Sellel teemal on 4705 vastust

[klaabu]

ErrorCode, 21 oktoober 2012 - 16:51, kirjutas:

Küsimus TTÜ tudengitele, et kuidas on talvisel sessil eksami aegadega? Eriti IT tudengitele, huvitavad diskmati ja sissejuhatus IT-sse eksamid ja nende valikuvõimalused. Kas on 3 aega?

Sissejuhatus IT-sse oli kaks aega (vt täpsemat korraldust eelmine aasta: http://lambda.ee/w/i...6626#Eksamiajad). Diskreetne matem oli eelmine aasta 5 või 6 aega + 1 lisaaeg juba eksamisessiooni ajal.

Pärast eksamisessiooni tuleb ka lisaeksamisessioon, aga tähele tuleb panna seda, et:
1) seal saadud tulemused ei lähe arvesse õppetoetuse taotlemiseks algavaks semestriks
2) inimesi, kes sinna lähevad on üsna vähe, s.t akadeemiline petturlus on tõenäoliselt välistatud

Kokku tohib eksameid sooritada 3 korda, millest üks on põhieksam ja kaks järeleksamid. Kui põhieksamilt puudud, siis ainult dekaani loaga võib selle pärast eksamisessi järele teha. Muul juhul märgitakse protokolli "mitteilmunud" ja siis jääb sul veel ainult kaks lisaeksamit.

Eksamiaineid saab sooritada kolme semestri jooksul pärast deklareerimist, kusjuures see aeg ei pikene akadeemilise puhkuse võrra. Näiteks deklareerisid aine 2012 sügis, siis lisaeksamit saad teha veel 2014 jaanuaris viimast korda.

Lisaeksamid toimuvad pärast põhieksamit, siis millalgi kevadel, siis järgmise sügise eelnädalal ja siis veel järgmise eksamisessiooni ajal.

Üks tähtis asi veel: eksamile pääsemise eelduseks on eksamieelduste täitmine ja ainult õppejõu loal pikeneb see aeg. Kui eksam on mahukas, siis on mõistlik vähemalt eeldused korda teha, saad põhieksamilt küll "MI", aga vähemalt on olemas lisaeksamite sooritamise õigus. Muul juhul tuleb aine uuesti deklareerida.

[Rainer.]

Keegi teab rääkida, kuidas ma teise kooli alt midagi õppida saaksin? Ses suhtes, et olen EMÜ's ja vabaainetena võib võtta ükskõik mis ülikooli aineid. Tahaks TÜ's mõnda keelt õppida siis kas ma pean selleks eraldi kuskile õppekorraldusse minema või käib lihtsamalt ja netis ainult?

[XchopperX]

Rainer., 27 oktoober 2012 - 15:27, kirjutas:

Keegi teab rääkida, kuidas ma teise kooli alt midagi õppida saaksin? Ses suhtes, et olen EMÜ's ja vabaainetena võib võtta ükskõik mis ülikooli aineid. Tahaks TÜ's mõnda keelt õppida siis kas ma pean selleks eraldi kuskile õppekorraldusse minema või käib lihtsamalt ja netis ainult?

Minu teada saab seda otse läbi õisi teha ju, samamoodi nagu igale teisele ainele registreerud, sealt valikutest tuleb lihtsalt teine ülikool ja selle ained välja otsida.

[Even]

Teadmiseks:

– Eesti Maaülikooli üliõpilane, kes soovib õppida õppeaineid sh vabaaineid külalisüliõpilasena teises Eesti kõrgkoolis, esitab vastava taotluse (külalisüliõpilase suunamisleht-ankeet) oma instituudi õppedirektorile. Taotluses märgitakse õppeained, mida soovitakse õppida teises Eesti kõrgkoolis. Õppedirektori kirjaliku nõusolekuga suunamisleht-ankeet on teises Eesti kõrgkoolis külalisüliõpilasena õppima asumise eelduseks. Õppedirektori nõusolekuga taotluse esitab üliõpilane vastuvõtvasse kõrgkooli. Vajadusel väljastab üliõpilasele külalisüliõpilase hindamislehe oma instituudi õppekorralduse spetsialist suunamislehe-ankeedi alusel.

