Sellel teemal on 52 vastust

[Sander]

Erialad mida on mõttekas edasi õppida?

Kindlasti teavad kõik, et otsus mida ja kuhu me edasi õppima läheme, mõjutab tohutult meie elu.See teema sai siia tehtud selle jaoks, et inimestel oleks võimalik postitada mida nende arust oleks hea edasi õppida
Kuna me elame 21. sajandil ning piirid on lahti ja maailm on valdavalt globaliseerunud, siis ei käi jutt mitte ainult Eesti ülikoolidest ja kutsekoolidest vaid kogu maailma omadest.Olen üsna kindel, et siinsed inimesed on uurinud ka õppimisvõimalusi välismaal ning leidnud sealt midagi väga huvitavat ja palju lubavat, kuna erinevate ainete valik mida õppida on teistes riikides sageli kordi suurem.

*Suur nõudlus
*Head palgad
* Kus on võimalik töötada?Ehk siis mida rohkem on erinevaid kohti, kus saad peale antud eriala õppimist tööle minna, seda parem on.
*Võib sisaldada ka muid positiivseid faktoreid

Lisaks sellele on oodatud ka erialad, mida kindlasti ei tuleks õppima minna.
See tähendab:

*Tööd sisuliselt sellel alal pole
*Palgad on madalad
*Võimaldab töötada väga vähestes paikades.
*Võib sisaldada ka muid negatiivseid faktoreid

Loodan, et te saite teema mõttest aru.Palun lisage pikemad kommentaarid ja huvijutud.Rääkige oma tuttavate kogemustest või siis millestki muust.Teema mõte on anda ideid nendele, kes tahavad edasi õppima minna, kuid pole oma otsuses kindlad või siis ei ole sootuks midagi välja valinud.

Muutis kanakukk jr, 13 juuni 2010 - 15:00.

[Mäkk]

Kohe kindlasti kuulub esimese variandi alla arstiteadus. Kui suudad 6 aastat seal edukalt õppida siis on sul 2x keskmine palk kindel juba. Kui 2-5 aastase residentuuri ka otsa teed, siis eriarstina on palgad juba 40000+.

Arstiteadus muidugi tähendab väga-väga palju õppimist. Eksamiteks õpitakse isegi nädalaid, sest ainete mahud on väga suured. Lisaks veel see, et ühtegi võlga ei või jääda, sest siis oled kohe rongist maha jäänud. Muidugi on konkurents sissesaamiseks väga suur.

[XchopperX]

No IT peaks endiselt olema perspektiivikas eriala.. seal on küll juba tohtutult inimesi ja iga aastaga aina suureb nende inimeste arv, kes sinna valdkonda suunduvad, aga see valdkond on hetkel ka sisuliselt piiritu.. tööd leiab väga lihtsalt kui oskusi on ja ka palk on vähemasti tubli eesti keskmine minu teada.

Geenitehnoloogia ja muu selline tuleviku-bio/nano teema on samuti väga perspektiivikas, eriti Eestis, kus sellega väga aktiivselt tegeletakse. Kogu meditsiinivaldkond kaldub sinna suunda praegu, nii et väga suur tuleviku väljavaade. Palkade koha pealt ma midagi öelda ei oska.. teadlased teatavasti palju raha ei saa, aga samas farmaatsiatehastes on juhtivad kohad päris kenakese palgaga.

