Sellel teemal on 4705 vastust

[Mäkk]

G.B., 24 apr 2011, 23:27, kirjutas:

Praegu mõtlen, et tahaks USA's kuskil kolledžis õppida. Tartu Ülikool tundub kuidagi nii suur ja ebamäärane... Kui oleks selline nö üldine campus siis ma viitsiks võib-olla isegi kohal käia.
Esimene aasta inglise fillis võiks kokku võtta nii, et ma käin ainult seminarides paar korda nädalas kohal, sest loengud on nüüdseks...mnjah

Ma arvan, et see ei aitaks. Kui saab ilma loenguteta hakkama, siis miks seal tõesti istuda.

Aga jah, mul on samamoodi. Teen hommikul silma lahti ja umbes viie sekundiga saadan loengu perse ära ja magan edasi. Esimesel aastal tegin vaba nädala endale, pole nädal aega lihtsalt koolis käinud. Mitte midagi ei juhtunud.

[Outset]

Kirjandis alla 60p saan, siis on tulevikuks Türisalu pank...

[real*]

Mhm ise õpin TTÜs ehitust ja mul endalgi mata/füsaga probleeme. Paar ainet jäi tegemata esimene sess ja eks vaatab mis selle sessiga saab. Käin samuti TTÜ saalis, ruumi on tõesti veidi vähe. Pooled masinad võiks üldsegi minema visata ja osta asemele puure ja surumispinke. Aga mis sa mõtled sellel kokkusaamisel, kas mingisugune jooming ?

[Amarant]

Keegi veel histoloogiat ja anatoomiat peab õppima peale arstiteaduskonna omade?

[Tonline]

Amarant, 27 apr 2011, 22:09, kirjutas:

Keegi veel histoloogiat ja anatoomiat peab õppima peale arstiteaduskonna omade?

Histoloogia kohta ei oska kommenteerida, kuid õppides ise geenitehnoloogiat, siis meil sel semestril oli selline aine nagu 'Inimese anatoomia ja füsioloogia alused', millele lisaks oli võimalik võtta anatoomia praktikumid. Bioloogidele olid need praktikumid koos anatoomia ja füsioloogia alustega kohustuslikud.

Muutis Tonline, 28 aprill 2011 - 15:26.

[NoVa*]

Kardan ka kirjandi tulemust, jamasti läheb, siis on ülikooli minekul vesi peal.

[XchopperX]

Miks peaks? Mul endal läks ka kirjand väga halvasti, sain ainult 59 punkti, aga miski ei takistanud ülikooli pääsemist.
Kui ka kõik eksamid aia taha lähevad, siis on vähemasti Tartu Ülikoolis alati võimalus akadeemilist testi teha sissesaamiseks. Minu arust peaks see lausa kõigile kohustuslik olema, näitab kordi paremini su teadmisi ja oskuseid kui riigieksamid..

[Music4Life]

XchopperX, 28 apr 2011, 17:57, kirjutas:

Miks peaks? Mul endal läks ka kirjand väga halvasti, sain ainult 59 punkti, aga miski ei takistanud ülikooli pääsemist.
Kui ka kõik eksamid aia taha lähevad, siis on vähemasti Tartu Ülikoolis alati võimalus akadeemilist testi teha sissesaamiseks. Minu arust peaks see lausa kõigile kohustuslik olema, näitab kordi paremini su teadmisi ja oskuseid kui riigieksamid..

Mis eriala sa õpid, kui küsida tohib?

Muutis Music4Life, 28 aprill 2011 - 17:06.

[XchopperX]

Music4Life, 28 apr 2011, 18:05, kirjutas:

XchopperX, 28 apr  2011, 17:57, kirjutas:

Miks peaks? Mul endal läks ka kirjand väga halvasti, sain ainult 59 punkti, aga miski ei takistanud ülikooli pääsemist.
Kui ka kõik eksamid aia taha lähevad, siis on vähemasti Tartu Ülikoolis alati võimalus akadeemilist testi teha sissesaamiseks. Minu arust peaks see lausa kõigile kohustuslik olema, näitab kordi paremini su teadmisi ja oskuseid kui riigieksamid..

Mis eriala sa õpid, kui küsida tohib?

Ajakirjandus ja kommunikatsioon, vana nimega Ajakirjandus ja suhtekorraldus

[Outset]

XchopperX, 28 apr 2011, 18:08, kirjutas:

Music4Life, 28 apr  2011, 18:05, kirjutas:

XchopperX, 28 apr   2011, 17:57, kirjutas:

Miks peaks? Mul endal läks ka kirjand väga halvasti, sain ainult 59 punkti, aga miski ei takistanud ülikooli pääsemist.
Kui ka kõik eksamid aia taha lähevad, siis on vähemasti Tartu Ülikoolis alati võimalus akadeemilist testi teha sissesaamiseks. Minu arust peaks see lausa kõigile kohustuslik olema, näitab kordi paremini su teadmisi ja oskuseid kui riigieksamid..

