Muutis sokC, 24 jaanuar 2011 - 03:15.
Change
Sellel teemal on 4705 vastust
#961
Postitatud 24 jaanuar 2011 - 03:13
Sa mõtled siis rohkem seda, et TÜ-s on rohkem teaduskpndi ja kvaasi seetõttu ka rohkem teadustööd. Ma pean silmas seda, et ka TTÜ-s toimub teadustöö ja seda muidugi nendes valdkondades, kus see nende puhul võimalik on. Ega arstivaldkonnas TTÜ nüüd midagi jah arendama ei hakka. Ma õpin ka tehnikaülikoolis, ning siin tehtava teadustöö hulgaga ei saa TÜ mitte mingit moodi sellega konkureerida. Seega ei saa öelda, et kuna TTÜ näol on tegu tehnikaülikooliga, siis seal tehakse vähem teadustööd.
#962
Postitatud 24 jaanuar 2011 - 16:13
Ma ju spetsiaalselt ütlesin, et TTÜs tehakse ka korralikult teadust, mul on endal väga tihedaid kokkupuuteid TTÜga, nii et ma tean üsna hästi kuidas seal "köögipooles" asjad käivad, aga kuna see väga kitsa suunitlusega ülikool, siis on seda lihtsalt keeruline, kui mitte päris võimatu, võrrelda UT'ga, kus tehakse teadust kõigis valdkondades.
I don't do drugs, if I want a rush, I just get out of a chair when I'm not expecting it.
#963
Postitatud 24 jaanuar 2011 - 17:19
Vastupidiselt mitmete postitajate arvamusele tegeldakse TTÜs ka meditsiiniga. Vt näiteks: TTÜ Tehnomeedikum
#964
Postitatud 24 jaanuar 2011 - 18:36
#965
Postitatud 25 jaanuar 2011 - 17:55
Kas stipi saamisel arvestatakse kõik tulemused sisse(nt. eelmine õppeaasta), või ainult viimase semestri tulemused? Eelmise aasta e´d kiskusid nii alla, et nüüd ei tõsta enam mitte miski neid üles.
#966
Postitatud 26 jaanuar 2011 - 00:24
Tanel^, 25 jaan 2011, 17:55, kirjutas:
Kõigepealt vaadatakse õppemahu täitmise protsenti, mis peab olema 100% või rohkem ning seejärel määratakse paremusjärjestus mille otsustab eelmise semestri kaalutud keskmine hinne üle kõigi tulemuste.
I don't do drugs, if I want a rush, I just get out of a chair when I'm not expecting it.
#967
Postitatud 27 jaanuar 2011 - 17:16
#968
Postitatud 27 jaanuar 2011 - 19:17
Tere. Kas eestis on võimalik õppida kuskil palkmajade ehitust ja rookatuse paigaldust, olen kuulnud et saab aga netist ise ei leia
#969
Postitatud 27 jaanuar 2011 - 20:44
onoffon, 27 jaan 2011, 19:17, kirjutas:
Viljandi kultuuriakadeemias on mingi rahvusliku ehituse värk, suvel folgil mingid 2. kursuse tüübid olid sealt kursusetööna tehtud saunaga. Tõid auto kastis kohale, panid palkidest kokku nagu lego, tassisid ahju sisse ja valmis.
http://www.kultuur.edu.ee/933664
Muutis K, 27 jaanuar 2011 - 20:53.
#970
Postitatud 27 jaanuar 2011 - 22:39
E, 27 jaan 2011, 17:16, kirjutas:
Mis ülikool algatuseks.
#971
Postitatud 27 jaanuar 2011 - 23:09
Keegi Tartu Ülikoolis Keemia õppimisest oskab rääkida üht-teist? Viimasel ajal järjest boonuspunkte kogunud see ala minu jaoks ja oleks huvitav teada, et kuidas õppekoormus jne? Bioorgaaniline/orgaaniline keemia siis peamised huvialad.
"When people say plz because it's shorter then please, I say no because it's shorter then yes."
#972
Postitatud 27 jaanuar 2011 - 23:20
Streamer2, 27 jaan 2011, 22:39, kirjutas:
Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Eesti Infotehnoloogia Kolledž ja Riga Technical University äkki?
ma ei tea palju teistes koolides punkte saab aga küsimus oli aine kohta üldiselt... meile öeldi, et kõige kergemate ainepunktidega just tegu pole.. unetud ööd n shit
// vaatasin et kuskil seda ainet otseselt kirjas pole aga igastahes meile öeldi et on võimalik robotexil osaleda mingi valikaine asemel ja saab 4 ainepunkti
Muutis E, 27 jaanuar 2011 - 23:44.
trust me, i'm an engineer
#973
Postitatud 27 jaanuar 2011 - 23:24
ErrorCode, 27 jaan 2011, 23:09, kirjutas:
Võta kasutajaga "Cydoor" ühendust.