Meedia ja kommunikatsioon ehk siis tartus ajakirjandus ja pr ja tallinnas on vist ka midagi kaudselt sarnast olemas. Ajakirjandus on küll hetkel suurte muutuste lainel, paberajakirjanduse tulud langevad kõvasti ja netipool ei jõua järgi oma tuludega paberajakirjanduse kadudele, aga see on valdkond mis ei sure kunagi ja pärast põlvkondade vahetust on seal jälle uued tuuled puhumas. See on valdkond, mis toodab infot, ilma milleta meie kallis Infoühiskond ei saaks sootuks toimida.
Teine pool sellest - turundus/PR - on veelgi perspektiivikam. Ma võin enda kogemustest öelda, et mulle laekub nädalas postkasti minimaalselt 2-3 tööpakkumist. Kõik suuremad ettevõtted otsivad endale inimesi, kes teostaks turundust ja sisekommunikatsiooni neile. Eriti praegu, kui konkurents on tugevam kui kunagi varem, on vaja kõigil silma paista ja olla esindatud nii tavalises meedias kui uues meedias ja sots. võrgustikes. See on jällegi sisuliselt piiritu valdkond. Lisaks kõigele muule, oli see ainus valdkond Eestis, kus viimase 10 aastas jooksul on toimunud ainult progressiivne tõus nii palkade kui tööjõu suhtes, seda ka masu ajal. Tegemist oli ainsa valdkonnaga, mis masu ajal jõudsalt kasvas, sest masu ajal on veel enam vajadust sellist teenuste järgi.
EDIT: see on viimastel aastatel olnud Eestis ka kõige kõrgema keskmise palgaga valdkond. Selle valdkonna keskmine palk on c.a 20-25k.

Muutis XchopperX, 13 juuni 2010 - 15:15.

[Kerdo_]

Ise soovitaks neile kellele meeldib puu kallal nokitseda Tisleri ametit, hea palk(öelda ei oska umbkaudset summat), ise võtan selle eriala ja kui seda ei saa eks siis nagu kõik eesti mehed, ehitajaks.


Noh kui teema algataja jutus oli juba juttu, et millist tööd mitte teha siis:

Koristaja.
Surnumatja.
Õpetaja.

[Hannes]

Mida arvate sellest, kui minna õppima majandust Tartu Ülikooli pärast gümnaasiumit (kas tasub, töökohad jne..)?

Muutis Hannes, 13 juuni 2010 - 15:19.

[Mäkk]

Hannes, 13 juuni 2010, 16:18, kirjutas:

Mida arvate sellest, kui minna õppima majandust Tartu Ülikooli pärast gümnaasiumit (kas tasub, töökohad jne..)?

Majanudsega on selline lugu, et iga aasta läheb sinna õppima sadu inimesi ja ilmselgelt pole nendest kõigile kohta tööturul. Väga palju olen kuulnud lugusid sellest, kuidas majanduse lõpetanud töötavad McDonaldsis.

[real*]

Mida arvate Tallinna tehnikakõrgkoolist ? Näiteks hoonete ehitus.

[jaguline]

Kindlasti on hea valik amet, mis on seotud energeetikaga, mäeinsener näiteks. Kuigi õpetajaamet on raske, tagab see stabiilse palga, mis lähiaastatel kindlasti ka tõuseb. Lisaks tasuks mõelda kaadriohvitseri ameti üle.

[XchopperX]

Mäkk, 13 juuni 2010, 16:57, kirjutas:

Majanudsega on selline lugu, et iga aasta läheb sinna õppima sadu inimesi ja ilmselgelt pole nendest kõigile kohta tööturul. Väga palju olen kuulnud lugusid sellest, kuidas majanduse lõpetanud töötavad McDonaldsis.

Kahjuks Eestis peamiselt ainult massiülikoolid ongi. Väga paljudel erialadel on ~100 inimest iga aasta ja see on 150% kindel, et nad kõik, võiks julgelt öelda, et isegi mitte pooled (v.a võibolla IT-valdkond), ei saa oma valdkonnas tööd.

Nüüd muidugi, mida aasta edasi, läheb järjest vähem inimesi ülikooli, puhtalt selle pärast, et noori on kõvasti vähem, iga aastaga c.a 10-15% vähem. Esimest korda hakkas laste arv kerkima jälle alles 90ndate lõpus, nii et kõigil teil kes te nüüdsest hakkate ülikooli minema, saab vähemasti konkurents kergem olema.

