Sellel teemal on 124 vastust

[XchopperX]

Rõhutaks veelkord, et ülikooli astudes on kõigil su hinnetest täiesti savi, need ei loe absoluutselt mitte midagi (kui sul just medalit ei tule). Ülikoolidesse võetakse ainult riigi- ja sisseastumiseksamite põhjal.
Ja gümnaasiumis ei õpita mitte midagi põhjalikult, seal saad ainetest ainult kerge ülevaate (kui pole just mingi kallakuga kool/klass)

[Kaunter]

Sadist, 9 jaan 2009, 09:32, kirjutas:

Kas jagamine ja korrutamine pole algklasside õppekavas sees? Minu mäletamist mööda oli. Kui ma tõesti eksin, siis vabandust. 5-6 klass oli matemaatika veel vajalik.
Alg reaal teadmised on tõepoolest ka mitte reaalsetele inimestele vajalikud, kuid ainult alg teadmised, mida ma juba omandan.
XchopperX, nagu ma enne ütlesin, ei meeldi mulle õppimis süsteem, ehk siis see, "välja kannatamine", millest sa rääkisid.
Ma lähen gümnaasiumisse puhtalt ainult paberite pärast. Aga see on minu meelest vale.
Mind huvitavad teatud ained, mille väljatoomist ma vajalikuks ei pea, kuid on palju aineid, mis mulle ei meeli ja mida mul vaja pole.
Kui ma soovin õppida aineid, mis mulle meeldivad, põhjalikult - ülikoolis. Näiteks on mul soov õppida lavastamist (see on ainult näide, mitte tegelikkus), siis mille kuradi pärast on mul vaja omandada täisteadmisi tuumafüüsikas?
Kui ma ei õpi endale ebavajalikku ainet, siis saan ma halva hinde, mille tõttu ei taheta mind ülikooli (isegi siis, kui mul on hea anne mingil mulle meeldival alal). See mure on kindlasti paljudel, aga hinnete süsteemi ei saa ma süüdistada. Jääb üle ainult õppekava kallal norimine.

Süsteem on üles ehitatud nii, et põhi- ja keskkooli jooksul tekitatakse õpilasele silmaring ning algteadmised võimalikult paljudes ainetes/valdkondades, et oleks ettekujutus, mis suund oleks sobilik edasi õppimiseks ülikoolis. Sa tahad, et selline spetsiifiline õpe, ülikool antud kontekstis, algaks juba kuskilt põhikooli keskelt? Sulle võib see isegi sobilik olla, kui sul on plaanid nii selged, kuid enamikule oleks see ebameeldiv.

/Igatahes gümnaasium sulle halba ei tee. Kui sa praegu lõpetaksid ja läheksid mingit eriala õppima, siis su seoste loomine, loogiline mõtlemine ning üleüldse mõttevõime jääks võrdlemisi madalale tasemele (julge väide, kuid kui ma võrdlen ennast praegu ning 9. klassi lõpus, siis vahe on lihtsalt jahmatav).

Muutis Kaunter, 09 jaanuar 2009 - 17:06.

[Sadist]

XchopperX, 9 jaan 2009, 15:27, kirjutas:

Rõhutaks veelkord, et ülikooli astudes on kõigil su hinnetest täiesti savi, need ei loe absoluutselt mitte midagi (kui sul just medalit ei tule). Ülikoolidesse võetakse ainult riigi- ja sisseastumiseksamite põhjal.
Ja gümnaasiumis ei õpita mitte midagi põhjalikult, seal saad ainetest ainult kerge ülevaate (kui pole just mingi kallakuga kool/klass)

Kas sisseastumiseksamid on ainult nende ainete põhjal, mida ma sinna ülikooli spets õppima lähen? Sest ülikoolis saab seda üliharidust ju ikkagi edasi? + ofc see kindel aine/amet mille jaoks ma sinna ülikooli lähen.

