Küsimustele vastamine eeldas materjali läbitöötamist, s.t trikiga küsimusi ei olnud.

Õppejõud korraldas ka mingid vahearvestused: oli vist 8–10 küsimust mingi probleemi-nähtuse kohta ja tudeng pidi valima õiged vastusevariandid. Kes I vahearvestuse ära tegi, see sai õiguse sooritada ka II vahearvestuse (jällegi valikvastustega). Kui vahearvestusi ei läbinud, siis tuli sooritada eelpool kirjeldatud mahukam arvestustöö.

Aine: mõõtmine
Semester: kevad 2012
EAP: 4
Loengute õppejõud: Rein Jõers
Praktikum: Rein Jõers, Kristiina Vassiljeva
Tulemus: A

Käisin ainult 1. loengus. Kuna õppejõud luges tuimalt slaide maha, siis järgmistesse tundidesse ei viitsinud ennast hommikul vara kohale vedada, seda enam, et ma elan linna teises otsas.

Arvestuse saamiseks tuli mõõta ja kaitsta viis praktikumi ning lahendada ülesanded mõõtmise temaatikal ühes väga jubedas veebikeskkonnas. Ülesanded ei olnud rasked.

Praktikumide puhul toimus töö üksinda või kahekesi. Oli tarvis registreeruda endale aeg läbi veebikeskkonna. Paarilist endale valida ei saanud, s.t arvuti määras regamisel sulle suvalise töökoha. Praktikume sai sooritada vist 8. õppenädalast.

Praktikumide puhul, on mõned aeganõudvamad kui teised. Näiteks 4. töö (juhuhälbed) puhul oli tarvis fikseerida 50. korral, mil tuli läheb põlema ja kustub, mis ehk võttis 5 minutit. Ei ole tarvis 50 korda start-stopp nuppu klõpsustada, piisab kui te suvaliste mõõtarvude sisestamisel jääte mõistlikkuse piiresse (nt ühel tüübil jooksis brauser viimasel mõõtmisel kokku ja ta hakkas otsast peale klõpsutama, no milleks küll?). Üks hästi kiire töö oli veel esimene praktikum (nihkeanduri kalibreerimine).

Juhul, kui töö toimus paarides, siis sama seadme puhul tulid vastused samad (mõistagi, välja arvatud see nn klõpsutamise ülesanne – reaktsioonikiirus ei saa ju sama olla), s.t veebikeskkonnas oli vaja ainult oma kontoga sisse logida ja "done" nuppu vajutada.

Aine oli minu arvates rohkem asja ette läinud kui "Keskkonnakaitse ja säästev areng".

Aine: diskreetne matemaatika II
Semester: kevad 2012
EAP: 6
Loengute õppejõud: Jaan Penjam
Harjutustunnid: Tiina Zingel
Tehtavus: 5 saada on ikka väga ulme imo

Informaatika õppekava näeb ette matemaatika valikaine deklareerimist. Kuna mat. analüüs I kukkusin läbi, siis loogiline valik tundus diskreetne matem II.

Iga nädal toimus 2-3 loengut (olenevalt sellest kas oli paaris/paaritu õppenädal). Loengud olid suuresti kurnavad. Õppejõu diktsioon oli minu meelest kohati ikka päris halb.

Harjutustunnid olid üle nädala. Alates teisest korrast, s.o siis 4. õppenädalal, tuli eelmises tunnis lahendatud ülesannete peale sooritada tunnikontroll (kokku 5 tööd). Igas tunnikontrollis oli üks ülesanne (max 10p). 13. nädalal toimus loengus kontrolltöö (max 100p), kus oli tarvis lahendada 4 ülesannet.

Tunnikontrolle järele teha ei saanud (kui just mõjuval põhjusel puudunud ei olnud), seega on rangelt soovitav läbi teha kodused ülesanded ja saata viimaste lahenduskäigud õppejõule, kes siis oma kommentaarid puuduste ilmnemisel anda oskab. Kontrolltööd oli pärast sooritamist võimalik kahe-kolme nädala pärast uuesti teha.

