Sellel teemal on 229 vastust

[Sander]

Kristlus pole kunagi meie usk olnud.Islamit ja enamikku teisi uske pole ka siia vaja.

Jaapanis on hea näide, nende riigiusk on "Shinto".See põhineb mütoloogial ja ideeliselt on see loodusjõudude, mägede, jõgede, loomade austamine ja kummardamine. Shinto jumalikustab kogu looduse.

Põhimõtteliselt oli ka muistsetel eestlastel sama vaade.Lihtsalt minu arvates on see parim variant mida uskuda, Jaapani puhul veel muidugi see, et tegemist on ühe arenenuma riigiga maailmas.Pole vaja kummardada taadi poole 3 korda päevas või muid jaburusi.
NB!Põrgu eksisteerib ainult juutidel, kristlastel ja islamistidel.Muudel usundidtel selline asi puudub.Nii et astuge usku ja lotoegi endale põrgu, kus vanapgan teid vardaga tuleriidale iga päev ajab.

Kas te teate, kust tuleb sõna "patrama"?Peale seda kui kristlus siia väe ja võimuga toodi, siis tuli ju hakata kirikus käima.Piibel oli ju alguses ladinakeelne ja kui papp hakkas meie isa palvet lugema, siis isa on ladina keeles "pater".Eestlane ei saanud ju muhvigi aru sellest jumalasõnast, mida talle ette loeti.Siis öeldigi, et käivad kirikus patramist kuulamas.Mis põhimõtteliselt tähendab siis soga/valet ajama.

[Rix]

Usk on lihtsalt nõrkadele ja kergesti mõjutavatale inimestele.
Mingisse trollbooki kirjutati savus peaga igast paska kokku ja siiamaani inimesed elavad selle järgi, ei tundu just normaalne.

//Mitte usk üldiselt vaid Jumala ja jumalate usk siis

Muutis Rix, 07 mai 2011 - 19:25.

[Rummu]

sitavikat, 7 mai 2011, 19:36, kirjutas:

ei arva, et usuleige ühiskond oleks eesmärk, mille poole püüelda. siinkohal ei tasuks tõde otsida äärmustest. leian, et kohati  oleks päris tore, kui eesti oleks usklikum, kui ta on praegu. leiduks rohkem inimesi, kes seaks inimlikumad väärtused esiplaanile ning ei muretseks nii palju, mis autoga naaber sõidab.
omast kogemusest tean mitmeid usklikke noori, kes on kõik väga toredad inimesed ning enamusele neist meeldiv väga pidutseda ja väljas käia. sõna 'usklik' on eesti noorte seas halva tähenduse omandanud kahjuks.
ah, mida mina ka tean...

Nagu et ateiste ei koti miski inimlik? ja usklikud on väga tored ja hoolivad?
kogu see usu värk ise ongi ainult üks suur printing money äri

[Jonx]

Tore, et teema jälle ärkas.

XchopperX, 7 mai 2011, 19:03, kirjutas:

ma ei hakka su eelnevat teksti kommenteerima, aga siin on natuke pikemalt ka kirjutatud, kui lihtsalt üks pilt:
http://www.gallup.com/poll/114211/Alabamia...ans-Common.aspx

Huvitav, et Jaapan on ka suhteliselt madalal kohal. Ma oleks pakkunud et nad on just top10 religioonsete riikide seas.

Rix, 7 mai 2011, 20:22, kirjutas:

Usk on lihtsalt nõrkadele ja kergesti mõjutavatale inimestele.
Mingisse trollbooki kirjutati savus peaga igast paska kokku ja siiamaani inimesed elavad selle järgi, ei tundu just normaalne.

//Mitte usk üldiselt vaid Jumala ja jumalate usk siis

Well said ja õige ka.
Leidsin veel mingi uuringu, mis tõestab et usklikutel loogilist mõtlemist pole.

Spoiler

[sitavikat]

suht hästi tõestas ära, minu poolest võib arutelu lõppenuks lugeda

///
shit... ma olen segaduses nüüd:

Muutis sitavikat, 07 mai 2011 - 21:35.

[muhemees]

[Joosep.]

