Sellel teemal on 4705 vastust

[Sulev]

Huvitav tekst, kus tehakse eesti ülikoolid maha ja mis läheb teemasse.

Ülikool kui teater või spaa

Eesti kõrgkoolid tegelevad suuresti jobupoputamisega ning paljudel erialadel õppides pole lootustki head haridust saada, väidab SEB panga ökonomist Hardo Pajula.

Pajula soovitab ärksatel noortel Tartu ja Tallinna asemel hoopis Helsingisse Aalto-yliopiston kauppakorkeakoulusse või Lätimaale SSE Rigasse minna ning peab meie kehva hariduse peamiseks põhjuseks nõrkade õppejõudude suurt hulka.


Kas meie kõrghariduse olukord on tõesti nii hull?

Ühiskonnateaduste, eelkõige majanduse, sotsioloogia ja tõenäoliselt ka juura osas on küll.

Teisi valdkondi ma nii hästi ei tea, aga oleksin väga imestunud, kui neis oleks olukord väga palju parem. Loodan muidugi, et arstiõppes on asjad etemad ning ka muusika- ja kunstiakadeemiatesse pääsevad need, kellel on teatud oskused olemas.


Nii et probleemiks on eeskätt nõrgad tudengid?

Ma ei kritiseeri niivõrd tudengeid, sest nemad on vaid töötlemist vajav tooraine, kui just õppejõudusid. Osa tahvli ees tuigerdavatest tegelastest tekitab minus siirast hämmeldust – kuidas on see võimalik? Järelikult peab viga olema süsteemis, kui selline inimene on õpetama lastud.


Mis neil siis viga on?

Paljud ärijuhtimist õpetavad inimesed pole töötavat ettevõtet isegi eemalt näinud, nad loevad tuima näoga mingeid konspekte maha ja vorbivad ise sama mõttetut jura veel juurde. Tudengid käivad koolis nagu teatris ja nende teadmisi ei kontrollita.

Kui ütled, et nüüd on teater läbi ja algab käsitöötund – see tähendab, et hakkame ülesandeid lahendama ja põhikooli matemaatikat kordama –, puhkeb tõeline kanade mäss ja kaebekirjade laviin.

Kui hakata kolmandal kursusel midagi nõudma, mis on ju täiesti elementaarne, vaadatakse sind jälle kui segast ja kaebekirjad lähevad taas liikvele.

Järeldus: enne seda pole suurem osa seltskonnast neilt midagi tahtnud. Õppejõud lällutavad oma loengud ära, panevad hinded välja, võtavad palga ja tormavad sellega kurat teab kuhu.


Te vihjate, et ülikoolis õppimine on sama muretu nagu spaas puhkamine?

Nojah. Minul polnud pärast pooltteist aastat Tallinna Tehnikaülikoolis õppimist seal enam midagi teha – erialaloengutes kudusid grupiõed tagapingis sukka, õppejõud rääkis, kui kõva mees on Savisaar ja mina haukusin talle eespingis vastu.

Paar aastat hiljem Camb-ridge’is oli ora seevastu kogu aeg ribide vahel.

Ma mäletan sealt kahte aastat pidevat stressi – kindlasti on ka igas teises heas Lääne ülikoolis nõnda. Eestis on nii ainult sessi ajal, kui üldse. Aga noored ei tea, kuidas mujal koolides on, ning arvavad, et siin toimuv ongi normaalne.


Ometi peetakse näiteks Tartu Ülikooli väga heaks, teatud valdkondades lausa tipuks?

Eestis nimetatakse ju kõiki inimesi ja asju tippudeks. Minu arvates jagunevad eestlased kolme liiki – tipud, legendid ning inimesed, kes neidsamu, enamasti naeruväärseid tippe ja legende valimatult ja kirjaoskamatult Internetis sõimavad.

Igasugune reaalsustaju on kadunud.

Aga soovitan küsida kümnelt esimesena ettejuhtuvalt Tartu Ülikooli selge silmavaatega lõpetajalt, mida nad oma koolist arvavad. No kuidas ma saan suhtuda tõsiselt majandusteaduskonda, kus on professoriks näiteks Olev Raju?


Miks inimesed siis Tartu ja Tallinna ülikoolidega rahul on?

Eks neis koolides leidub ka inimesi, kes teevad oma tööd kohusetundlikult ja hästi. Kellel on olnud õnn sellistega kokku puutuda, need ongi rahul. Osa ei oska aga paremat tahtagi, sest nende arvates on kõik, mis liigub, kas tipp või legend.


Kritiseerimise puhul on paslik anda ka retsept olukorra parandamiseks?

Minul ei ole mingit retsepti, ma ei ole haridusadministraator. Aga küllap on vaja lihtsalt aega, et rahvusvaheline konkurents asjad tulevikus kuidagi paika paneks.

Miks te oma lapse Tartu Ülikooli õppima lasksite, kui see nii kehv kool on?

