Sellel teemal on 68 vastust

[klaabu]

Andke tuld!

[Rix]

No ma ei tea... kui omale 9 klassi haridusega hea töö leiad siis on vedanud aga naljalt ikka mingit elatavat tööotsa vist ei õnnestu saada.
Iga inimese enda otsus peaks ikka olema imo.

[sokC]

Ma olen kohustusliku keskhariduse vastu ja seda ühel väga lihtsalt põhjusel. Kui keskharidus kohustliskuks muuta, peaksid gümnaasiumid võtma omale õppima absoluutselt kõik soovijad. Ka need, kes tahavad need kolm aastat oma nõrkade kolmede peale ära õppida ja kiiresti ehitusele tööle minna. See tähendaks, et eksamid tuleks lihtsamaks teha, et ka need mõitsuse poolest mitte kõige kirkamad saaksid läbi. Gümnaasiumisse lähevad inimesed, kes on motiveeritud ning kellel on elus kindel eesmärk. Kui gümnaasiumisse lastaks kõiki, langeks keskhariduse tase märgatavalt. Ja on siis seda jama vaja lihtsalt selleks, et ka need nõrgemad pohhuistid saaksid oma kolmed kätte?

EDIT: Muide, mu jutt ei käi ainult gümnaasiumite, vaid ka kutsekoolide kohta.

Muutis sokC, 10 oktoober 2009 - 12:23.

[kristo 21]

sokC, 10 okt 2009, 14:19, kirjutas:

Ma olen kohustusliku keskhariduse vastu ja seda ühel väga lihtsalt põhjusel. Kui keskharidus kohustliskuks muuta, peaksid gümnaasiumid võtma omale õppima absoluutselt kõik soovijad. Ka need, kes tahavad need kolm aastat oma nõrkade kolmede peale ära õppida ja kiiresti ehitusele tööle minna. See tähendaks, et eksamid tuleks lihtsamaks teha, et ka need mõitsuse poolest mitte kõige kirkamad saaksid läbi. Gümnaasiumisse lähevad inimesed, kes on motiveeritud ning kellel on elus kindel eesmärk. Kui gümnaasiumisse lastaks kõiki, langeks keskhariduse tase märgatavalt. Ja on siis seda jama vaja lihtsalt selleks, et ka need nõrgemad pohhuistid saaksid oma kolmed kätte?

Ütlesid kõik ära ;), nõustun 100% ;)

[Jups]

sokC, 10 okt 2009, 13:19, kirjutas:

Ma olen kohustusliku keskhariduse vastu ja seda ühel väga lihtsalt põhjusel. Kui keskharidus kohustliskuks muuta, peaksid gümnaasiumid võtma omale õppima absoluutselt kõik soovijad. Ka need, kes tahavad need kolm aastat oma nõrkade kolmede peale ära õppida ja kiiresti ehitusele tööle minna. See tähendaks, et eksamid tuleks lihtsamaks teha, et ka need mõitsuse poolest mitte kõige kirkamad saaksid läbi. Gümnaasiumisse lähevad inimesed, kes on motiveeritud ning kellel on elus kindel eesmärk. Kui gümnaasiumisse lastaks kõiki, langeks keskhariduse tase märgatavalt. Ja on siis seda jama vaja lihtsalt selleks, et ka need nõrgemad pohhuistid saaksid oma kolmed kätte?

Tüpselt sama arvan ka mina.

[megamees]

sokC, 10 okt 2009, 13:19, kirjutas:

Ma olen kohustusliku keskhariduse vastu ja seda ühel väga lihtsalt põhjusel. Kui keskharidus kohustliskuks muuta, peaksid gümnaasiumid võtma omale õppima absoluutselt kõik soovijad. Ka need, kes tahavad need kolm aastat oma nõrkade kolmede peale ära õppida ja kiiresti ehitusele tööle minna. See tähendaks, et eksamid tuleks lihtsamaks teha, et ka need mõitsuse poolest mitte kõige kirkamad saaksid läbi. Gümnaasiumisse lähevad inimesed, kes on motiveeritud ning kellel on elus kindel eesmärk. Kui gümnaasiumisse lastaks kõiki, langeks keskhariduse tase märgatavalt. Ja on siis seda jama vaja lihtsalt selleks, et ka need nõrgemad pohhuistid saaksid oma kolmed kätte?

