Sellel teemal on 64 vastust

[K]

Natuke vastuseks:


Järeltööd:
Me käime koolis teoorias siiski haridust omandamas, on lollus öelda "Ei vedanud välja lihtsalt, tough luck", järeltööd peaks siiski läbi hinnete meedimi meid õppima panema. Aga kolm on korralik, see on konkreetselt sinu kooli viga siis, kui kindlat süsteemi pole ning õpetajad mõjutuste ajel kolme parandada lasevad vms...Et siis, hinne kaks näitab, et sa ei teinud töö ajaks värki selgeks, aga lõppeesmärk on siiski värgi omandamine, mitte let-it-go stiilis edasi liikumine.

Koolivägivald:
Pfft, füüsiline vägivalt on see, mida märgatakse, aga reaalsus on see, et vaimne vägivalt ON sellest mitu korda kohutavam, vbl oled sina pääsenud terve nahaga, aga mina ei ole õnnelik, et ma pidin ~4-5 aastat oma kooliteest metsiku hingelise lahingu alla matma. Jah, kasvatas isiksust, aga paljudel ei lähe nii hästi, kui seda üldse "heaks" nimetada. Õpetajaid tuleks just koolitada seda märkamatut vägivalda märkama, see toimub nii avalikult ja nende nina all, ent ometi näevad seda nii vähesed ja sellest on kohutavalt kahju.

[Vahur]

Kassu, 8 märts 2009, 00:27, kirjutas:

Natuke vastuseks:
Järeltööd:
Me käime koolis teoorias siiski haridust omandamas, on lollus öelda "Ei vedanud välja lihtsalt, tough luck", järeltööd peaks siiski läbi hinnete meedimi meid õppima panema. Aga kolm on korralik, see on konkreetselt sinu kooli viga siis, kuni kindlat süsteemi pole ning õpetajad mõjutuste ajel kolme parandada lasevad vms...Et siis, hinne kaks näitab, et sa ei teinud töö ajaks värki selgeks, aga lõppeesmärk on siiski värgi omandamine, mitte let-it-go stiilis edasi liikumine.

Koolivägivald:
Pfft, füüsiline vägivalt on see, mida märgatakse, aga reaalsus on see, et vaimne vägivalt ON sellest mitu korda kohutavam, vbl oled sina pääsenud terve nahaga, aga mina ei ole õnnelik, et ma pidin ~4-5 aastat oma kooliteest metsiku hingelise lahingu alla matma. Jah, kasvatas isiksust, aga paljudel ei lähe nii hästi, kui seda üldse "heaks" nimetada. Õpetajaid tuleks just koolitada seda märkamatut vägivalda märkama, see toimub nii avalikult ja nende nina all, ent ometi näevad seda nii vähesed ja sellest on kohutavalt kahju.

Sellest vaatevinklist vaadates on pigem viga hinnete süsteemis, kuna enamikes koolides õpitakse hinnete nimel, mitte teadmiste omandamise nimel ja tihtipeale ongi lõppeesmärgiks hinded, mitte teadmised.

Vaimsest vägivallast ei ole ma pääsenud terve nahaga, aga tean, et see on kokkuvõttes mind ikkagi paremaks teinud. Nüüd ma lihtsalt vaatan, millisteks need on muutunud, kes pole seda kogenud ning tean, et ma olen neist parem. Elu ongi karm ning looduse põhimõtted ongi sellised, et tugevam jääb ellu, tuleb lihtsalt leppida sellega. Ma tean, et see on ebaaus, kuidas mingi õpilase elu täiesti tuksi keeratakse, aga selline asi toimub ning senikaua, kui keegi sellele mingit arukat lahendust ei leia, tuleb leppida sellega.
Aga üks küsimus.. oletame, et õpetaja märkab, kuidas klassis toimub vaimne vägivald mingi õpilase suunas. Mida ta tegema peaks? Kõik need korralekutsumised, mida ta nende bully'de suunas pillub, kasutatakse hiljem selle narritava suhtes ära ning leitakse mingi uus asi, mida mõnitada. Vanemate kooli kutsumine ka ei aita minu meelest, kuna see mõnitamine saabki alguse vanematest, kes lapsele eeskuju annavad ning peale seda vestlust õpetajaga keeravad vanemad kõik õpetaja toodud probleemid ümber ning lapsele jääbki mulje, et ta pole midagi halvasti teinud.

Muutis Vahur, 08 märts 2009 - 11:59.

