Hüppa postitusele

Change

Haridussüsteem


Sellel teemal on 64 vastust

#1
K

    Liige

  • liige
  • Postitusi:8 762
  • Liitus:12 jaan 2005
  • Sugu:mees
Inspiratsiooni taas kogutud, koolis erinevate tundide tõttu väga sügavalt mõelnud sellele, mida kõike meie hariduselus parandada saaks, mõtlesin, et võiksime vähe pikema arutelu püsti panna, sest see teema puudutab siit pea kõiki...

Ma panen paar oma mõtet ette, võite sealt edasi minna, kritiseerida, midaiganes:

Väljavõte ühiskonnaõpetuses antud kodusest ülesandest, arengukava hariduse reformimiseks.

Haridus on tee kõigi teiste probleemide lahendamiseni riigis, seega toob õigete niitide tõmbamine hariduses kaasa, teoorias, nende probleemide kadumise...

Tänasel päeval ei ole kool haridust pakkuva avaliku sektori üksusena efektiivne ega produktiivne. Õpilased õpivad kas 12 aastat "mõtlema", mille kulminatsiooniks on ülikool, kus omastatakse kõrgematasemelist mõttelendu tõestava paberikese või vaevlevad 9 aastat koolipingis, pärast mida nad kutsekoolis käsitöölisteks koolitatakse. Käesoleva arengukava lõpp-eesmärgiks on Eesti koolisüsteemi paindlikuks muutmine, toetamaks õpilase arengut isiksusena, andmaks õppuritele enam eluks vajalikke oskuseid ning jätmaks ruumi katsetamisvõimalustele tuleviku osas, muutes õppekavad paindlikumaks ning kohandatavaks.

Põhieesmärkide hulka kuuluvad:
  • Luua eeldused selleks, et õpilased oleksid pärast põhikooli lõppu pädevad enda õppeteed suuremal määral kujundama.

  • Gümnaasiumide õppekava muutmine selliseks, et igal õpilasel oleks võimalik enda ainekava ise kujundada.

  • Võimaluste loomine erialaste algteadmiste saamiseks gümnaasiumis, et kaotada piir käsitööline-mõtleja mentaliteedi vahel, mis gümnaasiume ja kutsekoole eraldavad.

  • Panna paika selged prioriteedid gümnaasiumis õppimisel - kas õppetöö käib õppekava täitmiseks või eksamite sooritamiseks?
Muud tähelepanu vajavad punktid:
  • Tasuta sõiduõpe koolidesse, vabatahtliku õppekava osana.
  • Tasuta kooli-kodu vaheline transport.
  • Hinnete asendamine suuremal või vähemal määral põhjalike kommentaaride / kriitikaga.
  • Õpetajate palga tõstmine kõrgemale keskmisest palgast.
  • Sotsiaalse intelligentsuse arendamine algklassidest alates.
  • Infotehnoloogiaalase alghariduse tänapäevasele tasemele viimine, reaalselt vajalike oskuste treening
  • Eluliselt hädavajalike, praktlilste oskuste andmine
See postitus on muudetud Kassu poolt: Täna, 21:31

Pealkiri parandatud. ~kanakukk.
Kalli-kalli. Kassu.

Muutis Kassu, 14 oktoober 2009 - 16:01.


#2
Andres

    Liige

  • bannitud
  • Postitusi:1 829
  • Liitus:22 dets 2003
  • Sugu:mees
  • Asukoht:Tallinn, Nõmme
Eesti haridussüsteemis eksisteerib hunnik koole, aga mille poolest nad erinevad? Nii GAG, kui ka TAG on peaaegu samad ja see pole mitte mingi konkreetne näide, kõik riigikoolid on suuremas-osas samad.