EDIT: Muide, mu jutt ei käi ainult gümnaasiumite, vaid ka kutsekoolide kohta.

Nõustun peaaegu...
Gümnaasiumis ei pea minu arvates olema veel kindlat sihti ja eesmärki. Motiveeritud pead küll olema muidugi

[sokC]

megamees, 10 okt 2009, 20:03, kirjutas:

Nõustun peaaegu...
Gümnaasiumis ei pea minu arvates olema veel kindlat sihti ja eesmärki. Motiveeritud pead küll olema muidugi

See "kindel eesmärk" oli minu poolt tõesti kergelt liialdatud. Ometigi peaks inimene juba teadma, mis valdkonnas ta edasi tegeleda tahab, et teada, milliseid riigieksameid ta peab tegema, et pääseda õppima seda, mis teda tõesti huvitab. Juba 10. klassis peaks nendele ainetele suuremat tähelepanu pöörama. Seepärast ongi hea, kui inimene juba kohe gümnaasiumisse tulles teab, mida ta edasi õppima läheb (kui üldse).

Point on selles, et see muudab elu palju lihtsamaks ning 12. klassis ei oleks sellist olukorda, kus inimene, kes ei suhtunud matemaatikasse tõsiselt, otsustab järsku minna IT-d õppima ning avastab, et ta peab selleks matemaatika riigieksami sooritama.

Muutis sokC, 10 oktoober 2009 - 21:13.

[Jack Herer]

Olen poolt.Ega kõiki ei saa vastu võtta.Imo nii oleks hea variant, et kel koolikohustus on läbi, saab valida: *Kutsekas *Gümnaasium.17 on piisav vanus oma tuleviku üle otsustada e.kui sa oled 9nda kl'ssii lõpus 17 või üle selle, saad sa otsustada, mis valiku sa teed.Isegi, kui sa oled alla 17-ne 9nda kl. lõpus ja sul on mitte nii hea tunnistus, saaks minna kuskile mujale Gümni vms, kõikides gümn-des pole üks tase.Tartus on ntx
"Tartu Herbert Maasingu Kool".See kool võtab vastu inimesi, kes pole eriti (kiirelt öeldes) targad.Samuti on üle eesti ka veel teisi selliseid koole.
Muidugi on mingid normid ka olemas.Puhta 2-lisi õpilasi ikka vastu ei võeta(70% 2'lisi on klassi kordama jäänud ning on piisavalt vanad e. 17 aastat vana)
Alla 17a. vanad õpilased, kes tahavad minna kutsekasse, peavad tegema põhjaliku kutsesobivus testi.Kui läbivad, saavad ka alles siis otsustada, mida nad teevad.Pealegi, tehes seda testi, saavad nad rohkem tutvuda oma valitud erialaga.
Ütleme, et Gümn sisseastumise norm on 4,0, siis saavad kõik omakooli õpilased, kel sellest üle, teha valiku, kas jäävad Gümni.
See pole kll kohustuslik, aga nii oleks kõige parem.
Minu arust on see kõige suurem probleem vastuvõtu eeskirjades, et kõiki koole võetakse võrdsetena(taseme poolt)Mul oli selline juhus, et ma jäin Gümn'st välja sp, et maakoolist tuli mingi tropp oma 5,0'ga ja virutas mu koha endale.
Kustekas võiksid ka mingid normid olla, mul oli kursuse peal vend, kel oli ~ 2.7(keskmine), ebanormaalne .
Seega, kutsekasse oleks tugevamad normid, kui keskasse.
See toob riigile ka kasu, sest on paljusi, kes ei pääse ülikoolis tasuta õppesse ning peavad maksma õppemaksu.
Nii tõuseks eestis haritustase ja tööviljakus.
Kui sa oled lõpetanud kooli, kus pole õppetase eriti hea(Maasingu kool ntx) saad sa
minna ka kutsekasse õppima, juhul kui sa Ülikooli ei saa.
Seljuhul tuleks kutsekatesse 3a ainult erialaõpe, inimesed õpiksid rohkem ning tööturule tekiks rohkem proffesionaalseid oskustöölisi.
Ühesõnaga tuleks terve süsteem ümber teha ning see tekitaks palju stressi ja vaeva.

