Sellel teemal on 124 vastust

[sokC]

XchopperX, 9 jaan 2009, 15:27, kirjutas:

Rõhutaks veelkord, et ülikooli astudes on kõigil su hinnetest täiesti savi, need ei loe absoluutselt mitte midagi (kui sul just medalit ei tule). Ülikoolidesse võetakse ainult riigi- ja sisseastumiseksamite põhjal.
Ja gümnaasiumis ei õpita mitte midagi põhjalikult, seal saad ainetest ainult kerge ülevaate (kui pole just mingi kallakuga kool/klass)

See on ainult Eestis nii. Kui tahad näiteks Saksamaale väheke prestiižikimasse ülikooli minna, siis pead arvestama sellega, et seal vaadatakse ka kursuste hindeid.

[XchopperX]

No need süsteemid on igas riigis erinevad, ma siiski jah mõtlesin meie ülikoole.

Eestist välismaa ülikoolidesse saamisest ma ausalt öeldes ei tea suurt midagi, paar tuttavat on läinud ainult. Mõlemad läksid USAsse ja sissesaamiseks oli vaja teha ainult sisuliselt SAT-test (ka USAs kannab see nime SAT) ehk siis akadeemiline teadmiste test ja muud midagi.

[megamees]

Minu arust on idiootne see, et kui mul on mingi kodune töö tegemata, saan ma 1-he või 2-he, mis hiljem võib veerandi hinnet mõjutada, aga kui mul on tehtud kodune töö, siis ma hinnet ei saa.

[Risto]

megamees, 15 jaan 2009, 15:36, kirjutas:

Minu arust on idiootne see, et kui mul on mingi kodune töö tegemata, saan ma 1-he või 2-he, mis hiljem võib veerandi hinnet mõjutada, aga kui mul on tehtud kodune töö, siis ma hinnet ei saa.

See terve eesti hindamis süsteem idiootne. Mingi tunnitöö eest tahetakse kohe kahte panna kui ei viitsi teha eriti. Oma asi kas teen või ei tee, kui ei tee siis lihtsalt see mõjutab mu tunnikate ja kt hindeid.

[d3aGle]

Phm .pole hindeid pole ka neid kes õpiksid . hariduse tase langeks Tunduvalt ma usun kuid pole mingi exspert! lihtsalt arvamus .

[Arts15]

Kusjuures koolides oleks ka selline võimalus, et hinded kaotatakse ja kui õpilane tahab minna kuhugi ülikooli või välismaale õppima, siis kirjutavad kõik aineõpetajad tema kohta essee/soovituskirja. Nii tehti välismaale õppima minejatele meil keskkoolis ja ma usun, et ka teistes gümnaasiumides kasutati sellist meetodit.
Hinded on minu jaoks suhteliselt abstraktsed. Need ei väljenda eriti inimese võimeid ja koolide erineva taseme tõttu ei anna need tegelikult õpilase kohta üldse informatsiooni.
Selle tulemusena saaks riigieksamite kõrvale ka väikese taustainfo õpilase kohta. Keda ja kuidas valida, seda otsustab juba näiteks ülikooli juhtkond.
Käies ise Tehnikaülikoolis, kus on vaja väga palju pingutada, lendab igalt kursuselt vähemalt 25-40% tudengitest ülikoolist välja. Paraku on nende seas ka mõningad medaliga lõpetanud.
Minul näiteks polnud keskkoolis hinded väga kiita, kuid tahtejõudu mul ülikoolis õppimiseks hetkel on.

[Kethmar]

Siis ei õpiks keegi...usu mind.
Ala ma ei viitsi kodust tööd teha, vahet pole, midagi ikka ei juhtu ju + mille järgi inimesi paremasse kooli võetaske? Kõik teevad testi? No thanks.

Muutis Ketz., 15 jaanuar 2009 - 23:48.

[Billy Boy]

Hinnete kaotamine on õige (see on minu arvamus). Kui laps kuulab mida tunnis räägitakse ja teeb tunnis tööd kaasa, siis on kõik korras. Rohkemat ei oleks vajagi.

[Kerdo_]

Võibolla vaidleks vastu natuke teemal,et kui on head õpetajad siis ka õpilased õpivad,tegelikult ei ole see päris nii,kui õpetajad on head siis õpilased ei õpi,kuna nad teavad,et õpetaja ei tee midagi kui sa ära ei õpi,koolis peaks ikkagist rangemad õpetajad olema,kuna meie(õpilased) vajame distsipliini.Loodan,et oleme ühel meelel.

[klaabu]

-kerdo-, 11 okt 2009, 18:59, kirjutas:

Võibolla vaidleks vastu natuke teemal,et kui on head õpetajad siis ka õpilased õpivad,tegelikult ei ole see päris nii,kui õpetajad on head siis õpilased ei õpi,kuna nad teavad,et õpetaja ei tee midagi kui sa ära ei õpi,koolis peaks ikkagist rangemad õpetajad olema,kuna meie(õpilased) vajame distsipliini.Loodan,et oleme ühel meelel.