Eksamile pääsemise eelduseks oli KT ja TK-de edukas sooritamine, s.t nende tulemused pidid olema umbes 60%. Eksam koosnes kahest osast: kirjalik ja suuline. Kui KT ja TK-de tulemus oli 80-90%, siis eksami kirjaliku osa ei pidanud sooritama, kui leppisid hindega "4". Kui kirjalike tööde tulemus oli üle 90%, siis eksami kirjalikku osa sooritama ei pidanud, sest hinne oli "5".

Eksami suulise osa puhul said 2 piletit teooria kohta (teoreemide-printsiipide tõestused, arvude-hulkade omadused), mis tuli kirjalikult tõestada. Nii kirjaliku kui suulise eksami ajal sai korra-kaks oma materjale vaatamas käia.

Kuna teooria on pigem mahukas, siis on soovitav natuke varem kui mõni nädal enne sessi selle ainega tegelema hakata.

Aine: arvutid I
Semester: kevad 2012
EAP: 5
Loengute õppejõud: Teet Evartson
Harjutustunnid: Margit Aarna
Tehtavus: üks raskemaid aineid imo, läbikukkujaid oli ikka väga palju

Iga nädal toimus umbes 120-minutiline loeng. Anti ülevaade trigeritest, loogikaskeemidest, mäludest, aga ka harjutustundide ülesannetest. Ainest paremini arusaamiseks ja eksami edukaks sooritamiseks tundus mõistlik tõmmata annaabist eksamipiletite konspekt.

Eksamile pääsemise eelduseks oli arvestus harjutustundidest. Nendes tuli ette näidata 3 kodus lahendatavat ülesannet: segmentindikaator, loendur/nihkeregister, ALU (aritmeetika-loogikaskeem) ning sooritada 2 tunnikontrolli (esimene tund oli labane töö diskmati põhitõdede peale, näiteks tuli etteantud funktsioonile leida MDNK ja MKNK ning põhifunktsioonide (a la x1 v x2) puhul tuli aru saada, kas tegu on NAND, OR, AND, XOR vmt), teine TK oli trigerite kohta (võis kõiki materjale kasutada, ei midagi rasket). Harjutustundides (lisaks loengule) selgitati koduste ülesannete lahendamisel tekkivaid võimalikke probleemkohti. Kui ülesanded olid tehtud, siis harjutustundidest oldi prii.

Eksamil andis õppejõud pileti misjärel tuli kirjutada kõik, mida etteantud teemade kohta teadsid kaasa rääkida. Eksam on pigem raske ja sellega tasuks varakult tegelema hakata!

Aine: progemine keeles C
Semester: kevad 2012
EAP: 5
Loengute õppejõud: Teodor Luczkowski
Harjutustunnid: sama
Tulemus: 4

Sama, mis programmeerimise algkursus, ainult et loengud toimuvad nüüd iga nädal. Harjutustunnid toimusid jällegi samas klassis, kus pidi küljega suure ekraani poole olema. Kui lähete tundi ainult koodi maha kirjutama, siis ei ole mõtet oma kaela väsitada ja kohale ilmuda. Milleks? Programmi saab ju ka pärast veebist alla laadida. Harjutustunnis käimisel saab minu meelest olla ainult üks eesmärk – kommenteerida seda koodi, mida õppejõud kirjutab. Nimelt on õppejõul tavaks rääkida üsna pikalt sellest, milline on kasutatav loogika, mida üks või teine koma, jutumärk, kaldkriips jms tähendab. Hiljem, kui tegevused korduvad, siis ei pea tõesti iga rida kommenteerima, aga alguses on see pigem tarvilik. Seda eriti juhul, kui programmeerimisega praktiliselt pole kokku puutunud (ja mulle tundub, et niisuguseid oli).