“Whereof one cannot speak, thereof one must be silent.”
― Ludwig Wittgenstein
#974
Postitatud 28 jaanuar 2011 - 00:17
E, 27 jaan 2011, 23:20, kirjutas:
Streamer2, 27 jaan 2011, 22:39, kirjutas:
Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Eesti Infotehnoloogia Kolledž ja Riga Technical University äkki?
ma ei tea palju teistes koolides punkte saab aga küsimus oli aine kohta üldiselt... meile öeldi, et kõige kergemate ainepunktidega just tegu pole.. unetud ööd n shit
// vaatasin et kuskil seda ainet otseselt kirjas pole aga igastahes meile öeldi et on võimalik robotexil osaleda mingi valikaine asemel ja saab 4 ainepunkti
Ütleme nii, et koormus on kõva ning mingisugused eelteadmised mehhaanikast, progremisest või elektroonikast tulevad väga kasuks, oleneb mida sa tegema satud.
Lihtsad ainepunktid need ei ole ning tööd nende saamiseks on vaja teha kõvasti. Aga oma kogemusest pean ütlema, et üks parimaid aineid, mida arvatavasti võtta saab. Seal on võimalik saada tohutult uusi kogemusi ning oskusi väga lühikese ajaga. Aga jah, pinge on suur.
#975
Postitatud 28 jaanuar 2011 - 01:45
Mitmed leheküljed tagasi on siin räägitud sellest, et ülikoolidesse läheb liiga palju alla keskmiste õpitulemustega õpilasi. Ütleks siis vastu, et ega loll ei taha elu lõpuni rumalaks jääda. Kes suudab ennast ülikoolis tõestada, siis ta on järelikult leidnud sobiva eriala ja kes ei suuda, need kukuvad koolist välja ja otsivad endale uue tegevuse. Nii lihtne see ongi. Ma ei saa aru, kuidas see saab üldse probleemiks olla, ala "minu rühmas on kõik blondid." Saage vähe tolerantsemaks, ega ülikooli astumine ei tähenda koheselt seda, et kõikjal ümbritsevad ainult targad.
#976
Postitatud 28 jaanuar 2011 - 01:51
ErrorCode, 28 jaan 2011, 00:09, kirjutas:
Ise õpin 3. aastat keemiat.
Üldjoontes saan ma keemia õppekava kiita. Erinevates ainetes küll leidub mõningaid puudjääke, kuid siiski on see süsteem üsnagi hästi toimima saadud. Minu arvates toetab see õppekava hästi tudengi arenemist nii ülikoolis õppijana kui ka tulevase teadlasena.
Praktilise poolega on kokkupuude ka kohe esimesest semestrist ning keemia õppimine algab samuti kohe (mitte nagu füüsikutel, kes reaalselt füüsikat alles 2. aastal õppima hakkavad).
Palju on erinevad valikaineid, mis on suuremas osas ka kasulikud ning mis põhiline, huvitavad. Samuti pole probleemi semestritel ainepunktide täis saamisega (mul iga semester keskmiselt 38 EAP).
Kõige raskemad ained ongi tõenäoliselt esimesel aastal. Nendeks oleks siis kõrgem matemaatika ja füüsikaline maailmapilt (olevat raskemaks tehtud). Keemia alustega on ka paljudel raskusi, kuid keemikud läbivad selle üldiselt edukalt.
Keemia erialased ained edaspidi on üsnagi lihtsad. Ei ole vaja sadu lehekülgi raamatutest pähe õppida, piisab loengutes ideedele pihta saamisest ja hiljem loengumaterjalide abil asjade meeldetuletamisest.
Kui sa juhuslikult maailmaolümpiaadidel käija ei ole, siis ma soovitaks sul omale sobivat töögruppi hakata otsima kuskil esimese aasta lõpus / teise alguses. Aga kui pakutakse midagi ja tundub huvitav, siis miks mitte ka varem.
Bioorgaanika ja orgaanikaga tegelevaid gruppe on meil päris mitu. Samuti meie kõrval, tehnoloogiainstituudis, tegeletakse suuremas osas ainult biokeemiaga. Bioorgaanika õppetool ise tegeleb igasuguse organismides oleva keemia uurimisega. Orgaanilise keemia õppetoolis on nii bioaktiivsete ainetega tegelejaid kui ka puhtalt orgaanilise sünteesiga tegelejaid.
