Sellel teemal on 4705 vastust

[E]

XchopperX, 30 juuli 2013 - 17:44, kirjutas:

kauboi, 30 juuli 2013 - 15:11, kirjutas:

Õpin praegu gümnis kitsast matemaatikat ja olen kuulnud et sellega eestisse ülikoolidesse väga pole mõtet üritada va humanitaaralad. Kui tõsi see on ?
Ja kas kellegil on kogemusi Inglismaa ülikoolidega ? Vaikselt plaaninud 2 sõbraga sinna ülikooli minna peale gümni.

No matemaatika on vajalik ainult tehnika- ja täpisteaduste valdkonnas. Humanitaar-, sotsiaal-, haridus- ja kultuurivaldkonnas ei ole seda kuskil vaja ja loodusteadustes enamjaolt saab seda edukalt asendada millegi muuga.
Eks sa ise tead mis valdkonna suunas sa sihid, uuri kõigepealt erialade valikut ja vaata vastuvõtu tingimusi ning õppekava, saad kohe pildi selgeks. Isegi TTÜs on rohkelt erialasid kus matemaatikat kui sellist üldse ei ole vaja. Kui sa muidugi sihidki mingi tehnika- või täpisteaduste valdkonna peale, siis enamjaolt jääb tase nõrgaks küll, päris kõrgemat matti ei lähe sellise tausta pealt õppima.

Eks see oleneb inimesest kah, ma sain mat. riigieksamil mõnikümmend punkti (kutsekooli eesmärk on anda inimestele eriala, mitte treenida roboteid riigieksamiteks, et need 100% ülikooli sisse saaks) ja mat. analüüsi ning mingi lineeaar algebra oli ikka päris lebo.

[WantToBe]

E, 01 august 2013 - 22:27, kirjutas:

XchopperX, 30 juuli 2013 - 17:44, kirjutas:

kauboi, 30 juuli 2013 - 15:11, kirjutas:

Õpin praegu gümnis kitsast matemaatikat ja olen kuulnud et sellega eestisse ülikoolidesse väga pole mõtet üritada va humanitaaralad. Kui tõsi see on ?
Ja kas kellegil on kogemusi Inglismaa ülikoolidega ? Vaikselt plaaninud 2 sõbraga sinna ülikooli minna peale gümni.

No matemaatika on vajalik ainult tehnika- ja täpisteaduste valdkonnas. Humanitaar-, sotsiaal-, haridus- ja kultuurivaldkonnas ei ole seda kuskil vaja ja loodusteadustes enamjaolt saab seda edukalt asendada millegi muuga.
Eks sa ise tead mis valdkonna suunas sa sihid, uuri kõigepealt erialade valikut ja vaata vastuvõtu tingimusi ning õppekava, saad kohe pildi selgeks. Isegi TTÜs on rohkelt erialasid kus matemaatikat kui sellist üldse ei ole vaja. Kui sa muidugi sihidki mingi tehnika- või täpisteaduste valdkonna peale, siis enamjaolt jääb tase nõrgaks küll, päris kõrgemat matti ei lähe sellise tausta pealt õppima.

Eks see oleneb inimesest kah, ma sain mat. riigieksamil mõnikümmend punkti (kutsekooli eesmärk on anda inimestele eriala, mitte treenida roboteid riigieksamiteks, et need 100% ülikooli sisse saaks) ja mat. analüüsi ning mingi lineeaar algebra oli ikka päris lebo.

Kui sa sellist juttu räägid, siis ei teagi, kas usaldada kutseharidust.

[E]

eks oleneb koolist kah aga kindlasti on rõhk eriala ainetel ja kutsekooli soovitaks inimesele, kes ei plaani pärast ülikooli minna, kuna keskkooli jollerite riigieksamitega on sisseastumisel suht raske konkureerida kuigi näiteks TKTK's on kutsekoolist tulnud inimestele eraldi nimekirjad.

[makaak]

palunpalun andke mulle vihjeid mis koolidesse veel sissse võetakse? ma ei saanud oma erialale ja kuskile on vaja minna... soovitavalt huminaar-loomealad. (ei teinud reaali eksameid)

[Erki]

makaak, 04 august 2013 - 16:02, kirjutas:

palunpalun andke mulle vihjeid mis koolidesse veel sissse võetakse? ma ei saanud oma erialale ja kuskile on vaja minna... soovitavalt huminaar-loomealad. (ei teinud reaali eksameid)

http://www.tlu.ee/vastuvott

[G.B.]

kauboi, 30 juuli 2013 - 15:11, kirjutas:

Õpin praegu gümnis kitsast matemaatikat ja olen kuulnud et sellega eestisse ülikoolidesse väga pole mõtet üritada va humanitaaralad. Kui tõsi see on ?
Ja kas kellegil on kogemusi Inglismaa ülikoolidega ? Vaikselt plaaninud 2 sõbraga sinna ülikooli minna peale gümni.