~Jack

[sokC]

Pean tunnistama, et su tekstist oli väga raske aru saada.

zwinky797, 11 okt 2009, 02:45, kirjutas:

Isegi, kui sa oled alla 17-ne 9nda kl. lõpus ja sul on mitte nii hea tunnistus, saaks minna kuskile mujale Gümni vms, kõikides gümn-des pole üks tase.Tartus on ntx
"Tartu Herbert Maasingu Kool".See kool võtab vastu inimesi, kes pole eriti (kiirelt öeldes) targad.Samuti on üle eesti ka veel teisi selliseid koole.

No ja mis kasu see toob, kui teha neid madalama tasemega gümnaasiumeid? Parandab see keskhariduse taset?

zwinky797, 11 okt 2009, 02:45, kirjutas:

Alla 17a. vanad õpilased, kes tahavad minna kutsekasse, peavad tegema põhjaliku kutsesobivus testi.Kui  läbivad, saavad ka alles siis otsustada, mida nad teevad.Pealegi, tehes seda testi, saavad nad rohkem tutvuda oma valitud erialaga.

Ja kui nad ei läbi seda sobivustesti?

zwinky797, 11 okt 2009, 02:45, kirjutas:

See toob riigile ka kasu, sest on paljusi, kes ei pääse ülikoolis tasuta õppesse ning peavad maksma õppemaksu.

Ma ei ole küll asjaga eriti kursis, aga minu arvates ei lähe inimesed peale kutsekooli ülikooli edasi. Või vähemalt suurem enamus ei lähe. Ja need, kes saavad gümnaasiumis vaevu hakkama ei roni vist ka sinna eriti. Seega kuidas see siis riigile kasulik on?

Muutis sokC, 11 oktoober 2009 - 02:02.

[Jack Herer]

sokC, 11 okt 2009, 03:02, kirjutas:

Pean tunnistama, et su tekstist oli väga raske aru saada.

1.No ja mis kasu see toob, kui teha neid madalama tasemega gümnaasiumeid? Parandab see keskhariduse taset?


2.Ja kui nad ei läbi seda sobivustesti?

3.Ma ei ole küll asjaga eriti kursis, aga minu arvates ei lähe inimesed peale kutsekooli ülikooli edasi. Või vähemalt suurem enamus ei lähe.  Ja need, kes saavad gümnaasiumis vaevu hakkama ei roni vist ka sinna eriti. Seega kuidas see siis riigile kasulik on?

1.Inimestele on antud võimalus saada keskharidus, ilma, et neile oleks takistuseks nende keskmine hinne.9kl on teatavasti vanuses 15-17a.Seeaeg on inimese elus pubeka periood ning inimene ei mõtle peaga, vaid genitaalidega.Mingil perioodil inimene käib hinnete põhjal allamäge mingitel põhjustel.Tema keskmine ei ole hea , kuid vastkaaluks keskmisele hindele, ei tule inimesel motivatsioonist ja innukusest puudus.Tehes otsuse minna nõrgema tasemga gümni, teeb ta tähtsa otsuse oma tuleviku põhja.See annab juba omakorda rohkem innukust ja motivatsioonil.Ta õpib paremini ja lõpetad rahuldavalt.See on juba piisav
argument, minna edasi õppima kutsekasse proffesionaalseks oskustööliseks.
See pole kll suur tegur keskkooli tasemes.Selliste koolide hulk pole eriti suur ning, kes on sellise kooli lõpetanud, ei teinud seda mitterahuldaval kombel.

