Sellel teemal on 124 vastust

[K]

Icetigermw, 12 okt 2009, 20:58, kirjutas:

Ja kuidas sa kavatsed enda super süsteemiga mingitki korda luua? Esitada enda n.ö. saavutused Põhikoolis/Keskkoolis kuidagi arusaadaval viisil, et tekiks mingi võrdlusmoment kahe inimese vahel. Ei olda sündinud targad.
  Idee et tavalised 1,2,3,4,5 asendada millegi muuga. nagu A,B,C või  Z,X,Y on lihtsalt sama jutu teises formaadis esitamine, asja tuum ei muutu.
  Meie ühiskonnas ei ole sinu "teadmistele janunemise" idee ja iseõppimine üldse tore lahendus, kuna lihtsalt ei õpita ja lõppkokkuvõttes ei liiguta mitte kuskile edasi.

Meil on tähed, ei muuda midagi, sama sitt nagu numbrid, vbl hullemgi.


Sa lähtud oma postis tänasest hetkest. Ma räägin sellest, mis VÕIKS olla. Loomulikult ei saa hindeid homme kaotada ning eeldada, et kõik rõõmsalt koolis edasi käiks.
Aga SEE ju näitabki, KUI katki see süsteem on.

Võrdlusmoment tekib eksamitega, sest nende tulemusi küsitakse reaalselt kah.
Kooli lõputunnistus on lihtsalt paber.


//Mida sa TEED sellega? On sul kasu sellest? Need tulemused ei näita mitte midagi...

Muutis Kassu, 12 oktoober 2009 - 20:34.

[techno]

Kooli lõputunnistus näitab ametlikult, et sa oled kooli lõpetanud ja mis tulemustega..

[Joosep.]

sokC, 12 okt 2009, 20:56, kirjutas:

Hinnete põhjal teadmiste hindamine on lausdebiilsus. Olen ise olnud tunnistajaks kuivõrd subjektiivselt mõni õpetaja neid paneb. Eksam - see näitab sinu tegelikku taset!

Tõsi. Lihtne näidet tuua- käin ise Reaalis. Mingid 4-5 klassivenda lihtsalt ei viitsi koduseid töid teha, aga tööd on neil enamasti neljad-viied, mõned üksikud kolmed. Käivad tihedalt olümpiaadidel jne. Aga need kes niisama kodus palju aega õppimisele veedavad(need, kes kohe asjast sotti ei saa), neil ka tööd neljad viiel, olümpiaadidel ehk käivad, kuid kui vaja veidike mõelda, st. ülesandeks pole nt. tüüpülesanne, mida koolitunnis lahendatakse, siis ollakse hädas. Hinded tõesti ei näita sinu teadmisi, see on lausdebiilsus.

Samas, hindeid pole mõtet kaotada, puuduks pinge ning mõnu. Vahest on ikka mõnus vaadata, kuidas üks või teine töö välja kukkus : ) (tavaliselt ikka siis, kui ettevalmistusi teinud pole, et iseenda pead proovile panna).

Muutis Joosep., 12 oktoober 2009 - 20:47.

[Icetigermw]

Kassu, 12 okt 2009, 21:29, kirjutas:

Meil on tähed, ei muuda midagi, sama sitt nagu numbrid, vbl hullemgi.
Sa lähtud oma postis tänasest hetkest. Ma räägin sellest, mis VÕIKS olla. Loomulikult ei saa hindeid homme kaotada ning eeldada, et kõik rõõmsalt koolis edasi käiks.
Aga SEE ju näitabki, KUI katki see süsteem on.

Võrdlusmoment tekib eksamitega, sest nende tulemusi küsitakse reaalselt kah.
Kooli lõputunnistus on lihtsalt paber.
//Mida sa TEED sellega? On sul kasu sellest? Need tulemused ei näita mitte midagi...

Kui nüüd võtta mis VÕIKS olla, siis ei oleks võinud Eesti viiekümnendatel Vene võimu alla minna, oleks ka ju haridusele ja kultuuri arengule kasuks tulnud, või mis? Teist hindamis-süsteemi sul välja pakkuda ju ei ole.

