Sellel teemal on 68 vastust

[XchopperX]

zwinky797, 19 okt 2009, 01:03, kirjutas:

...aga gümnaasiumis on ainult põhiained

Kohe kindlasti mitte ei ole gümnaasiumis ainult "põhiained"

Vähegi head gümnaasiumid on kõik mingisuguse kallakuga, mis tähendab et teatud ala aineid õpitakse tugevalt süvendatud õppes ja enamasti eksisteerivad ka puhtalt eriala ained (enda näitel - inglise geograafia, usa geograafia, inglise ajalugu, usa ajalugu, inglise kirjandus, usa kirjandus, tallinna ajalugu inglise keeles, inglise ärikeel jne.)

[Rait]

Tegelikult paberi peal peaksid need võrdsed olema. (või eksin ma rängalt)
selge on see, et kutsekoolis sa sellist haridust ei saa nagu gümnis aga kui inimene on motiveeritud on see ka kutsekas võimalik. aga teemasse. Keskharidus võik olla vabalt kohustuslik sest keskharidus EI TÄHENDA gümnaasiumi. mitu inimest sajast põhihariduse omandanust ei lähe kuhugi kooli edasi õppima? väga vähesed ja need kes kuhugi lähevad, neist vähemalt 90 % saavad sealt keskhariduse. miks mitte sundida ka neid ülejäänuid keksharidust omandama. minu põhikooli lennust (umbes 80-90 inimest) ei tea ma kedagi kes ei õppinud edasi. Kes läks täiskasvanute gümni, kes tavalisse gümni, kes kutsekasse ja need kõik (muidugi on erandeid) saavad kekshariduse.

Chopper, eelkõige on ikka põhiained ja seejärel kas siis hiljem või midagi on need teised ained. kutsekooli ja gümnaasiumi keskhariduse tunde ei saa võrrelda, olgu see kallak kui suur tahes.

Muutis Meeleheide, 19 oktoober 2009 - 00:24.

[XchopperX]

Ega ma võrdlegi.. kutsekooli eesmärk on hoopis teine ju - praktika. Gümnaasiumi eesmärk on teooria.
Kuid ei saa väita, et gümnaasiumis on ainult põhiained..

EDIT:
Ja kusjuures ei ole isegi eelkõige need n-ö põhiained, kui juba mingi kindel kallak on, siis on ikka peamised kallakuga seotud ained.

Muutis XchopperX, 19 oktoober 2009 - 00:31.

[sokC]

Meeleheide, 19 okt 2009, 01:21, kirjutas:

miks mitte sundida ka neid ülejäänuid  keksharidust omandama.

Ja siis hiljem sunnime neid tööle ka minema?

[Decoded]

vastu, ple igast jobusid gümnaasiumisse vaja.

[Rait]

Mismõttes sunnime neid tööle minema ? jutt käib kohustuslikust keskhardiusest ja see võiks olla kohustuslik sest tegelikult ei muutuks suurt midagi. gümnaasiumisse tuleks mõni üksik "jobu" , enamus lähevad kutsekatesse.

[Kratos]

keskharidus annab ju võimaluse tööle saada .

tean oma tutvustest, et paljud on töölt lennanud, kuna puudub keskharidus.

ega kutskoolide vastu midagi eriti pole aga ega sealt praktika pealt eriti
targaks küll nüüd saa.

suht paljude inimestega kogemusi, et oskan öelda, et kesharidus on vajalik.

[Meelis]

Kratos, 19 okt 2009, 14:08, kirjutas:

keskharidus annab ju võimaluse tööle saada .

tean oma tutvustest, et paljud on töölt lennanud, kuna puudub keskharidus.

ega kutskoolide vastu midagi eriti pole aga ega sealt praktika pealt eriti
targaks küll nüüd saa.

suht paljude inimestega kogemusi, et oskan öelda, et kesharidus on vajalik.

Pigem väidan, et praktikas saab asja kordi paremini selgeks.

[Jack Herer]

XchopperX, 19 okt 2009, 01:18, kirjutas:

Kohe kindlasti mitte ei ole gümnaasiumis ainult "põhiained"

Vähegi head gümnaasiumid on kõik mingisuguse kallakuga, mis tähendab et teatud ala aineid õpitakse tugevalt süvendatud õppes ja enamasti eksisteerivad ka puhtalt eriala ained (enda näitel - inglise geograafia, usa geograafia, inglise ajalugu, usa ajalugu, inglise kirjandus, usa kirjandus, tallinna ajalugu inglise keeles, inglise ärikeel jne.)