Erinevad koolid, erinevad kallakud. Gümnaasiumi haridus on kõikjal sama, mingil määral saab ju varieerida erinevate kallakutega (humanitaar/reaal), aga see on ka kõik, kuid see on vähe. Koolid peavad erinema üksteisest, praegu on aga seis selline, et lähed sinna mis on kodule lähemal. Koolid peaksid pakuma sügavamat kallakut, millel on ideaalis ka reaalne väärtus.

Minu ettepanek oleks, et igale koolile tuleks anda oma kallak. A'la rakenduslik IT, mehaanika, kirjandus misiganes, et koolidel oleks vahe ja saaks keskenduda selle õppimisele mida sa tahad, mitte koguda gümnaasiumis veel neid väärtusetuid üldteadmisi.

#3
Laheee

    Vanemliige

  • bannitud
  • Postitusi:1 990
  • Liitus:26 mai 2008
  • Sugu:mees
  • Asukoht:Põltsamaa
mata mõttetused võiks ära kaduda ka 90% puhas mõttetus mida sul ei lähe kunagi vaja ju ? :S
protsent , ruumalad jne on vajalikud jah .
Postitas pildi.

#4
K

    Liige

  • liige
  • Postitusi:8 762
  • Liitus:12 jaan 2005
  • Sugu:mees
Andres, selliseid muudatusi ei saa teha kogu koolisüsteemi reformimata.

Ka enamus algkoolis saadavast "haridusest" on täiesti kasutu, need valedel alustel põhinevad mentaliteedid, mida meile pähe taotakse viivad selleni, et midagi nii tähtsat nagu gümnaasiumikallaku valimine oleks praegu keskmise üheksandiku jaoks võimatu.

Rootsis töötab selline süsteem, millest sina räägid, meil on selleni VÄGA pikk tee. Lihtsam lahendus oleks see, kui gümnaasiumis oleks võimalik saada osa ka näiteks kutsehariduse elementidest, valikainetena mingi elektroonika või misiganes kedagi huvitab. Mängimisvõimalus peab lai olema.

Suund on sul okei ;)


// Nii ei saa asjasse suhtuda, et mata on mõttetu ja tuleks ära kaotada. Ma tean küllalt neid, kelle jaoks mata on väga mõnus ja vajalik aine ning kes kavatsevad oma tuleviku sellega siduda.
Kui sa saaksid võimaluse nädalas saadavate matatundide arvu langetada, kas see lahendaks sinu mure? Või tahaksid sa rohkem eluliselt vajalikku matat, nt sellist, mida sul kunagi makse makstes vaja lähenb jne? Räägi oma mõtted lahti.

Muutis Kassu, 21 jaanuar 2009 - 21:46.


#5
Andres

    Liige

  • bannitud
  • Postitusi:1 829
  • Liitus:22 dets 2003
  • Sugu:mees
  • Asukoht:Tallinn, Nõmme
Paraku on nii, et kogu see algkooli-põhikooli asi on varjus, just nimelt radikaalsed muutused kõrgemal tooks ühiskonna tähelepanu ka nendele teemadele. Arvata võib, et paar esimest lendu oleksid sellised poole-toobised ja hädised. Võrdle seda praeguse seaduseauguga vastuvõtueksamite osas, see sai paari päevaga kõikidesse ajalehtedesse ja seeläbi tähelepanu tsentrisse ja uus seadus valmib naksti, häda on selles, et see lahendus viib olukorra täpselt samadesse rööbastesse tagasi kust me maha sõitsime.

See reform vajab alustuseks mingit radikaalset muutust, mis ei kanna kohe vilja, aga suunaks seni varjus olnud teemadele ühiskonna tähelepanu ja reform saaks alata.

Muutis Andres, 21 jaanuar 2009 - 21:55.


#6
Laheee

    Vanemliige

  • bannitud
  • Postitusi:1 990
  • Liitus:26 mai 2008
  • Sugu:mees
  • Asukoht:Põltsamaa
Kassu ma mõtlesin ,et matas võiks õpetada vaid vajalike asju mida vaja läheb
mingi krdi x-ide ja mis imega armutamine pole vajalik ju ?
liitmine , lahutamine , korrutamine , jagamine , protsent , ruumala , mõõtühikud sellisi asju vaja .
Postitas pildi.