2.Miski pole võimatu, kui inimesel on piisavalt motivatsioon, läbib ta testi, kui mitte, ei läbi.Gümniga sama lugu.Samuti on ka järelkatse võimalus.Alati ei lähe esimese korraga kohad täis.Inimene saab uuesti proovida.

3.Ei lähegi.Kui eestis kehtiks selline süsteem, mida mina pooldan, oleks see kasulik.
Et kutsekasse saada, pead läbima põhaliku kutsesobivus testi, mille alusel sa pääsed kutsekasse.3a on ainult erialane õpe, mille tulemusena on rohkem proffesionaalseid oskustöölisi.Nad lõpetavad oma eriala, neil olemas erialane haridus(paberid jms) teevad head ja tasuvat tööd.Muidugi on ka inimesi, kes lähevad peale kutsekat kõrgkooli - samamoodi, on tasuta õpilased ja tasuta.Nende valik, mida nad teevad peale kutsekat/keskat.Need, kes hakkama ei saa korralikult saavad minna kutsekatesse õppima eriala.
See eeldab seda, et pole mingit kindlat perioodi , mil inimene peab õppima.Tähtis on see, et ta saaks põhihariduse.Edasine oleneb inimese enda motivatsioonist ja innukusest.

Kasu:
- Ülikool:
*Tasuline õpilane käib tööl, et maksta õppemaksu(tasuta õpilaste hulk on väike).
*Tõuseb mingilmääral ettevõtlus[ on palju oskustöölisi ja inimesi, kes on pädevad loomaks oma firma(vastav kõrgkooli haridus jne).Saab luua mitmeid ettevõtteid jne.]
*Tööviljakuse suurenemine ja töötuse vähemine.
*Haritustaseme tõus.

Ühesõnaga, minu idee järgi oleks järgmiselt:
-Keskhariduse saamine ei tohiks olla piiritletud e. kõigil oleks võimalus saada keskharidus, olenemata tema keskmisest hindest.
-Inimesel on võimalik valida ka kutsekool, läbides põhjaliku kutsesobivus testi.
-Keskkool annab inimestele rohkem võimalusi - avardab nende maailmavaadet.
-Tuleks paika panna koolide tasemed, mis on sisseastumis katsete juures oluline argument.
-Kõrgharidusega inimeste hulk suureneks piisavalt, riik saaks rohkem tunnustust maailmas.
-Kohustuslik põhiharidus, osaliselt valikuline keskharidus( oleneb vanusest ja enda valikutest)
17 +
1)Halvad hinded - kustekas kindlalt
2)head hinded - oma valik
Alla 17
1)Head hinded- Põhjalik kutsesobivus test kutsekas või gümn.
2)Halvad hinded Nõrgema tasemega gümn või järelejäänud kohale teatud erialal.
Enda otsustada, peaasi, et keskhariduse saamine pole raskendatud läbi keskmise hinde.Rohkem gümnaasiume ja vähem kutsekaid

Muutis zwinky797, 11 oktoober 2009 - 03:12.

[sokC]

zwinky797, 11 okt 2009, 03:39, kirjutas:

1.Inimestele on antud võimalus saada keskharidus, ilma, et neile oleks takistuseks nende keskmine hinne.

Juba peale põhikooli saab minna kutsekooli. Mul ei ole kutsekooliga kokkupuuteid olnud, aga nii palju kui ma sõprade käest kuulnud olen, siis keskmine hinne ei ole kutsekooli astumiseks mingi suurem probleem. Ja ka kutsekoolis saad sa keskhariduse. Jah, on võimalik ka see, et inimene lõpetab gümnaasiumi ja läheb edasi kutsekooli. Aga milleks seda jama vaja on? Ideaalis oleks parim see, kui gümnaasiumisse lähevad õpilased, kes tahavad minna edasi ülikooli. Nagu ma juba ütlesin - kutsekasse võib minna ka põhiharidusega. See jagaks inimesed kindlatesse grupidesse - need, kes tahavad saada kõrghariduse (lähevad gümnaasiumisse) ja need, kes tahavad kutseharidust (lähevad kutsekooli).

