Sellel teemal on 61 vastust

[Kaido]

Niisiis kuna keegi ei julgenud otsa lahti teha, siis teen seda mina.

Teemaks siis majandussurutis Eestis- kas tõsine probleem või täiesti normaalne faas majanduses?
Tekkis siis suurem huvi selle teema üle ning mida arvavad kallid neonetlased sellest? Kuidas on see teid mõjutanud? Kas näete selles head võimalust raha teenida või kardate et kaotate kõik? Mida arvate tuleviku kohta- kaua läheb, et majandus tõusma hakkaks?

Mina isiklikult arvan, et tegemist tõesti majanduses normaalse nähtusega, mis tekib alati peale kiiresti tõusvat majandust. Eesti poleks saanud seda nii või naa ära hoida, kuna suuremad riigid mõjutavad meid niivõrd palju. Kuigi oleksime saanud kindlasti kergemini välja tulla, kui poleks olnud aprillimässu ning üleüldse oleksime hoidnud majandust juba varem stabiilsena, mitte enam tõstnud. Paljud majandusteadlased teadsid langust juba ette, kuid meie valitsus nimetas neid lihtsalt pessimistideks.
Isiklikult pole see mind väga mõjutanud, kuid kardan, et varsti võib hakata.

///Kuna ma väitlemises eriline spetsialist pole, siis ärge maha lööge.

[E-THUG]

Arvan, et tegu on faasiga mida läbib hetkel kogu maailm, kahjuks Eesti midagi selle parandamiseks ülemaailmselt väga teha ei saa ning ka oma rahva eest peab hoolitsema nii, et pole muid võimalusi hetkel kui kulutada rohkem kui reaalselt olemas on.

[Kaido]

No jah, aga samas kui su vanemad saaks lähikuudel sundpuhkusele saadetud või siis hoopis firma läheb pankrotti? Ma eriti ei usu, et siis nii hästi hakkama saaksid kuna maksud ju järjest tõusevad ja eluks vajalik on ikkagi vaja ju leida. Samas pole enam uue töö leidmine ka lihtne, kuna igale töökohale on väga palju kandidaate, kes kõik omadega rasketes oludes.

[Mäksu]

Seljuhul tuleb minna tapma, röövima, teab mis tegema.. tappa ei taha, lähme röövime r*isk....



ei tegelt, siin maailmas muud poel kui kriis kriisi otsa nii, et ei kurda hetkel veel.

[donkament]

Egas majandus saagi koguaeg tõusta, vahel peab ka langema, et saaks uuest tõusta jne. Kui vaadata viimase saja aasta majandusgraafikuid, siis seal enamasti ongi üks suur pikk laineline joon. tõus-langus-tõus-langus, ainult et mõni langus on suurem ja järsem, kui teine. Ei hakka otseselt detailidesse laskuma.

Seega tegemist on minu arvates normaalse faasiga, mida tuleb aeg-ajalt läbida. Selleaastane majanduslangus on lihtsalt tugevam kui mitmed eelmised. Kuna minu vanemaid otseselt töö kaotamine ei puuduta, siis pole meie elu muutunud.

[Kaido]

No ise saaksid hakkama, kuid mida rohkem sa/te röövite, seda rohkem te liigutate majandust kriisilävele. Tulemus poleks ju positiivne ning parandamise asemel te hoopis hävitaksite selle. Muidugi tuleb ka enda eest seista, kuid tuleks leida selline viis, mis aitaks nii ennast kui ka riiki. Ning kas üldse on posiitvset tulemust näha- on ju majandustõusud vaikselt viinud riike ka sõdadesse, kuna majanduselikult paremates riikides tehnika arenes kiiremini. Ja kui puhkeks sõda, siis ma kardan küll, et Eesti ei suudaks piisavalt võimsalt end vaenlaste eest hoida, sest juba osad meie lähisnaabrid on üsna täbaras seisus.

[kaups]

eino kui parkla tuleb vabaduse platsile ja neid muuseumeid jne ehitatakse, siis on kyll kindel, et need on majandusele väga head. Eriti see muusem mis maksab 1 miljard.