#7
BEAR

    haters gonna hate

  • liige
  • Postitusi:1 533
  • Liitus:20 jaan 2004
  • Sugu:mees
Inimeste suhtumist tuleb muuta. Praegu õpivad lausa enamus õpilased julgen öelda ainult hinnete peale, lootes need 12 aastat kiiresti ära nühkida ja siis ruttu ülikooli nühkima, et "vähegi normaalne töökoht saada". Pidev ja väga põhjalik tagasiside ja õpetaja - õpilase suhe peaks vähem proffessionaalne, pigem lähedasem. Vähem õpetajate vahetumist.

Selle eeldab jälle õpetajate palga tõstmist ja selle ameti tõstmine väärikale ja väärilisele kohale.
Just remember ALL CAPS when you spell the man's name.

#8
Nunnu

    Liige

  • liige
  • Postitusi:958
  • Liitus:20 mai 2007
  • Sugu:naine

K R I S T O, 21 jaan 2009, 22:12, kirjutas:

Kassu ma mõtlesin ,et matas võiks õpetada vaid vajalike asju mida vaja läheb
mingi krdi x-ide ja mis imega armutamine pole vajalik ju ?
liitmine , lahutamine , korrutamine , jagamine , protsent , ruumala , mõõtühikud sellisi asju vaja .

Vaata postitust



See arendab su loogilist mõtlemist, kulla poiss.
lugu on selline, et ma quitin siit foorumist täna (24.02.2009)! ilusat elu teile ja tehke palju lapsi!

#9
Laheee

    Vanemliige

  • bannitud
  • Postitusi:1 990
  • Liitus:26 mai 2008
  • Sugu:mees
  • Asukoht:Põltsamaa

Nunnu, 21 jaan 2009, 23:31, kirjutas:

See arendab su loogilist mõtlemist, kulla poiss.

Vaata postitust



nagu ma ei teaks seda kuid pole mõtet igat jama sisse ajada mida pärast vaja pole ju?
Postitas pildi.

#10
K

    Liige

  • liige
  • Postitusi:8 762
  • Liitus:12 jaan 2005
  • Sugu:mees

Nunnu, 21 jaan 2009, 22:31, kirjutas:

See arendab su loogilist mõtlemist, kulla poiss.

Vaata postitust



Loogika arendamiseks on otsatult rohkem teid, kui nürimeelne mõttetuste pähetagumine.

Vilets mõtteviis on see, et me peame koolis vaevlema, et mõtlema õppida; sellest protsessist saaks võtta palju rohkemat. Produktiivsus on nullilähedane.

#11
Nunnu

    Liige

  • liige
  • Postitusi:958
  • Liitus:20 mai 2007
  • Sugu:naine

K R I S T O, 21 jaan 2009, 22:33, kirjutas:

nagu ma ei teaks seda kuid pole mõtet igat jama sisse ajada mida pärast vaja pole ju?

Vaata postitust



eeee.. no ma isiklikult arvan, et loogilist mõtlemist läheb sul pärast kooli ka vaja.

Ja ise loodan ka, et ntks gümnaasiumiõpe muutuks mõne võrra paindlikumaks ja et õpilased saaksid rohkem valida mida nad õppida tahavad. Ise ma küll Eestis gümnaasiumis pole käinud veel, aga no ntks praegu Soomes olen 10.das ja praktiliselt ise koostasin omale tunniplaani. Muidugi on kohustuslikud ained ka, aga ikkagi et saad ise valida selle põhjal mida edasi peale keskkooli teha tahad jne.

Plus mind ilgelt häirivad need "eliitkoolid", see pole minuarust mingi müüt, et need kes seal algklassidest peale käinud need arvavad endist paremini. Või vähemalt oma õppeedukusest. Sorry dudes.
lugu on selline, et ma quitin siit foorumist täna (24.02.2009)! ilusat elu teile ja tehke palju lapsi!