Õpetaja ei ole ju järelikult hea, kui ta ei suuda õpilasi õppima panna.. ega hea õpetaja ei ole see, kes palju teab vms.. mitte kõik inimesed pole sündinud õpetajaks, inimesel võivad teadmised olla, aga kui tal sotsiaalsed oskused neid edasi anda puuduvad, siis ei ole ju õpilasele sellest mitte mingit kasu.

[Kala²]

Hinnete kaotamine oleks väga hea.
Õpilased muutuksid rohkem "ühtlasemaks"
Kahjuks ei ole see vist võimalik, kuidagi ikka peab vahet tegema.

[klaabu]

Kala likes it', 12 okt 2009, 18:17, kirjutas:

Hinnete kaotamine oleks väga hea.
Õpilased muutuksid rohkem "ühtlasemaks"
Kahjuks ei ole see vist võimalik, kuidagi ikka peab vahet tegema.

Võib ju anda ka sõnalisi hinnanguid: "Oled hea arvutaja, kuid pisut hooletu"; "On hea jooksualadel, kuid pallimängud vajaksid harjutamist"

[Fabulous]

derocketsL, 12 okt 2009, 18:37, kirjutas:

Praeguse seisuga jah..me peksame endale mingit täiesti mõttetut infot pähe, mida pole kunagi hiljem ehk vaja.

Seda ei õpitagi selleks, et sa seda kindlasti üks-ühele hilisemas elus rakendaksid. Seda kõike õpitakse, et sa tulevases elus oskaksid iseseisvalt mõelda ja probleemidele lahendusi leida. Tuginedes koolis õpitule.

[techno]

derocketsL, 12 okt 2009, 18:37, kirjutas:

Praeguse seisuga jah..me peksame endale mingit täiesti mõttetut infot pähe, mida pole kunagi hiljem ehk vaja. Muidugi oleneb inimesest, aga seda, et mitu elektronkihti mingil ainel on, mul ei ole peale kooli vast kunagi vaja v.a tulevikus, kui oma lapsed abi küsivad, aga sellekski ajaks on see ununenud.
Eesti keel on muidugi tähtis, aga mingit keemiat, füüsikat ja muud jama, mida vähemalt MUL pole kunagi vaja, ei vaevu ma õppimagi. Ehk niipalju, et oma 3-4 välja vedada ja paberid gümnaasiumi lõpuks kätte saada.
Minu arust on mingi kunsti ja käsitöö hindamine ka täiesti absurdne, kuigi hetkel 10ndas ei ole mul hetkel kumbagi.
Praegune süsteem imeb, aga samas me oleme kõik juba sellega harjunud ning paremat süsteemi, kas ei taheta või lihtsalt ei ole välja mõeldud..

Mind ei motiveeri isegi need kuradima hinded, kui aine vastu on, vaatan lihtsalt enne tundi vihiku/õpiku läbi ning vean oma 3e ära.
Õpilasi motiveeriks rohkem (kahjuks) raha, ma arvan, et kui mulle 200.- iga viie ja 100.- iga nelja eest näkku visataks, oleks ma puhtalt nelja-viieline õpilane.

Toon näita oma klassi pealt: geograafika töö, enamus said ühe-kahe. Tööd jagatakse kätte..vaikus..Mis said? "1" "haha, ma 2" "normal, mul joppas 3"

Nüüd toome näiteks, kui õpilasi premeeritaks rahaga..
"Mis said?" "kuule kahe sain, raisk, oleks pidand ikka õppima, oleks saand paar õllet täna võtta"

Muidugi täiesti utoopiline näide, aga siiski.
Samuti on ka see rahaga premeerimine natukene lame ehk, aga alati annab midagi välja mõelda, sest need hinded ei motiveeri õppima üldiselt.

See on täiesti Sinu ENDA ARVAMUS, mida sa siin kirjutad. See ei tähenda kohe, et süsteem imeb või pole paremat välja mõeldud lihtaslt.
For example;
Miks sul ei lähe keemiat vaja, kui sa tahad hakata keemikuks?
Miks sul ei lähe füüsikat vaja, kui sa tahad füüsikuks hakata?
ERIALAD!!1111
jne.

See, et sinu klassis on selline suhtumine, no, anna andeks, pole varem sellist klassi küll näinud, kergelt pool iibakad, luunja kool ju siiski.

Rahaga premeerimises ma ei vaidleks millegil vastu, sest endal kodus selline süsteem, et veerandihinnete eest iga viie eest viisada krooni ja nelja eest nelisada krooni aga enamusajast on ikka aeg see, mis aru pähe paneb, mitte raha.

See, et sa tahad oma kolmede ja neljadega välja venitada, täiesti sinu probleem, miks mitte õppida rohkem, saada paremaid tulemusi ja ise haritum olla ning elus paremini hakkama saada ) ?

jobu oled sten .

Muutis techno, 12 oktoober 2009 - 18:01.

[Kaspar.]

Rahaga premeerimine on VÄGA idiootlik idee.