[kunin]

Tsitaat

kanakukk jr

Avalikkusel pole aimugi, kust raha tuleb. On ainult mingi ebamäärane ettekujutus, et “valitsus” trükib seda või umbes nii. Tegelikult jõuab peaaegu kogu maailmas liikuv “raha” peale tühise osa ringlusse erapankade kaudu, mis annavad olematu krediidi arvel laenu. Niisiis sünnib “raha” algusest peale võlana, sest seda emiteerivad laenu või krediiti võimaldavad pangad. Sel viisil kontrollivad pangad (mida lõppkokkuvõttes valitsevad ikka ühed ja samad isikud), kui palju raha ringlusse lastakse. Ning just ringluses olev raha määrab, kas tegemist on majandusbuumi või -langusega. Depressioone ei põhjusta inimesed, kes järsku otsustavad, et nad ei taha enam töötada, asju osta või maja soetada. Langus algab siis, kui ringluses pole küllalt arveldusühikuid (“raha”), mis genereeriks piisava tööhõive ja sissetuleku tagava majandusaktiivsuse. Kes kontrollib, kui palju raha on ringluses? Illuminaatide pangad teevad seda. Teen nüüd kokkuvõtte, kuidas sajandite kestel on majandustsükleid maha mängitud.

Kõigepealt annate suurel hulgal madala intressiga laene, et julgustada inimesi endalt laenu võtma. Sellega kasvab järsult ringluses oleva raha hulk ning inimesed saavad rohkem kulutada. See õhutab nõudlust ja tootmist, järelikult ka töökohtade loomist. Alanud on majandusbuum. On huvitav nentida, et inimesed kalduvad majandustõusu ajal rohkem laenama, sest nad on oma rahasuutlikkuses kindlad ning võtavad julgemalt võlga, ostavad suurema auto ja avarama maja ning käivad luksuslikumalt puhkamas. Kompaniid laenavad pankadelt rohkem raha, et osta kasvanud nõudluse rahuldamiseks uusi masinaid. Aktsiaturgudel valitseb järsk tõus ning inimesed investeerivad selles globaalses kasiinos rohkem raha, võttes selleks koguni laenu. Ja kui buum on jõudnud haripunkti, kus torge mõjub kõige valusamini, siis hakkavad pangad keskselt koordineerituna raha ringlusest kõrvaldama. Föderaalreservi, Inglise Panga ja muude keskpankade kaudu kergitatakse intressimäära. Äkki juhtub nõnda, et suur hulk ringluses olnud ja seni kaupade ostmiseks kulutatud raha tuleb kõrgemate intresside tasumiseks pankadele maksta ning pangad väljastavad muutunud poliitika tõttu vähem uusi laene. Lõpuks on nõnda, et ringlusest lahkub rohkem “raha”, kui seda sinna lisandub, ning juba ei jätku sellest kõikide pakutavate toodete ja teenuste ostmiseks. Inimesed kaotavad töö. Töökohtade vähendamine süvendab majanduse depressiooni, sest inimestel pole endist viisi tarbimiseks enam raha. Uut tööd ei leita, töötud kaotavad oma maja, nende perekond jääb nälga ning äri kõrbeb põhja. Majad ja äriettevõtted olid ostetud pangalaenuga või õhust võetud rahaga, kusjuures laenuvõtjad nõustusid, et võla tasumata jätmisel läheb tema maja või äriettevõte pangale. Pankade enda loodud majandussurutis annab nüüd neile õiguse üle võtta kogu kinnisvara – majad, maa, äri ja aktivad – tasuks ei millegi muu kui arvutikuvaril helendunud numbrite eest. Lühidalt öeldes, esimesel etapil annavad pangad heldelt laenu ja teisel tõmbavad ringlusest välja nii palju raha, et enam pole võimalik millegagi võlga tasuda. Seetõttu saavad need seaduspäraselt inimeste omandi varastada. Enda meelest nutikad, enamasti aga läbi ja lõhki võhiklikud TV-majanduskommentaatorid nimetavad seda “loomulikuks majandustsükliks”. Selles pole midagi loomulikku. Kõik on pettus. Esimesel etapil, majandusbuumi ajal heidetakse õng vette, teisel, surutise saabudes, aga hakatakse nööri rullile kerima. Säärast manipuleerimistsüklit on korratud juba sadu, koguni tuhandeid aastaid; samasuguseid rahaoperatsioone korraldasid templirüütlid ning enne neid tehti seda Babüloonias ja veelgi kaugemas minevikus. Just sääraste tsüklitega on maailma tegelik jõukus väheste kätte koondatud ja nõnda toimub see praegugi.