Kaunter, 9 jaan 2009, 16:52, kirjutas:

Süsteem on üles ehitatud nii, et põhi- ja keskkooli jooksul tekitatakse õpilasele silmaring ning algteadmised võimalikult paljudes ainetes/valdkondades, et oleks ettekujutus, mis suund oleks sobilik edasi õppimiseks ülikoolis. Sa tahad, et selline spetsiifiline õpe, ülikool antud kontekstis, algaks juba kuskilt põhikooli keskelt? Sulle võib see isegi sobilik olla, kui sul on plaanid nii selged, kuid enamikule oleks see ebameeldiv.

/Igatahes gümnaasium sulle halba ei tee. Kui sa praegu lõpetaksid ja läheksid mingit eriala õppima, siis su seoste loomine, loogiline mõtlemine ning üleüldse mõttevõime jääks võrdlemisi madalale tasemele (julge väide, kuid kui ma võrdlen ennast praegu ning 9. klassi lõpus, siis vahe on lihtsalt jahmatav).

Kas ei võiks tekitada silmaringi võimalikult paljudes ainetes/valdkondades, mis natukenegi huvi pakuvad? Või tõesti on inimesi, kellel pole vähimatki aimu, milleks või kelleks ta soovib saada, et ta peaks silmaringi IGAS valdkonnas arendama? Mingid lemmikained tekivad ju igale inimesele, suhteliselt alguses.. Ja niipalju nagu ma inimesi tunnen, need ained ei muutu.

Gümn. muidugi halba ei tee... Aga põhikoolis saab juba algteadmised kätte..
Sa ütlesid, et mõtlemine jne on gümni lõpetamisel oluliselt parem, kui põhikooli lõpetamisel. Oled kindel, et gümnaasium oli see tegur, mis seda mõtlemist nii oluliselt muutis? Põhikooliga lõppeb ka üks tobe puberteedi iga (kauem ta ju esineda ei tohiks eriti?), võibolla peale seda hakkab mõtlemine lihtsalt oluliselt paremini arenema?

[hells bells]

Põhikoolis? Ei. Gümnaasiumis? Jah.

Igas kursuses kindel arv olulisi töid, mille koondhinne tunnistusele. Sellisel moel jääks gümnaasiumisse alles need, kes tõesti õppida tahavad, mitte ennast kuidagi läbi vedajad, kes kursuse lõpus enda vahetöödest saadud kaksi parandama jooksevad.

Kui uuendusteks läks, siis paneme põhikooli hindamissüsteemi kõikjal koolides 1-10 peale, kus 10 on suurepärane ja 1 madalaim, ilmselgelt. Gümnaasiumis jätame kõik õppeained valikuliseks, peaasi, et kindel kursustearv kokku tuleb. Kuigi see plaan töötaks eesti koolides ainult siis, kui tõesti maakoolid suletakse ja linnas avatakse suur ühisgümnaasium. Meile on nii koolis räägitud, ei tea, palju siin tõtt. Võrust käib jutt, jes.

[Kaunter]

Sadist, 9 jaan 2009, 17:53, kirjutas:

Kas ei võiks tekitada silmaringi võimalikult paljudes ainetes/valdkondades, mis natukenegi huvi pakuvad? Õppekava peamine eesmärk on edasi anda oluline, mitte olla huvitav. Või tõesti on inimesi, kellel pole vähimatki aimu, milleks või kelleks ta soovib saada, et ta peaks silmaringi IGAS valdkonnas arendama? Ei, mitte seda. Õppeainetega antakse õpilasele edasi fundamentaalsed teadmised maailma kohta, et tekiks mingi terviklik pilt (sellepärast, et peale ülikooli astumist enam nende asjadega laiahaardeliselt kokku ei puututa). Selle käigus näeb siis inimene, missugune valdkond on talle meeltmööda jne. Mulle meeldis juba kaheksandas klassis keemia tohutult, kuid mulle oleks olnud äärmiselt vastumeelne seda koheselt süviti õppima minna, jättes ülejäänud programmi kõrvale. Mingid lemmikained tekivad ju igale inimesele, suhteliselt alguses.. Ning peale põhikooli otse ülikooli minemine oleks praktiline? Maksta roppu raha, et õppida seda, mis muidu tehtaks selgeks gümnaasiumiaastate jooksul. Kui sa just ei mõtle mingeid teisi erialasid, millest põhi- ega keskkoolis üldse juttu ei tehta..

