Sellel teemal on 4705 vastust

[Sulev]

Jari, 11 jaan 2011, 16:40, kirjutas:

ghost rider, 11 jaan  2011, 01:25, kirjutas:

Õpin hetkel TTÜ-s energeetika teaduskonnas elektriajameid ja jõuelektroonikat. Kui kellegil on küsimusi, siis vastan meeleldi.

Eile saime mingid lipikud, kus TTÜ reklaamib soojusenergeetika eriala, oled sellega seotud ?

Eriala, mida sina otsid on ehitusteaduskonna all, ametlik nimetus: Keskkonnatehnika spetsialiseerumisega küttele ja ventilatsioonile. Olulisemad erialaained: soojusvarustus, küte, ventilatsioon, õhu konditsioneerimine, jahutus ja külmatehnika, hoonete sisekliima, soojusgeneraatorid, tehnovõrkude renoveerimine.

Mina ei tea küll sellest eriti midagi, kuid mul on paarimees, kes on selles erialas kolmanda aasta peal. Kui küsimusi on, siis ma saan tema teadmiste põhjal sulle vastata.

[XchopperX]

K, 13 jaan 2011, 17:13, kirjutas:

Chopper, see pole mingi eriline traditsioon... Varem oli raamatukoguseksi asemel listis ühikas elamine näiteks.

tudengifolkloor siis, hea küll, ega ma väidagi et seda kõik tegema peaksid, see on lihtsalt üks tore kiiks ülikooli aja juures.. sa võid sinna nimekirja mida iganes juurde panna...

[Amarant]

Kui talutav on ühikas elamine? Kui oleks valida, kas elate ühiselamus või jagate kellegi normaalsega korterit, kumma võtaksite?
Ise seisan täpselt säherduse valiku ees praegu.

Muutis Amarant, 16 jaanuar 2011 - 02:06.

[-Cell-]

Amarant, 16 jaan 2011, 02:06, kirjutas:

Kui talutav on ühikas elamine? Kui oleks valida, kas elate ühiselamus või jagate kellegi normaalsega korterit, kumma võtaksite?
Ise seisan täpselt säherduse valiku ees praegu.

Oma kursuse kaaslaste arvamuste ja ka enda kogumuste põhjal ütleks, et ühikas on selline random asi, et kas juhtub hea toakaaslane ja boksikaaslased or whatever olevat või mitte. ise elan üksinda korteris ja kurta küll ei saa millegi üle.

[Amarant]

Üksinda küll elada ei suudaks . Päris masendavaks võib ära kiskuda, ma kujutan ette. Pigem siis juba ühikasse kas või suvaliste välismaalastega korterit või lausa tuba jagama.

[insaner]

Mis arvate, hetkel keskas 11ndas väga õppida ei viitsi aga ülikool oleks küll tulevikus plaanis. Nüüd mõtlen, et kui peale keskat käia enne sõjaväes ära ja siis saab sealt mingisugune disipliini ehk? Samas kui aasta õpingutega vahele jääb on ehk veelgi halvem variant, üldse ei viitsi enam õppida ja tarkust ka peast natuke kaduma läinud.

Et siis peale keskat ülikool/sõjavägi?

[Amarant]

Nii palju tean, et distsipliini peale eksamit ei tehta ja loeb ikka see, mida sa gümnaasiumis õppimisega saavutad. Kindlasti mine kohe ülikooli, kui see plaan on. Või vähemalt õpi praegu vastavalt, et ülikoolikoht oleks olemas, ning mine siis sõjaväkke kohe. Pärast sõjaväge vaevalt kuskil nii intensiivselt haridust enam saad, et suudad end tasemele viia.

Muutis Amarant, 16 jaanuar 2011 - 05:09.

[K]

Lol, sõjaväest ei õpi sa mingit distsipliini...

Amarant, ühikas on random suht. Kõigis peale Tiigi on mutike klaaskapis, kes hilistel öötundidel külaliste olemasolu pärast kirema hakkab, aga neis on muidu rahulik. Kui toakaaslane ei sobi, saad teist kohta taotleda, aga lootus seda saada on peamiselt Narva vanas ühikas, mis on korralik peller (dušš keldris, köök koridori peale, yo).