Jonx, 7 mai 2011, 16:35, kirjutas:

Loodan et bumpi pahaks ei pane, aga religioon on päris huvitav teema minu jaoks. Ise olen suht Ateist aga Satanism pakub huvi. Ei meeldi need kristlased ja jehoovad kes oma usku kuulutavad, kummardagu omaette enda jeesust mitte ärgu tulgu teistele peale suruma seda.

Arvan, et tuleb loota ikkagi enda peale mitte kellegi nähtamatu. Uskumus jumalasse või kellegisse kõrgemasse on kõik brainfuck. Kui sulle sünnist saadi räägitakse et jeesus on jumal ja teeb kõike ja mis võimed tal kõik on siis sa jäädki seda uskuma. Kui sünnist alates lapsele rääkida et fantapudel on almighty god ja terve seda elu räägid talle, siis ta jääbki fantapudelit kummardama.

Mõelge nüüd kõik mis usu pärast tehtud on. Poleks ristiusku ja/või islamiusku, poleks ka olnud aegade verisemat Ristisõda, kus tapeti üksteist tühja vale(religiooni) pärast. Poleks olnud 11. septembri terrorirünnakuid. Poleks taga otsitud Bin Ladenit. Selle pärast hukkus ka ju süütuid USA sõdureid Lähis-Idas.

Miks kristlased räägivad et "god loves everyone" kui meil on siin nälgivad neegreid aafrikas, terrorism, õnnetused, katastroofid jne... Juudid ka ei meeldi, mingu tööle mtte ärgu varastagu. Mitte et kõik juudid sellised oleks.

Midagi humoorikat, kuid samas true.
George Carlin - Religion is bullshit

Ja religiooni tähtsus Euroopas, mida heledam seda ateislikum riik. Me oleme õnneks heal kohal
http://gyazo.com/334...cff7a62c6cb.png

Oled satanismiga tutvunud ka või niisama pakub huvi?
Kui keegi viitsib, võib lugeda Nietzsche "Antikristust", see on päris huvitav.
Ta kirjutab seal kristluse vääritimõistmisest ja -tõlgendamisest.

[Jonx]

Tsitaat

Oled satanismiga tutvunud ka või niisama pakub huvi?
Kui keegi viitsib, võib lugeda Nietzsche "Antikristust", see on päris huvitav.
Ta kirjutab seal kristluse vääritimõistmisest ja -tõlgendamisest.

Olen lugend küll veits selle kohta siit. Ehk oskad mõnda eesti keelset lehekülge anda satanismi kohta?

[muhemees]

Jonx, 9 mai 2011, 20:24, kirjutas:

Tsitaat

Oled satanismiga tutvunud ka või niisama pakub huvi?
Kui keegi viitsib, võib lugeda Nietzsche "Antikristust", see on päris huvitav.
Ta kirjutab seal kristluse vääritimõistmisest ja -tõlgendamisest.

Olen lugend küll veits selle kohta siit. Ehk oskad mõnda eesti keelset lehekülge anda satanismi kohta?

kiire google otsing ja leidsin sellise blogi - http://blog.saadanas...y_name=satanism
tundub loetav.
mingi aeg tagasi sirvisin materjale neo-satanismi kohta, mis on imo pisut veel 'vastuvõetavam'

[Joosep.]

Haha, ära lehekülgedega küll piirdu.
Mine osta omale "Saatanlik piibel" ja "Saatanlikud pühakirjad"
Milline neo-satanism siis oli ka?

[muhemees]

http://www.wordiq.co...on/Neo-Satanism

lühidalt öeldes - inimene on iseenda jumal, kes ennast pidevalt arendab ja täiustab.

//: satanismil ja neo-satanismil (eriti viimasel) on väga vähe pistmist Saatanaga või üldse mõne kõrgema olevusega. mitte mingil juhul pole need filosoofiad (mida nad eelkõige on) seotud kristliku saatana ja põrguga ning samuti ei korralda satanistid mingeid (ohverdamis)rituaale kusagil katakombides, nagu filmides kujutatakse. selliste asjadega tegelevad pigem paganad ( http://en.wikipedia.org/wiki/Paganism )

Muutis muhemees, 10 mai 2011 - 09:31.

[Joosep.]