[-Taavi-]

No see pole väga uus info, aga mõttekas on õppida seda mis sulle tõsiselt huvi pakub ja midagi sellist milles sa tunned, et sul on võimalik enda oskusi kõige paremini väljendada. Võib ju rääkida et õppige arsti või mingit inseneritehnoloogiat, aga tegelikkuses tuleb ikka valida oma isiksuse ja võimete järgi.. mitte et ohh arstis 40k palk(kuigi see info on vale ;) ) niiet lähen proovin seal. Ilma õige motivatsioonita pole kuskil võimalik karjääri teha

[Mäkk]

Cristiano, 13 juuni 2010, 19:52, kirjutas:

No see pole väga uus info, aga mõttekas on õppida seda mis sulle tõsiselt huvi pakub ja midagi sellist milles sa tunned, et sul on võimalik enda oskusi kõige paremini väljendada. Võib ju rääkida et õppige arsti või mingit inseneritehnoloogiat, aga tegelikkuses tuleb ikka valida oma isiksuse ja võimete järgi.. mitte et ohh arstis 40k palk(kuigi see info on vale ;) ) niiet lähen proovin seal. Ilma õige motivatsioonita pole kuskil võimalik karjääri teha

2008. aasta andmetel oli TÜ kliinikumis keskmine arsti palk 34868 krooni. Eestis 2008 märtsikuu kardiovaskulaarkirurgi palk 48468 krooni. Hambaarstiteaduse alt ortodont - 50067 krooni.

/Ma arvan, et see teema on suunatud rohkem noorematele kes saaksid endasse süveneda ja otsustada. Et oleks ka aega ennast ette valmistada, sest ilmselge on see, et kõrgemalt tasustatavad alad vajavad palju õppimist ja aega.

[StenL]

Arsti jaoks tuleb kõvasti õppida ja kõigil pole ju nii häid õpitulemusi, kuigi see ei sega eesmärki saavutamast.

Kahju, et hetkel päästeamet/politsei palgad madalad on. Võiks vähemalt 10k+ olla. Aga selgelt ei mõisteta seda Eesti riigis. Veel on sümboolne mulle õpetaja amet. Küll mitte tavaained, vaid just kehaline kasvatus ja üldse liikumine.

Minu soovitus neile, kellel meeldib liikuda ja tunnevad rõõmu teiste abistamisest(nagu mina), peaks kuulama ikkagi südame häält ja valima sellega seoses omale, sest vastu meelt pole ka mõtet tööd teha. Siis ootadki päeva lõppu, sealt nädala jne.

[Laur]

Mehaanika+ elektroonika+ informaatika= mehhatroonika


eeldused:
*huvi arvutite ja tehnika vastu.
*võime tööriistadega ümber käia.
*ei karda käsi määrida.
*hea kohanemis võime vastavale masinale.
*loogiline mõtlemine

+saab kutsekas õppida, ja hiljem huvi korral võimalik omandada kõrgharidus või rakenduskõrgharidus.
+kui oled hakkaja tööline siis makstakse ka korralikult, suurfirmades julgen pakkuda et 15+K neto.
+tööpõld on suur ja lai, kõik firmad kus on kasutusel CNC masinad vajavad mehhatroonikut.

-suurfirmades töötavad masinad ööpäeva ringselt, kõik muu oleks ressursside raiskamine, seega tuleb valmis olla töötama 3 vahetuses.

[sokC]

Mäkk, 13 juuni 2010, 16:03, kirjutas:

Kohe kindlasti kuulub esimese variandi alla arstiteadus. Kui suudad 6 aastat seal edukalt õppida siis on sul 2x keskmine palk kindel juba. Kui 2-5 aastase residentuuri ka otsa teed, siis eriarstina on palgad juba 40000+.

Arstiteadus muidugi tähendab väga-väga palju õppimist. Eksamiteks õpitakse isegi nädalaid, sest ainete mahud on väga suured. Lisaks veel see, et ühtegi võlga ei või jääda, sest siis oled kohe rongist maha jäänud. Muidugi on konkurents sissesaamiseks väga suur.