Ja see jutt nende madalama taseme gümnaasiumite kohta: kui neil on juba selline "madala taseme" reputatsioon küljes, siis targem oleks vist minna kutsekooli.

zwinky797, 11 okt 2009, 03:39, kirjutas:

Tema keskmine ei ole hea , kuid vastkaaluks keskmisele hindele, ei tule inimesel motivatsioonist ja innukusest puudus.

Keskmine hinne just kajastabki inimese motivatsiooni ja innukust.

zwinky797, 11 okt 2009, 03:39, kirjutas:

Tähtis on see, et ta saaks põhihariduse.Edasine oleneb inimese enda motivatsioonist ja innukusest.

Praegu ongi nii. Ütleme, et inimene saab oma põhihariduse kätte, aga tal puudub motivatsioon ja innukus. Mis edasi? Kui muuta keskharidus kohustuslikuks, siis peab nagu põhikooliski kõiki vastu võtma. See ei teeks keskharidusele head.

Minu arvates on praegune süsteem täiesti OK. Muidugi oleks hea paar asja muuta, aga üldjoontes on siiski OK. Kes tahab ülikoolis edasi õpida, läheb gümnaasiumisse. Kes viitsimist või midagi muud napib, läheb kutsekooli. Lisaks süsteem on paidlik. St. et peale kutsekooli saad veel ülikooli ka minna.

zwinky797, 11 okt 2009, 03:39, kirjutas:

Enda otsustada, peaasi, et keskhariduse saamine pole raskendatud läbi keskmise hinde.Rohkem gümnaasiume ja vähem kutsekaid

Sa ikka tead, et kutsekas saad sa ka keskhariduse?

zwinky797, 11 okt 2009, 03:39, kirjutas:

-Kõrgharidusega inimeste hulk suureneks piisavalt, riik saaks rohkem tunnustust maailmas.

Äärmiselt tobe argument. Ei loe kvantiteet, vaid loeb kvaliteet.

Muutis sokC, 11 oktoober 2009 - 03:34.

[Jack Herer]

Kutsekas on ka keskkooli hariduse põhjal.
Mina isiklikult olen selle keskmise hinde ja motivatsiooni raja läbi teinud.Mul oli täpselt niimoodi.Mul oli keskmine hinne piisav ja õpetajad olid ka positiivsed minuvastu.Ma olin innukas ja motiveeritud oma tuleviku suhtes.Tegin sisseastumis katse ära, ei saandki sisse Üks töö rikub tuleviku ära.Paraku olin mina sellised olukorras,et ma tahtsin minna kll gümni, kuid pidin minema kutsekasse.Sain sellise eriala, mida mulle ei meeldinud õppida ning tulin ära koolist.2 kuud pidasin vastu vist.Aastake läks tühja.
See oli juhtus tänu katsetele ja koolide ebavõrdsetele võrdlemisele.
Seega, tuleks kergendada keskhariduse saamist ja raskendada kutsehariduse saamist.
Ei kutsekast ei saa gümnaasiumiga võrdset keskharidust.Kutsekas õpid sa aind 11,5kl teema ära ning kutseka lõpus on aind eriala eksamid, mille tulemusena on sul ülikooli teed rohkem suletud.Saad minna õppima aind oma erialale vastavat elukutset.
Ja see, kui sa tahad peale kutsekat minna õppima ntx juurat, pead sa võtma lisaaasta, et õppida riiklikeks eksamiteks.See on raske.Parem lasta natuke kergemaks rihma ning avardada keskhariduse saamise võimalusi ka nendele, kel tekib probleem oma keskmise hindega.
On mitut sorti õpilasi.Ühed on need, kel tuleb kõik loomikust intelligentsusest.
Teised on need, kes peavad õppima.
Õppimine kajastub ikkagi innukusest ja motivatsioonist.Suur osa on selliseid, kes licalt "kõndisid" gümni nimekirja.On ka selliseid, kes õpivad ja teavad, mida nad tulevikus õppima lähevad, kuid ei saa gümni sisse.
Ma mõtlengi, et oleks omal valikul, kuid keskhariduse saamine oleks vajadusel kergendatud

sokC, 11 okt 2009, 04:05, kirjutas:

Äärmiselt tobe argument. Ei loe kvantiteet, vaid loeb kvaliteet.