Aine: akadeemiline võõrkeel (inglise keel)
Semester: sügis 2012
EAP: 3
Õppejõud: Olga Volgina
Tehtavus: "4" või "5" saada ei ole keeruline

Kui riigieksam oli alla 90 punkti, siis tuli kohustuslikus korras käia harjutustundides. Harjutustunnid konkreetse õppejõuga eriti asjalikud ei olnud. Minu meelest oli ta inglise keel natuke rabe. Kuuldavasti pidi TTÜ inka juba aastaid üsna jura olema, s.t ega vist väga vahet ei ole, milline õppejõud sulle satub. Asjaolu, et eksamit vastu võtnud õppejõud raiusid mulle nui neljaks, et inglise keelt ei ole võimalik iseseisvalt ära õppida, räägib ka nii mõndagi.

Harjutustundides tegime mingeid täiesti labaseid asju. Kohustuslik oli lugeda 30k tähemärki (1 lk on ca 1800-2000 tm) mingil temaatikal ja siis teha sellest powerpoint (5-7 min oli vaja rääkida). Viimaks tuli välja kirjutada 150 (öäkkk!) uut sõna, need tõlkida ja ka ära õppida. Kui kellelgi tekib sõnade kokkusaamisega raskusi, siis kiiresti reageerides võin oma faili saata.

Eksam.

Essee kirjutasid juba kaks kuud enne eksamisessi. Aega 50 min.
Teemad:
1) geenitehnoloogia on vajalik inimkonna arenguks vms
2) public transpordi olulisus ühiskonna arengus

Kuulamine ei olnud väga keeruline, nagu tavaks on esimesed lüngad lihtsamad ja viimased raskemad. Lugemine ja vestlus. On antud mingid väited, sina kirjutad, kas on true või false, lisaks sellele tuli (vist kaheksa) sõna ära seletada. Vestlus. Valisid loosiga endale teema, valmistud ette ja siis räägid.

Aine: võrgurakendused I
Semester: sügis 2012
EAP: 5
Õppejõud: Tanel Tammet ja veel mõned
Tehtavus: 4 v 5 ei tundu nagu väga ületamatu, samas läbikukkujaid ikka oli; aine on kergem kui Java

Aine sooritamiseks tuli ära teha 4 kodust ülesannet (60% hindest) ja sooritada sessiooni ajal kontrolltöö (40% hindest). Kuna kontrolltöös küsiti praktiliselt neidsamu asju, mis kodustes ülesannetes oli vaja teha, ja et üles pandi ka näidistöö, siis selle sooritamine ei tohtinuks kellelegi väga üle jõu küll käia.

Kodustest töödest olid huvitavamad, ja ühtlasi ka raskemad teine (javascript) ja kolmas (Python). Esimene oli mingi väga mõttetu HTML lehe tegemine. Viimane töö oli miski php rakendus, aga kuna olen php-ga natuke tegelenud, siis midagi üle jõu käivat selle ülesande puhul ei olnud. Ülesannete puhul oli võimalik teenida ka lisapunkte.

Tüüpõpingukava järgi kolmanda semestri aine, aga väga vabalt ka sooritatav esimesel semestril, kui progemine väga võõras ei ole.

Aine: programmeerimine JAVA-s
Semester: sügis 2012
EAP: 5
Loengute ja harjutuste õppejõud: Aivo Anier, Ago Luberg
Tehtavus: hea hinde jaoks peab kõvasti vaeva nägema, põrujaid palju

Aine lõppes eksamiga. EE oli 3 koduse töö sooritamine, s.t vähemalt 1 punkt 10-st.

Hinne oli kehv, sest eksam oli pigem raske ja läksin ma sinna üsna magamata olekus. Kodustest ülesannetest oli minu arvates raskemad teine (Feed) ja neljas (Gomoku). Eksam andis kuni 60 punkti ja kodused tööd kuni 40 punkti.