Ee, Lavey satanism on täpselt samasugune nagu neo-satanism seljuhul. Ma tean mis satanism on jne. Ma lihtsalt mõtlesin, et mis kuradi asi on neosatanism.

[Arxs]

Kuradi ema raisk. Tahtis lasta ristida, oleks 2h pidanud cämpima seal ja missat kuulama. Jäi ära raisk. Pani ikka kirja mingile värgile, saab üle kõvasti.Ateist ei ole, aga agnostitsist või kuidas seda kirjutatakse, olen.

[Sander]

Anna talle filosoof Russeli lugeda.Toon siia ühe lõigu ära, kellel huvi lugege läbi.Üsna hea lugemine.

KRISTUSE ISIK
Nüüd tahan rääkida mõne sõna teemal, millele ratsionalistid, nagu mulle näib, liiga vähe tähelepanu pööravad, ja nimelt küsimusele sellest, kas Kristus oli kõige parem ja targem inimene. Harilikult peetakse enesestmõistetavaks, et me peame sellega nõus olema: jah, oli küll. Kuid mina arvan teisiti. Ma mõtlen, et on väga palju punkte, milles ma olen Kristusega nõus tunduvalt rohkem kui kristlust jutlustavad inimesed. Ma ei arva, et ma võiksin järgida Kristust jäägitult, kuid siiski tõsisemalt kui enamik kristlust jutlustavaid inimesi. Te mäletate, mida ta ütles: „Ärge pange vastu inimesele, kes teile kurja teeb, vaid kui keegi lööb sulle vastu paremat põske, keera talle ka teine ette!” (Mt 5:39). Kristuse sõnad ei väljenda mingit uut käsku ega uut põhimõtet. Laozi ja Buddha käsutasid seda põhimõtet juba viis-kuussada aastat enne Kristust, aga kas kristlased rakendavad seda põhimõtet tegelikkuses? Ma ei kahtle sugugi näiteks selles, et praegune peaminister on kõige siiram kristlane, siiski ei soovitaks ma teil kellelgi minna teda ühele põsele lööma. Olen kindel, te veenduksite selles, et tema arvates andis Kristus neile sõnadele ülekantud tähenduse.
On veel teinegi – minu meelest lausa suurepärane punkt. Te mäletate, et Kristus ütles: „Ärge mõistke kõhu t, et teie üle ei mõistetaks kohut” (Mt 7:1). Aga kas see põhimõte on kristli-[1445]ke maade kohtutes populaarne olnud? Vaevalt teil seda tõestada õnnestub. Olen tundnud ajajooksul isiklikult palju selliseid kohtunikke, kes olid kõige kirglikumad kristlased, ilma et kellelgi neist oleks pähegi tulnud, et see, mida nad teevad, käib risti vastu kristlikele printsiipidele. Ja Kristus ütleb veel: „Anna igaühele, kes sinult palub, ja sellelt, kes võtab sinu oma, ara küsi tagasi!” (Lk 6:30). See on väga hea põhimõte. Teie juhataja hoiatas teid, et me ei kogunenud siia poliitiliste küsimuste üle vaidlema. Ma ei näe siiski võimalust hoiduda märkusest, et viimastel üldvalimistel käis võitlus just selle küsimuse ümber, kui soovitav oleks „ei” öelda sellele, kes sinu oma tahab. Tahtmatult hakkad mõtlema, et nii liberaalide kui konservatiivide partei meie maal koosneb inimestest, kes ei ole nõus Kristuse õpetusega, kuna nad antud juhul keeldusid kahtlemata kõige otsustavamal viisil.
Võin viidata veel ühele Kristuse käsule, mis minu meelest igakülgset heakskiitu väärib, kuid millegipärast ma ei näe, et mõned meie kristlikud sõbrad seda eriti armastaksid. Kristus ütleb: „Kui sa tahad olla täiuslik, siis mine müü oma varandus ja anna vaestele...” (Mt 19:21). See on oivaline käsk, aga nagu ma juba ütlesin, millegipärast elus seda eriti ei täideta. Kõik need on minu meelest suurepärased käsud, kuigi nende käskude järgi elada on natuke raskevõitu. Ma ei taha öelda, et ma ise nende käskude järgi elan, aga lõppude lõpuks ei ole ma enesele sellist eesmärki seadnudki ja minu suhtes on nõuded hoopis teised kui kristlastele.