Kõrghariduse suurenemisel, tõuseb ka kvaliteet.Võetakse arvesse ka hulka ikka.

Muutis zwinky797, 11 oktoober 2009 - 03:41.

[sokC]

zwinky797, 11 okt 2009, 04:37, kirjutas:

Kutsekas on ka keskkooli hariduse põhjal.
Mina isiklikult olen selle keskmise hinde ja motivatsiooni raja läbi teinud.Mul oli täpselt niimoodi.Mul oli keskmine hinne piisav ja õpetajad olid ka positiivsed minuvastu.Ma olin innukas ja motiveeritud oma tuleviku suhtes.Tegin sisseastumis katse ära, ei saandki sisse   Üks töö rikub tuleviku ära.Paraku olin mina sellised olukorras,et ma tahtsin minna kll gümni, kuid pidin minema kutsekasse.Sain sellise eriala, mida mulle ei meeldinud õppida ning tulin ära koolist.2 kuud pidasin vastu vist.Aastake läks tühja.
See oli juhtus tänu  katsetele ja koolide ebavõrdsetele võrdlemisele.

Tegid sa sisseastumiskatsed ainult ühte kooli? Kui tegid ainult ühte, siis see on lauslollus sinu poolt ja võibolla ka juhuste kokkusatumus, et sa ei saanud sisse. Kui tegid katseid mitmesse kooli ja ei saanud sisse... No siis on see sinu 9 aasta kehva õpimise tulemus. See, et sa ei saa gümnaasiumisse sisse, ei tähenda, et süsteem oleks liiga karm. Süsteem on õiglane. Ma tõesti vabandan, aga päris igaüht ei saa ka nüüd gümnaasiumisse vastu võtta. Gümnaasium ei ole enam põhikool, kus sind elueest hoitakse, kuna põhiharidus on kohustuslik. Gümnaasiumist antakse kohe kinda kui õpitulemused ei vasta ootustele. Ma arvan, et seda latti ei maksa nüüd madalamaks lasta kuna see viiks üldise keskhariduse taseme tublisti alla.

zwinky797, 11 okt 2009, 04:37, kirjutas:

Kõrghariduse suurenemisel, tõuseb ka kvaliteet.Võetakse arvesse ka hulka ikka.

Sorri, ma ei saanud aru, mida sa sellega öelda tahtsid. Mida sa pead silmas kõrghariduse suurenemise all? Mis mõttes võetakse arvesse ka hulka? Kuna mul endal seisis paar kuud tagasi ülikooli astumine, siis ma uurisin ikka väga täpselt seda süsteemi. Kuidas sinu arvates moodustatakse maailma ülikoolide TOP? Seal ei loe hulk. Sellest hulgast, kes lähevad mingit eriala õppima, jäävad lõpuks alles heal juhul 50% õpilastest. Kõrghariduse kvaliteet = kui hästi kvalifitseeritud spetsialiste ülikoolid koolitada suudavad. See kui palju neid on ei oma mitte kui mingit tähtsust. Ütleme nüüd näiteks, et ühe aastakäigu pealt lõpetasid ülikooli IT alal 50 õpilast (see on näide). Nende viiekümne hulgas oli alguses veel 50 õpilast. Kokku siis alustas õpinguid 100 õpilast. Need 50 langesid välja kuna ei suutnud sellele koormusele vastu pidada. Nüüd küsiks sinult: kas oleks mõistlikl langetada üldist taset, et ka nendest 50-st väljalangenust lõpetaksid veel vähemalt 25 inimest? See toimuks ju kõik kõrghariduse kvaliteedi arvel.