Juba varasematest aastatest on näha, et sellel ainel on läbikukkujaid palju, seetõttu tasuks kaaluda, kas tingimata tasub ikka seda ainet kiiresti-kiiresti õpingukavasse valida või sellega natuke oodata. Päris paha mõte ei ole ju ka tegelikult näiteks 1. aastal loengutes ja praktikumides käia, selle asemel et "sissejuhatus IT-sse" mingeid kolle fb-s taga ajada.

Aine: side
Semester: sügis 2012
EAP: 5
Loengute õppejõud: Avo Ots
Tehtavus: 4 v 5 jaoks tuleb tööd teha, aga igasugused "Arvutid I", "JAVA" jne on ikka olulisemalt raskemad imo

Aine lõppes eksamiga, mille eelduseks oli viie labori sooritamine ja kaitsmine.

Laborite kaitsmine oli üsna lihtne. Loengutes minu arvates polnud mõtet kohal käia (ma ei käinud üheski), sest neid sai ka netist vaadata. Eksamil oli üks teooria küsimus, terve ports arvutusülesandeid ja kaks valikvastustega küsimust. Eksam läks hästi, sest paljud ülesanded olin juba forum.ee-st läbi lahendanud. Täiesti legaalselt võis kasutada ühepoolset A4 spikrit.

Tüüpõpingukava järgi kolmanda semestri aine, aga väga vabalt ka sooritatav esimesel semestril (kel nt ainepunkte tarvis).

Aine: sissejuhatus infosüsteemidesse
Semester: sügis 2012
EAP: 5
Loengute õppejõud: Karin Rava
Harjutustunnid: Ants Torim
Tehtavus: alla 5 saada on ikka veits piinlik

Aine lõpeb projekti kaitsmisega sessiooni ajal (rohkem küll ülevaade tehtud vigadest). Eksami eeldus on kontrolltöö, kus on ainult teoreetilised küsimused. Projekt andis 60% hindest, kontrolltöö 40%. Harjutustundides oli võimalik teenida vist kuni 15 lisapunkti lõpptulemusele.

Loengud algasid kell 8 hommikul, seetõttu sinna ei jõudnud, kontrolltöö sain sellest hoolimata tehtud 7 punktile 10-st. Kusjuures ütlen päris ausalt, et läksin lihtsalt proovima. Üritasin ka ühe loengu materjale lugeda, aga sellest ei tulnud midagi välja, niisiis harjutustundide ja oma loogika põhjal sain ta edukalt tehtud (pos sooritus oli 50%). Sai teha ka järeltööd, mis olid sessi ajal. Kontrolltöö hinnet võis ka parandada, aga tasuks tähele panna, et sel juhul läks arvesse viimane tulemus, mitte parim.

Toimusid ka harjutustunnid, milledest esimesed olid minu arvates väga mõttetud, s.t pigem oleks võinud rohkem materjali läbi võtta ning mõne tunni ära jätta, kui et 45 minutit tööd teha ja siis laiali minna. Harjutustundides seletas-näitas õppejõud kõigepealt teemaga seotud küsimused, misjärel tuli iseseisvalt analoogsed ülesanded ära lahendada. Harjutustundides osalemine ei olnud kohustuslik, küll aga sai õige lahenduse eest punkte, niisamuti oli ta kasuks oma projekti tegemisel. Kõigil rühmadel oli harjutusülesanne sama, s.t ülesande võis ka kodus valmis teha või siis abi küsida juba varem sooritanute käest. Kui harjutuse tegemisel tekivad mingid küsimused, siis neid võis julgesti esitada, s.t hindest alla ta ei võtnud.

Tüüpõpingukava järgi kolmanda semestri aine, aga väga vabalt ka sooritatav esimesel semestril.

Aine: Lineaaralgebra (YMA3710)
Semester: sügis 2012
EAP: 5
Loengute õppejõud: Peeter Puusemp
Harjutustunnid: Piret Puusemp

Kui harjutustunnid on täitsa okeid, siis eksam on ikka väga raju: ainult üks suur nullide rida, natuke ühtesid, noh mõned kahed ja kolmed on ka sinna ära eksinud. Mõni olevat ka nelja saanud.