Oke, sassi läks.
Gümnis on teooria, kutsekas praktika

[Equalizer]

Mõnes kutsekoolis on erialad keskhariduse baasil, see tähendab seda, et ma pean olema ennem Gümnaasiumi ära lõpetanud?

Kui nii on siis miks kohe peale põhikooli kutsekooli ei minda? lihtsalt 3 aastat läheb raisku kui eraldi gümnaasiumisse lähen ja siis alles kutsekasse?

Muutis Equalizer, 19 oktoober 2009 - 16:06.

[sokC]

Meeleheide, 19 okt 2009, 13:44, kirjutas:

Mismõttes sunnime neid tööle minema ?  jutt käib kohustuslikust keskhardiusest ja see võiks olla kohustuslik sest tegelikult ei muutuks suurt midagi.  gümnaasiumisse tuleks mõni üksik "jobu" , enamus lähevad kutsekatesse.

Ja mis point on muuta asju, kui neid muutes ei muutu reaalselt suurt midagi? Mis point on luua inimestele juurde mõttetuid kohustusi?

Muutis sokC, 19 oktoober 2009 - 17:25.

[Andrus]

Decoded, 19 okt 2009, 10:31, kirjutas:

vastu, ple igast jobusid gümnaasiumisse vaja.

SElleks on kutsekoolid. Aga usu mind, gümnaasiumites käib ka igasuguseid idioote.

[Kratos]

Equalizer, 19 okt 2009, 16:59, kirjutas:

Mõnes kutsekoolis on erialad keskhariduse baasil, see tähendab seda, et ma pean olema ennem Gümnaasiumi ära lõpetanud?

Kui nii on siis miks kohe peale põhikooli kutsekooli ei minda? lihtsalt 3 aastat läheb raisku kui eraldi gümnaasiumisse lähen ja siis alles kutsekasse?

igaüks läheb oma teed. mõni tahab keskhairuds ja ülikooli minna ju.

teised 9klassi ja siis kutsekasse ja tööle . oleneb inimesest.

Meelis : ma tean küll paaari tüüpi, kes kutsekas ei oska veel mõõdulinti kasutada .
korralikult.

[Huligaan]

Kratos, 20 okt 2009, 13:48, kirjutas:

igaüks läheb oma teed.  mõni tahab keskhairuds ja ülikooli minna ju.

teised 9klassi ja siis kutsekasse ja tööle . oleneb inimesest.

Meelis : ma tean küll paaari tüüpi, kes kutsekas ei oska veel mõõdulinti kasutada .
korralikult.

Peale kutsekooli saab ka edukalt ülikooli minna, tee ainult vajalikud riigieksamid ära.

[MadisT]

Kindlasti vastu. Põhjused:

1. 9 klassi lõpetab üldjuhul 17a tundeng. Ei ole loogiline et 18a (täisealist) sunnitakse edasi käima koolis. Täisealisel peaks olema juba ise piisavalt aru peas et ta teab ise mis ta oma eluga peale hakkab. Käib ta siis koolis,tööl või elab riigi/ema rahadest.

2. Maailmas ei saa olla kõik edukad, nii ka eestis. On piisavalt palju neid inimesi kes soovivadki pärast 9 klassi minna tööle, kas siis ehitama, koristama või midagi muud sellist.. Sundida neid inimesi koolis edasi käima oleks äärmiselt ebaeetiline.

3. Kui selline asi isegi jõustuks, siis mis mõte oleks üldse gümnaasiumil kui sellisel? 9 Klass on määratud põhi koolis, kus sa omandad põhilised teadmised omale. Milleks õpetada kraavikaevajale edasi ajalugu või keemiat, kui maksimum mis ta soovib on võibolla matemaatika ja kehaline kasvatus. Lihtsalt ei ole mõtet.

4. Sellises vanuses inimestel võib tekkida juba reaalne pere. Mees/naine ja lapsed ja kooli jaoks pole lihtsalt aega.

Mida võiks teha?