Mis eriala sa õpid, kui küsida tohib?

Ajakirjandus ja kommunikatsioon, vana nimega Ajakirjandus ja suhtekorraldus

Geenitehnoloogias pole minumeelest seda võimalust, et teha akadeemiline test.

[ERXOR]

keegi Tartu Ülikoolis füüsikat õpib? Kui jah, siis võiks ehk lühidalt rääkida sellest midagi

[Fabulous]

XchopperX, 28 apr 2011, 17:57, kirjutas:

Miks peaks? Mul endal läks ka kirjand väga halvasti, sain ainult 59 punkti, aga miski ei takistanud ülikooli pääsemist.
Kui ka kõik eksamid aia taha lähevad, siis on vähemasti Tartu Ülikoolis alati võimalus akadeemilist testi teha sissesaamiseks. Minu arust peaks see lausa kõigile kohustuslik olema, näitab kordi paremini su teadmisi ja oskuseid kui riigieksamid..

Alates sellest aastast on (vist) Tartu Ülikooli veidi raskem sissesaada, kuna vastuvõtusüsteemi muudeti.
Mina olen sellest uuest süsteemist nii aru saanud, et kui ma isegi eriala lävendi ületan siis automaatselt veel sees pole. Näiteks, kui riigitellimus on n kohta ja mina olen oma ületatud lävendiga pingereas n+1 kohal, siis RE kohale ei saa.

Parandage mind, kui ma eksin.

[Streamer2]

Fabulous, 28 apr 2011, 19:10, kirjutas:

XchopperX, 28 apr  2011, 17:57, kirjutas:

Miks peaks? Mul endal läks ka kirjand väga halvasti, sain ainult 59 punkti, aga miski ei takistanud ülikooli pääsemist.
Kui ka kõik eksamid aia taha lähevad, siis on vähemasti Tartu Ülikoolis alati võimalus akadeemilist testi teha sissesaamiseks. Minu arust peaks see lausa kõigile kohustuslik olema, näitab kordi paremini su teadmisi ja oskuseid kui riigieksamid..

Alates sellest aastast on (vist) Tartu Ülikooli veidi raskem sissesaada, kuna vastuvõtusüsteemi muudeti.
Mina olen sellest uuest süsteemist nii aru saanud, et kui ma isegi eriala lävendi ületan siis automaatselt veel sees pole. Näiteks, kui riigitellimus on n kohta ja mina olen oma ületatud lävendiga pingereas n+1 kohal, siis RE kohale ei saa.

Parandage mind, kui ma eksin.

Jah, peaks olema küll nii.

[-Taavi-]

Outset, 28 apr 2011, 18:47, kirjutas:

XchopperX, 28 apr  2011, 18:08, kirjutas:

Music4Life, 28 apr   2011, 18:05, kirjutas:

XchopperX, 28 apr   2011, 17:57, kirjutas:

Miks peaks? Mul endal läks ka kirjand väga halvasti, sain ainult 59 punkti, aga miski ei takistanud ülikooli pääsemist.
Kui ka kõik eksamid aia taha lähevad, siis on vähemasti Tartu Ülikoolis alati võimalus akadeemilist testi teha sissesaamiseks. Minu arust peaks see lausa kõigile kohustuslik olema, näitab kordi paremini su teadmisi ja oskuseid kui riigieksamid..

Mis eriala sa õpid, kui küsida tohib?

Ajakirjandus ja kommunikatsioon, vana nimega Ajakirjandus ja suhtekorraldus

Geenitehnoloogias pole minumeelest seda võimalust, et teha akadeemiline test.

Ei oska geenitehnoloogia kohta öelda, aga arstiteaduskonnast sai üks akadeemilisega tasulisele kohale. Tegi ühe eksami talvel ja nüüd on juba tasuta kohal. Niiet olen üpris kindel et geenitehnoloogias saab ka ja pigem tasuta kohale..

[XchopperX]

Outset, 28 apr 2011, 18:47, kirjutas:

Geenitehnoloogias pole minumeelest seda võimalust, et teha akadeemiline test.

Akadeemilist testi tehes ei ole mingit vahet mis teaduskonnast või erialast jutt on, kui saad selle 80+ punkti saad omal valikul absoluutselt igale erialale tasuta kohale sisse.

