Sellel teemal on 2 vastust

[Sander]

Hei Hei!Kuna ma oletan, et enamik siinseid foorumlasi eriti raamatuid ei loe(veel vähem ajaloo teemalisi), siis kirjutan teile siia jutu Ukraina näljahädast.Alljärgnev tekst on võetud raamatust "Skorpioni märgi all", mille autoriks/tõlkijaks on Jüri Lina, tegemist on rohkem dokumendi kui raamatuga.Aga okei, lugege siis kui viitsite, ma olen selle lihtsalt siia raamatust ümber trükkinud nende jaoks kellel huvi on.Vabandan trükivigade pärast...ma ei suuda ega viitsi kõike kontrollida.

Hoiatan, et alljärgnev tekst sisaldab suurel määral erinevaid õudusi.

„Keegi ei tea, et sionism tekkis marksistliku liikumisena, sotsialistlikuna...“Sergei Lezov, NSVL TA Ühiskonnateaduse Intstituudi töötaja Ajakirjast „Strana i Mir“(München, 1988, nr 3)

Näljakatastroof

1929. aastal oli linnades avalik ja maal varjatud tööpuudus.Samal ajal võis rahvas kõhu täis süüa.Nõukogude Liit eksportis tollal 2,5miljonit tonni teravilja.9 oktoobril 1930 kaotas Stalin ametlikult uue seaduse järgi tööpuuduse.Ühtlasi lõpetati töötuile toetusraha maksmine.Kaganovitš pidas vajalikuks rahvahulga ulatuslikumat vähendamist, olles leidnud, et Venemaal elas liialt palju inimesi.Parim vahend oli näljakatastroofi esilekutsumine.Seepärast alustati 1929. Aastal sundkollektiviseerimist.Seda nimetati kulakute väljasaatmiseks, s.t suurtalunikelt võeti maad käest.Ka hulk väiketalunikke jäi oma maast ilma.Piisas põhjusest, et neil oli 3 lehma.Tihti jäeti neile alles ainult seljarõivad.Vahel tehti terved külad rahvast tühjaks, hoolimata elanike sotsiaalsest kuuluvusest.27. destsembril 1929 esitles Stalin Kaganovitši loosungit:“Kulakute klass tuleb likvideerida!“(Vene keeles „rusikas“), pidi märkima rikast ja jõukat talumeest.Kaganovitš põhjustas külaelu hävinemise.Kaganovitši vastikuimaid roimi oli näljakatastroofi organiseerimine Ukrainas.Põhja-Kaukaasias ja Kashastanis.Ta tegi seda koos Jan Jakovleviga.1933. aastal hakkas Kaganovitš põllumajandusministriks, et seda kergemini teostada.Akadeemikust ajaloolase Vladimir Tihhovi andmeil loendati Venemaal 1929. Aastal 26,6 miljonit majapidamist.Viis aastat hiljem oli nende arv langenud 23,3 miljoni majapidamiseni, seega oli neid üle kolme miljoni võrra, ehk 11-12% vähem.Tihhov järeldas, et represseeriti „enam kui kümme miljonit inimest“.Hukka saanud talunikud olid olnud „kõige tublimad, kogenenumad, töökamad“.
Kollektiviseerimine ehk kulakute hävitamine käis järgnevalt:Konfiskeeriti majad või omandus, pere küüditati loomavaguneis, süüa neile ei antud.Palju lapsi ja vanureid suri.Hiljem pidid küüditatud tegema rasket sunnitööd.Enamik hukkus.Aastal 1932 sai valmis Valge mere kanal, mis oli 227km pikk.Ainuüksi see ehitis nõudis 250 000 orjatöölise elu.Neid oli sunnitud töötama marsitaktis!
Ajaloolase Sergei Naumovi andmeil suri näljakatastroofi tagajärjel umbes 8 miljonit inimest.Osa ohvreid söödi ära.(„Molodaja Gvardija“, septmeber 1989.)Selle ränga kuriteo peasüüdlast ei karistatudki.Paljud ajaloolased on jõudnud hoopis teistsuguse arvuni.Ainuüksi aastatl 1933 hukkus 6 miljnoit inimest.Kevadel 1933 kustus Ukrainas 25 000 inimelu päevas.Laibad katsid tänavaid.Kaganovitš lasi suurema osa Ukraina leivaviljast eksportida, kuigi rahvas oli näljas.Kollektiviseerimisega kaasnenud genotsiidi käigus hukkus 15 miljonit inimest.Kommunistid pidasid ju oma alamaid riigi omandiks.Nendega võis ümber käija kuidas tahes.Stalin oli sunnitud tööpuudust vähendama propaganda pärast, ta ei teinudki sellest suuremat saladust.Välismaised finantseerijad võinuksid need tapatalgud lõpetada, kuid nad ei teinud seda.