Gümn. muidugi halba ei tee... Aga põhikoolis saab juba algteadmised kätte.. Ega ikka ei saa küll... Kui ma oleks läinud kuhugi kutsekooli või tööle, siis ma oleks praegusega võrreldes nii loll, et paneb lausa muigama.
Sa ütlesid, et mõtlemine jne on gümni lõpetamisel oluliselt parem, kui põhikooli lõpetamisel. Oled kindel, et gümnaasium oli see tegur, mis seda mõtlemist nii oluliselt muutis? Põhikooliga lõppeb ka üks tobe puberteedi iga (kauem ta ju esineda ei tohiks eriti?), võibolla peale seda hakkab mõtlemine lihtsalt oluliselt paremini arenema? Täiesti kindel. Lühidalt ei oska ma seda selgitada, nii et jätan selle parem ära.

Mõtlesin, et nii on parem vastata. Võibolla ma räägin sinust mööda, sest ma ei tegele kirjaliku argumenteerimisega kuigi tihti.

Muutis Kaunter, 09 jaanuar 2009 - 18:35.

[Russinik24]

muidu ara kaotada misk mul vaja hinde kas ma opin enda parast voi hinnete preagu opin hinete parast sest siis pabuska annab mulle dengi kui ma mone kolme saan ja papa ka hea meel

koolis kain sest seal palju naised suured rinnad vahpeal sobraga piilule ikka aj siis tood ei saa teha korralikult sest naistel avarad pluusi ja rind kohe valjja huppama siis ikka hea vadata siis suva see kultura too ma vaata parem ilja tiss

[Sadist]

Tsitaat

Ning peale põhikooli otse ülikooli minemine oleks praktiline? Maksta roppu raha, et õppida seda, mis muidu tehtaks selgeks gümnaasiumiaastate jooksul. Kui sa just ei mõtle mingeid teisi erialasid, millest põhi- ega keskkoolis üldse juttu ei tehta..

Tegelikult ma pidasin silmas seda, et gümnaasiumis võiks keskenduda rohkem nendele ainetele, mis sind huvitavad... Mitte seda vahelt ära kaotada, vaid sinna õppekavasse jätta ainult ained, mis õpilast huvitavad.
Praegune süsteem on tõhus, aga minu meelest sisaldab see ka üleliigset tööd, mille arvelt võiks teha õppimise huvitavamaks (ainult meeldivad ained) ja lühemaks (kui poleks aineid, mis sind ei huvita, saaks teiste ainetega kiiremini toime).

Ma loodan, et see mis ma kirjutan ei tundu teile liiga omakasupüüdlik, või lihtne.. Lihtsalt ma ei näe mõtet sellel, miks ma pean kõike selgeks saama..
Nagunii järgmiste kümnete aastate jooksul midagi ei muutu, seega ma võin peale gümni/gümnis oma sõnu süüa ja tõdeda, et silmaring on palju parem, kuid samas äkki kui õppimist leevendada/põnevndada, siis on see veel parem..

[-varas-]

Sadist, 9 jaan 2009, 19:32, kirjutas:

Tegelikult ma pidasin silmas seda, et gümnaasiumis võiks keskenduda rohkem nendele ainetele, mis sind huvitavad... Mitte seda vahelt ära kaotada, vaid sinna õppekavasse jätta ainult ained, mis õpilast huvitavad.
Praegune süsteem on tõhus, aga minu meelest sisaldab see ka üleliigset tööd, mille arvelt võiks teha õppimise huvitavamaks (ainult meeldivad ained) ja lühemaks (kui poleks aineid, mis sind ei huvita, saaks teiste ainetega kiiremini toime).
:

Ja kuidas sa kuiutad ette? Ütleme et 10. klassis käib kokku 70 inimest ja kõikki huvitavad erinevad ained. See tähendaks et tuleks teha kuskil 20 paralleel klassi kus kõik õppiks seda mis neile meeldivad. See tähendaks et ühe klassi õppetamiseks oleks vaja üle 20 erineva õppetaja. Kerge öelda raske teha. selline süsteem on ülikoolis aga seal on ka tunduvalt rohkem õppilasi ja ka sulle meeldival erialal pead õppima aineid mis sulle ei meeldi.