VEAD KRISTUSE ÕPETUSES
Austades vajalikul määral neid suurepäraseid käske, lähen ma mõne punkti juurde, mida minu meelest ei saa pidada ei Kristuse suureks tarkuseks ega headuseks, mida talle evangeeliumides omistatakse. Seoses sellega pean ma märkima, et meil ei ole tegemist ajaloolise probleemiga. Ajalooliselt on üldse väga kaheldav, kas Kristus on kunagi elanud: juhul, kui ta elas, ei tea me temast midagi. Ma ei tegele niisiis praegu ajaloolise küsimusega, mis on väga raske. Ma räägin evangeeliumides kujutatavast Kristusest, võttes aluseks evangeeliumides jutustatu, nii nagu see on, ja siin leiame terve hulga asju, mis küll kuidagi Kristuse erilisest tarkusest tunnistust ei anna. Alustan sellest, et Kristus arvas kahtlema-[1446]ta, et tema ausäras tagasitulek viimselpäeval leiab aset veel enne, kui surevad temaga ühel ajal elanud inimesed. Seda tõestavad väga paljud köhad evangeeliumi tekstides. Näiteks räägib Kristus: „... te ei jõua kõiki Iisraeli linnu läbi käia, enne kui Inimese Poeg tuleb” (Mt 10:23). Ja ta ütleb veel: „... on mõned siin seisjatest, kes näevad Inimese Poega tulevat oma Kuningriigiga, veel enne kui nad maitsevad surma” (Mt 16:28); on veel palju teisigi kohti, millest on täiesti selge, et Kristus uskus viimsepäeva saabumisse veel paljude temaga ühel ajal elanud inimeste eluajal. Seda usku jagasid ka paljud Kristuse vanad poolehoidjad ja see moodustas aluse suurele osale ta kõlblusõpetusest. Kui Kristus rääkis: „Ärge siis hakake muretsema homse pärast...” (Mt 6:34) ja muid selliseid asju, oli talle tähelepanuväärsel määral ajendiks veendumus, et viimnepäev saabub õige pea ja et kõik argipäevaaskeldused ei ole midagi väärt.
Ma olen juhtumisi tundnud mõnda kristlast, kes uskus, et viimsepäeva saabumine on ligidal. Ma tundsin üht koguduse vaimulikku, kes hirmutas oma karja poolsurnuks, öeldes, et täna-homme on viimnepäev käes; tõsi küll, koguduse liikmed said oma rahu tagasi, kui nägid teda oma aeda puid istutamas. Kuid varased kristlased uskusid sellesse tõemeeli ja hoidusid niisugustest asjadest nagu puude istutamine oma aeda, kuna nad tõepoolest võtsid Kristuselt üle usu, et viimnepäev saabub peagi. On selge, et selles mõttes ei olnud Kristus nii tark nagu mõned teised inimesed, tema suurimast tarkusest aga ei saa juttugi olla.

