Karge öökülm,
mõteldes talvele,
saabubki surm.
____
Sügavad silmad,
lõputud mõistatused.
Mis sind vaevab?
Sa ei räägi kellegagi,
ent vaiki kuniks veel saad.
Change
Sellel teemal on 130 vastust
#61
Postitatud 15 november 2012 - 18:36
#62
Postitatud 19 november 2012 - 12:25
I opened my eyes, but I couldn't see
I had a feeling deep inside,
That something was watching me
I couldn't move
I couldn't speak nor could I flee
There is an unstoppable horror,
And its coming for me
Evening came and so did they
Unknown voices laughing in the dark
They spoke of an impenetrable darkness,
The absence of light
I can hear them approaching,
The smell of old
Must follow their stench
The ghastly silence spoke to me
You cannot sleep,
You cannot cry and you cannot smile
Unless someone dies
Niklas Kvarforth
I had a feeling deep inside,
That something was watching me
I couldn't move
I couldn't speak nor could I flee
There is an unstoppable horror,
And its coming for me
Evening came and so did they
Unknown voices laughing in the dark
They spoke of an impenetrable darkness,
The absence of light
I can hear them approaching,
The smell of old
Must follow their stench
The ghastly silence spoke to me
You cannot sleep,
You cannot cry and you cannot smile
Unless someone dies
Niklas Kvarforth
You are at the heart of non-human arts.
#63
Postitatud 21 november 2012 - 21:45
Edaspidi postitan enda luuletused blogisse. Kustutasin siit osi ära. Kes huvitatud siis pm.
You are at the heart of non-human arts.
#64
Postitatud 22 november 2012 - 09:47
Laukad
Pimeduse varjus paistab miski mustavat-
miski, mis on sünge... iidsel rabateel.
Pildita on vaade, paistab kuugi kustuvat,
kuid keegi on seal, sõuab vaikselt laukaveel.
Kas on ta hea, või hingi üksnes korjab?
Ei keegi tea, ei ole näind... on pime!
Ent ometigi aimata neil älvestel on kurja,
ja järsku kuulda on... sosinal mu nime.
Must kuju, ähmane, ta kutsub mind!
Kas vaatan näkku tal või leian uue lauka?
Teadmatust on aina kartnud inimhing,
nii pole õiget kurbust näind ei laps, ei mees, ei rauk ka...
Ent täna öösel võtsin nõuks ja tardusin
rabavete sünge sõudja ees
ja nagu laugast vahetades, murdusin...
Ei ole pääsu surma lõputust alleest.
Ei ole pääsu...
Eiiii!
Pimeduse varjus paistab miski mustavat-
miski, mis on sünge... iidsel rabateel.
Pildita on vaade, paistab kuugi kustuvat,
kuid keegi on seal, sõuab vaikselt laukaveel.
Kas on ta hea, või hingi üksnes korjab?
Ei keegi tea, ei ole näind... on pime!
Ent ometigi aimata neil älvestel on kurja,
ja järsku kuulda on... sosinal mu nime.
Must kuju, ähmane, ta kutsub mind!
Kas vaatan näkku tal või leian uue lauka?
Teadmatust on aina kartnud inimhing,
nii pole õiget kurbust näind ei laps, ei mees, ei rauk ka...
Ent täna öösel võtsin nõuks ja tardusin
rabavete sünge sõudja ees
ja nagu laugast vahetades, murdusin...
Ei ole pääsu surma lõputust alleest.
Ei ole pääsu...
Eiiii!
#65
Postitatud 25 november 2012 - 15:25
Minu isa töötab sõjaväes
Minu isa töötab sõjaväes.
Ta laseb püssi, noaga vehib.
Ja mõnikord ma vahel näen,
kuidas üles korjab surnuid kehi.
See pakub rõõmu, nägu naeru täis,
ma isale lehvitan ja tema mulle ka.
Küsin, et mitu täna tapad? "Eks näis",
vastab isa rõõmsa muigega.
Minu isa töötab sõjaväes.
Ta laseb püssi, noaga vehib.
Ja mõnikord ma vahel näen,
kuidas üles korjab surnuid kehi.
See pakub rõõmu, nägu naeru täis,
ma isale lehvitan ja tema mulle ka.
Küsin, et mitu täna tapad? "Eks näis",
vastab isa rõõmsa muigega.
#66
Külaline_August_*
Postitatud 15 detsember 2012 - 12:35
Ma olen me hõimu viimased riismed ja sosistan vaikselt palun tee nii et see poleks lõigatud lõpp. Mu palvetele vastatakse. Ma sulan juurde kuhu mind oodatakse. Ega saa kaasa võtta isegi sind. Need on mu palved. Mitte teie, lõigatakse teid.