[wilbs]

Eks see koolivägivald ole vältimatu osa koolist. Pead lihtsalt sulanduma halli massi ja mitte väga välja paistma, kui klassis on ebameeldivaid inimesi.

Aga nüüd siis hakatakse riigikogus arutama seda uut haridussüsteemi, ei teagi, kas võetakse vastu.
Omad plussid seal ju isegi on. Ise sattusin mingit moodi humanitaarharusse (gümnaasium) ning mõttetuid õppeaineid on seal ikka päris palju ( nt 1920ndate kirjandus). Aga uue süsteemiga saab ise valida endale mida ning kui palju sa õppida tahad. Samas saaks ka kool arvatavasti neid valikuid mõjutada.

[K]

Vahur, 8 märts 2009, 11:32, kirjutas:

Sellest vaatevinklist vaadates on pigem viga hinnete süsteemis, kuna enamikes koolides õpitakse hinnete nimel, mitte teadmiste omandamise nimel ja tihtipeale ongi lõppeesmärgiks hinded, mitte teadmised.

Kõik on vigane. Järeltööde muutmine millekski erakordseks vähendaks veelgi võimalust, et sa midagi selgeks saad.
Ja ma saan aru, mida sa oma koolivägivalla jutu all mõtled, aga nii palju kui seal ka tõde poleks, pole see õige. Mina ja sina saime võibolla sellest jamast üle, aga ma olen näinud murtud lapsi, kes ei oska või ei suuda seda võita ning ei tohi öelda, et "tough luck, saad üle", nad ei saa üle, nende elud on otseses mõttes mingite sitapeade poolt rikutud.

Hea õpetaja märkab ja oskab piiri panna, vaime vägivald ainult seetõttu töötabki, et seda ei märgata. Kiusatava jaoks on see meeletu tugi, kui õpetaja teab ning hoolib. Aga praegu ei koti märkamine peaaegu kedagi.

[dzinn]

Keegi enne rääkis, et gümnaasiumi ühest lennust läheb matemaatikaga seonduvaid asju õppima vb 1-2 inimest. Meie klassist ainuüksi läks ~20. Ülejäänud ka päris kindlasti matemaatikast täielikult puutumata ei jää.
Gümnaasiumitesse võiks tõesti tuua sarnase süsteemi, mis ülikoolides kasutusel, et on teatavad kohustuslikud ained, valikained ja vabaained. Sarnaselt ei näe ma ka ühtegi takistust, miks ei võiks kooli kehalise kasvatuse tunnid olla nagu on näiteks TTÜ-s. Valida saab meil sulgpalli, korvpalli, lauatennise, aeroobika, võrkpalli ja veel mõnede asjade vahel. Ma ei ütle, et igas koolis peaks nii suur valik olema, aga kui näiteks kõigil kümnendikel oleks kehalise tunnid korraga, saaks vabalt moodustada näiteks 4 rühma. Näiteks jõusaal, korvpall, jalgpall, kergejõustik. Iga rühma juures 1 õpetaja. Samuti võiks tahtmise korral saada näiteks rühma vahetada mõneks tunniks. Oletame, et sa oled kirjas jõusaalirühmas, aga korvpallis on 1 mees puudu. Saad vabalt minna see tund kossu mängima ja saad oma tunni kirja. Kindlasti ei peaks kehaline olema hinnatav aine, vaid ühe perioodi või tsükli või semestri jooksul pead kohal käima teatud arvu tunde nagu see on ülikooliski.
Mina olen täielik gümnaasiumite ja põhikoolide lahkuajamise pooldaja ja ka eliitkoolide pooldaja. Kui õpetajad annaksid tunde ainult gümnaasiumiastmele, saaksid nad keskenduda kitsamale osale nende ainest. Noh ei peaks liiga palju aega kulutama näiteks seitsmendike 7x+9=0 parandamisele, oleks nii mõnigi õpetaja oma aines ka natuke kompetentsem. Lisaks veel muidugi saaks muretseda paremaid katseseadmeid ja paremaid paljusid asju, aga sellest on juba piisavalt räägitud. Gümnaasiumisse saamiseks võiks nii mõndagi juba osata ka. Liiga palju inimesi tuli gümnaasiumisse lihtsalt oma kolme aastat ära istuma. Samuti ei ole mingi tragöödia minna teisse koolimajja õppima, kus enamik õpilasi on sulle võõrad. Olekski aeg oma sotsiaalseid oskusi ka veidi proovile panna.
Eliitkoolid on väga vajalikud. Ma olin 1-12 klassis kogu aeg teistest niiöelda rohkem andekas. 1-6 klass õppisin väikses maakoolis. Tunnid seal olid nii mõnigi kord piinavad, sest kolmandas klassis ei olnud nii mõnigi lugemisoskust veel omandanud, samas mul oli lugemine sorav viie aastaselt. Õpetajatel oli väga harva aega tegeleda minuga, sest pidevalt pidi järele aitama saamatumaid ja laisemaid. Õnneks linnakooli õppima minnes sain sisse kõige tugevamasse klassi ja olin ka seal parimate õpilaste hulgas. Õppekeskkond oli palju parem ja mul oli meeldivam teadmisi omandada endaga sarnaselt kõrgete võimetega inimeste hulgas. Siiski kui Viljandi linnas, kus ma õppisin oleks olnud 1 gümnaasium oleks see klass olnud veel palju tugevam, mis oleks olnud veel parem. Minu hinnangul võiks teha niiöelda xp shuffle'i pärast kuuendat klassi samuti, aga jagada võiks nii, et mitte erinevad klassid ei oleks võrdsed, vaid erinevate tasemetega. Kõige suurem kasutegur on õpetaja jutul, kui ta jutt on kõigile enam-vähem ühtemoodi arusaadav, mitte et osadele on kõik täiesti selge, kui teised ei saa veel midagi aru.