Mis mul seal rongaisana ikka väga kobiseda oli. Õnneks on juura, mida ta õpib, keelepõhine, ja kui Eestis sellel erialal töötada tahad, siis on ilmselt kasulik seda siin ka õppida. Aga magistrisse ma teda sinna küll mingil juhul lasta ei tahaks.


Kas soovitasite tal ka mujale õppima minna?

Soovitan seda kõikidele. Ei ole ühtegi tõendit, et Tartu on Tallinnale lähemal kui Helsingi, nii et kas või sellepärast on tallinlastel arukam minna Helsingi Kõrgemasse Majanduskooli.

Aga kui lõunamaad rohkem meeldivad, siis sõitku Riiga – SSE Riga on väga väärikas kool.


Teie sõnavarra kuulub väljend “jobupoputamine” – mida see tähendab?

Seda, et koolis hoitakse üliõpilasi, kellel pole isegi viimasele kursusele jõudes aimugi, kuidas koolitöid vormistatakse – nad ei tea isegi seda, et teksti parem pool peab jääma sirge. Kirjavigadest ma ei räägigi.

See tuleneb sellest, et osa tudengitest pole kogu õppeaja jooksul lugenud läbi midagi muud peale õppekorralduseeskirjade. Seal on nimelt kirjas, et koolist välja kukkuda ei ole praktiliselt võimalik. Kukud põhieksamil läbi, tuleb järeleksam. Kukud seal läbi, tuleb ristieksam, siis põikieksam jne. Ülikoolist võid välja kukkuda põhimõtteliselt vaid siis, kui sa oma õppemaksu ei tasu.


Kas vastuvõtusõel peaks seega tihedam olema, et ainult parimad õppima pääseksid?

See pole minu meelest kõige olulisem. Mul pole ka head ideed, mille alusel vastuvõtmine peaks toimuma, aga juba sissesaanute hulgas tuleks kindlasti harvendustööd teha.

Ei tohi lasta tekkida olukorral, et inimene jõuab viimasele kursusele ega oska lõputöö sisukorda vormistada ja tekstiredaktorit kasutada.


Kas kõrghariduses peaks suurenema tasuliste või tasuta kohtade arv?

Minu arvamus polegi siinkohal oluline, sest kõrgharidus muutub varem või hiljem niikuinii tasuliseks. Riigieelarvet vaadates on ju selge, et nii see läheb. Aga muidugi peaksid siis jääma ka mingid erandid ja stipendiumivõimalused.


Kõhnast eelarvest hoolimata on teil ettepanek saata tublimad tudengid riigi kulul välismaa kõrgkoolidesse õppima – kust selleks siis raha leida?

Ega neid pea sinna vagunite viisi viima. Kui ka ühe mikrobussi jagu saaks viidud, oleks hea, ja ka siis tuleks raha leida muude tegevuste kokkutõmbamise arvel. Aga ma ei pea kindlasti silmas suvalisi välismaa ülikoole, vaid parimaid nagu näiteks Ivy League.


Kui te ärkaksite homme hommikul Tartu Ülikooli rektori või haridusministrina, mida siis teeksite?

Ma ei tahaks tõesti kummagi nahas olla.


Aga kui emb-kumb neist teilt küsiks, mida meie kõrgharidussüsteemiga ikkagi teha?

Annaksin siis nõu pigem rektorile – on vast lihtsam. Soovitaksin tal kutsuda kohale ÜRO rahuvalvejõud, lasta neil koridorid oma valve alla võtta ja kõikidel powerpoint’id käest ära korjata.


Kuid tõsiselt rääkides?

Üks lahendus kõrghariduse olukorra parandamiseks on kindlasti see, et valdkond peaks end kõvasti-kõvasti koomale tõmbama. Ülikoolid ise ja ka ülikoolide arv väiksemaks.

Aga andekatele noortele, kes praegu mõnes meie ülikoolis õpivad, soovitan võtta nendest õpingutest nii palju kui võimalik. Ja kui siin bakalaureusetase käes, mingu kuskile mujale edasi õppima.

Allikas: Maaleht

[Streamer2]

Kammooon, majandus, ärijuhtimine jms ained, seal on 95% inimesi, kes on sinna läinud kuna nad mujale ei saanud ning mõtteviis on a la "DAVAI DAVAI DAVAI, teeme äri saame kõik rikkaks"

Loodus- ning tehnikateaduskonnad on Eestis väga mõistlikul tasemel.

[XchopperX]

Streamer2, 24 dets 2010, 12:16, kirjutas:

Kammooon, majandus, ärijuhtimine jms ained, seal on 95% inimesi, kes on sinna läinud kuna nad mujale ei saanud ning mõtteviis on a la "DAVAI DAVAI DAVAI, teeme äri saame kõik rikkaks"

Loodus- ning tehnikateaduskonnad on Eestis väga mõistlikul tasemel.