Mida ma siin teen. Mida ma nüüd teen. Olen mees ja enne minekut minuks saanud aru saanud pihta saanud. Olen me hõimu viimased riismed ja kord puhub tund kui lahkun koos me kehadest. Meie kehadest lahkun ma koos. Mida ma nüüd teen.
Puhub vaikne tuul ja ma olen siin. Me hõimu viimased riismed. Me hõimu viimased riismed.
Mida ma siin teen. Mida ma nüüd teen. Olen mees ja enne minekut minuks saanud aru saanud pihta saanud. Olen me hõimu viimased riismed ja kord puhub tund kui lahkun koos me kehadest. Meie kehadest lahkun ma koos. Mida ma nüüd teen.
Puhub vaikne tuul ja ma olen siin. Me hõimu viimased riismed. Me hõimu viimased riismed.
#67
Postitatud 18 detsember 2012 - 21:19
A8 qtt
Kes oli see mees, kel andusin ma sel ööl
oli kui ainuke lill sel mättal mu sees
mille nopisin ma tol kargel hilisel talveööl
ei unustada suuda ma iial sa teadma pead
seda uskumatut tunnet kui möllasid mu sees
härra nagu muiste, oli tehtud see mees
A8-sas veeresid mu ette, seljas mustvöö
sest teadsin, et rautama julmalt sind pidin seal sees
need võrratud tunded mis keerlesid mu sees, olin nii kiimas ning seisin su ees
kuid teadma sa pead, ei ole mul ainuke sa
silm kinni sust siiani unistan, imetledes neid verevalumeid oma tuharal
nüüd kuival leban, pöial pihus pikutan voodis sinust mõtlen ma
kas su torso ka hommikul välja veab??
Kes oli see mees, kel andusin ma sel ööl
oli kui ainuke lill sel mättal mu sees
mille nopisin ma tol kargel hilisel talveööl
ei unustada suuda ma iial sa teadma pead
seda uskumatut tunnet kui möllasid mu sees
härra nagu muiste, oli tehtud see mees
A8-sas veeresid mu ette, seljas mustvöö
sest teadsin, et rautama julmalt sind pidin seal sees
need võrratud tunded mis keerlesid mu sees, olin nii kiimas ning seisin su ees
kuid teadma sa pead, ei ole mul ainuke sa
silm kinni sust siiani unistan, imetledes neid verevalumeid oma tuharal
nüüd kuival leban, pöial pihus pikutan voodis sinust mõtlen ma
kas su torso ka hommikul välja veab??
Muutis approx, 19 detsember 2012 - 00:02.
BMW (Y) DRUM & BASS <3 HARDSTYLE 4 LIFE
#68
Postitatud 19 detsember 2012 - 14:44
Aitäh sulle, see on nii ilus!
Oled esimene inimene kes on minust luuletuse kirjutanud!
Respect
A8 qtt..
Oled esimene inimene kes on minust luuletuse kirjutanud!
Respect
A8 qtt..
#69
Postitatud 19 detsember 2012 - 22:45
kollane juust
see pole tehtud puust
silme eest lendab läbi tolmutuust
türa, peaks koristama
see pole tehtud puust
silme eest lendab läbi tolmutuust
türa, peaks koristama
#70
Postitatud 21 detsember 2012 - 13:41
jõulumehel naisi palju
ja nad kisavad nii valjult,
sest et seisab tal kui kalju
teised mehed jäävad tema varju
keegi ei viskaks ta üle halbu nalju
By me
ja nad kisavad nii valjult,
sest et seisab tal kui kalju
teised mehed jäävad tema varju
keegi ei viskaks ta üle halbu nalju
By me
pop-ups, pop-ups Damn you pornado!
#71
Postitatud 24 detsember 2012 - 16:16
Soovin teile ilusaid ja nauditavaid jõule,
ärge minge poodi hiina kauba sõule!
Vaatke mööda kisast, kärast,
plastmassist tulukeste särast!
Vaatke taeva öösel, päeval valget maad,
hulga rohkem kaunist tähist, lumest saad...
Ilu püüa leida loodusest kui võid sa,
linnas olles aga ole seltsis armsaga!
Niiviisi sind ei püüa võlts ja ajutine rahu
vaid ehtne tuleb ning ta jääb kui enam kunstlikku ei mahu!
ärge minge poodi hiina kauba sõule!
Vaatke mööda kisast, kärast,
plastmassist tulukeste särast!
Vaatke taeva öösel, päeval valget maad,
hulga rohkem kaunist tähist, lumest saad...
Ilu püüa leida loodusest kui võid sa,
linnas olles aga ole seltsis armsaga!