#12
sokC

    Inkvisiitor

  • ILLUMINAAT
  • Postitusi:7 079
  • Liitus:17 veebr 2008
  • Sugu:mees
  • Asukoht:Stuttgart

Nunnu, 21 jaan 2009, 22:41, kirjutas:

Plus mind ilgelt häirivad need "eliitkoolid", see pole minuarust mingi müüt, et need kes seal algklassidest peale käinud need arvavad endist paremini. Või vähemalt oma õppeedukusest. Sorry dudes.

Vaata postitust



Olen täitsa nõus. See, et käid eliitkoolis ei anna sulle mitte mingit põhjust arvata, et oled teistest üle. Jah, eliitkoolides võibolla pakutakse tõesti paremat haridust, kuid see, et sulle anti seda head haridust ei tähenda, et sa seda ka said. Kõik on inimeses endas kinni.

Posted Image


#13
Cobra

    Uustulnuk

  • liige
  • Postitusi:30
  • Liitus:01 jaan 2008
  • Sugu:mees
  • Asukoht:Tallinn
Aga elementaarset matemaatikat (pean silmas siis gümnaasiumiprogrammi) on vaja lisaks sellele, et ta arendab loogilist mõtlemist, ka paljude teiste ainete (kõige lihtsamad näited: füüsika ja keemia) mõistmiseks ja õppimiseks.

#14
K

    Liige

  • liige
  • Postitusi:8 762
  • Liitus:12 jaan 2005
  • Sugu:mees

Cobra, 21 jaan 2009, 22:49, kirjutas:

Aga elementaarset matemaatikat (pean silmas siis gümnaasiumiprogrammi) on vaja lisaks sellele, et ta arendab loogilist mõtlemist, ka paljude teiste ainete (kõige lihtsamad näited: füüsika ja keemia) mõistmiseks ja õppimiseks.

Vaata postitust



Ma imen matas ja füsas; need on surmigavad ja ma ei tee kunagi kaasa.

Keemias aga panen ma silmad kinni kunni ja loogline mõtlemine on mul enda meelest väga hästi arenenud.


Where's your god now? :)

Muutis Kassu, 21 jaanuar 2009 - 22:53.


#15
ksenoon

    [WARNBANNED] Soliidne härra

  • bannitud
  • Postitusi:5 435
  • Liitus:11 nov 2007
  • Sugu:mees
  • Asukoht:Tartu

Kassu, 21 jaan 2009, 22:44, kirjutas:

Rootsis töötab selline süsteem, millest sina räägid, meil on selleni VÄGA pikk tee. Lihtsam lahendus oleks see, kui gümnaasiumis oleks võimalik saada osa ka näiteks kutsehariduse elementidest, valikainetena mingi elektroonika või misiganes kedagi huvitab. Mängimisvõimalus peab lai olema.

Vaata postitust



Nõustun! Rohkem võiks praktilist õppimist olla, midagi mida edasises elus vaja läheb, ning igal inimesel on oma head küljed, aga hetkeline haridussüsteem lihtsalt ei anna võimalust neid täiendada. Näiteks ütleme, et sa tahad head tööd, aga sa ei oska eesti keelt, aga oled väga hea elektroonikas, gümnaasiumisse minna on suur soov aga kukud läbi katsetel, samas kui teeksid nii mõnelegi silmad ette kuskil mujal. Tänapäeval peale keskkooli ei ole mitte midagi teha, veab kui tööd saad kuskile, sellepärast et tänapäeva ühiskond on juba ehitatud rohkem oskustele ja praktilisele poolele, vajatakse mehi kellel on kuldsed käed ja oskus mida ta on õppinud ja ka reaalselt kätega teinud, mitte neid kellel on aju mõttetuid valemeid peas, mida sul nagunii vaja ei lähe. Tahad minna kuskile tööle, näiteks keevitus(hea €), oled keskkooli lõpetanud aga hui saadki :) kuskile ei saa
Postitas pildi
vorsprung durch technik

#16
Sander

    Mighty as...