http://www.emu.ee/oppijale/vabaained/

[klaabu]

Even, 28 oktoober 2012 - 13:07, kirjutas:

Teadmiseks:

– Eesti Maaülikooli üliõpilane, kes soovib õppida õppeaineid sh vabaaineid külalisüliõpilasena teises Eesti kõrgkoolis, esitab vastava taotluse (külalisüliõpilase suunamisleht-ankeet) oma instituudi õppedirektorile. Taotluses märgitakse õppeained, mida soovitakse õppida teises Eesti kõrgkoolis. Õppedirektori kirjaliku nõusolekuga suunamisleht-ankeet on teises Eesti kõrgkoolis külalisüliõpilasena õppima asumise eelduseks. Õppedirektori nõusolekuga taotluse esitab üliõpilane vastuvõtvasse kõrgkooli. Vajadusel väljastab üliõpilasele külalisüliõpilase hindamislehe oma instituudi õppekorralduse spetsialist suunamislehe-ankeedi alusel.

http://www.emu.ee/oppijale/vabaained/

http://www.ut.ee/et/...alisyliopilased
http://www.ttu.ee/tu...isuliopilasena/

[Tanel]

Naised saunas rääkisid, et kui ma see aasta peale 1. semestrit jätan RE koha peal õppimise pooleli, et siis järgmine sügis ei saa kandideerida RE koha peale mingil teisel erialal, mingis teises koolis.

Tõsi?

[klaabu]

Tanel, 03 detsember 2012 - 23:33, kirjutas:

Naised saunas rääkisid, et kui ma see aasta peale 1. semestrit jätan RE koha peal õppimise pooleli, et siis järgmine sügis ei saa kandideerida RE koha peale mingil teisel erialal, mingis teises koolis.

Tõsi?

Tsitaat

Teist korda samas kõrgharidusastmes tasuta õppimisest

Juhul kui sisseastuja soovib õppima asuda täiskoormusel eestikeelsel õppekaval, kuid on varem kõrgkoolis õppinud, võib ülikool nõuda õppekulude hüvitamist järgmistel juhtudel.
Sisseastuja on õppinud samal õppekaval, millele ta soovib õppima asuda, ning teda eksmatrikuleeriti kahe viimase õppeaasta jooksul. Seejuures ei ole oluline, kas õpiti tasuta õppekohal või maksti õppemaksu.

Sisseastuja on õppinud samas kõrgharidusastmes riigieelarvelisel õppekohal kauem kui õppekava pool nominaalkestust või õpingud lõpetanud. Piirang kehtib alates immatrikuleerimisest kolme (integreeritud õppes kahe) nominaalkestuse jooksul.
Samad õppeastmed ülikooliseaduse kontekstis on:
1) rakenduskõrgharidusõpe, kutsekõrgharidusõpe, diplomiõpe;
2) 3-aastane bakalaureuseõpe, 4-aastane bakalaureuseõpe, õpetajakoolituse aasta;
3) magistriõpe, integreeritud õpe (arst, hambaarst, proviisor, klassiõpetaja);
4) doktoriõpe.
Seega võivad rakenduskõrghariduse õppekaval tasuta õppima asuda bakalaureuseõppes riigieelarvelisel õppekohal õppinud/lõpetanud ning vastupidi. Samuti võivad rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppekavadel tasuta õppinud ja lõpetanud alustada tasuta õpinguid bakalaureuse ja magistriõppe integreeritud õppes ja vastupidi.

http://www.ut.ee/et/...umine/oppekulud

TL;DR – ei ole õige.

[olenmatu]

Kindlasti üsna arutatud teema, aga keegi oskab rääkida, kui raske on ülikoolis saada seda põhitoetust? Et, mis hinnetega keegi on toetust saanud? Tartu Ülikooli kogemused tuleks kõige rohkem kasuks.
//ajakirjandus erialaks.

Muutis olenmatu, 04 detsember 2012 - 01:44.