Niiviisi sind ei püüa võlts ja ajutine rahu
vaid ehtne tuleb ning ta jääb kui enam kunstlikku ei mahu!
#72
Postitatud 08 jaanuar 2013 - 21:42
Ärev ja närviline,
Viha kogub end vägisi -
Surmavärviline!
Ei suuda hoida tagasi!
Luku taha
End panen enda huvides.
Luku taga
Mind hoidke oma elu eest!
Kirves ja nuga lendavad,
Ei vastu pea ükski lukk!
Veri määrib maa ja põrandad.
Ees ootab häving ja hukk!!
Trellid väänduvad relviks mu käes
Ja raudus on ohvri käed,
Põgene, kuni veel näed,
Sest varsti su silmis on söed!
Päev päeva järel soolikaid
Külvan vagudesse
Ja päid ja laipu poolikuid
Loobin jõgedesse.
Maa värske verega kastan,
Õhtul kümme haamrit ostan,
Öösel õudu levitan,
Kõril nuge teritan...
On aastast aastasse nii käind
Ja palju hingi põrgu läind,
Miks olen sellist vaeva näind?
Teab ainult hull
Viha kogub end vägisi -
Surmavärviline!
Ei suuda hoida tagasi!
Luku taha
End panen enda huvides.
Luku taga
Mind hoidke oma elu eest!
Kirves ja nuga lendavad,
Ei vastu pea ükski lukk!
Veri määrib maa ja põrandad.
Ees ootab häving ja hukk!!
Trellid väänduvad relviks mu käes
Ja raudus on ohvri käed,
Põgene, kuni veel näed,
Sest varsti su silmis on söed!
Päev päeva järel soolikaid
Külvan vagudesse
Ja päid ja laipu poolikuid
Loobin jõgedesse.
Maa värske verega kastan,
Õhtul kümme haamrit ostan,
Öösel õudu levitan,
Kõril nuge teritan...
On aastast aastasse nii käind
Ja palju hingi põrgu läind,
Miks olen sellist vaeva näind?
Teab ainult hull
#73
Postitatud 09 jaanuar 2013 - 21:26
Liblikad ja lilled
Lihasööjalill on põllul,
Koledam kui öö.
Liblik põllu kohal lennul,
Lill ta ära sööb.
---
Elusatest liblikatest
Väike heleroheline liblikas
Kapsale end kannab pööningult,
Mune muneb sinna 32,
Kapsa ära söövad ussid, vaglad, röövikud.
Ja mina.
Lihasööjalill on põllul,
Koledam kui öö.
Liblik põllu kohal lennul,
Lill ta ära sööb.
---
Elusatest liblikatest
Väike heleroheline liblikas
Kapsale end kannab pööningult,
Mune muneb sinna 32,
Kapsa ära söövad ussid, vaglad, röövikud.
Ja mina.
#74
Postitatud 10 jaanuar 2013 - 15:59
Tsükkel
On külm, ja härmatund hing,
jäässe maailm on raiutud.
Ulub kargete tuulte ving,
vajan Sind, oh, olen nõiutud!
Armas, eemal Sust valus on
olla, hingata, elu on surm!
Mis küll Sinuga, kallis, võrdne on?!
Ei ükski aas, ei rohi, ei nurm!
Ka mitte vabadus, loodus, oh ei-
kõik võidad Sina, Su soojus, Su hurm...
Ma elan Sind, ja ei ela ilma,
Sinust sõltub mu rahu ja elujõud.
Su tulek paneb särama silmad,
kuid kaugus on kardetuim õud.
On külm, ja härmatund hing,
jäässe maailm on raiutud-
niiviisi veereb ja veereb see ring,
vajan Sind, JAH, olen lummatud!
On külm, ja härmatund hing,
jäässe maailm on raiutud.
Ulub kargete tuulte ving,
vajan Sind, oh, olen nõiutud!
Armas, eemal Sust valus on
olla, hingata, elu on surm!
Mis küll Sinuga, kallis, võrdne on?!
Ei ükski aas, ei rohi, ei nurm!
Ka mitte vabadus, loodus, oh ei-
kõik võidad Sina, Su soojus, Su hurm...
Ma elan Sind, ja ei ela ilma,
Sinust sõltub mu rahu ja elujõud.
Su tulek paneb särama silmad,
kuid kaugus on kardetuim õud.
On külm, ja härmatund hing,
jäässe maailm on raiutud-
niiviisi veereb ja veereb see ring,
vajan Sind, JAH, olen lummatud!