Eksamitulemused ju tõesti näitavad kui palju on too mats seda valdkonda omandanud. Mis nipiga on võimalik kontrollida/esitada õpilase teadmisi, kui mitte kontrolliga. Sellist asja, et õpilane käib koolis, õpib nii palju kui viitsib ja tahab ja kooli lõppedes on ikka ühe kursuse haridustase nagu päev ja öö. Selline "ise vaatan kuidas saan" asi põhikoolis ei tööta, ole sa nii õpihimuline kui sa oled.

[techno]

Teatud läbikukkumine või edasisaamine tööde puhul peaks ikkagi kuidagimoodi sõnastatud ja kirja pantud olema ju, kuna 1-9 klass on kohustuslik.

Kassu, 12 okt 2009, 21:29, kirjutas:

//Mida sa TEED sellega? On sul kasu sellest? Need tulemused ei näita mitte midagi...

Väga labaselt ütlen küll vastu, aga for example proovi sa pärast põhikooli kuhugi gümnaasiumisse sisse saada ilma pabereid sisse viimata.. Vot seda ma teengi sellega. Ning sellest on kasu.

Muutis techno, 13 oktoober 2009 - 05:47.

[K]

Icetigermw, 12 okt 2009, 23:49, kirjutas:

Kui nüüd võtta mis VÕIKS olla, siis ei oleks võinud Eesti viiekümnendatel Vene võimu alla minna, oleks ka ju haridusele ja kultuuri arengule kasuks tulnud, või mis? Teist hindamis-süsteemi sul välja pakkuda ju ei ole.

Eksamitulemused ju tõesti näitavad kui palju on too mats seda valdkonda omandanud. Mis nipiga on võimalik kontrollida/esitada õpilase teadmisi, kui mitte kontrolliga. Sellist asja, et õpilane käib koolis, õpib nii palju kui viitsib ja tahab ja kooli lõppedes on ikka ühe kursuse haridustase nagu päev ja öö. Selline "ise vaatan kuidas saan" asi põhikoolis ei tööta, ole sa nii õpihimuline kui sa oled.

Imo ei taju sa absoluutselt biiti.

Ma pakun välja, et hinded võiks üldse ära kaotada ning asendada need põhjaliku tagasisidega.

"Ise vaatan kuidas saan" asi töötas mul põhikoolis nagu valatult, töötaks praegugi, kui hindeid ei pandaks. Teeksin oma eksamid niks-naks ära ja läheksin ülikooli ning lõputunnistusega võiksin tagumenti pühkida.

techno, 13 okt 2009, 06:41, kirjutas:

Teatud läbikukkumine või edasisaamine tööde puhul peaks ikkagi kuidagimoodi sõnastatud ja kirja pantud olema ju, kuna 1-9 klass on kohustuslik.
Väga labaselt ütlen küll vastu, aga for example proovi sa pärast põhikooli kuhugi gümnaasiumisse sisse saada ilma pabereid sisse viimata.. Vot seda ma teengi sellega. Ning sellest on kasu. 

Edasisaamine ainete, mitte tööde puhul, see oleks mõistlik..


Te ei suuda absoluutselt mõelda väljaspool TÄNASE päeva piire. Tajuge seda, et hinnete kaotamisega muutuks kogu haridussüsteem, te toote näiteid, mis lähevad hüpoteesiga vastuollu..

[Icetigermw]

Kassu, 13 okt 2009, 17:26, kirjutas:

Imo ei taju sa absoluutselt biiti.

Ma pakun välja, et hinded võiks üldse ära kaotada ning asendada need põhjaliku tagasisidega.

Põhjaliku tagasisideme all mõtled sa õpetaja poolt valmis kirjutatud juttu (?), mida mõjutab kindlasti õpetaja iseloom ja õpetaja suhtumine sinusse mis on ebaobjetiivne ja mille tõttu mõndasid alahinnatakse või ülehinnatakse raskelt.