[Mäkk]

See arvutatakse iga eriala jaoks eraldi. Tulista oma eriala siia, ehk oskab keegi vastata või parem saada dekanaati kiri ja nad ütlevad vajadusel kõik andmed.
Oma kogemuse järgi on käärid väga laiad: mõnel erialal piisab õppekava 100% täitmisest, teisel erialal alates 4,50 keskmisest hindest.

[Mäkk]

August, 04 detsember 2012 - 10:39, kirjutas:

See vana kirjand läheb ka eesti keele riigieksamina arvesse, kui olen varem lõpetanu ning alles nüüd ülikooli mõtlen minna? Tartu Ülikool või TTÜ ilmselt.

§5. Lõputunnistuse, hinnetelehe ja riigieksamitunnistuse kehtivus

(1) Lõputunnistus, hinneteleht ja riigieksamitunnistus on eluaegsed.


Keegi ei saa sinu vanat tunnistust kehtetuks muuta, isegi vana 10 punktilise süsteemiga inimesed võivad järgmine aasta kirjandiga sisse astuda.

EDIT: laseme kõik saluuti 7000. posti puhul!!!11

[klaabu]

Teatavasti saab 2014. aasta kevadel teha ainult eesti keele, matemaatika ja võõrkeele riigieksameid. Ennetades igasuguseid küsimusi sel teemal:

Tsitaat

Tere!

Hetkel saan Teile teada anda niipalju, et Tartu Ülikoolil on 2014. aasta vastuvõtu põhimõtete arutelud plaanid järgmise aasta kevadsemestril. Seal tuleb päevakorrale kindlasti ka küsimus kas ja millistel tingimustel arvestada varem sooritatud riigieksameid. Peamise vastuvõtutingimusena kehtestab ülikool tõenäoliselt vajalikes ainetes sisseastumiseksami. Kas ja millisel määral arvestatakse aga nende asemel riigieksameid, see on ülikoolis veel kokku leppimata.

Täpsed vastuvõtutingimused 2014. aasta kohta kinnitatakse Tartu Ülikoolis hiljemalt 2013. aasta novembri lõpus. Üldisemad põhimõtted selguvad tõenäoliselt aga algava aasta kevadsemestril.

Parimat soovides
Kaja Karo

vastuvõtu peaspetsialist
Tartu Ülikool
Tel 737 6391, 505 3468
sisseastumine@ut.ee
www.ut.ee/sisseastumine

[Kaisa]

olenmatu, 03 detsember 2012 - 23:53, kirjutas:

Kindlasti üsna arutatud teema, aga keegi oskab rääkida, kui raske on ülikoolis saada seda põhitoetust? Et, mis hinnetega keegi on toetust saanud? Tartu Ülikooli kogemused tuleks kõige rohkem kasuks.
//ajakirjandus erialaks.

Minul valdavalt A'd ja B'd, mõni üksik C (täpsemalt 2 hetkel) ja tahaks uuest aastast kandideerida stipile.

[Alar]

olenmatu, 03 detsember 2012 - 23:53, kirjutas:

Kindlasti üsna arutatud teema, aga keegi oskab rääkida, kui raske on ülikoolis saada seda põhitoetust? Et, mis hinnetega keegi on toetust saanud? Tartu Ülikooli kogemused tuleks kõige rohkem kasuks.
//ajakirjandus erialaks.

Ma korrus üleval (ehk riigiteaduste erialal) saan näiteks kevadsemestri 3 B, 3 C ja ühe D-ga praegu endalegi üllatavalt riiklikku õppetoetust - paneb imestama, mis hinded siis teistel pidid veel olema. Samas sain eelmine semester kirja ka 39 EAP-d (eeldan, et suurem osa läbis vähem) - kõik riigiteaduste ained, v.a kohustuslik sotsioloogia alused. Ilmselt siis on minu erialal tingimused seotud nii läbitud ainepunktidega kui ka keskmise hindega. Seega oma kogemusele põhinedes saan väita, et väga keeruline polegi seda teotust saada.

Kuid ajakirjandus ja kommunikatsiooni instituudi põhiteotuste saamise tingimused ei pruugi olla identsed RT instituudi omadega, seega täpsema informatsiooni saamiseks kontakteeru AKI sellealase spetsialistiga või uuri vanematelt kursustelt nende kogemuste kohta. Siin foorumis võidki vastust ootama jääda.