[Sadist]

-varas-, 9 jaan 2009, 20:43, kirjutas:

Ja kuidas sa kuiutad ette? Ütleme et 10. klassis käib kokku 70 inimest ja kõikki huvitavad erinevad ained. See tähendaks et tuleks teha kuskil 20 paralleel klassi kus kõik õppiks seda mis neile meeldivad. See tähendaks et ühe klassi õppetamiseks oleks vaja üle 20 erineva õppetaja. Kerge öelda raske teha. selline süsteem on ülikoolis aga seal on ka tunduvalt rohkem õppilasi ja ka sulle meeldival erialal pead õppima aineid mis sulle ei meeldi.

Kas lihtsamalt ei saaks? Näiteks nii, et 10 klassis 70 inimest. Üks klass, ei tehta paralleel klasse. Kõigi peale kokku peaks ikka saama iga aine jaoks piisavalt õpilasi.. Lihtsalt vaadata, kuidas ära paigutada tunnid, et kõigil ikka koguaeg tunnid oleksid.

[Saatan]

Üldse on süsteem minu jaoks mööda. Paarsada inimest lähevad vb mingiteks teadlasteks, üeljäänud tuhanded lapsed peavad ka õppima seepärast sellist jama, mida pole vaja. Kõik võiksid mingi testi ära teha, mis tõestab, et sa päris värd pole ning siis sellejärgi hinnata, milleks õpilane võimeline on, mitte etteantud kava järgi.

[XchopperX]

Kas või selle foorumi keskmist intelligentsi taset vaadates, siis oleks see Eesti riigi hukk, kui teie pakutud süsteeme reaalses elus rakendama hakataks.

Ma pole ka täiesti päri gümnaasiumi praeguse süsteemiga. Ma leian, et kõige optimaalsem variant oleks teatud määral ülikooliga saranane süsteem, kus on olemas kindlad kohustuslikud ained, mille kõik läbima peavad - näiteks ajalugu, eesti keel & kirjandus, ühiskonnaõpetus, üks kindel võõrkeel - ma leian, et inglise keel oleks optimaalseim, kuid see võiks siiski varieeruda erinevates koolides ja veel mõned.
Siis oleks niiöelda valikained - üks/kaks lisa võõrkeelt, mille saad ise valida teatud variantide hulgast, mingid reaal/loodusained kindlasti - näiteks 3 tükki kogu valikust oleks vaja võtta ja siis veel mõned mida ma hetkel gümnaasiumi ainete peale mõeldes üldse mitte meenutada ei suuda.
Ja siis oleks vabaained - ehk siis soovi korral, võid valida kindlasti valikust lisaks aineid, mis huvi pakuvad - näiteks religiooniõpetus jms.

Ma usun, et see süsteem töötaks päris hästi.

[klaabu]

Väidad, et selline seis oleks kaos (mida ma isegi arvan), aga praegune seis ei ole siis kaos või?

Ma ei tea, kuidas teistes koolides, aga meile on gümnaasiumi kokku korjatud selline seltskond, kes ei oska isegi ruutvõrrandit lahendada (~10 inimest)! Olgu, arvatavasti te ei hakka elus ruutvõrrandiga suurt midagi tegema, aga minu jaoks oleks asi au küsimuses, s.t. kas ma saan niivõrd lihtsa asjaga hakkama või mitte. See on ju 8. klassi teema, pealegi ma usun, et kui anda II kooliastmele (4.-6. klass) lahendivalem kätte, siis teeksid nemad ka selle ära.