  • auliige
  • Postitusi:3 044
  • Liitus:13 mai 2004
  • Sugu:mees
  • Asukoht:Pärnumaa/Tallinn
Tahaksin anda väikese ülevaate, millised on võimalused meie koolis ja mis minu silmis tuleks reformidega muuta.

Esiteks tahaksin ma alustada koolireformist.Kui linnas võiks see veel läbi minna, siis maal muutuks asi päris hulluks.Kujutage ette, kui põhikool ja gümnaasium koos eksisteerida ei saaks.Võttes näiteks Pärnumaa ühe suure kooli. Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi.Oma 1000 õpilast on väga suur arv maal.Ja kui see peaks nüüd põhikooliks muutuma oleks asi ikka paras nali.Kas inimesed peavad hakkama sõitma igal hommikul bussiga kaugemale, suuremasse linna või soetama endale korteri suuremasse linna.Mõlemad variandid oleks väga halvad.Kõigil ei ole ressurssi endale korteri soetamiseks ja igal hommikul ärgata väga vara hommikul mõjub õpilasele väsitavalt ja samas pika peale viskab üle.Elu maal sureks peaaegu, et välja.

Mis puutub tasuta transporti, siis meie koolis on see täitsa olemas, ma ei tea kuidas on lood mujal.Nimelt aasta alguses käib igas klassis nimekiri, kuhu bussidega liiklejad kirjutavad, kaugelt nad sõidavad.Järgneb siis see, et õpilane kirjutab, mis peatusest, mis peatuseni ta sõidab.Iga õpilane, kes on kirjutanud, saab omale kaardi, millega ta saab päevas sõita kooli ja tagasi, kuna korrad on täpselt välja arvutatud koolipäevade arvuga aastas ja kui sa kaarti rohkem kasutad, näiteks niisama sõiduks, siis aasta lõpus pead ise maksma hakkama.See on päris hea, mõeldes sellele, et mõni peaks iga päev 40 krooni maksma puhtalt kooli sõiduks.Vald on peale selle organiseerinud kohtadesse, kus liinibussid ei sõida eraldi transpordi, mis korjab peale ja toob kooli ka need, kes elavad väga väga vähe asustatud paikades.

Kindlasti olen õpetajate palga tõstmise poolt.

Arvestades seda, et gümnaasiumis on õpilastel keskmiselt 7 või 8 tundi päevas ja üks paber väitis, et gümnaasiumi õpilane võiks koduseid töid teha nii 2- 2 ja pool tundi päevas, stähendab see seda, et te peaks kusagil 10 tund päevas kooli peale kulutama.See on arvatavasti rohkem, kui teie vanemad päevas tööd teevad.Kahjuks tähendab see seda, et õpilastel jääb vähe aega leida või tegeleda millegiga, mis teda eriti huvitab.Sinna kuuluvad igasugused huviringid, muusikakool, sport jne...
Näiteks minu tegevuste ja hobide alla kuulub peale kooli fotograafia, laulmine, jõusaalis käimine,laskmine, korvpall, trummamine, lisaks veel kooliväline Hispaania keele õpe, mälumängud ja plaan on ka poksimist proovida.Kooli kõrvalt käin ma ka lisaks autokoolis.Tegelen ka natukene lingvistikaga.
Kuidas ma kõike teha jõuan siis asi on selles, et ma tundides, mis mulle huvi pakuvad kuulan kõike ja pea on ka täitsa hea, silmaring on samuti lai.Tunnid, mis mulle huvi ei paku, seal ma lihtsalt üritan kuulata, aga kodus ma midagi ei tee.Ma pole juba ma ei tea, mis ajast koduseid ülessandeid korralikult teinud, vahel väga harva, kui on mingisugune kirjand või midagi.Samas olen ma uurinud neid aineid, mis mulle tõsiselt huvi pakuvad ja millega tulevikus tegeleda tahaks.Aega jääb siiski väheks.
Meil on kõike huviringid välja arvatud tantsimine, kust õpetaja tuleb kaugemalt täiesti tasuta.