Igal juhul tee (ning ka kõik teised tehku) järgmise poolaasta algul ÕISis linnuke õppetoetuse kastikesse - kaotada pole midagi, kuid võita on 55,93€ iga kuu kuni semestri lõpuni.

[Mäkk]

Alar, 06 detsember 2012 - 00:07, kirjutas:

olenmatu, 03 detsember 2012 - 23:53, kirjutas:

Kindlasti üsna arutatud teema, aga keegi oskab rääkida, kui raske on ülikoolis saada seda põhitoetust? Et, mis hinnetega keegi on toetust saanud? Tartu Ülikooli kogemused tuleks kõige rohkem kasuks.
//ajakirjandus erialaks.

Ma korrus üleval (ehk riigiteaduste erialal) saan näiteks kevadsemestri 3 B, 3 C ja ühe D-ga praegu endalegi üllatavalt riiklikku õppetoetust - paneb imestama, mis hinded siis teistel pidid veel olema. Samas sain eelmine semester kirja ka 39 EAP-d (eeldan, et suurem osa läbis vähem) - kõik riigiteaduste ained, v.a kohustuslik sotsioloogia alused. Ilmselt siis on minu erialal tingimused seotud nii läbitud ainepunktidega kui ka keskmise hindega. Seega oma kogemusele põhinedes saan väita, et väga keeruline polegi seda teotust saada.

Kuid ajakirjandus ja kommunikatsiooni instituudi põhiteotuste saamise tingimused ei pruugi olla identsed RT instituudi omadega, seega täpsema informatsiooni saamiseks kontakteeru AKI sellealase spetsialistiga või uuri vanematelt kursustelt nende kogemuste kohta. Siin foorumis võidki vastust ootama jääda.

Igal juhul tee (ning ka kõik teised tehku) järgmise poolaasta algul ÕISis linnuke õppetoetuse kastikesse - kaotada pole midagi, kuid võita on 55,93€ iga kuu kuni semestri lõpuni.

39 ainepunkti pole üldse määrav, niipea kui sul on vähemalt 30 oled sa teistega ühes grupis. Ehk sinu 39 ei ole 30 vastu eelises. Küll aga 0-29 vastu.

Näide LOTE toetuste kohta 2010. sügissemestril.

Põhitoetus
Baka:
Bioloogia - 3,73
Füüsika - 2,42
Geenitehnoloogia - 3,55
Geograafia - 3,44
Geoloogia - 2,54
Arvutitehnika - 2,25
Keemia - 3,56
Keskkonnatehnoloogia - 3,14
Materjaliteadus - 2,0 ja õppekava vähemalt 95% täidetud
Ökoloogia ja elustiku kaitse - 3,57

Mag:
Bioloogia - 4,27
Biomeditsiin - 3,88
Gümnaasiumi õpetaja* - bioloogia õpetajad - 75% õppekava ja hinne üle 3,0
Füüsika - 100% õppekava või hinne 5.00
Geenitehnoloogia - 3,8
Geograafia - 4,42
Geoloogia - 3,09
Arvutitehnika - õppekava vähemalt 90%
Keemia - 3,0
Keskkonnatehnoloogia - 4,0** (üldine kaalutud keskmine peab ka üle 4,0 olema)
Materjaliteadus - 3,0
Molekulaartehnoloogia - avaldusi ei olnud
Rakenduslik mõõteteadus - 4,75 (!!!)
Ökoloogia ja elustiku kaitse - 2,90



Täiendav toetus
Baka:
Bioloogia - kahjuks jäi märkimata
Füüsika - 2,0
Geenitehnoloogia - 3,25
Geograafia - 3,2
Geoloogia - 2,14 ja õppekava üle 89%
Arvutitehnika - kõik kel õppekava üle 80%
Keemia - 3,0
Keskkonnatehnoloogia - 2,6
Materjaliteadus - kõike kel õppekava vähemalt 80% täidetud
Ökoloogia ja elustiku kaitse - 3,55

Mag:

Bioloogia - 3,5
Biomeditsiin - kõik
Gümnaasiumi õpetaja - kõik
Füüsika - 80% õppekava täidetud
Geenitehnoloogia - 3,33
Geograafia - 4,17
Geoloogia - 3,09
Arvutitehnika - kõik
Keemia - kõik
Keskkonnatehnoloogia - 3,87
Materjaliteadus - 83% õppekava täidetud
Rakenduslik mõõteteadus - kõik
Ökoloogia ja elustiku kaitse - õppekava täidetud vähemalt 88,33%

[Alar]

Selge, siis minu oletuslik teooria ei pidanud paika. Ilmselt peaksin minagi instituudist üle küsima õppetoetuste jaotuse kohta.
Kaalutud keskmine 3,23 ei tundu olevat nii kõrge, et selle eest mingit õppetoetust saada - ju siis on leidub minust veel laisemaid ning rumalamaid riigiteadlasi.

Mäkk, 06 detsember 2012 - 12:03, kirjutas:

Alari puhul võiks küsida, et ehk oli sel semestril mingi raske aine, kust paljud võib-olla kukkusid esimese korraga läbi ja sellega vähendasid keskmist. Tuleb tõdeda, et meie arutelu on täiesti ülearune, sest dekanaadist saab kõik vajaliku täpselt teada.

Tõesti, üks selline aine oli. Mina seda (õnneks) tol korral ei võtnud. Sellest hoolimata, ei taha uskuda, et ainult selle kivi alla võti on pandud. Erinevate aastate üliõpilaste kohta koostatakse ühine pingerida (v.a arstiteaduskonnas), seega 3,23 tundub ikkagi naeruväärselt madal skoor, mille eest riik peaks vähemalt sotsiaal- ja haridusteaduskonnas õppivatele tudengitele toetusi jagama. Ent see on juba veidi ideoloogilisem küsimus - kellele ning mis tingimustel peaks riik toetusi jagama.

Nõustun Mäkiga, et antud diskussioonil pole erilist sisu.Õppetoetuste ning teiste taoliste küsimustele pädevama vastuse saamiseks on tõesti mõistlikum pöörduda dekanaati või teatud valdkonna spetsialisti poole.

Muutis Alar, 06 detsember 2012 - 12:46.

[Mäkk]

Alar, 06 detsember 2012 - 11:22, kirjutas:

Selge, siis minu oletuslik teooria ei pidanud paika. Ilmselt peaksin minagi instituudist üle küsima õppetoetuste jaotuse kohta.
Kaalutud keskmine 3,23 ei tundu olevat nii kõrge, et selle eest mingit õppetoetust saada - ju siis on leidub minust veel laisemaid ning rumalamaid riigiteadlasi.

Nagu minu poolt postitatud andmetest näeb, on käärid erinevate erialade vahel suured. Erinevate teaduskondade vahel võib-olla et veel suuremad. Enamasti on nii, et nö pehmetel aladel on keskmised kõrgemad kui reaalteadustes. Samas võivad erialade vahel olla ka suured vahed, mõni semester olla teistest raskem.
Alari puhul võiks küsida, et ehk oli sel semestril mingi raske aine, kust paljud võib-olla kukkusid esimese korraga läbi ja sellega vähendasid keskmist. Tuleb tõdeda, et meie arutelu on täiesti ülearune, sest dekanaadist saab kõik vajaliku täpselt teada.

[Olks]

Kas keegi TTÜ energeetika osakonnast oskab midagi rääkida?

[ErrorCode]

Kes TTÜ-sse IT-d õppima tulevad (peamiselt suunatud siis Arvutisüsteemidele + Elektroonikutele), deklareerige Programmeerimine I Margit Aarna nimele, parim õppejõud keda tahta lihtsalt
Tema + 2 tudengist abiõppejõudu annavad vähemalt minu meelest ülimalt hästi progemist, saab nalja jne. Lisaks sellele naljalt alla nelja seda ainet ei saa.

Muutis ErrorCode, 14 detsember 2012 - 13:28.

[Madhu]

kui ma juba olen läbinud progemise 1 see semester jürimäega, siis järgmine semester progemise 2 saab aarnale ka deklareerida?