Ma praegu pikemalt ei hakka oma visiooni ja hetkel kasutusel olevat õppekava põhikoolis ja gümnaasiumis kommenteerima, aga ma teen seda kindlasti tulevikus, kui mul on rohkem aega.

Kindlasti oleksin ka ise valikainete poolt.

[Kaevur.]

XchopperX, 10 jaan 2009, 14:39, kirjutas:

Kas või selle foorumi keskmist intelligentsi taset vaadates, siis oleks see Eesti riigi hukk, kui teie pakutud süsteeme reaalses elus rakendama hakataks.

Ma pole ka täiesti päri gümnaasiumi praeguse süsteemiga. Ma leian, et kõige optimaalsem variant oleks teatud määral ülikooliga saranane süsteem, kus on olemas kindlad kohustuslikud ained, mille kõik läbima peavad - näiteks ajalugu, eesti keel & kirjandus, ühiskonnaõpetus, üks kindel võõrkeel - ma leian, et inglise keel oleks optimaalseim, kuid see võiks siiski varieeruda erinevates koolides ja veel mõned.
Siis oleks niiöelda valikained - üks/kaks lisa võõrkeelt, mille saad ise valida teatud variantide hulgast, mingid reaal/loodusained kindlasti - näiteks 3 tükki kogu valikust oleks vaja võtta ja siis veel mõned mida ma hetkel gümnaasiumi ainete peale mõeldes üldse mitte meenutada ei suuda.
Ja siis oleks vabaained - ehk siis soovi korral, võid valida kindlasti valikust lisaks aineid, mis huvi pakuvad - näiteks religiooniõpetus jms.

Ma usun, et see süsteem töötaks päris hästi.

Ise pooldan täpselt sama õppimissüsteemi mille XchopperX välja tõi, see oleks kõige efektiivsem.

[C.O]

Minu arust on hindamine vajalik. Enamus õpilasi ei viitsiks tunnis midagi teha, kuna su õppimist nagunii ei hinnata
Gümnaasiumis olen ainult paberite pärast ja mingi 90% seal õpitust ei lähe mul elus kunagi vaja. Ootan kui juba lõpetan.

[normik]

Saaks hakkama küll ilma hinneteta.. Õpilane saaks kas arvestatud või mitte, pole mõtet ju ennast värdjaks kätte ära õppida et saada see närune viis paberile.

[Sadist]

XchopperX, 10 jaan 2009, 14:39, kirjutas:

Kas või selle foorumi keskmist intelligentsi taset vaadates, siis oleks see Eesti riigi hukk, kui teie pakutud süsteeme reaalses elus rakendama hakataks.

Ma pole ka täiesti päri gümnaasiumi praeguse süsteemiga. Ma leian, et kõige optimaalsem variant oleks teatud määral ülikooliga saranane süsteem, kus on olemas kindlad kohustuslikud ained, mille kõik läbima peavad - näiteks ajalugu, eesti keel & kirjandus, ühiskonnaõpetus, üks kindel võõrkeel - ma leian, et inglise keel oleks optimaalseim, kuid see võiks siiski varieeruda erinevates koolides ja veel mõned.
Siis oleks niiöelda valikained - üks/kaks lisa võõrkeelt, mille saad ise valida teatud variantide hulgast, mingid reaal/loodusained kindlasti - näiteks 3 tükki kogu valikust oleks vaja võtta ja siis veel mõned mida ma hetkel gümnaasiumi ainete peale mõeldes üldse mitte meenutada ei suuda.
Ja siis oleks vabaained - ehk siis soovi korral, võid valida kindlasti valikust lisaks aineid, mis huvi pakuvad - näiteks religiooniõpetus jms.

Ma usun, et see süsteem töötaks päris hästi.

No selle foorumi keskmist intelligentsi vaadates, tuleks ju vaadata ka kõigepealt vanust, sest enamik.. suur enamik neonetlastest on alles õppurid. Ja ma soovingi uut süsteemi, et see intelligentsi tase ei oleks järgnevate aastatega sama madal.