[XchopperX]

Kehalise varianti toetan ma sellisena, nagu ta praegu keskas on... üldine kehaline kasvatus... ülikoolide süsteemi selles valdkonnas ei õnnestu kunagi keskas rakendada ja ma ei näe ka vajadust miks peaks.. kuni 18. aastased isikud peaksid minu nägemuses siiski kokku puutuma ka rohkemate spordialadega kui jalg- ja korvpall ja aeg-ajalt pingutama ennast (ärge arvake, et ma näiteks 3km või 5km jookse südamest ei vihanud).

Hindama peaks seda ainet küll, ainest mida ei hinnata, pole mingit kasu keska astmes...aga mul oleks välja pakkuda hoopis teine variant praegusele süsteemile, kus on mingid kindlad tasemed - näiteks 100m A saamiseks pead jooksma 11.8, kuulitõukes A saamiseks pead tõukama 10m jne.. see on vägagi ülekohtune inimeste jaoks, kes pole füüsiliselt väga tugevad. Pigem võiks hinded panna arengu järgi. Õpetaja vaatab hinde panekul eelmiste kordade tulemusi ja selle järgi tuleb ka hinne - parandasid oma tulemust, saad hea hinde, jäi samaks saad keskmise hinde ja kui tulemus on kehvem saad ka kehva hinde.. osades koolides seda süsteemi minu teada isegi rakendadakse.

[Koit]

XchopperX, 8 märts 2009, 14:22, kirjutas:

Hindama peaks seda ainet küll, ainest mida ei hinnata, pole mingit kasu keska astmes...aga mul oleks välja pakkuda hoopis teine variant praegusele süsteemile, kus on mingid kindlad tasemed - näiteks 100m A saamiseks pead jooksma 11.8, kuulitõukes A saamiseks pead tõukama 10m jne.. see on vägagi ülekohtune inimeste jaoks, kes pole füüsiliselt väga tugevad. Pigem võiks hinded panna arengu järgi. Õpetaja vaatab hinde panekul eelmiste kordade tulemusi ja selle järgi tuleb ka hinne - parandasid oma tulemust, saad hea hinde, jäi samaks saad keskmise hinde ja kui tulemus on kehvem saad ka kehva hinde..  osades koolides seda süsteemi minu teada isegi rakendadakse.

Mu vanas koolis kasutati seda süsteemi.

[Sadist]

Vahur, 7 märts 2009, 21:27, kirjutas:

Öeldakse ju et kõik, mis ei tapa teeb tugevaks.

Väga debiilne ütlus ju . Vaata asja selle nurga alt: Ma lõikan sul jala ära, kas sa oled nüüd tugevam?

wilbs, 8 märts 2009, 12:19, kirjutas:

Eks see koolivägivald ole vältimatu osa koolist. Pead lihtsalt sulanduma halli massi ja mitte väga välja paistma, kui klassis on ebameeldivaid inimesi.