Aine: Arvutivõrgud (ISP0040)
Semester: sügis 2012
EAP: 5
Loengute õppejõud: Rein Paluoja

Ega mingit muud nõuannet, kui et kordamisküssad ära lahendada, ei oskagi nagu anda. Aine on tehtav ka teisel semestril.


**

Nii. Nüüd teen natuke juttu ainetest, mida ma ei deklareerinud, aga mille kohta ma siit-sealt uurisin.

Kasutajaliidesed (ITV0130). Pidi olema hea ja kerge jätk "Võrgurakendused I-le".
OP-süs ja arvutivõrkude administreerimine (ITV0050). Mõnus praktiline aine, parajalt keeruline kah.
Tarkvaratehnika (IDK0071). Loengud oli netis, ja seal polnud vist väga mõtet käia, kui just aktiivne küsimuste esitaja ei olnud. Harjutustundides tuli teha mõneliikmelises rühmas JAVA või PHP projekt. Kuna harjutustundides tegeleti java koodi parandamise või automaattestimisega (jUnitiga), siis ilma Javat oskamata seal suurt midagi teha ei olevat. Projekti tuli jooksvalt vist iga 4 nädala tagant kaitsta.
Mikro- ja makroökonoomika (TET3070). Väga jura ja kuiv aine. Läbitav ka 1. semestril.
Loogiline programmeerimine (ITI0021). Pidi päris rets aine olema, et kui vähegi võimalik, siis püüda juba varasematel aastatel loengutes käia.

Küsisin ka mõnede teiste ainete kohta, aga kahjuks on märkmed kaduma läinud. Kuna ise jätsin kooli pooleli, siis lähiajal mingeid täpsustusi selle õppekava kohta ei tule.

[Kaarekas]

Tsitaat

Küsisin ka mõnede teiste ainete kohta, aga kahjuks on märkmed kaduma läinud. Kuna ise jätsin kooli pooleli, siis lähiajal mingeid täpsustusi selle õppekava kohta ei tule.

Miks pooleli jätsid üldse ?

[Madhu]

Arvutid I oli selline äge aine mu arust, kuigi meil oli harjutuses Orasson, kes muutis kaheldavaks üldse mu eksamile pääsemise. Eksamile minnes sai ikka kõvasti ette end valmistautd ning eksamilt ära tulles oli ka selline hea tunne, et mingi 4 võiks ikka kukkuda, aga ÕISi vaadates ja sealt 0 leides kadus see tunne kähku. Hämmastav mees see Evartson. Järeleksami õnneks vedas 2 peale välja.

Füüsika kahjuks jäi minu jaoks seekord ületamatuks Ruusiga. Ehk võtan kevadel ka Mere.

Muutis Madhu, 20 september 2013 - 06:48.

[ErrorCode]

Madhu, 20 september 2013 - 06:46, kirjutas:

Arvutid I oli selline äge aine mu arust, kuigi meil oli harjutuses Orasson, kes muutis kaheldavaks üldse mu eksamile pääsemise. Eksamile minnes sai ikka kõvasti ette end valmistautd ning eksamilt ära tulles oli ka selline hea tunne, et mingi 4 võiks ikka kukkuda, aga ÕISi vaadates ja sealt 0 leides kadus see tunne kähku. Hämmastav mees see Evartson. Järeleksami õnneks vedas 2 peale välja.

Füüsika kahjuks jäi minu jaoks seekord ületamatuks Ruusiga. Ehk võtan kevadel ka Mere.

Nii päris ei saa, et deklad ühele ja teed teise juures, Ruusiga tuleb asi ära lõpetada ikka. Ise proovin kah kevadel füsa ühest läbi närida ja eks vaatab mis füsa 2st saab (süsteemik olen)

Enda oli ka Orasson ja no Dixicad on ikka nextlevel ajukepp

Muutis ErrorCode, 20 september 2013 - 07:16.