Peamiselt kolm juuti – Lazar Kaganovitš, Jan Jakovlev ja Grigori Kaminski – otsustasid, keda pidada kulakuks ja kihutada koos perega vangi ja töölaagrisse Siberisse.Nemad otsustasid ka hukkumisele määratute arvu.Järelejäänud talunikud otsustati kahjutuks teha kibutsitesse sundimisega(Need rajati leebemas vormis 1909 aastal Palestiinas)Kibutsite ehk kolhooside-solvhooside liikmeil ei tohtinud alates 1932. Aasta detsembrist olla sisepassi, sest nõukogude võimurid pidasi neid oma pärisorjadeks.Nad ei tohtinud mujale siirduda ega praktiliselt tasuta töötegemise ja alandava kohtelmise eest pageda(igas kolhoosis oli politruk, kes kandis hoolt kommunistliku meelsuse eest).Ilma sisepassita polnud neil ka kodanikuõigusi.Ainult eriloal said nad lähimas linnas ostmas käija või turul aiasaadusi müüa.Säherdune süsteem kaotati alles 1970. Aastail.Trotski kirjutas eksiilis 1931. Aastal, et kollektiviseerimisest kujunes „uus ajastu inimkonna ajaloos ja maaelu idiotismi lõpu algus“.(Lev Trotski, „Nõukogude Liidu arenguprobleemid“)Trotski kollektiviseerimispoliitika aegu aastail 1929-32 hävitati 17,7 miljonit hobust, 29,8 miljonit lihalooma, 14,4 miljnoit siga ning 93,3 miljonit lammast ja kitse.1932. aastal oli Nõukogude Liidus kõigest 19,6 miljonit hobust, 40,7 miljonit lehma, 11,6 miljonit siga ja 31,1 miljonit kitse.Ühtekokku jäädi 1929-34 ilma 159,4 miljonist kariloomast.Talvel 1932-33 järgnes näljahäda.Just seda oligi Kaganovitš koos oma seltsimeestega taotlenudki.Turul keelati koguni teravilja müük.Ajaloolane G šmeljov tuvastas, et põllumajandustoodang langes viie aastaga (1929-33) neljandiku võrra ja lihatoodang poole võrra.Samas veeti 1,8 miljonit tonni teravilja välja.Nõukogude ametlik loosung oli „Kõik inimese heaks, kõik rahva õnne nimel!“ kõlas tollal eriti küüniliselt
Selle genotsiidi pandi toime Kaganovitš ja tema juudi käsilased, maksustades kurnavalt neid talunikke, kes olid veel alles jäänud.Ta saatis laiali fanaatiliste aktivistide jõuke, kes juhtisid operatiivpatrulle(peamiselt Ukrainas, kus pääs teistesse nõukogude vabariikidesse oli suletud.)Poliitaktivistid viisid minema iga viljatera ja kanamuna, kogu puu- ja köögivilja.Veokikaravanid tassisid ära kogu toidu.Iga leivapaluke, mida taheti nälgijaile üle piiri toimetada, konfiskeeriti.Iga ukrainlane, kes kõige väiksemalgi, tihti fabritseeritud põhjusel langes kahtluse alla näljahäda leevendamises, toiduainete peitmises või pelgalt kaastunde näitamises, tapeti või suleti vangilaagrisse.8Robert Conquest, „The Harvest of Sorrow“, New York, 1986)
Igal hommikul korjati Ukraina ja Lõuna-Venemaa linnades vankritele öö jooksul koolnud inimesed.Laipu vedeles ka Kes-Aasia teepervedel.
1934. Aastal oli kannibalism Ukrainas laialt levinud.Häda sunnil rajati tapakodasid, kus löödi maha kõik tabatud orvud, kelle liha seejärel müüdi(„Dagens Nyheter, 29 septmeber 1988.)
Peavastutus 15 miljoni inimese hukkumise eest langes Kaganovitšilie ja tema kaasroimareile.Kui lisada sinna otsa veel 15 miljonit inimest, kes said otsa kollektiviseerimise käigus, siis saame tulemuseks, et Kaganovitš hävitas mõne aastaga ligi 30 miljonit inimest.Isegi see ohvrite hulk ei vähendanud Kaganovitšu ja Stalini verejanu.
Esimese suurema terrorilaine pärast Lenini surma vallandasid nad 1932. Aastal.Enamik töölaagrisse saadetud inimestes hukkus.Juba 1921. Aastal olid Lenin ja Trotski lasknud Arhangelski lähedale rajada Holmogorõ surmalaagri.Uusi vange saadeti järjest asemele.Kaganovitš kasutas sama võtet.Kõige nõrgemad vangid heitsid hinge kahe nädalaga.Tavalistes laagrites lasti paljud maha erakorraliste revolutsioonikohtute otsusel või NKVD soovitusel.Lisaks olid veel hävituslaagrid, kus vange tapeti pidevalt.Ennekuulmatult julma kohtlemise tõttu ei jõudnudki hulk vange töölaagreisse.Juudi võimumehed olid välja haudunud järgmise meetodi.Rong peatus mingis jaamas, 20-kraadises pakases kästi kõigil lahti rõivastuda.Seejärel valati vangid voolikust jääkülma veega üle.Sõdurid hüüdsid:“Hüva leili!“(„Rahva Hääl“, 12 juuli 1989.).Terror ei tundnud piire.Dante „Inferno“ on selle kõrval lapsemäng

[Keeksta Tha Buffalo.]

kena jutt üldiselt, aga kui vinguda siis sul mõndades kohtades jäi punkti tagant tühik ära.

[Jonx]

Keeksta Tha Buffalo., 3 juuli 2011, 14:42, kirjutas:

kena jutt üldiselt, aga kui vinguda siis sul mõndades kohtades jäi punkti tagant tühik ära.

Ütleme et kõigis kohtades, aga see selleks.
Väga haige ikka mis tol ajal toimus... krdi NSV.