XchopperX, 28 apr 2011, 15:57, kirjutas:
Miks peaks? Mul endal läks ka kirjand väga halvasti, sain ainult 59 punkti, aga miski ei takistanud ülikooli pääsemist.
Kui ka kõik eksamid aia taha lähevad, siis on vähemasti Tartu Ülikoolis alati võimalus akadeemilist testi teha sissesaamiseks. Minu arust peaks see lausa kõigile kohustuslik olema, näitab kordi paremini su teadmisi ja oskuseid kui riigieksamid..
miks akadeemiline test peaks sinu arvates kohustuslik olema? kas riigieksamitele asendina või hoopis lisaks?
akadeemiline test ei näita, kui hästi sa orienteerud kitsastes valdkondades. kumbat me taga ajame: mõnusat keskklassi või tippspetsialiste? arvad, et riik ei vajaks inimest, kes plusspoolte pealt oskaks ideaalselt matemaatikat, inglise keelt ning oleks ka arvutite osas väga andekas. kuid paraku kultuurihuvi on nulliligidane ning emakeeleks pole eesti keel või on niisama kitsa sõnavaraga.
ma loodan, et asi pole nii, aga kohe vägisi tundub, et su soov oli pimesi akadeemilist testi ülistades oma kehvast kirjanditulemusest haavatud enesehinnangut kompenseerida?
///
muidugi on väga palju ruumi arenemiseks hariduse koha pealt ning nii mõnigi asi on ajast ja arust. siiski, ma ei näe põhjust, kuidas akadeemiline test aitaks kaasa spetsialistide (keda me enim vajame) väljakoolitamisele. riigieksamid on loodud selleks, et ülikoolid ei peaks oma ressursse raiskama teistkordseks "katsetamiseks". kui on soovi midagi muuta, siis alustada riigieksamitest. akadeemiline test on ok alternatiivi/pääsetee seisukohast - nö teine võimalus.
ei arva ka seda, et esmakursuslane peaks omale mingid "kellegi arust elementaarsed mõisted" selgeks tegema selleks, et tegu oleks sobiliku kandidaadiga. selleks, et testida, kas võimalik tudeng on selgeks teinud, mida ta õppima tuleb (õppekava) ja kas tal selleks ka soovi on, on võimalik mõneminutilise intervjuuga selgeks teha (kui üldse).
tihtilugu, inimesed ei ole päris ausad enda suhtes. kiputakse hoidma ja hindama seda head, mis meil parasjagu on. väärtustatakse rohkem seda, milles me head oleme, aga mitte niiväga seda, mis meil kuigi hästi välja ei tule. elutähtis viis oma positiivset hoiakut säilitada ning müts maha, me oleme selles paganama head. võime ühegi kõhkluseta seda käigu pealt ümber kohandada. nt loodame, ning suisa pingutama selle nimel, et saada õpetajalt kiitust, aga jääme headest sõnadest ilma või vastutasuks on hoopis laitus. evolutsiooniliselt oleks kasulikum nüüd ümber kohastuda ja asja enda jaoks ratsionaliseerida - õpetaja ilmselt ei märganud/ta on pahane, et mees ta eile maha jättis/ta ei oska mu annet hinnata, aga vähemalt teised usuvad minusse/on lihtsalt jobu. momendiks olime pettunud, aga eduka kohanemise abil suutsime vältida pea norgu laskmist. põhjendasime enda jaoks ja enda arvates kõik loogiliselt ära ja kõik on 'ok'. võime edasi liikuda, võime selle kogemuse seljatada.
loodan, et sa leiad siit tekstist mingeid seoseid. absoluutselt, kirjand ei mängi tõesti suurt rolli (ka mina sain kehvad punktid -.-).
Muutis sitavikat, 29 aprill 2011 - 23:06.