Tiigis on muidu ka vaatamata adminni puudumisele ok, aga minu naabrid lähevad siin ikka kord kuus peast segi ja olen saanud neile g4s'i kutsuda. Käisin vaheajal kodus, tulin tagasi, sain teada, et üks oli meie elamisse tunginud ja mu liitrisest jäägrist pool ära joonud...


Ühikad on suht nadi koha peal enamus, Pepleri ja Tiigi on ainsad, mis enam-vähem keset linna on ka.

[Baboon]

Kas see mängib kunagi ülikooli astumisel väga suurt rolli, kas sa lõpetasid gümnaasiumis humanitaar- või reaalainete klassi? Tean, et oleneb mida õppida tahad, aga ma valisin humanitaarklassi õpetajate pärast just, kuigi tean, et reaalained huvitavad mind ennast rohkem-.-

[Sander]

Baboon, 16 jaan 2011, 15:40, kirjutas:

Kas see mängib kunagi ülikooli astumisel väga suurt rolli, kas sa lõpetasid gümnaasiumis humanitaar- või reaalainete klassi? Tean, et oleneb mida õppida tahad, aga ma valisin humanitaarklassi õpetajate pärast just, kuigi tean, et reaalained huvitavad mind ennast rohkem-.-

Raske öelda.Kõik oleneb tõesti sellest, mis sind ennast huvitab.Meil on üks õppejõud, kes pidevalt kireb:"Mingid humanitaarid olete vä?!", ta ise annab reaalainetega seotud asju...

[Amarant]

Baboon, 16 jaan 2011, 15:40, kirjutas:

Kas see mängib kunagi ülikooli astumisel väga suurt rolli, kas sa lõpetasid gümnaasiumis humanitaar- või reaalainete klassi? Tean, et oleneb mida õppida tahad, aga ma valisin humanitaarklassi õpetajate pärast just, kuigi tean, et reaalained huvitavad mind ennast rohkem-.-

Ülikooli astumisel mängivad rolli riigieksamite tulemused põhiliselt ja need põhinevad su eelneval haridusel.
Ma ei kujuta ette, mida see akadeemiline test endast päris kujutab, aga seal küsitakse igasugu selliseid silmaringi puudutavaid küsimusi vist, mida valdavad ehk tõesti humanitaarala inimesed paremini. Aga sellele ei ole küll mõtet panustada.
Ise läksin ka pärast 9. lollina humanitaarklassi, kuigi oleks võinud suisa reaalkooli minna. Arvasin, et mind enam reaalained ei huvita lihtsalt. 11. avastasin ikkagi, et keemia eksam on ainus variant, ning hakkasin sujuvalt reaalalade lainele ennast sättima ning ignoreerima mingil määral seda kunsti, mis igalt poolt peale tungis. Hinded tulid muidugi vastavalt sitad, aga matemaatika ja keemia tulemustest piisas, et saada arstiteadusesse sisse, nii et lõppkokkuvõttes on kõik ikkagi endas kinni.
(Reaalklassi omadel on muidugi väga suur ja vihale ajav eelis, aga sellele püüa mitte mõelda lihtsalt.)

[sokC]

Baboon, 16 jaan 2011, 15:40, kirjutas:

Kas see mängib kunagi ülikooli astumisel väga suurt rolli, kas sa lõpetasid gümnaasiumis humanitaar- või reaalainete klassi? Tean, et oleneb mida õppida tahad, aga ma valisin humanitaarklassi õpetajate pärast just, kuigi tean, et reaalained huvitavad mind ennast rohkem-.-

Kõik sõltub kuidas sa riigieksamid sooritad. Kuskil lõputunnistusel sul niikuinii ei ole kirjas kas sa lõpetasid humunitaar- või reaalharu.

[sitavikat]

oleme ausad, väga kummaline küsimus. tead isegi, et koolide vahel on suured erinevused ja klasside vahel võib eksisteerida samuti meeletu taseme erinevus. sa ikka talitad oma sisetunde järgi, mitte, et ma olen humanitaaris ja nüüd ma pean filoloogiat minema õppima. või sa pead silmas kandideerimist? sellisel juhul ei ole ilmselt enamikes kohtades mingit vahet.