[Mäkk]

XchopperX, 29 apr 2011, 18:36, kirjutas:

Outset, 28 apr  2011, 18:47, kirjutas:

Geenitehnoloogias pole minumeelest seda võimalust, et teha akadeemiline test.

Akadeemilist testi tehes ei ole mingit vahet mis teaduskonnast või erialast jutt on, kui saad selle 80+ punkti saad omal valikul absoluutselt igale erialale tasuta kohale sisse.

Ise teen ka see aasta akadeemilist testi. Põhimõtteliselt niisama proovimise mõttes, või kes teab mis võib veel juhtuda. 80 punkti on eesmärgiks. Olen 100% kindel, et suudan igas osas olla keskmisest märkimisväärselt parem, aga ma ei tea kui palju on 80 punkti jaoks vaja.

[XchopperX]

80 jaoks ei ole liiga palju vaja, lihtsalt üle keskmise oskuseid ja teadmisi kõigis valdkondades. Minul poleks 80p väga peavalu valmistanud kui ma andmete piisavusest midagi jagaksin, aga mul lihtsalt pole sellist mõtlemist antud.. 74 puntki sain nii, et kõik andmete piisavuse ülesanded panin täiesti huupi.
Muidugi seda on natukene muudetud nüüd, kui mina tegin oli veel informeerituse osa ka sees, mis andis päris palju punkte, ma ei teagi kas see on millegagi asendatud või teised on lihtsalt selle võrra mahukamaks tehtud...

[sitavikat]

XchopperX, 28 apr 2011, 15:57, kirjutas:

Miks peaks? Mul endal läks ka kirjand väga halvasti, sain ainult 59 punkti, aga miski ei takistanud ülikooli pääsemist.
Kui ka kõik eksamid aia taha lähevad, siis on vähemasti Tartu Ülikoolis alati võimalus akadeemilist testi teha sissesaamiseks. Minu arust peaks see lausa kõigile kohustuslik olema, näitab kordi paremini su teadmisi ja oskuseid kui riigieksamid..

miks akadeemiline test peaks sinu arvates kohustuslik olema? kas riigieksamitele asendina või hoopis lisaks?
akadeemiline test ei näita, kui hästi sa orienteerud kitsastes valdkondades. kumbat me taga ajame: mõnusat keskklassi või tippspetsialiste? arvad, et riik ei vajaks inimest, kes plusspoolte pealt oskaks ideaalselt matemaatikat, inglise keelt ning oleks ka arvutite osas väga andekas. kuid paraku kultuurihuvi on nulliligidane ning emakeeleks pole eesti keel või on niisama kitsa sõnavaraga.
ma loodan, et asi pole nii, aga kohe vägisi tundub, et su soov oli pimesi akadeemilist testi ülistades oma kehvast kirjanditulemusest haavatud enesehinnangut kompenseerida?


///
muidugi on väga palju ruumi arenemiseks hariduse koha pealt ning nii mõnigi asi on ajast ja arust. siiski, ma ei näe põhjust, kuidas akadeemiline test aitaks kaasa spetsialistide (keda me enim vajame) väljakoolitamisele. riigieksamid on loodud selleks, et ülikoolid ei peaks oma ressursse raiskama teistkordseks "katsetamiseks". kui on soovi midagi muuta, siis alustada riigieksamitest. akadeemiline test on ok alternatiivi/pääsetee seisukohast - nö teine võimalus.
ei arva ka seda, et esmakursuslane peaks omale mingid "kellegi arust elementaarsed mõisted" selgeks tegema selleks, et tegu oleks sobiliku kandidaadiga. selleks, et testida, kas võimalik tudeng on selgeks teinud, mida ta õppima tuleb (õppekava) ja kas tal selleks ka soovi on, on võimalik mõneminutilise intervjuuga selgeks teha (kui üldse).

tihtilugu, inimesed ei ole päris ausad enda suhtes. kiputakse hoidma ja hindama seda head, mis meil parasjagu on. väärtustatakse rohkem seda, milles me head oleme, aga mitte niiväga seda, mis meil kuigi hästi välja ei tule. elutähtis viis oma positiivset hoiakut säilitada ning müts maha, me oleme selles paganama head. võime ühegi kõhkluseta seda käigu pealt ümber kohandada. nt loodame, ning suisa pingutama selle nimel, et saada õpetajalt kiitust, aga jääme headest sõnadest ilma või vastutasuks on hoopis laitus. evolutsiooniliselt oleks kasulikum nüüd ümber kohastuda ja asja enda jaoks ratsionaliseerida - õpetaja ilmselt ei märganud/ta on pahane, et mees ta eile maha jättis/ta ei oska mu annet hinnata, aga vähemalt teised usuvad minusse/on lihtsalt jobu. momendiks olime pettunud, aga eduka kohanemise abil suutsime vältida pea norgu laskmist. põhjendasime enda jaoks ja enda arvates kõik loogiliselt ära ja kõik on 'ok'. võime edasi liikuda, võime selle kogemuse seljatada.
loodan, et sa leiad siit tekstist mingeid seoseid. absoluutselt, kirjand ei mängi tõesti suurt rolli (ka mina sain kehvad punktid -.-).