Inglismaa ülikoolidega tuleb orgunnimist varem alustada kindlasti. Tuleb üle ka vaadata, kas antud kool nõuab IELTS/TOEFL vms testi ja see õigeaegselt enne ära teha (mida varem, seda mugavam endal). Koole tasuks vaatama hakata juba sügisel ning kandideerimine algab üldjuhul detsember/jaanuar ning tõsisem sõelumine kunagi kevade poole vist.

Ja noh ainuke variant oleks kuidagi stipiga saada õppima või mingile tasuta kohale, sest teadupärast UK's on tasuline kõrgharidus (Šotimaal omad teemad, sitavikat oskaks rääkida, kui ta troll-modest väljas on). Tuleks arvestada ka sellega, et elamiskulud on Eestiga võrreldes mitu korda kõrgemad (sh kinnisvara üürimine).

Tean, et Inglismaale on paljud Birminghami ülikooli läinud tasuta õppima, seega sinna peaks mingi kergem variant olema. Ja paljud veel kuskile Edinburghi või Aberdeeni inseneriks õppima läinud.
Kui just väga jõukast perest pole, siis suure tõenäosusega tuleks kooli kõrvalt mingit tööd ka teha.

Aga selle eest väärt kogemus kindlasti, kui huvi on, siis tasub uurida (ja nagu enne mainisin, siis kindlasti varem tuleb ette valmistama hakata kui eesti koolide jaoks).

[sitavikat]

Taanis ja Shotimaal on õpe tasuta. Inglismaal saad laenu taodelda, mis ripub nööriga kaelas, aga smslaenu kombel kedagi üles ei poo - s.t hakkad maksma alles siis, kui teenid normi sulli. osad koolis aktsepteerivad ka ingliskeele riigieksamite tulemusi, teised tahavad muid teiste.

projektide kohapealt taani>inglismaa>shotimaa, aga imporditud liha on ka hüva ja haigustest vaba.

jõhker brotip:hinnete keskmine võib olla riigieksamitest tähtsam, aga senisest jutust võiks juba isegi järeldada, et kõik varieerub seinast-seina ja sõltub ülikoolist.

jaanuar 15 umb on viimane tähtaeg, peale seda on gg.

[WantToBe]

makaak, 04 august 2013 - 16:02, kirjutas:

palunpalun andke mulle vihjeid mis koolidesse veel sissse võetakse? ma ei saanud oma erialale ja kuskile on vaja minna... soovitavalt huminaar-loomealad. (ei teinud reaali eksameid)

Sisekaitseakadeemia

[Ryque]

Suhtumisega ''kusikle on vaja minna'' ei ole kindlasti mõtet ülikooli minna, sa ei peaks seal kaua vastu.

Muutis Ryque, 04 august 2013 - 21:00.

[Kolonel]

UKsse kandideerimisel on vaja jah varakult alustada ja elamiskulud on (sõltuvalt asukohast muidugi) röögatud. Laenudega jms on tükk tegemist ja enamasti antakse neid EUst väljaspoolt tulnutele (sest neile on jällegi õppemaks suurem nt) ja UKs vähemalt 3 aastat elanud inimestele (ehk siis läbi maksude jms plekid juba osa kinni). Eestist minekul olegi nö paradoksiks see et kuigi me oleme EU taevamannavabariigi osariik, seisame me raha poolest ikkagi tagareas. Ehk siis suures osas vaadatakse seda et "ok tuleb EUst vahet pole kas Saksamaalt või Lätist, sama EU ikkagi". Seda siis elamistoetuse jms koha pealt. EUst tulevatele õpilastele on max õppemaks 9k naela. Ja loogiline et Londonis ja sealkandis on elamine palju kallim (tuttavad üürivad kesklinnast 15min välja sõites kohta 600£ kuu + kommunaalid, söömine jne, põhja pool on odavam).
Kui stippi saad ja õppemaks suures osas ära langeb, siis on muidugi kõvasti kergem, vaja rohkem elu-olu kinni maksmise pärast muretseda. Seega kui eriala huvitab, tulemused head ja tagavara finantsi on siis anna minna. Õppelaenuga on jah nii et tagasi hakkad maksma siis kui hakkad aastase palgana teenima 21k+ naela (vb valetan summa osas momendil, ei mäleta enam detailselt). Muidugi on sellel ka mingi ajaline piir (imo oli see 25a), ega neile võlgu ei jääda.
Sulle konkreetselt soovitada ei oska, humanitaar olen.