See "keskmine hinne takistuseks" jutt ajab mind vihale. Kurat küll, kui nimene tahab saada keskhariduse või minna gümnaasiumisse, siis õppigu normaalselt. Äkki teekst siis ühes soojas kõrghariduse ka kõigile kättesaadavaks?

Ja see, et riik saab kasu, kui suur hulk õpilasi maksab õpemaksu. Laseme siis kõik soovijad ülikooli? Mõtle kui palju raha riik saaks.

Muutis sokC, 11 oktoober 2009 - 04:26.

[Sann.]

Läksin gümnaasiumi sellepärast, et kutsekoolis pold sobivat eriala, ning kindlalt ei tea ka mis tulevikus minu eriala võiks olla.
Gümnaasiumi veel sellepärast, et võttes cv.ee lahti siis üsna paljudes töökohtades nõutakse keskooli haridust.
Kindlasti saaks keskkooli hariduse ka kutsekast aga see pole vist päris see.
ja ma loodan, et suudan üldse lõpetada gümnaasiumi.

Igatahes puhtalt enda valik peaks see olema.

Muutis Sann., 11 oktoober 2009 - 09:21.

[KEEX HAS ENTER THE BUILDING]

Paljude kutsekoolide jaoks on vaja kesk haridust.

[XchopperX]

Üldiselt töötab minu arust praegune süsteem üldjoontes üsna hästi, keskhariduse kohustuslikuks tegemine ei annaks mitte midagi ja oleks vaid õpetajatele/koolidele koormaks.
Praegust keskkooli süsteemi tuleks lihtsalt reformida kergelt. Teha süsteemi just vastupidi rohkem vabamaks. Rohkem valik- ja vabaaineid ja kindlama suunitlusega gümnaasium, mitte nii üldine häma nagu see enamikes koolides praegu on.
Ma leian et põhikoolis peab inimene saama üldise hariduse, kõigist valdkondadest algteadmised ja põhikooli lõpuks olema võimeline otsustama, millises valdkonnas ta jätkata tahab - humanitaar/reaal/loodusteadus või hoopis kutsehariduse kasuks otsustama ja selle järgi valima kooli kus saab süvendatult ja suure valikuvõimalusega just oma valdkonna aineid õppida ja hiljem siis ülikooli edasi minna juba veelgi kitsama suunitlusega.

[ksenoon]

Kutsekas üldse sakib ju mingi valid majutuse, siis puhastad krdi kooli vetse no, ma enne passin matas

[Equalizer]

KEEX HAS ENTER THE BUILDING, 11 okt 2009, 11:18, kirjutas:

Paljude kutsekoolide jaoks on vaja kesk haridust.

Sa nagu mõtled, et enne pean Gümnaasiumis ära käima ja siis kutsekasse?

Ja kas see on täpselt sama kui ma lõpetan Gümnaasiumi või kutsekooli? Et mõlemal juhul saan võrdse kesk hariduse?

Muutis Equalizer, 17 oktoober 2009 - 22:15.

[Jack Herer]

Equalizer, 17 okt 2009, 23:15, kirjutas:

Sa nagu mõtled, et enne pean Gümnaasiumis ära käima ja siis kutsekasse?

Ja kas see on täpselt sama kui ma lõpetan Gümnaasiumi või kutsekooli? Et mõlemal juhul saan võrdse kesk hariduse?

Räägi, mis valemiga sa saad kutsekas võrdse keskhariduse gümnaasiumiga?
Kutsekas sa õpid eriala ja põhiained 3a(oleneb erialast) jooksul, aga gümnaasiumis on ainult põhiained

[sokC]

Equalizer, 17 okt 2009, 23:15, kirjutas:

Ja kas see on täpselt sama kui ma lõpetan Gümnaasiumi või kutsekooli? Et mõlemal juhul saan võrdse kesk hariduse?

Ei ole võrdne. Mõtle juba selle järgi, et kui sa tahad peale kutsekat ülikooli minna, siis pead sa ikka tublisti iseseisvalt õppima, et eksamid sooritatud saaksid.