See teks pani mind mõtlema ja samuti kasutasin seda suurel määral arutluse kirjutamisel. Aitäh!

Enivei, Rahvas on suurenenud intressimäärade küüsis, teenitud raha läheb pangale millest mingi osa otsaga kohe välismaale. Rahvale jääb järjest vähem raha alles ja pangad lihtsalt ootavad, kuni neile raha sülle kukub.


Kaups: Vabaduse platsi alla ei tule parklat, kuna sealt avastati mingi maaalune asula mida ei või lammutada, kuna seda kaitsevad igasugused seadused alates muinsuskaitsest lõpetades supikeetmis retseptiga.

Lisaks veel seda, et Eesti ei suuda ära kasutada eurorahasid ja samuti annetatakse raha Lätile.

Majanduskriis süvendab tööpuudust, samuti suureneb kuritegude arv, kuna kusagil on ju vaja raha ja süüa saada.

Muutis kunin, 07 jaanuar 2009 - 21:37.

[XchopperX]

Vabaduse väljaku alla tuleb kohe kindlasti parkla, projektis oli arvestatud varemete ja kõige muude maa-alt väja tulevaga. Need jäetakse rahvale eksponeerimiseks, aga nende vahele tuleb endiselt parkla.

Nii, ja nüüd teema juurde.. Kaups!? Kust otsast on kultuurirajatised negatiivne asi? See on ainus, mis meil on.. mul ei tule meelde, kes seda ütles, võimalik et J.Kross, aga väga tabavalt: "Eesti riik ei tasu ennast majanduslikult mitte kunagi ära, Eesti riigi üks ja ainus eesmärk on kultuuri säilitamine". (vabas vormis tsitaat, täpseid sõnu ei mäleta)
Kultuuri pealt teenib ka riik päris korralikult (eriti peale seda "armsat" käibemaksu soodustuse kaotamist), mis on äärmiselt oluline majandussurutise aegadel, rääkimata rahva harimise seisukohast.
Majandussurutis (kriis, langus.. etc.) on täiesti normaalne nähtus, mis tuleb lihtsalt võimalikult valutult üle elada. Nagu Kanakuke tekstist lühidalt, või Zeigeisti dokumentaal-filmist ja adekvaatsest raamatutest ja teadusajakirjadest pikemalt ja täpsemalt teada saab, siis on kogu see rahandus süsteem niigi noatera peal seismas ja hingitseb vaid niigi suhteliselt ime läbi.

[kunin]

Parklat ei saa sinna tulla. Kuhu vahele küll? Praegu nühitakse iga kivi eraldi väikeste harjakestega, ei kujuta küll ette, et seal hakkavad autod sõitma.

[Kaido]

No aga miks ei peaks tulema? Kindlat põhjust ma välja ei lugenud su postitusest. Kogu see kultuurkiht käiakse läbi ning viiakse just seepärast minema, et teha uutele rajatistele ruumi. Oleks neil võimalus asi katki jätta, nad jätaks, sest tulevikus on ju palju paremad võimalused kultuurkihi uurimiseks, mis on nende hetke prioriteediks!
Tavainimestele jääb muidugi mulje, et kogu see raha raiskamine pealtnäha "mõttetutele" rajatistele on põhjuseks surutisele, kuid ma ise seda eriti ei poolda. Muidugi väikest osa mängib iga asi, kuid mitte nii kaalukalt. Majanduslangus ju lihtsalt pidi tulema, kuna inimesed hakkasid liiga julgelt laene võtma ning pangad jooksid selle tulemusel omadega ummikusse.

[XchopperX]

kunin, 8 jaan 2009, 16:08, kirjutas:

Parklat ei saa sinna tulla. Kuhu vahele küll? Praegu nühitakse iga kivi eraldi väikeste harjakestega, ei kujuta küll ette, et seal hakkavad autod sõitma.