#977
Postitatud 28 jaanuar 2011 - 07:45
real*, 28 jaan 2011, 01:45, kirjutas:
Mitmed leheküljed tagasi on siin räägitud sellest, et ülikoolidesse läheb liiga palju alla keskmiste õpitulemustega õpilasi. Ütleks siis vastu, et ega loll ei taha elu lõpuni rumalaks jääda. Kes suudab ennast ülikoolis tõestada, siis ta on järelikult leidnud sobiva eriala ja kes ei suuda, need kukuvad koolist välja ja otsivad endale uue tegevuse. Nii lihtne see ongi. Ma ei saa aru, kuidas see saab üldse probleemiks olla, ala "minu rühmas on kõik blondid." Saage vähe tolerantsemaks, ega ülikooli astumine ei tähenda koheselt seda, et kõikjal ümbritsevad ainult targad.
Kas just alla keskmise, aga uurinudki on näitanud, et need "keskmised" õpilased on just edukaimateks osutunud ülikoolis, lõpetavad enamuses nominaalajaga jne. samas kui keskkooli viielised saavad seal veidi kaum istuda. Tegu on muidugi üldistusega ja igaühe kohta ei kehti.
#978
Postitatud 28 jaanuar 2011 - 15:46
Kui ma saan eksami F ja järeleksami samuti F, kas see F läheb siis minu keskmise arvutamisel 2 korda arvesse? Tartu Ülikoolist käib jutt.
Kõigepealt vaadatakse õppemahu täitmise protsenti, mis peab olema 100% või rohkem ning seejärel määratakse paremusjärjestus mille otsustab eelmise semestri kaalutud keskmine hinne üle kõigi tulemuste.
Ning mulle jäi veidi segaseks, mida sa mõtled 'õppemahu' all. Seda, et stipi jaoks kvalifitseerumiseks peavad mul olema läbitud kõik antud semestril võetud ained?
XchopperX, 26 jaan 2011, 00:24, kirjutas:
Tanel^, 25 jaan 2011, 17:55, kirjutas:
Kõigepealt vaadatakse õppemahu täitmise protsenti, mis peab olema 100% või rohkem ning seejärel määratakse paremusjärjestus mille otsustab eelmise semestri kaalutud keskmine hinne üle kõigi tulemuste.
Ning mulle jäi veidi segaseks, mida sa mõtled 'õppemahu' all. Seda, et stipi jaoks kvalifitseerumiseks peavad mul olema läbitud kõik antud semestril võetud ained?
#979
Postitatud 28 jaanuar 2011 - 16:17
Valdo, 28 jaan 2011, 15:46, kirjutas:
Kui ma saan eksami F ja järeleksami samuti F, kas see F läheb siis minu keskmise arvutamisel 2 korda arvesse? Tartu Ülikoolist käib jutt.
Kõigepealt vaadatakse õppemahu täitmise protsenti, mis peab olema 100% või rohkem ning seejärel määratakse paremusjärjestus mille otsustab eelmise semestri kaalutud keskmine hinne üle kõigi tulemuste.
Ning mulle jäi veidi segaseks, mida sa mõtled 'õppemahu' all. Seda, et stipi jaoks kvalifitseerumiseks peavad mul olema läbitud kõik antud semestril võetud ained?
XchopperX, 26 jaan 2011, 00:24, kirjutas:
Tanel^, 25 jaan 2011, 17:55, kirjutas:
Kõigepealt vaadatakse õppemahu täitmise protsenti, mis peab olema 100% või rohkem ning seejärel määratakse paremusjärjestus mille otsustab eelmise semestri kaalutud keskmine hinne üle kõigi tulemuste.
Ning mulle jäi veidi segaseks, mida sa mõtled 'õppemahu' all. Seda, et stipi jaoks kvalifitseerumiseks peavad mul olema läbitud kõik antud semestril võetud ained?
See sõltub täiesti ainest ja õppejõust kas sulle pannakse kaks F'i või jääb see sama F lihtsalt püsima kui järeleksami ka läbi kukud, mul on mõlemast isiklikud näited. Samamoodi on see ka erinev selles osas kui saad esimese eksami F'i ja teise teed korralikult näiteks B peale, siis kas esimene F jääb alles või mitte. Üldiselt on siiski tendents selle poole, et mõlemad jäävad püsima, vähemasti sotsiaalteaduskonnas on nii.
Õppemahu all mõtlen ma seda, et nominaalne õppemaht on 30EAP semestris 30x6=180EAP mis on vaja ülikooli lõpetamiseks. Sa pead tegema vähemasti 30EAP semestris (v.a viimane siis), et kvalifitseeruda üldse stipi nimekirja, kust siis hakatakse tulemuste põhjal välja valima neid kes reaalselt saama hakkavad stippi.
I don't do drugs, if I want a rush, I just get out of a chair when I'm not expecting it.
#980
Postitatud 28 jaanuar 2011 - 16:27
SEMESTER ON LÄBI!!!!!!!!VAHEAEG#=")=("(#!
You probably think that I am not a nice person... And you are right.
Get big or die trying.
27 kasutaja(t) loeb seda teemat
0 liiget, 27 külalist, 0 anonüümset kasutajat