MORAALNE PROBLEEM
Küsimust Kristuse isikust tuleb vaadelda ka moraali aspektist. Kristuse kõlbelises iseloomus on minu meelest üks väga tõsine puudus, mis seisab selles, et ta uskus põrgusse. Ma ei suuda enesele ette kujutada, et mõni inimene, kes on tõepoolest sügavalt humaanne, saaks uskuda igavesse karistusse. Aga Kristus, nii nagu teda evangeeliumides kujutatakse, uskus kahtlemata igavesse karistusse, ja me leiame korduvalt kohti, kus ta on täis kätte-maksukurjust inimeste vastu, kes ei soovinud ta jutlusi kuulata; see on niisugune suhtumine teisitimõtlejaisse, mis ei ole sugugi ebaharilik jutlustajate puhul, mis aga veidi vähendab sellise [1447] isiku väljapaistvust. Näiteks Sokrateselt te sellist suhtumist ei leia. Neisse, kes teda kuulata ei soovinud, suhtus Sokrates heasüdamlikult ja leebelt, ja selline suhtumine tundub mulle targa inimese puhul hoopis kohasem kui viha. Küllap mäletate, mida Sokrates enne oma surma rääkis ja mida ta ütles inimestele, kelle arvamused tema omadest erinesid.
Aga evangeeliumides te näete, et Kristus rääkis: „Te maod, te rästikute sugu, kuidas te võiksite põgeneda ara põrgu kohtust?” (Mt 23:33). Need sõnad ütles ta inimestele, kellele tema jutlused ei meeldinud. Minu meelest ei saa seda kuidagi parimaks tooniks pidada, aga evangeeliumides on sääraseid kohti põrgust väga palju. Ja eelkõige tuntud kõht püha vaimu vastu patustamisest: „... aga kui keegi ütleb midagi Püha Vaimu vastu, ei andestata talle ei sellel ega tulevasel ajastul” (Mt 12:32). See kõht on põhjustanud maailmale loendamatuid kannatusi, kuna igast seisusest ja igalt elualalt inimesed kujutasid alatasa enesele ette, et nad on patustanud püha vaimu vastu ja et seda neile ei selles ega teises ilmas ei andestata. Ma tõepoolest arvan, et inimene, kelle loomuses on mingilgi määral headust, ei hakkaks meie maailma sellist hirmu ja õudust külvama.
Kristus ütleb veel: „Inimese Poeg läkitab oma inglid ja need korjavad tema Kuningriigist kõik pahanduse- ja ülekohtutegijad ja viskavad nad tuleahju: seal on ulgumine ja hammaste kiristamine” (Mt 13:41-42), jätkates veel hulk aega juttu ulgumisest ja hammaste kiristamisest. Sellest räägitakse ühest salmist teise, ja lugejale saab tõesti selgeks, et Kristus ennustab ulgumist ja hammastekiristamist teatud rahuldustundega, muidu ei räägiks ta sellest ju nii sageli. Siis mäletate te muidugi kõik võrdlust lammastest ja sikkudest, kuidas ta viimselpäeval tahab eraldada sikud lammastest ja öelda sikkudele: „Minge ara minu juurest, te äraneetud, igavesse tulle” (Mt 25:41). Ja edasi ütleb ta veel: „Ja kui su käsi sind ajab patustama, raiu ta ara! Sul on parem minna vigasena ellu kui kähe käega põrgusse kustumatusse tulle, kus nende uss ei sure ja tuli ei kustu” (Mk 9:43-44). Seegi teema kordub palju. Olen sunnitud märkima, et kogu see doktriin, mille järgi põrgutuli on karistus pattude eest, tundub mulle julmusedoktriinina. See on seesama doktriin, mis külvas maailma halastamatust, põhjustades paljudele inimpõlvedele julmi piinu, [1448] ja evangeeliumide Kristus, kui võtta aluseks see, mida räägivad temast tema enda kroonikakirjutajad, kannab kindlasti selle eest osalist vastutust.
On teisigi, vähem tähtsaid näiteid. Võtke näiteks lugu Kadara sigadega; te olete kindlasti minuga nõus, et Kristus ei kõhelnud sigu just kõige heasoovlikumalt, kui ta ajas neisse kurjad vaimud, nii et seakari järsakust alla merre tormas. Tuleb silmas pidada, et Kristus oli kõikvõimas ja oleks võinud kurjad vaimud lihtsalt nelja tuule poole laiali ajada, kuid ta otsustas ajada nad sigadesse. Ja veel üks kentsakas lugu viigipuust, mis mulle on alati mõistatuslik tundunud. Mäletate, mis viigipuuga juhtus? „... tundis Jeesus nälga ja kui ta kaugelt nägi lehis viigipuud, läks ta vaatama, kas ehk midagi selle otsast on leida. Ja kui ta puu juurde oli tulnud, ei leidnud ta muud kui lehti; sest ei olnud viigimarjade aeg. Ja Jeesus ütles puule: „Ärgu keegi enam iialgi söögu sinust vilja!” [—] Ja Peetrus, kes mäletas, ütles Jeesusele: „Rabi, vaata, viigipuu, mille sa needsid, on ara kuivanud!”„ (Mk 11:12-14, 21). Lugu on tõepoolest väga imelik, sest see sünnib niisugusel aastaajal, mil viigimarjad on veel toored. Viigipuu on ju täiesti süütu. Ühesõnaga, ma keeldun otsustavalt tunnistamast, et tarkuses või headuses oleks Kristusel niisama kõrge kõht nagu mõnel teisel ajaloost tuntud isikul. Mina asetaksin Buddha ja Sokratese mõlemad Kristusest kõrgemale.