[Icetigermw]

derocketsL, 12 okt 2009, 18:37, kirjutas:

Praeguse seisuga jah..me peksame endale mingit täiesti mõttetut infot pähe, mida pole kunagi hiljem ehk vaja. Muidugi oleneb inimesest, aga seda, et mitu elektronkihti mingil ainel on, mul ei ole peale kooli vast kunagi vaja v.a tulevikus, kui oma lapsed abi küsivad, aga sellekski ajaks on see ununenud.
Eesti keel on muidugi tähtis, aga mingit keemiat, füüsikat ja muud jama, mida vähemalt MUL pole kunagi vaja, ei vaevu ma õppimagi. Ehk niipalju, et oma 3-4 välja vedada ja paberid gümnaasiumi lõpuks kätte saada.
Minu arust on mingi kunsti ja käsitöö hindamine ka täiesti absurdne, kuigi hetkel 10ndas ei ole mul hetkel kumbagi.
Praegune süsteem imeb, aga samas me oleme kõik juba sellega harjunud ning paremat süsteemi, kas ei taheta või lihtsalt ei ole välja mõeldud..

Mind ei motiveeri isegi need kuradima hinded, kui aine vastu on, vaatan lihtsalt enne tundi vihiku/õpiku läbi ning vean oma 3e ära.
Õpilasi motiveeriks rohkem (kahjuks) raha, ma arvan, et kui mulle 200.- iga viie ja 100.- iga nelja eest näkku visataks, oleks ma puhtalt nelja-viieline õpilane.

Toon näita oma klassi pealt: geograafika töö, enamus said ühe-kahe. Tööd jagatakse kätte..vaikus..Mis said? "1" "haha, ma 2" "normal, mul joppas 3"

Nüüd toome näiteks, kui õpilasi premeeritaks rahaga..
"Mis said?" "kuule kahe sain, raisk, oleks pidand ikka õppima, oleks saand paar õllet täna võtta"

Muidugi täiesti utoopiline näide, aga siiski.
Samuti on ka see rahaga premeerimine natukene lame ehk, aga alati annab midagi välja mõelda, sest need hinded ei motiveeri õppima üldiselt.

Sa oled debiilik. Sorri. SINA tahad peale kooli lõpetamist kohe paadialuseks hakata,
enamus tahab ikkagi kuskile elus jõuda.

[sokC]

derocketsL, 12 okt 2009, 19:03, kirjutas:

Üks asi on see, mida paber nimega tunnistus ütleb, teine asi on juba see, mida sa päriselt tead.

See, mis sul seal paberil seisab üldjuhul ei näitagi objektiivselt sinu teadmisi mingi saines. Seda teevad eksamid. See mis sul seal tunnistuses on - see näitab sinu töökust ja vastutustunnet.

[Torque]

Olen väga rahul väitega ,et hindama peaks ainult teatud põhiaineid. Väga kurb kuid kahjuks juhtub, kus õpilane kukub läbi näiteks vene keele pärast ja tänu sellele kaob võimalus õppida ülikoolis, kuigi seal ta võiks saada vabalt hakkama... Alati saab küll vene keele ilmselt jah ära tuupida aga mis sellest kasu on tuubid need 3 aastat gümnaasiumis seda ainet aga hiljem kõik nagunii ununeb, sest arvatavasti sa ei kasuta seda niipea. Ma ei mäleta 8-nda klassi materjalidest enam midagi . Ja ma arvan ,et neid aineid on veel mis sobiks selle näite alla. Üheks võin tuua veel muusika ajalugu kus on ränk ajutapp(mul vähemalt) . Mitte ,et see ära kaotada aga see ei tohiks olla nii otsustava hindega gümnaasiumis kui on Matemaatika ja füüsika jne..

+mõttetöö arendamise kohapealt, jutt põhimõtteliselt õige aga selleks oleks ka alternatiive ma pakun. Motivatsioon mõtet arendada oleks suurem kui aine ei oleks nii tohutult vastukarva.

Muutis Torque, 12 oktoober 2009 - 18:49.

[Valdo]

Mina oleksin hinnete kaotamise poolt, kuna motivatsioon hariduse omandamiseks peaks tulema minu enda tahtest, mitte seetõttu, et muidu saan mingis kuradi bioloogias kehva kursusehinde. Samas oleks täiesti lootusetu üritus ~13-14 pubekaid seda mõistma panna. Nii et nagu Churchill ütles, on see süsteem jama, aga paremat pole välja mõeldud.

[sokC]

derocketsL, 12 okt 2009, 19:15, kirjutas:

Ja jõumegi asja tuumani, milleks need hinded siis? Sellest see teema ongi, või mis?

Need kes õppida tahavad, teevad seda nagunii. Need kes ei taha, neid ei huvita need hinded ka.

Kui sa soovid Eestis ülikooli minna, siis hinded on tõepoolest mõttetud (enamus juhtudel). Kui on soovi kuskile välismaale minna, siis vaadatakse ikka kursute hindeid. Seega kui hinded kaotada, tuleb seda terves maailmas teha.