Mõne inimesega on sedasi, et ta tuubib endale kõik pähe ja saab töö viie, aga kahe nädala pärast, ei mäleta ta õpitust mitte midagi ega oska tuua loogilisi seoseid.Minu sinna alla ei kuulu, aga suhteliselt vastik on vaadata selliseid inimesi, aga samas, mis neil muud ikka üle jääb.

Siiski tahaksin ma katsetada üha uusi ja uusi asju, leida veel hobisid, mis mulle sobiksid ja millest mul kasu oleks.

Kommentaarid oleks kah päris head, vahel kui on mingi ülesanne ja ma oma vastuses väidetut ümber lükkan või kritiseerin, saan ma lihtsalt selle pärast madalama hinde.Ma tahaksin näha, nende põhjendusi, mis siis neile ei meeldinud minu töö juures.

Mis mulle veel ei meeldi, on õpilaste halb suhtumine kaasõpilastesse ja ebaviisakas käitumine.Seda esineb liigagi palju.Peale selle peaks olema igas koolis korralik psühholoog või keegi, kelle poole oma murega pöörduda ja kellelt abi saada, tunnistagem, osadel inimestel on seda vaja ja kui on piisavalt julgust esimene vestlus ära pidada on tulevikus endal kergem rääkida psühholoogile või sõbrale oma murest, või siis tulevikus nõu anda oma lastele või sõpradele.Koolis esineb liiga palju vaimset ja füüsilist vägivalda.Noritakse inimesi nende vanemate, riiete, nime, välimuse, arvamuste või millegi muu põhjal.Kahjuks muudab see kiusatavad sageli endassetõmbunuks ja mitte usaldavaks ühiskonna suhtes.tekib küsimus, kas ma pean terve elu seda taluma?Teine asi on see, et kiusamise pärast ei pruugita üldse kooli ilmuda, mis võib hilisemas elus väga rängalt kätte maksta.Mõelge palun kui palju te sellise asjaga ise kokkupuutunud olete või seda iga päev koolis näete.Minu soovitus on selline, et kui te näete, et kedagi ikka korralikult kiusatakse, siis astuge vahele.
Bend if you must, but never brake!

#17
madis250

    Liige

  • liige
  • Postitusi:358
  • Liitus:03 okt 2008
  • Sugu:mees
Teada tõsiasi on see, et eesti koolides räägitakse liiga palju faktidest.
Samas, kui inimene ei tea millega ta tegeleda tahaks gümnaasiumis, siis ei osataks valida, mis kooli minna kui pole seda nn. üldist gümnaasiumi.

#18
klaabu

    lvl 33 illuminati

  • administraator
  • Postitusi:15 957
  • Liitus:01 märts 2005
  • Sugu:mees
  • Asukoht:ruum 101
Meie kooli reaalkallakuga (või noh, mis reaalkallak, tühised 4 tundi matat nädalas) klassi on mingisugused erilised taunid kokku korjatud. Inimesed ei tule ühe muutuja võrrandi lahendamisega toime.. a la see samune intervallmeetod, millega ma hariduse alafoorumi all jukerdasin, et kuidas abijoont tõmmata jne.. no andke andeks, aga kui inimene ei saa aru, et kui suur on x, kui võrrand on (x - 3) = 0, siis on midagi kuskil väga valesti läinud. Sellest veel kohe esimese laksuga ei saa ehk aru, et mis pidi pidanuks seda joont seal tõmbama vms, on veel arusaadav, sest uus teema ju ikkagi, aga ühe muutujaga võrrandid on vist I kooliastme (1. - 3. klass) õppekavas?