[Garry]

Icetigermw, 13 okt 2009, 17:35, kirjutas:

Põhjaliku tagasisideme all mõtled sa õpetaja poolt valmis kirjutatud juttu (?), mida mõjutab kindlasti õpetaja iseloom ja õpetaja suhtumine sinusse mis on ebaobjetiivne ja mille tõttu mõndasid alahinnatakse või ülehinnatakse raskelt.

Ehk aitaks ebaobjektiivset arvamust vältida see, kui töö vaadataks üle mitme õpetaja poolt?

[K]

Icetigermw, 13 okt 2009, 17:35, kirjutas:

Põhjaliku tagasisideme all mõtled sa õpetaja poolt valmis kirjutatud juttu (?), mida mõjutab kindlasti õpetaja iseloom ja õpetaja suhtumine sinusse mis on ebaobjetiivne ja mille tõttu mõndasid alahinnatakse või ülehinnatakse raskelt.

Samamoodi mõjutab õpetaja iseloom ja suhtumine hindeid, aga erinevalt hinnetest oleks tagasisidel ka mingi mõju. Hinnete puhul õpitaksegi enamasti hinnetele, aga numbrid ühest viieni ei anna sulle elus midagi.

Ning sa ei saa endiselt aru. Sellise süsteemi puhul peaks muutuma ka õpetajate õpetamise viis, mitte lihtsalt kool...

Ava oma mõistus võimalustele. Praegu kobad sa pimeduses.

Muutis Kassu, 13 oktoober 2009 - 16:53.

[Icetigermw]

Kassu, 13 okt 2009, 17:48, kirjutas:

Samamoodi mõjutab õpetaja iseloom ja suhtumine hindeid, aga erinevalt hinnetest oleks tagasisidel ka mingi mõju. Hinnete puhul õpitaksegi enamasti hinnetele, aga numbrid ühest viieni ei anna sulle elus midagi.

Ning sa ei saa endiselt aru. Sellise süsteemi puhul peaks muutuma ka õpetajate õpetamise viis, mitte lihtsalt kool...

Ava oma mõistus võimalustele. Praegu kobad sa pimeduses.

Su review süsteem on nii debiilne lihtsalt, kuidas sa ise sellele pihta ei saa.

Ühel õpetajal kirjutada sellist ülevaadet igale õpilasele peaks õpetaja raiskama ~10 minutit per hindamine. Keskmiselt on igas klassis ~30 õpilast. See on 10 min * 30 = 300 minutit ehk viis tundi ühe klassitäie õpilaste tööde "hindamine" ja et iga õpetaja (olenevalt ainest) õpetab keskmiselt 4-5 klassi. Ja arvestades et põhikoolis tehakse üks KT/TK ühe nädala peale teeks see kokku keskmiselt 20-25 tundi õpilaste tööde kontrollimise peale. Lihtsalt manpowerit ei jagu.

Ja pealegi, selline "jutuga hindamine" eksisteerib mingil määral ka praegu. Näiteks konsultatsioonitundide külastamine või õpetajaga arutamine.

Mina arvan, et kui ei oska siis pead ennast ise aitama, mitte õpetaja ei pea kõike ise välja tooma, ära tegema ja peput pühkima.


Ja palun seleta ära, missuguseks peaks see õpetajate õpetamise viis muutuma siis? Lihtsamaks? Lillelisemaks? Kergemaks? Selgita palun, ära väida ebamäärasusi.

Muutis Icetigermw, 13 oktoober 2009 - 20:44.

[K]

Icetigermw, 13 okt 2009, 21:43, kirjutas:

Su review süsteem on nii debiilne lihtsalt, kuidas sa ise sellele pihta ei saa.

Ühel õpetajal kirjutada sellist ülevaadet igale õpilasele peaks õpetaja raiskama ~10 minutit per hindamine. Keskmiselt on igas klassis ~30 õpilast. See on 10 min * 30 = 300 minutit ehk viis tundi ühe klassitäie õpilaste tööde "hindamine" ja et iga õpetaja (olenevalt ainest) õpetab keskmiselt 4-5 klassi. Ja arvestades et põhikoolis tehakse üks KT/TK ühe nädala peale teeks see kokku  keskmiselt 20-25 tundi õpilaste tööde kontrollimise peale. Lihtsalt manpowerit ei jagu.