Kui võtta siia juurde selline fakt, et inimesed on arad, lollid ja nõrgad. Eriti veel lapsed... Siis tekib enamjaolt igasse klassi paar vägivallatsejat, neile ei julgeta vastu hakata ning soodne on nende talda lakkuda, paar tükki teevad ja siis suur osa läheb lihtsalt go with the flow ja hall mass = kiusajad. Tagantjärele mõeldes, see pole ju hea soovitus, sest ohvreid on alati ja kui sa soovitad kellegil kiusajatega samma punti minna, oled sina üks ohvri piinade põhjustaja.. Kaudselt.

Jah... Tugevamad isiksused saavad üle sellest kiusamisest ning lõpuks arenevad väga tugevateks, kogenenud ja tarkadeks olenditeks. Kuid enamik, kes saavad koolis, lapsepõlves terrorit, jäävad eluks ajaks hädisteks ja nõrkadeks. Reaalsus on paratamatu, pole midagi teha.

Keegi võiks välja mõelda, kuidas panna õpilased õpetajaid austama.... Õudsalt häirib, kui õpetajat ei saa kuulata, sest õudne möla ja muusika summutavad õpetaja jutu.

[Mereida]

Sadist, 8 märts 2009, 22:30, kirjutas:

Väga debiilne ütlus ju . Vaata asja selle nurga alt: Ma lõikan sul jala ära, kas sa oled nüüd tugevam? 

Lisaks füüsilisele poolele on inimesel olemas ka vaimne. Ja kui inimene otsustab pärast jala mahalõikamist edasi elada, siis ta juba on tugevam.

Muutis Mereida, 15 märts 2009 - 10:52.

[Sadist]

Mereida, 15 märts 2009, 10:52, kirjutas:

Lisaks füüsilisele poolele on inimesel olemas ka vaimne. Ja kui inimene otsustab pärast jala mahalõikamist edasi elada, siis ta juba on tugevam.

Ei. Kui inimesel lõigatakse jalg ära ja ta otsustab elama jääda, siis ta on tugev, aga mitte ainult peale seda, vaid enne seda ka. Nõrk isiksus ei saa mingil moel tugevaks.. Ta on kas seda koguaeg, või mitte kunagi.
Aga peale jala kaotamist muutub ta füüsiliselt nõrgemaks.
Vaimne pool ei muutu aga füüsiline nõrgeneb.. Tugevamaks saamist siin ei toimu.

Sry for offtopic.

[dude ee]

Mereida, 15 märts 2009, 11:52, kirjutas:

Lisaks füüsilisele poolele on inimesel olemas ka vaimne. Ja kui inimene otsustab pärast jala mahalõikamist edasi elada, siis ta juba on tugevam.

Tegelt saab ta ka füüsiliselt tugevamaks. Kuna peab teisi lihaseid jala asemel kasutama.

[Muwo]

XchopperX, 8 märts 2009, 14:22, kirjutas:

Kehalise varianti toetan ma sellisena, nagu ta praegu keskas on... üldine kehaline kasvatus... ülikoolide süsteemi selles valdkonnas ei õnnestu kunagi keskas rakendada ja ma ei näe ka vajadust miks peaks.. kuni 18. aastased isikud peaksid minu nägemuses siiski kokku puutuma ka rohkemate spordialadega kui jalg- ja korvpall ja aeg-ajalt pingutama ennast (ärge arvake, et ma näiteks 3km või 5km jookse südamest ei vihanud).

Hindama peaks seda ainet küll, ainest mida ei hinnata, pole mingit kasu keska astmes...aga mul oleks välja pakkuda hoopis teine variant praegusele süsteemile, kus on mingid kindlad tasemed - näiteks 100m A saamiseks pead jooksma 11.8, kuulitõukes A saamiseks pead tõukama 10m jne.. see on vägagi ülekohtune inimeste jaoks, kes pole füüsiliselt väga tugevad. Pigem võiks hinded panna arengu järgi. Õpetaja vaatab hinde panekul eelmiste kordade tulemusi ja selle järgi tuleb ka hinne - parandasid oma tulemust, saad hea hinde, jäi samaks saad keskmise hinde ja kui tulemus on kehvem saad ka kehva hinde..  osades koolides seda süsteemi minu teada isegi rakendadakse.

Meil koolis vähemalt hetkene kehalise kasvatuse õpetaja kasutab seda süsteemi, et näiteks jookseme 60m, siis mõned jooksevad seal 8.5-9 kanti, aga kui eelmise ajaga võrreldes parandas, siis saab enamasti ikkagi 5-e kätte, need, kes on kiiremad olnud koguaeg, nendel hindab ka leebemalt, kuna suht raske on juba palju parandada aega, kui jooksed alla 8. Väga hästi töötab see süsteem

[K]

Pidin nutma hakkama neljapäeval...