EMOTSIONAALNE TEGUR
Nagu ma juba ütlesin, ei ole inimeste usklikuks hakkamise tegelikul põhjusel minu meelest midagi ühist mõistuse otsustega. Inimesed hakkavad usklikuks emotsionaalsete tegurite tõttu. Meid veendakse sageli, et usku rünnata on hukutav, kuna usk muudab inimesed vooruslikuks. Mindki on selles veenda püütud, kuid millegipärast ei ole ma märganud, et asi tõesti niisugune oleks. Teile kõigile on kahtlemata teada, kuidas seda argumenti parodeeris Samuel Butler oma raamatus Tagasitulek Erewhoni. Nagu mäletate, on Erewhonis kujutatud kedagi Higgsi, kes satub kaugele maale, veedab seal teatud ajaja põgeneb sellelt maalt hiljem õhupalliga. Kahekümne aasta pärast tuleb Higgs sellele maale tagasi ja avastab, et erewhonlastel on tekkinud uus usk, mis kummardab teda [1449] ennast Päikesepoja nime all, ja temast kõneldakse, et ta on läinud üles taevasse. Higgs saabub köhale just ülestõusmispühadel õhtul. Ta kuuleb professorite Hanky ja Panky jutuajamist pealt. Need räägivad teineteisele, et nad ei ole Higgsi iial oma silmaga näinud, ja loodavad, et ei näegi teda, kuigi just nimelt nemad ongi Päikesepoja usundi peapreestrid. Higgsi valdab nördimus, ta läheb nende juurde ja teatab: „Ma võtan kätte ja paljastan kogu selle šarlatanluse. Ma räägin Erewhoni elanikele, et Päikesepoeg olen mina, surelik Higgs, ja et mina olin see, kes õhupalliga minema lendas.” Kuid Hanky ja Panky vastavad talle: „Ärge tehke seda, sest müüt Päikesepojast on aluseks kogu kõlblusele sellel maal, tarvitseb erewhonlastel ainult teada saada, et te ei läinudki üles taevasse, kui nad kõik pattu langevad.” See põhjendus veenab Higgsi ja ta lahkub maalt rahulikult.
Nimelt seda mõtet sisendavadki meile ristiusu pooldajad, et me upuksime kõik pattu, kui ristiusku ei oleks. Minu arust on just ristiusku pooldavad inimesed oma pöörase patususega silma paistnud. Arvatavasti tunnistate te seda huvitavat fakti, et mida tugevamad olid religioossed tundmused ja mida sügavamad usulised dogmad sellel või teisel ajalooperioodil, seda suurem kärmus siis valitses ja seda halvem oli asjade käik. Niinimetatud ususajanditel, kui inimesed uskusid ristiusku tõeliselt viimases kui punktis, valitses inkvisitsioon oma piinadega; tuleriitadel põletati nõidadena miljoneid õnnetuid naisi, ja ei olnud sellist liiki julmust, mida usu nimel ei oleks käsutatud kõikide elanikkonna kihtide vastu.
Vaadake maailma enda ümber ja te näete, et iga tera inimtunne-te progressist, kõik kriminaalseadustiku parandamised, iga samm, mis on astutud selles suunas, et maailmas oleks vähem sõdu, iga samm, mis on astutud värviliste rasside olukorra parandamiseks, või igasugune orjuse pehmendamine, igasugune kõlbeline progress, mis maailmas aset on leidnud, on põrganud maailma organiseerunud kirikute vastupanule. Ja täie vastutustundega oma sõnade eest ütlen ma, et kristlik religioon oli ja on oma kirikute kaudu organiseeritud kujul kõlbelise progressi peavaenlaseks maailmas. [1450]