Eestis on arstiteadusi mõttetu õppida. Palk on tõesti keskmisest kõrgem, kuid väga madal sellise ameti kohta. Ja välismaale on arstiks väga raske saada õppima. Kõige suuremad nõuded sisseastumisel on just arstidel. Ja ma usun, et eksamiteks õpitakse nädalaid pea igal erialal.

Omalt poolt soovitaks minna elektriinseneriks õppima minna. Välismaale muidugi. Huvitav eriala ning väga suur nõudlus tööturul. Iga firma, mis tegeleb tehnoloogia, energeetika, telekommunikatsiooniga (neid valdkondi on tohutult) vajab insenere. Võiksid kaaluda veel mehhatroonikat. Lühidalt - kõik mis seondub elektriga tasub end ära. Tööd väheks ei jää.

Insenerierialade puhul pead olema ettevaatlik valides, kuna need erialad on väga rasked ning nõuavad suurt sinupoolset huvi antud valdkonna vastu. Lausa fanatismi. Muudab õppimise kergemaks.

Muutis sokC, 13 juuni 2010 - 19:57.

[Mäkk]

Aga miks on selline arvamus, et eesti arstikraadiga ei saa välismaale tööle minna?

[Streamer2]

Ise lähen arvutitehnikat õppima (riistvara+tarkvara) ja plaaniga teha Eestis baka 3a ja siis välismaal 2a magister.
Vb doktor ka veel otsa, aga nii kaugele pole veel mõelnud.

Lapsepõlvest saadika inseneriks tahtnud õppida, elektroonika ja arvutid alati huvi pakkunud ning palgad peaksid ka väga korralikud olema.

Muutis Streamer2, 13 juuni 2010 - 20:20.

[Crypz]

Sotsiaalaladel(psühholoogia, sotsioloogia/sotsiaaltöö, infoteadus jms) on ka lööki, aga need eeldavad, et pole pea peale kukkunud. Sots alad tagavad laiahaardelised teadmised, töökohti imo suht palju.

ma olen ise IT peale mõelnud, aga ei tea kui keeruline seal läbi saada on?

Muutis Crypz, 13 juuni 2010 - 20:27.

[cydoor]

Omalt poolt võiks promoda ka teaduse alast karjääri (minul keemia, aga siia potti läheks ka füüsika, bioloogia, geeenitehnoloogia ja kõik nende derivaadid)

Akadeemilisest poolest ei pruugi küll väga tulus olla. Pärast PhD saamist on ülikoolis töötades reaalne kuskil 2-kordne keskmine palk (kokku töötasu ja projektide rahad).

Samas aga on alati firmasid, kes otsivad omale inimesi tootearendust või muud taolist inseneritööd tegema. Sest on alati tarku inimesi, kuid neid kellel on ka häid ideid ja kes veel oskaksid neid käiku lasta, on väga vähe. Seepärast liiguvad seal ikka väga suured rahad.

Samas teaduse alal töötavad inimesed esimese asjana rahale ikkagi ei mõtle. Põhiline on ikka oma töö nautimine.
On ju teada, et teadus on enda uudishimu rahuldamine riigi rahadega.

[Vaido Neigaus]

lihtne - humanitaarerialad, mis on lihtsamad, mida õpitakse massiliselt rohkem kui reaalharusi ning mis toovad riigile vähem tulu on ka endale vähemkasulikumad kui reaalained (it arstiteadus jnejne). Majandust õppima? pole vist erilist mõtet, kui pole midagi mida juhtida

[Andrus]

arstiks õppida raha pärast? usun, et kui tahad teenida, siis arst pole küll nagu õige amet. see on pigem misioon ühiskonna ees vms.

///sellepärast ongi arstidel sissesaamiseks rämedad nõuded, et igasugune rahamaias lohh ei tuleks sind "ravima"

Need neoneti "keskmised", kes saavad igas eksamis 90p aga ajavad mõnes teemas väga idiootset juttu, loodan, et sellised ei lähe sellist ametit õppima.
//////// õnneks arsti teaduskonda sisse saamine on üks asi, teine asi on seal sees püsida.

Muutis Andrus, 14 juuni 2010 - 00:05.