[sitavikat]

lõhun hea meelega selle kuulujutu, et suur tagavarapagas on must have või elamiseks peab laenu võtma selleks, et UKs õppida. täiesti tarbetu müüt. hakata ülerahvastatud, ülehaibitud londonit näitena tooma, on umbes sama jabur kui kerjust bentley poodi juhatada.
ei ela üürihindade poolest ka just odavas linnas, aga käin tööl ja katan oma kulud ise (20h nädalas on piisav, muu on luksus ja tudengid tulumaksu ei maksa, mis oleks muidu 20%). samuti teevad seda ka kõik teised, kellel on tarvis iseseisvad olla - 90% eesti tudengitest. esimene aasta oleks muidugi hea, kui on tugi olemas, aga palju on ka neid tragisid, kel on kohe motti olnud, et maid hakata vallutama.

[Kolonel]

Seetõttu ma ütlesingi et põhja pool on obv odavam ehk siis London (indeed ülehinnatud) on lihtsalt verstapost hinnanguks, calma. ;) Vb otsustab temagi Londonisse minna, ega see teadmine tal nüüd tükki küljest võta.
Tagavarafinantsi all mõtlesin rohkem raha alguses järjele saamiseks või et oleks "safety net", mitte et 3 aastat vanemate rahakotil liugu lasta. Mina isiklikult oleksin pidanud laenu võtma, tingimused ja taustad on erinevad.
Kui on tragi poiss, siis saab hakkama ka Kõrgõzstanis, peaasi et kooliga sujub noh.

[Shepix]

pls öelge nüüd ainult seda, et kas TTÜ eelnädal toimub ka TTÜ Tartu kolledžis? Või pean minema Tallinna selleks, sest ei tahaks eriti ainepunktidest ilma jääda.

[Ryque]

Shepix, 05 august 2013 - 09:40, kirjutas:

pls öelge nüüd ainult seda, et kas TTÜ eelnädal toimub ka TTÜ Tartu kolledžis? Või pean minema Tallinna selleks, sest ei tahaks eriti ainepunktidest ilma jääda.

Tsitaat

Uue 2013/2014 õppeaasta avaaktus toimub 2. septembril kell 12.00
Esmakursuslastele saadetakse kogu info õppetöö kohta e-mailile augusti lõpus, eelnädalat Tartus ei ole.

Muutis Ryque, 05 august 2013 - 09:55.

[Shepix]

Ryque, 05 august 2013 - 09:55, kirjutas:

Shepix, 05 august 2013 - 09:40, kirjutas:

pls öelge nüüd ainult seda, et kas TTÜ eelnädal toimub ka TTÜ Tartu kolledžis? Või pean minema Tallinna selleks, sest ei tahaks eriti ainepunktidest ilma jääda.

Tsitaat

Uue 2013/2014 õppeaasta avaaktus toimub 2. septembril kell 12.00
Esmakursuslastele saadetakse kogu info õppetöö kohta e-mailile augusti lõpus, eelnädalat Tartus ei ole.

Aga kui ma olen Mehhatroonikas ja valisin, et tahan 1 aasta olla Tartus ja 2 aastat Tallinnas?

[E]

Kui juba jutuks läks siis... eelnädal on ainult baka tudengitele?

[Ra1x]

Magistris sa juba peaksid teadma kuidas asjad käivad.

"Eelnädal on mõeldud 2013. aastal sisse astunud värsketele tudengitele"

[Erki]

Kas tõesti ainult TLÜ's tuleb õppeleping sõlmida?

[Chronos]

Sisekaitse, korrektsiooni sai paberid sisse lükatud. Kehalised katsed ja vestlus on tulekul. Praegu pingereas täitsa heas kohas.

[Sander]

Erki, 06 august 2013 - 18:56, kirjutas:

Kas tõesti ainult TLÜ's tuleb õppeleping sõlmida?

Mida sa selle all mõtled? Kui mina TTÜ`sse astusin, siis tuli ka minul sõlmida õppeleping. Seda oli võimalik teha digiallkirjaga ning teine variant oli mingi kindel kuupäev koolis, kus sai paberkandjal asja kinnitada - kuupäev tuli SAISi vahendusel. Midagi suurt seal ei olnud - isikukood ja dokumendi number, vist ka mingid elukohad ja esialgne eriala, õppevorm ning kas tasuline või tasuta värk. Üldjuhul peab ülikool mingi paberikese ikka vormistama, kuna mõlemal poolel on õigused ja kohustused ning kui üks pool midagi rikub, siis on mõlemal poolel allkirjastatud paber, mis nende suhteid ametlikult kinnitab.