Muidu olen sinu süsteemiga täiesti päri. See süsteem on igat pidi parem, kui praegune .
Aga kas see oleks ka perfektne? Ja kas see töötaks ikka hästi? Ülikoolis töötab jah, kuid seal on ka inimesed vanemad (mõtlemine parem (vist?) ja rohkem kogemusi mitmel alal).

C.O, 10 jaan 2009, 18:59, kirjutas:

Minu arust on hindamine vajalik. Enamus õpilasi ei viitsiks tunnis midagi teha, kuna su õppimist nagunii ei hinnata
Gümnaasiumis olen ainult paberite pärast ja mingi 90% seal õpitust ei lähe mul elus kunagi vaja. Ootan kui juba lõpetan.

Ma ei pea seda arvamust valeks, aga kas tundides, mis inimestele meeldivad, ei teeks nad ka midagi, kui neid ei hinnataks?
Tobe on käia koolis hinnete pärast.. Kool peaks olema vaba õppimise koht, mitte sunniviisiline.
Aga jah, kindlasti on inimesi, kes siis ei käiks üldse koolis.. Just selle pärast oleks minu silmis vajalik ja hea rakendada süsteem, mis sisaldab ainult või enamjaolt ainult valitud aineid.
Eelmine õppeaasta peeti mulle pikk loeng Eesti seadusest, mille järgi peab inimene lõpetama põhikooli. Ütles mis karistused tulevad jne.. Palju ma sellest ikka mäletan, aga kui kurjad karistused seljataga ähvardavad ja ainus viis nendest eemale hoiduda on saada mingi tobe number paberile, aines mis on sulle täiesti vastukarva, mida sa üldse ei jaga ja kui lisaks sellele ei ole õpetaja just kõige parem, siis võib päris nadi tunne olla koolis.
Aga see pole vist kooli eesmärk.

[Saatan]

Sellist süsteemi pole olemaski, millega kõik rahul oleks. Laisad ei saa ka siis, tublid saavad. Nii palju kui on erinevaid inimesi, nii palju on ka erinevaid arvamusi.

[JetZ]

Mina õpin näiteks Waldorfkoolis.
Waldorfpedakoogikas hindeid pannakse ainult 9ndas ja gümnaasiumis.
Ma arvan, et hindamine peaks ära lõppema.
Kui näiteks õpilane saab esimesest klassist peale kolmesid ja muid kõverikke, siis enamvähem ütleb see talle, et "Sina oledki 3" ega hakkagi püüdlema paremuse poole... Nii on kahjuks.

C.O, 10 jaan 2009, 18:59, kirjutas:

Minu arust on hindamine vajalik. Enamus õpilasi ei viitsiks tunnis midagi teha, kuna su õppimist nagunii ei hinnata
Gümnaasiumis olen ainult paberite pärast ja mingi 90% seal õpitust ei lähe mul elus kunagi vaja. Ootan kui juba lõpetan.

Palju asju mis koolis õpitakse ei lähe elus vaja... Nimelt see paber näitab su treenituse taset.
Mida reaalses elus vaja on?
Liitmist, lahutamist, korrutamist, jagamist ja vahel ka protsenti võtta...

Muude asjadega treenitakse su aju.

Muutis JetZ, 13 jaanuar 2009 - 15:47.

[mattiasmadis]

Kassu, 13 jaan 2009, 17:07, kirjutas:

Põhjalik suuline/kirjalik tagasiside ja kriitika oleks palju produktiivsem..

Kui õpilasi palju, siis klassujuhatajal suur töö?

[JetZ]

Kassu, 13 jaan 2009, 17:07, kirjutas:

Põhjalik suuline/kirjalik tagasiside ja kriitika oleks palju produktiivsem..

Just nii Eesti Waldorfkoolides ongi...
Kahjuks on neid vähe üks on Tartus ja teine Viljandis