[Amarant]

K, 16 jaan 2011, 11:24, kirjutas:

Lol, sõjaväest ei õpi sa mingit distsipliini...

Amarant, ühikas on random suht. Kõigis peale Tiigi on mutike klaaskapis, kes hilistel öötundidel külaliste olemasolu pärast kirema hakkab, aga neis on muidu rahulik. Kui toakaaslane ei sobi, saad teist kohta taotleda, aga lootus seda saada on peamiselt Narva vanas ühikas, mis on korralik peller (dušš keldris, köök koridori peale, yo).

Tiigis on muidu ka vaatamata adminni puudumisele ok, aga minu naabrid lähevad siin ikka kord kuus peast segi ja olen saanud neile g4s'i kutsuda. Käisin vaheajal kodus, tulin tagasi, sain teada, et üks oli meie elamisse tunginud ja mu liitrisest jäägrist pool ära joonud...


Ühikad on suht nadi koha peal enamus, Pepleri ja Tiigi on ainsad, mis enam-vähem keset linna on ka.

Selge . Aitäh!
Sellest mulle vist piisab, et hoida kümne küünega kinni oma korterist ja elukaaslasest .
Aga kunagi tulevikus ilmselt lõpetan ikka ühikas, nii et siis tuleb kohaneda ja ette valmistada kuidagi.
Nooruse ühikal on minu jaoks väga hea asukoht. Sealt oleks väga tsill kooli jalutada.

[-Taavi-]

Noorusesse minnes tuleb siis palju sooja pesu, sokke ja tekke varuda. Olen kuulnud et seal pole just kõige soojem talvel

[Justin Case]

Kellegil kõrgema mata I osa kosnpekti või midagi tarka pole jagad?

[Nomel]

Justin Case, 16 jaan 2011, 17:09, kirjutas:

Kellegil kõrgema mata I osa kosnpekti või midagi tarka pole jagad?

Mul isegi oleks sheerida. PM.

[keibl]

Keegi selgitaks mulle, mida tähendab see, et mul on kolm semestrit aega ainet deklaleerida( on vist õige sõna) st kui ma praegu kõik 3 korda läbi kukun, siis kas ma saan kevadsemestri sessil uuesti proovida või mitte?

[NoVa*]

muhemees, 13 jaan 2011, 03:37, kirjutas:

kui sisu vähemalt osaliselt erines, siis ma ei näe põhjust, miks ei peaks mõlema eest punkte antama. aga soovitan küsida õppetoolist nt üle, et kindel laks oleks.


//: kui mõni gümnasist peaks olema huvitatud tudengivarjuks olemisest, siis on jaanuari lõpuni võimalik endast märku anda - http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=5382

Tänud!!! Poleks arvatavasti ise seda üles leidnud sealt, kuigi uurinud olen korduvalt. Panin kohe kirja ka ennast. Loodetavasti leiavad mulle inimese, kes mind taluma peab viis päeva.

Muutis NoVa*, 16 jaanuar 2011 - 21:33.

[judaz]

keibl, 16 jaan 2011, 18:26, kirjutas:

Keegi selgitaks mulle, mida tähendab see, et mul on kolm semestrit aega ainet deklaleerida( on vist õige sõna) st kui ma praegu kõik 3 korda läbi kukun, siis kas ma saan kevadsemestri sessil uuesti proovida või mitte?

kolm semestrit aega ainet deklareerida?
pagan, ajas ennast ka lõpuks naerma, kui sinu deklat ja enda oma võrdlema hakkasin. sü küsimus on valesti sõnastatud, sellisel juhul on sul aega poolteist aastat, et seda ainet kuulamas käia. aga kui sa mainid põrumist juba, siis äkki vastus õigele küsimusele oleks see, et kui sa nüüd põrud või ei lähe kohale esimest korda, mul on homme vist jaekaubandusega ja turundusega seotud eksam, siis deklareering kestab ühe aasta