Muutis sitavikat, 29 aprill 2011 - 23:06.

[XchopperX]

Otse vastupidi kallis kaasfoorumlane. Ma leian, et praegune süsteem on jabur ja toodab suvalist teadmisteta ja kindla suuna ja huvita massi.
Minu nägemuses võiks sissesaamine ülikooli toimuda kõikidele erialadele samamoodi nagu see toimub sotsiaalteaduskonnas. Esiteks akadeemiline test, mille peaks sooritama mõõdukatele punktidele (40 näiteks on sots. teaduskonnas hetkel see piir), et pääseda edasi erialakatsele, kus selgitatakse välja su erialane kompetents ja huvi, lisaks siis moodustavad riigieksamid ülejäänud osa lävendist.
Test - 40%
Erialakatsed - 40%
Eksamid - 20%
Selline oleks minu silmis ideaalne viis kuidas tagada see, et inimene kes ülikooli vastu võetakse on esiteks pädev üldse ülikooli astuma, teiseks - omab piisavat huvi ja eeldust valitud eriala jaoks ning kolmandaks - on ka varasemalt kooli ajal natuke pingutanud.
Protsentuaalset osakaalu võib natuke ka hajutada, näiteks Test 40 ja ülejäänud 30, või erialakatse 40 ja test ja eksamid 30 protsenti.

Minu kirjanditulemus mu enesehinnangule mingit hoopi pole andnud, ma pole kunagi olnud inimene kes oleks orienteeritud mingit head numbrit või tähte saama koolis. See oli lihtsalt näide, et on võimalus ka siis kui midagi kehvasti läheb.
Akadeemist testi ei ülista ma pimesi vaid tõesõna leian, et see on parim viis inimese ülikoolikõlbulikkust hinnata.

[K]

XchopperX, 29 apr 2011, 22:40, kirjutas:

80 jaoks ei ole liiga palju vaja, lihtsalt üle keskmise oskuseid ja teadmisi kõigis valdkondades. Minul poleks 80p väga peavalu valmistanud kui ma andmete piisavusest midagi jagaksin, aga mul lihtsalt pole sellist mõtlemist antud.. 74 puntki sain nii, et kõik andmete piisavuse ülesanded panin täiesti huupi.
Muidugi seda on natukene muudetud nüüd, kui mina tegin oli veel informeerituse osa ka sees, mis andis päris palju punkte, ma ei teagi kas see on millegagi asendatud või teised on lihtsalt selle võrra mahukamaks tehtud...

Ära nüüd liialda...
Eelmisel aastal registreerus testile 1520 inimest. Neist tuli kohale 1179.
Nende peale on keskmine tulemus 50.
Läbi kukkus 25.5% üritajatest (alla 40 punkti).
Üle 70 punkti sai 9.9% sooritajatest. Üle 80 punkti 2.8%. Muide, neist 33-st õnnelikust on kõige rohkem 5 naissoost.
Lisaks, akadeemilise testi skoor ning IQ on väga tugevas korrelatsioonis. Tulemuste skaala on väga ilus normaaljaotus (see ongi nii välja arvutatud tegelikult), nagu ka IQ skaala.


80 jaoks ei piisa kuidagi "üle keskmise oskustest" ja teadmistest. Alla IQ 130 on 80+ skoor ebatõenäoline. Ma sain ka vist 74 punkti, ning ma usun, et need paar punkti andmete piisavuses (keskmine 5, max 15, üle 10 saab 5% sooritajatest) ei jäänud meid ainsana 80'st lahutama.


Muudetud on testi nii palju, et saaks kõrvaldatud igasugused segavad muutujad. Informeeritus korjati välja, sest venekeelse õppega koolide õpilased said seal ebatavaliselt madalaid tulemusi (võrreldes teiste testiosadega). Selle arvelt lisati teistele osadele kaalu. Sel aastal muudetakse lugemise osa, küsimused ja lõigud vahelduvad, et erinevused lugemiskiiruses ja mälu mahus tulemusi ei mõjutaks. Teksti osa on kõige nõrgemas seoses teiste alatestide tulemuste ning lõpptulemusega.