#75
Postitatud 14 jaanuar 2013 - 20:51
Vanaema luule:
Kui Sa teaks, kui Sa kallis vaid teaks,
kuivõrd kiiresti kuluvad päevad,
milleks halvaga täitma neid peaks,
nii et ohakad hinge sest jäävad.
Tuleb tund kord see valulik karm,
millal mineku teele mind saata,
juba nüüd minu arm,
oma hinge Sa seepärast vaata.
Vaata hinge,
et siis kui mind liiv katab mändide õõtsuvas mühas,
iga tagasiihatav viiv, me elus näeks kirgas ja puhas.
Olgu sametine liiv sulle kerge
Kui Sa teaks, kui Sa kallis vaid teaks,
kuivõrd kiiresti kuluvad päevad,
milleks halvaga täitma neid peaks,
nii et ohakad hinge sest jäävad.
Tuleb tund kord see valulik karm,
millal mineku teele mind saata,
juba nüüd minu arm,
oma hinge Sa seepärast vaata.
Vaata hinge,
et siis kui mind liiv katab mändide õõtsuvas mühas,
iga tagasiihatav viiv, me elus näeks kirgas ja puhas.
Olgu sametine liiv sulle kerge
#76
Postitatud 15 jaanuar 2013 - 20:31
Mentaalselt ebakorrektne
ma istun, ja mõtlen hetke
et puudub reaalsus
ja minu teke.
Puudub lagi, õnn ja seinad.
Kui ma puudun, ka mu leinad
puuduvad.
Ja puud murduvad,
kui eirad.
Verbaalselt korrektne on see luule
kui tuttav sulle, mu vaimne puue.
ma istun, ja mõtlen hetke
et puudub reaalsus
ja minu teke.
Puudub lagi, õnn ja seinad.
Kui ma puudun, ka mu leinad
puuduvad.
Ja puud murduvad,
kui eirad.
Verbaalselt korrektne on see luule
kui tuttav sulle, mu vaimne puue.
You are at the heart of non-human arts.
#77
Postitatud 22 jaanuar 2013 - 21:16
sündides ilma süütuna
mõrvasin enese süütuna
tapsin kõik mis elas mu sees
püss suul, kuul sees
leides elu ja armastust minust
leidsin elu ja armastuse minust
tahetes osata elada elu
kaotasin kõik mis oli mu elu
vaadates tagasi kaotatud aega
silmad ma sulen ja ütlen head aega
mõrvasin enese süütuna
tapsin kõik mis elas mu sees
püss suul, kuul sees
leides elu ja armastust minust
leidsin elu ja armastuse minust
tahetes osata elada elu
kaotasin kõik mis oli mu elu
vaadates tagasi kaotatud aega
silmad ma sulen ja ütlen head aega
Muutis Mötley, 22 jaanuar 2013 - 21:16.
#78
Postitatud 21 veebruar 2013 - 22:46
elagu demokraatia
elagu vabadus
elagu lääs
ja elagu labasus!
maha türannia
maha tsensuur
maha reeglid
ja maha kultuur
* sel luuletusel on väike sõnademänguline point kah, keegi aru saab, siis võiks kirjutada
elagu vabadus
elagu lääs
ja elagu labasus!
maha türannia
maha tsensuur
maha reeglid
ja maha kultuur
* sel luuletusel on väike sõnademänguline point kah, keegi aru saab, siis võiks kirjutada
Muutis Mötley, 21 veebruar 2013 - 22:56.
#79
Postitatud 23 veebruar 2013 - 13:44
#80
Postitatud 07 märts 2013 - 23:34
fengarm, 23 veebruar 2013 - 13:44, kirjutas:
Tegelikult oleks pidanud "elagu" ja "maha" ära vahetama.. Sobinuks üpriski mu vaadetega.
Aga üks minu Shakespeare lemmik 130. sonett:
Mu kallil puudub päikse pilk ja jume,
ta suul ei näe koralli verevust;
kui lumi valge on, tal rind on tume,
kui juus on traat, siis peas tal traat on must.
Tean roose kirjuid, valgeid, verevaid:
ei õheta mu armsam roosipõsi;
et lõhnu olen haistnud hõrgemaid
kui tema hingeõhk, - ka see on tõsi.
Mul tema kõnet kuulata on hea,
ehk muusika on kaunim küll, ei salga.
Kuis jumalannad sammuvad, ei tea -
mu kallim käies maha toetab jalga.
- Ja siiski teda kallimaks pean muist,
- neist võrdlustega võltsilt kiidetuist.
Paar enda vana kah:
Spoiler
Spoiler
Muutis Mötley, 07 märts 2013 - 23:51.
2 kasutaja(t) loeb seda teemat
0 liiget, 2 külalist, 0 anonüümset kasutajat