KUIDAS KIRIKUD PROGRESSI ON PIDURDANUD
Võib-olla arvate, et ma pakkusin üle, kui ütlesin, et ristiusk on ikka veel progressi peavaenlane. Ma arvan, et mul on täiesti õigus. Võtke niisugune tõsiasi. Ma palun ennast vabandada selle meenutamise pärast. See tõsiasi ei kuulu meeldivate hulka, aga kirikud sunnivad meid meenutama ka ebameeldivaid tõsiasju.
Kujutlegem, et ilmas, milles me praegu elame, keegi kogenematu neiu sõlmib abielu süfiliitikuga; sellisel juhul ütleb katoliku kirik: „See on lahutamatu sakrament. Te peate kas elama tsölibaadis või kokku jääma kuni elu lõpuni. Kui te jääte kokku, siis ei tohi te mingisuguseid samme astuda, et takistada lueetiliste laste ilmaletulekut.” Mitte ükski inimene, kelle loomulikud sümpaatiad ei ole rikutud dogmadest ega kõlbeline loomus kaastundeks täiesti surnud, ei saa väita, et niisuguse olukorra kestmine oleks õiglane ja õige.
See on kõigest üks näide. On olemas arvutu hulk teid, mille abil kirik, toonitades seda, mida tal on kasulik nimetada kõlbluseks, põhjustab kaasajalgi paljudele inimestele teenimatuid ning mõttetuid kannatusi. Ja nagu te arvatavasti teate, on kirik oma esindajate enamiku kaudu endist viisi progressi vaenlane kõiges, mis vähendaks maailmas kannatusi, kuna ta kleebib kõlbelisuse-sildi teatud kitsa käitumisreeglite kogumi külge, millel ei ole inimese õnnega midagi ühist. Kui te aga ütlete, et tuleb teha seda või teist, kuna teie tehtu teeb inimesi õnnelikumaks, arvavad kiriku-mehed, et sellel ei ole asjaga midagi tegemist. „Millises seoses on inimese õnn kõlblusega? Kõlbluse eesmärk pole ju üldse selles, et inimesi õnnelikuks teha. Kõlbluse eesmärgiks on teha inimesi kõlbliseks taeva tarvis.” Ja peab arvama, et kõlbmatuks siinse ilma jaoks.

[Jonx]

Loen seda Antikristust atm. Mõni peatükk ikka väga keeruline, filosoofia pole ikka minu teema vist
Silma jäi selline osa, milles kirjutas et "Meie haiglases tänapäevas pole midagi tervisekahjulikumat kui kaastunne"

[Mäkk]

Jonx, 12 mai 2011, 22:57, kirjutas:

Loen seda Antikristust atm. Mõni peatükk ikka väga keeruline, filosoofia pole ikka minu teema vist
Silma jäi selline osa, milles kirjutas et "Meie haiglases tänapäevas pole midagi tervisekahjulikumat kui kaastunne"

Nietsche jah?
Lugesin ka eelmine aasta, väga mõistlik oli. Eks ta ole natuke raske küll, aga mitte nii hull kui "Nõnda kõneles zarathustra".

[Joosep.]

Mäkk, 12 mai 2011, 23:03, kirjutas:

Jonx, 12 mai  2011, 22:57, kirjutas:

Loen seda Antikristust atm. Mõni peatükk ikka väga keeruline, filosoofia pole ikka minu teema vist
Silma jäi selline osa, milles kirjutas et "Meie haiglases tänapäevas pole midagi tervisekahjulikumat kui kaastunne"

Nietsche jah?
Lugesin ka eelmine aasta, väga mõistlik oli. Eks ta ole natuke raske küll, aga mitte nii hull kui "Nõnda kõneles zarathustra".

Et Zarathustrast aru saada, peaks ennem tema teisi teoseid lugema. Mul need inglise keeles olemas, aga kuradi tüütu on lugeda neid.

[Jonx]

http://staap02.wordp...aria-religioon/
Midagi huvitavat lugeda...

[Explosion Hurts]

Olen mõnes mõttes isegi õnnelik, et ma ristimata olen.
Jumalat kui sellist ei usu, pigem usun iseendasse ja inimeste lollusesse.

[Werner]

Ise olen küll ristitud, aga eriti ei usu, kuid siiski vahest peab usku olema, ( nt tähtis moment jalgpallis )