1. Kutsekoolidesse ja osadesse eraldatud gümniaasumitesse võik tulla n-ö keskmise hinde vabad sisseastumised. See tähenab et need kes on oma 9 klassis nö tulevikku ära rikkunud, olles looder, neile anda nö uus võimalus ennast harida. Ja samas neid põhjuseid võib ju olla miljoneid miks ei saanud tundeng edasi õppida pärast 9 klassi. Hetkel on vist mõned kutsekad ja 2-3 õhtukooli kes vaatavad siis õpilaste lõputunnistust "läbi sõrmede"(võin ka eksida)'

2. Põhikoolis võiks õpetajad võibolla natuke rohkem üritada õpilasi suunata edasi õppima.(mis võib muidugi kujuneda raskeks, kuna on väga palju neid kes ei taha ja ei viitsi) Teha nö infotunde mida tegelikult tähendab olla eestis põhikooli haridusega jne. Usun et selline asi suunaks natukenegi.

3. Teha kutsekoole inimväärseteks(ühikad, klassid jne). Tõsta nende mainet, sest kutsekoolis inimene ikkagi omandab selle teadmise mis talle meeldib/sobib. Kui inimesele meeldib see töövaldkond siis talle ka meeldib sellega edaspidi tegeleda. Mis tegelikult on ju tööandjale palju tähtsam omandus.

Minul kui tulevasel firmajuhil(see on juba lähitulevik, paberid on juba korda aetud) on oletame 2 kandidaati. 1 tuleb gümnaasiumist/ülikoolist kiituskirjaga, 2 aga kutsekoolist kvalikfitseeritud paberitega, kes vb ei olnud ajaloos nii kõva õpilane aga just minu valdkonda jagab ja soovib sellel alal tööd teha. siis mina näiteks ei mõtleks ka kumba valida. Minul on tähtis et mu alluv teeb oma tööd profesionaalselt ja motiveeritult.


Aga kokkuvõttes maailmas ei saagi olla ainult edukad. Kui see nii oleks, siis see tähendaks et edukaid ei olegi. Riigil ei ole mõtet teha kraavikaevajast keemikut ja autolukksepast firmajuhti. See on lihtsalt võimatu. Aga see on minu arvamus.

Muutis zuuzk, 20 oktoober 2009 - 15:34.

[Kratos]

ega praegu masu ajal kerge pole tööd leida madala haridusega.
tutvused päästavad ainult selles vallas.

ja need, kes ei viitsi õppida, neid ei saagi kuidagi sundida õppima.
eks tulevik helge ei tule, siiis hakkatakse jagajärgedele mõtlema alles .

su 3nda põhjuse kohta ütleks nii, et keegi ei keela sul peale põhikooli tööle minna ju . kraavi kaevama või mida iganes.

aga selleks , et madala haridusega kuskile saada, peab sul see võimalus olemas olema. Ega väga lambist ei saagi öelda, et 9 klassi läbi, siis tööle .

tööd ei saa , siis ega siis inimesest kasu pole.


kui sa tahad, et su alluv teeks tööd suurepärastelt, peaks tal ka haridust olema.

Muutis Kratos, 20 oktoober 2009 - 18:57.

[Erno]

Ei tea, kunagi kui proovisin gümnaasiumi sisse saada, jäin katsetel teiseks aga valisin kutsekooli. Mina isiklikult ei teeks mitte ühtegi kooli maha. Inimestel peabki suur valik olema .

[XchopperX]

Kratos, 20 okt 2009, 19:55, kirjutas:

su 3nda põhjuse kohta ütleks nii, et keegi ei keela sul peale põhikooli tööle minna ju . kraavi kaevama või mida iganes.

Kui keskharidus oleks kohustuslik, siis peale põhikooli tööle minek(eeldusel et keskharidus oleks sama nagu praegu) oleks paras enesetapp.. ei saaks sa ei õppimisega hakkama ega ka tööga hakkama ja kokkuvõttes feilid mõlemas (erandeid loomulikult on, endalgi tuttavaid kes keska ajal tööl käisid, aga näiteks kraavikaevaja amet ja ka suurem osa kutsekooli valdkondadest ei võimalda just väga vaba graafiku alusel tööd).

Muutis XchopperX, 21 oktoober 2009 - 19:36.

[Explosion Hurts]

Kui keskharidus oleks kohustuskik, siis selle väärkus langeks, kuna see on kõigile kättesaadav.

[Meelis]

Kratos, 20 okt 2009, 13:48, kirjutas:

igaüks läheb oma teed.  mõni tahab keskhairuds ja ülikooli minna ju.

teised 9klassi ja siis kutsekasse ja tööle . oleneb inimesest.

Meelis : ma tean küll paaari tüüpi, kes kutsekas ei oska veel mõõdulinti kasutada .
korralikult.

Vot see on juba selle kindla inimese enda mingisugune probleem, et ta selline daun on.