Ja pealegi, selline "jutuga hindamine" eksisteerib mingil määral ka praegu. Näiteks konsultatsioonitundide külastamine või õpetajaga arutamine.

Mina arvan, et kui ei oska siis pead ennast ise aitama, mitte õpetaja ei pea kõike ise välja tooma, ära tegema ja peput pühkima.
Ja palun seleta ära, missuguseks peaks see õpetajate õpetamise viis muutuma siis? Lihtsamaks? Lillelisemaks? Kergemaks? Selgita palun, ära väida ebamäärasusi.

Hunnnngghhfff...
Keegi ei käsi siis teha iga nädal kuut tööd...Töö tegemisel peaks mingi mõte kah olema ja õpetaja töö oleks selle mõtte kohalejõudmise peegeldamine.

Hetkel õpetatakse õpetajaid rangelt õppekava järgima ning seda meetoditega, mis ei kuulu enam sellesse sajandisse. Kõik tuleks reformida. Selleks on inimesed, kes seda oskama peaks. Ma ei seleta sulle kõike ära ju siin, aga ma võin luua hüpoteesi. Õpi kaasa mõtlema.

Tšau.

[klaabu]

Kassu, 13 okt 2009, 22:34, kirjutas:

Hunnnngghhfff...
Keegi ei käsi siis teha iga nädal kuut tööd...Töö tegemisel peaks mingi mõte kah olema ja õpetaja töö oleks selle mõtte kohalejõudmise peegeldamine.

Hetkel õpetatakse õpetajaid rangelt õppekava järgima ning seda meetoditega, mis ei kuulu enam sellesse sajandisse. Kõik tuleks reformida. Selleks on inimesed, kes seda oskama peaks. Ma ei seleta sulle kõike ära ju siin, aga ma võin luua hüpoteesi. Õpi kaasa mõtlema.

Tšau.

Mul on küll pigem jäänud selline mulje, et see, mida iga õpetaja teeb jääb puhtalt tema enda südametunnistusele..

[metab]

Endale jäänud sama tunne, see on ikkagi täiesti erinev, kuidas üks või teine õpetaja aine õpetamisega hakkama saab.

derocketsL, 13 okt 2009, 17:56, kirjutas:

Eksamite all mõeldakse siiski gümnaasiumi eksamit, kus hindamine toimub anonüümselt ja kus on reaalselt eksisteeriv riiklik kontroll, erinevalt põhikooli eksamist, kus hinde annab oma aineõpetaja.

[Icetigermw]

Kassu, 13 okt 2009, 22:34, kirjutas:

Hunnnngghhfff...
Keegi ei käsi siis teha iga nädal kuut tööd...Töö tegemisel peaks mingi mõte kah olema ja õpetaja töö oleks selle mõtte kohalejõudmise peegeldamine.

Hetkel õpetatakse õpetajaid rangelt õppekava järgima ning seda meetoditega, mis ei kuulu enam sellesse sajandisse. Kõik tuleks reformida. Selleks on inimesed, kes seda oskama peaks. Ma ei seleta sulle kõike ära ju siin, aga ma võin luua hüpoteesi. Õpi kaasa mõtlema.

Tšau.

Palun esita ükski reaalne argument, kuidas siis tuleks reformda. Sa räägid pikalt ja laialt süsteemi loomisest "tarkade meeste poolt", aga sa pole ise kordagi reformist ise midagi väitnud. Ütle ükski kord midagi selgesõnaliselt, sest kõik su jutt on ümmargune mulli keerutamine nagu Savisaare valimiskampaania.

[K]

Icetigermw, 13 okt 2009, 23:29, kirjutas:

Palun esita ükski reaalne argument, kuidas siis tuleks reformda. Sa räägid pikalt ja laialt süsteemi loomisest "tarkade meeste poolt", aga sa pole ise kordagi reformist ise midagi väitnud. Ütle ükski kord midagi selgesõnaliselt, sest kõik su jutt on ümmargune mulli keerutamine nagu Savisaare valimiskampaania.

https://www.neonet.ee/index.php?showtopic=5...dpost&p=1401470


See on eelmisel aastal kirjutatud, ühiskonnas hüpoteetilise "Investeeri 100 miljardit mingisse valdkona" ülesande käigus, nüüdseks juba hulk uusi ideid, aga ei viitsi kirja panna. // Muutsin natuke, aga annab mingit mõtlemisainet. Kuskil oli mul need ka pikemalt välja kirjutatud.