Siis on veel meelde jäänud, kuidas üks tuupur plika arvas, et natsid ehitasid SÕJA AJAL Berliini müüri! Andke andeks, aga olukorras, kus mitmed saksa linnad nagu Dresden, Berliin jne täiesti maani lagedaks pommitati, siis mis kuradi moodi nad seda müüri veel oleks ehitanud? Või kui keegi arvab teisiti, siis võtame näiteks venelaste Katjuušad (link). Veel võite loomulikult googeldada WW2 bombing jne.

No ja kui ma seda räägin, siis te mõtlete vist, et ma olen kuskilt "erikoolist". Ühesõnaga II MS endiselt ja jutt tuleb siis 6. ja 9. augustist 1945, kui USA heitis Jaapani linnadele tuumapommid. Nii, tuleb töö, ja siis keegi kirjutab Jaapan heitis USA linnadele NAGASAKI ja HIROSHIMA (väga USA-pärased nimed, eks ole!) tuumapommid.. õpetaja ütles, et ta paneks ainuüksi sellise mõtlematu vastuse eest ühe, aga kuna seal oli punktide süsteem, siis kahjuks tulid tal rahuldava hinde jaoks punktid kokku.

Matemaatika kohapealt ma ei oska öelda..(kohati tundub küll milleks ja ilmselt veel hullemaks läheb) teoreetiliselt igasugused x-d ja asjad arendavad tegelikult inimese mõtlemist. Olgugi, et sa elus ei hakka ruutvõrrandi põhjal maalapi mõõtmeid arvutama, kuid eks ta rohkem ajutreening ole. Eks siin oleneb väga palju õpetajast ka. Kui ikka oskab ainet hästi anda, siis ei teki probleeme.

Mis mind eriti häirib praeguse asja juures on see, et väga palju asju peab tuimalt pähe tuupima. Minu arvates oleks normaalne, kui tehtaks nii, nagu ühes mu tuttava koolis, kus kontrolltöö ajal võib raamatu abil töid teha (mitte küll kõigis ainetes, aga füsa ja keemia õps lubavat), sest esiteks jääb nii paremini meelde, teiseks oskus lugeda on suurem oskus, kui lihtsalt tuimalt pähe õppida. Õpetaja ütles veel, et see, kes tuubib 5 peale pähe, mäletab nädala pärast seda 3 peale ja ülejäänud...

Või kui tahetakse niivõrd kangesti seda tuupimise asja praktiseerida, siis tasuks mõelda ehk kaasaegsete vahendite peale (a la näidata filme, videoklippe, teha katseid, lasta õpilastel ise katseid teha), s.t. et inimene suudaks õpitavat kohe millegi nähtuga seostada (aju on muideks nii üles ehitatud, et luuakse teadmiste vahel seosed, vastasel juhul teadmine lihtsalt kaob. Olete ilmselt tähele pannud, et kui jutt (nt vanavanematega) läheb mingi kindla teema peale, siis meenub justkui täiesti tühja kohapealt vanad mälestused, aga kui lampi küsida midagi, siis üldjuhul ei osata midagi öelda).

// edit 23:14

Cobra, 21 jaan 2009, 22:49, kirjutas:

Aga elementaarset matemaatikat (pean silmas siis gümnaasiumiprogrammi) on vaja lisaks sellele, et ta arendab loogilist mõtlemist, ka paljude teiste ainete (kõige lihtsamad näited: füüsika ja keemia) mõistmiseks ja õppimiseks.

Vaata postitust


Julgen vastu väita.