Sugulane läks Soomes gümnaasiumisse, kõik ained on valikulised.

Kõik ained. Tahad matat? Okei? Ei taha matat? Fair enough. Õpetaja ei meeldi? Lähed teise õpsi tundi.

Täiesti uskumatu, 100 kilomeetrit põhja poole on kool nagu paradiis ja siin karistuskoloonia. So close, yet so far.

Kaua läheb, kuni meie nii kaugele jõuame? :/

Muutis Kassu, 17 oktoober 2009 - 22:15.

[Wolli]

Vene ajal oli juba alg- ja põhikoolis valikained
Mina valisin male ja elektroonika ;)

aga suht äkki kadusid nad ära...

[Gerry]

Kassu, 17 okt 2009, 23:15, kirjutas:

Pidin nutma hakkama neljapäeval...

Sugulane läks Soomes gümnaasiumisse, kõik ained on valikulised.

Kõik ained. Tahad matat? Okei? Ei taha matat? Fair enough. Õpetaja ei meeldi? Lähed teise õpsi tundi.

Täiesti uskumatu, 100 kilomeetrit põhja poole on kool nagu paradiis ja siin karistuskoloonia. So close, yet so far.

Kaua läheb, kuni meie nii kaugele jõuame? :/

Kui su jutt on 100% tõsi siis praegu on küll hetk kus ma mõtlen, et tahaks Soomes elada... Aga samas selles asjas on ka miinuseid kui saad valida kas tahad nt. seda või toda ainet jne... Aga see õpsi vahetamine oleks küll hea võimalus... Aga kas see ka igas koolis võimalik oleks on juba eraldi küsimus, sest igas koolis ei ole ju igat aine õpetajat mitu...

[Kratos]

ma vb mäletan valesti aga minuarust kaotati valikusüsteem ära seepärast, et ei suudetud valida või tehti valikuid, mida pärast kahetseti vms .. ma täpselt ei mäleta. kuskilt on midagi kõrva taha jäänud.

eks neid aineid, mis õpetatakse, peetakse oluliseks. usun, et enamus ei valiks matemaatikat, ma ka vihkasin matemaatikat aga nagu näha, ülikoolis õppisin kõrgemat matemaatikat. Et hea on, et mingisugune alus all oli.

[klaabu]

Gerxx, 21 okt 2009, 10:15, kirjutas:

Kui su jutt on 100% tõsi siis praegu on küll hetk kus ma mõtlen, et tahaks Soomes elada... Aga samas selles asjas on ka miinuseid kui saad valida kas tahad nt. seda või toda ainet jne... Aga see õpsi vahetamine oleks küll hea võimalus... Aga kas see ka igas koolis võimalik oleks on juba eraldi küsimus, sest igas koolis ei ole ju igat aine õpetajat mitu...

Peaks olema täiesti võimalik, et saad oma mata vastata ühes koolis ja nt füüsika teises koolis. Lihtsalt see on mitmele osapoolele mõttetu bürokraatia (+ sa pead leidma aja ja võimaluse neid vastata) ja seepärast ei taheta sellest eriti rääkida (meie koolis ütlesid päris mitmed õpetajad, et kui ma teile ei meeldi, siis võite teise kooli õpetaja valida).

[Obey.]

Ma ei tea, meie koolis on küll valikainete süsteem ja see toimib väga edukalt.
Ja on isegi võimalik õpetajat vahetada, aga seda paraku ainult võõrkeelte rühmades. Saad ühest rühmast teise üle minna näiteks..

/typo

Muutis kummionu, 21 oktoober 2009 - 14:02.

[K]

kummionu, 21 okt 2009, 15:02, kirjutas:

Ma ei tea, meie koolis on küll valikainete süsteem ja see toimib väga edukalt.
Ja on isegi võimalik õpetajat vahetada, aga seda paraku ainult võõrkeelte rühmades. Saad ühest rühmast teise üle minna näiteks..

/typo

Valikained on midagi muud..
Meil on kah valikained koolis, aga ma räägin süsteemist, kus sa saad KÕIK ained ise valida, mitte nii, et õpid seda, mis õppekava ette näeb ning siis võtad veel mingid valikud juurde.

[klaabu]

Päris huvitav leid (hoiatan ainult, et väga pikk ja vajab natuke aega ja vaeva süvenemiseks, bookmarkige ja lugege pärast, kui kohe ei jõua):
http://www.scribd.co...s-ja-oppeedukus