Jaura veel valjemini.

Muutis Kassu, 14 oktoober 2009 - 16:02.

[Le Fu?]

Mul oleks jumala hea meel kui hinded ära kaotataks... Kaoks hirm läbikukkumises mingis aines ära mida ma ikka väga vihkan nagu Keemia, Füüsika ja muusika (Miks muusika? Iga jumala tund on KT. WTF ma sellise ainega tulevikus teen? Paadiall laulan traktori laulu omaette?)
Samas käib mul klassis üks 4-5line õpilane kes aind spikerdab iga töö nii, et ma ei usu et hinded näitavad su teadmisi.

[doker]

Võimalik, et eespool oli sellest juttu, lugesin postitusi ainult viimaselt lehelt.

Suhteliselt hea oleks, kui oleks kaks varjanti. Arvestatud, mittearvestatud.

Toome näiteks kohustusliku kirjanduse kontrolltöö.
Juhan ja Jaan loevad mõlemad raamatu läbi.
Juhanil on looduse poolt antud pisut parem mälu, kui Jaanil.
Kontrolltöös on palju küsimusi.
Tänu heale mälule vastab Juhan õigesti 30st küsimusest 28 ja saab hindeks "viie".
Jaan vastab aga õigesti 18 küsimust ja saab hindeks "kolme".
Milles seisneb minu jutu mõte?
Kuna mõlemad poisid lugesid raamatu läbi, nagu pidi, siis võiksid mõlemad "viie" saada, või siis "arvestatud".

Spoiler

Raamatu kontrolltöö mõte seisneb siiski selles, et välja uurida, kas õpilane on raamatut lugenud või tegi selle asemel midagi muud. Kahjuks õpetajad on selle pika peale ära unustanud. On mul õigus?

[olenmatu]

raamatu kt mõte seisneb selles, et kas laps on läbi lugend JA kaasa mõelnud sellele JA aru saanud sellest, mis kirjutati...

[XchopperX]

raamatu otsest sisu ju ei küsita? või mõned õpetajad/koolid ajavad sellist asja ikka veel taga?
Kohustusliku kirjanduse tööd olid vähemasti mul kooli ajal küll pigem asja mõistmisele üles ehitatud, kui et mingite mõttetute faktide tagaajamisele, küsiti seoseid ja paralleele mingite asjadega, alltekste, üldistamist ja mingite situatsioonide analüüse jne.

väga imelik ja mõttetu meetod küsida raamatu kohta faktipõhiseid küsimusi, see ei näita lugemust mitte mingit pidi ju..

[mcs8]

XchopperX, 28 dets 2009, 23:46, kirjutas:

raamatu otsest sisu ju ei küsita? või mõned õpetajad/koolid ajavad sellist asja ikka veel taga?
Kohustusliku kirjanduse tööd olid vähemasti mul kooli ajal küll pigem asja mõistmisele üles ehitatud, kui et mingite mõttetute faktide tagaajamisele, küsiti seoseid ja paralleele mingite asjadega, alltekste, üldistamist ja mingite situatsioonide analüüse jne.

väga imelik ja mõttetu meetod küsida raamatu kohta faktipõhiseid küsimusi, see ei näita lugemust mitte mingit pidi ju..

No minu kirjanduse õps kysib küll lugemiskontrollis fakte. Ntx miks läks too vend sinna, kelle pärast mis juhtus jne.
Tavaliselt 1 küsimus 10st on selline kus võid oma pead kasutada. Et iseloomusta peategelast aga ka siis peab põhjendama raamatu faktidel miks sa nii arvad...
Samas olen kõik raamatutööd lyhikokkuvõtetega teinud ja hinded on 4d niiet ei kurda. Ka enamus inimesi kes raamatu päriselt ka läbi loevad saavad 4d...