Keemia, füüsika ja matemaatika on tegelikult väga erinevad ained oma loomu poolest. Mul käib klassiski selline tüdruk, kes teeb rõõmuga keemia eksamit, aga matemaatikat isegi mitte raha eest.
"Igaüks neist on julge, kuni ta on üldise masinavärgi märkamatu osa. Aga niipea kui temale langeb isiklik vastutus, niipea kui valgusekiir temale koondub – kahvatab ta ja saab aru, et temagi on vaid tähtsusetu kübe ja võib iga hetk kõige tühisemalgi põhjusel libastuda. "
— A. I. Solženitsõn

#19
K

    Liige

  • liige
  • Postitusi:8 762
  • Liitus:12 jaan 2005
  • Sugu:mees
Sander, ma lihtsalt korjan praegu kaks killukese välja, võimas post muidu, aga:

Koolitransport pole standard, iga kool ise vaatab, mida ta selles vallas ette võtab. See peaks olema rigii poolt rahastatud ja kooli jaoks kohustuslik.

Koolipsühholoog on selline natuke mõttetu ametikoht, sest enamik õpilasi ei julge sinna minna. See mõtteviis on jälle, ma ei tea, kas siis eestlastele omane või mida iganes. VÄGA viltu vaadatakse neile, kes psühholoogi juures käivad, pigem peaks psühholoog õpilaste juurde minema, mitte vastupidi..

Kanakukk - Sa ei kujuta ette, kui palju neid kapsapäid meil leidub. Ja ohhoo, mis kilde sealt tuleb, täiesti uskumatu lihtsalt. See on üldine, gümnaasiumisse pääsevad liiga kergelt täielikud idioodid.


Hakake kinni neist ideedest, väljendage enda seisukohti koolis. Kui te näete, et mingis aines on asi täiesti lootusetu siis näidake enda rahulolematust välja ja andke tagasisidet. Alati ei pruugi see muutust kaasa tuua, aga mõnel võibolla veab?

Muutis Kassu, 21 jaanuar 2009 - 23:15.


#20
Sadist

    Neoneti kasvataja

  • liige
  • Postitusi:1 580
  • Liitus:04 juuni 2007
  • Sugu:mees
  • Asukoht:Viljandi

Sander, 21 jaan 2009, 23:01, kirjutas:

.....
Mis mulle veel ei meeldi, on õpilaste halb suhtumine kaasõpilastesse ja ebaviisakas käitumine......
.....Minu soovitus on selline, et kui te näete, et kedagi ikka korralikult kiusatakse, siis astuge vahele.

Vaata postitust



Ega see normaalsetele ei meeldigi. Selle kohta võiks öelda, et pubekatel on tähelepanu vaja ja siis kambaga norivad üksikute kallal.. Ajapikku läheb üle, ega sinna ei saagi midagi teha.

madis250, 21 jaan 2009, 23:07, kirjutas:

Teada tõsiasi on see, et eesti koolides räägitakse liiga palju faktidest.
Samas, kui inimene ei tea millega ta tegeleda tahaks gümnaasiumis, siis ei osataks valida, mis kooli minna kui pole seda nn. üldist gümnaasiumi.

Vaata postitust



Mida sa siis fakti asemel rohkem kuulda tahaksid? Õpetaja arvamust?
Noh võiks ju tekitada kallakutega gümnid ja jätta alles igasse rajooni ka üks üldgümn. Nende jaoks, kes ei oska otsustada.

Haridussüsteemiga muidu ma üldse rahul pole. Ma pmst gümni tahan ka ainult paberite pärast minna... :)


Matemaatikast käis enne juttu... Väga suur osa sellest on PALJUDE inimeste jaoks MÕTTETU. Põhikoolis saab juba selgeks, kas sind huvitab (ehk, kas sa hakkad sellega tulevikus tegelema) mata, või ei. Äärmisel juhul gümnaasiumis. Aju treenivad kõik ained, mitte ainult numbrite/tähtede/kujundite arvutamine/mõõtmine/teisendamine jpm. :)

YoungMoney, 17 sept 2008, 16:21, kirjutas:

mõelge kui sigineks superrass mingi valge ja neegri segu.
siis oleks kõik mingid ilged sportlased .

Vaata postitust


KALA





7 kasutaja(t) loeb seda teemat

0 liiget, 7 külalist, 0 anonüümset kasutajat