100% tuleb sinna parkla, ainult selle pärast see maa lahti kaevatigi. Kui arheoloogilised väljakaevamised lõppevad hakatakse reaalselt parklat ehitama. Selleks lammutatakse osa müüridest ja asjadest maha (osa on juba maha lammutatud), kuid palju jääb alles, inimestele vaatamiseks.

[Mäkk]

Praeguse majandusliku seisu ajal tuleb alati kasuks töökoht mõnes riiklikus asutuses. Näiteks lasteaiad, koolid jne. Kuna lastel on koolis vaja käia ja sama on ka lasteaedadega, siis jääb sealne töökoht alles. Vanemate raske rahaline seis ei mõjuta ju lapse koolis käimist. Mõnedel majandustõusu ajal loodud erafirmadel võib olla küll raske aeg.

[kunin]

Mäkk, 9 jaan 2009, 12:07, kirjutas:

Praeguse majandusliku seisu ajal tuleb alati kasuks töökoht mõnes riiklikus asutuses. Näiteks lasteaiad, koolid jne. Kuna lastel on koolis vaja käia ja sama on ka lasteaedadega, siis jääb sealne töökoht alles. Vanemate raske rahaline seis ei mõjuta ju lapse koolis käimist. Mõnedel majandustõusu ajal loodud erafirmadel võib olla küll raske aeg.

Nõustun sellega. Ühiskonna/ajaloo õpetaja just rääkis, et õpetaja on üks kindlamaid töökohti (eeldusel, et sa teed oma tööd piisavalt hästi). Õpetajatest ei tule kunagi puudu, pigem vastupidi. Peaaegu kõik koolid üle Eesti otsivad eesti keele õpetajaid ja ka paljusid muid spetsaliste.

[seeolenmina]

Tegelikult ega see õpetaja töökoht ka enam piisavalt kindel ole, kui erasektor hakkab välja surema. Majandus ei ole sektoriteks jaotatud mitte sõltumatute sissetulekute näol, vaid pigem õigusliku või tegevusliku osa järgi. Kuna süsteem on ühtne, siis ühe kukkumine tähendab teise kukkumist. Võtkem või USA: kinnisvara -> pank -> autotootjad... ja lõpuks siis ka riik.

[Softsound]

Töötan hetkel ühes fimas ja valmisolek halvimaks, ehk siis koondamiseks, on kõrgendatud. Kuna tegu on töötleva tööstusega, mille langus oli protsendiliselt teine kõige kõrgem(-14.1%), siis on mure veel suurem. Ainus asjaolu, millega võib end hetkel lohutada, on see, et tööle võeti veel inimesi, mis on ju hetkeolukorras pea et võimatu firmadel. Säästan suht niigi, kuid asjad lähevad suvepoole veel hullemaks, kui nad praegu on. Lisaks pole palga kallale mindud ning palk on täiesti normaalne.
Ei kujuta ette, mida need 30+ tuhat inimest peale hakkavad, kui puudub töö. Ega töötu abirahast keegi ei ela. Endal oli küll plaan vaid suveni olla seal firmas tööl, et siis õppima edasi minna, kuid arvan siiski, et olles teadlikud minu plaanidest minna ülikooli õppima, koondatakse mind esmajärjekorras, kuna ma ju ei seo end pikemaks firmaga, millest on nad teadlikud.
Eks näis, mida lähikuud toovad.

[normik]

Koondamise eest saad ju ka üsna suure summa või mis?

[kunin]

Jah aga sellega elad mingi aja ära, toetused lähevad järjets väiksemaks, kuni on alles jäänud ainult mõnisada krooni töötu abiraha. Uut töökohta on kah raskem saada, kuna vaadatakse, et eelmisest töökohast lasti lahti ja siis ongi kaput.

[XchopperX]

Töötu abiraha ei saa mitte kuidagi väiksemaks minna, see on niigi Eestis EL'i standardite kohta liiga madal ja kui keegi tarkpea seda veel langetama kavatseks hakata hüppaks EL kohe turja meile.

[kunin]

Ei, see raha läheb järjest väiksemaks, mida sa saad koondamise eest. Töötu abiraha jääb muidugi samaks ja see on lõpuks ainuke raha, mille eest tuleb ära elada.