Sotsiaalteaduskonnad kah üldjuhul, seda eelkõige seetõttu, et sinna saamiseks tuleb korralik kadalipp läbida ja mingeid juhuslikke ekslejaid sinna ei satu.

Arst ka muidugi.

[looodi]

pff, kas antud inimese arvamus peab paika ka v, tundub natuke ülepingutatud olema

[Väljavalitud]

Ise olen justkui Eesti IT õpetamis-taseme kohta ainult head kuulnud, kuid kuidas see tegelikuses on võrreldes Lääne riikidega? Te - targemad inimesed võiksid selle kohapealt mind natukene valgustada.

[Sander]

Streamer2, 24 dets 2010, 12:16, kirjutas:

Kammooon, majandus, ärijuhtimine jms ained, seal on 95% inimesi, kes on sinna läinud kuna nad mujale ei saanud ning mõtteviis on a la "DAVAI DAVAI DAVAI, teeme äri saame kõik rikkaks"

Loodus- ning tehnikateaduskonnad on Eestis väga mõistlikul tasemel.

Tead sa kedagi, kes majandust õpib?
Pealegi võin ma juba preagu öelda, et 95% on ikka eriti lamp arv.Võin siin samamoodi arvudega paugutada, et 95% inimestest, kes politseinikuks õpivad olid noorena täielikud nullid ja nüüd tahavad teistele ära panna.95% õpib IT`d, sest on kindlad, et neist saavad uued Bill Gatesid.Minu arvates pole vahet, mida inimene õpib, kuni ta teeb seda, mis talle meeldib.Kui nii jätkata, siis hakkab enamik inimesi siin välja tooma, mis mõttetud on ja ausalt öeldes olen mina kuulnud küll erinevaid inimesi rääkimas, kui mõttetu on juura, ajakirjandus, kõik kutsekad jne...Kui nii võtta, siis poleks ültse mõtet midagi õppima minna.


Kas meie kõrghariduse olukord on tõesti nii hull?

Ühiskonnateaduste, eelkõige majanduse, sotsioloogia ja tõenäoliselt ka juura osas on küll.


Pean tõesti veidi tõdema, et majandus pole mingi eriline kalliskivi preagusel ajal.Kahju on sellest, et sisuliselt õpetatakse väga palju aineid, mis ei too sulle mingit tulu, kui sa ei soovi just majandusteadlaseks hakata.Lihtsalt ise pead huvitavat inffi otsima ja võimalusel ka pea välismaale pistma.

Muutis Sander, 24 detsember 2010 - 23:09.

[Karll]

Amarant, 20 dets 2010, 17:02, kirjutas:

... ja küll huvi ka millalgi tekib. Vähemalt võin alati uhkustada, et ma õpin arsti.

XchopperX, 24 dets 2010, 13:01, kirjutas:

... et sinna saamiseks tuleb korralik kadalipp läbida ja mingeid juhuslikke ekslejaid sinna ei satu.

Arst ka muidugi.

Vabandan, kuid ma pean seda ütlema. Ma siiralt loodan, et tulevikus Sa arstina ei tööta.

[-Taavi-]

Selle põhjal teed sellise järelduse? Kui sa oleks ise just 6 kuud seda asja õppinud siis küllap saaksid aru miks paljudel just eriline vaimustushoog peal ei ole ;)

[Streamer2]

Sander, 24 dets 2010, 23:09, kirjutas:

Streamer2, 24 dets  2010, 12:16, kirjutas:

Kammooon, majandus, ärijuhtimine jms ained, seal on 95% inimesi, kes on sinna läinud kuna nad mujale ei saanud ning mõtteviis on a la "DAVAI DAVAI DAVAI, teeme äri saame kõik rikkaks"

Loodus- ning tehnikateaduskonnad on Eestis väga mõistlikul tasemel.

Tead sa kedagi, kes majandust õpib?
Pealegi võin ma juba preagu öelda, et 95% on ikka eriti lamp arv.Võin siin samamoodi arvudega paugutada, et 95% inimestest, kes politseinikuks õpivad olid noorena täielikud nullid ja nüüd tahavad teistele ära panna.95% õpib IT`d, sest on kindlad, et neist saavad uued Bill Gatesid.Minu arvates pole vahet, mida inimene õpib, kuni ta teeb seda, mis talle meeldib.Kui nii jätkata, siis hakkab enamik inimesi siin välja tooma, mis mõttetud on ja ausalt öeldes olen mina kuulnud küll erinevaid inimesi rääkimas, kui mõttetu on juura, ajakirjandus, kõik kutsekad jne...Kui nii võtta, siis poleks ültse mõtet midagi õppima minna.


Kas meie kõrghariduse olukord on tõesti nii hull?

Ühiskonnateaduste, eelkõige majanduse, sotsioloogia ja tõenäoliselt ka juura osas on küll.


Pean tõesti veidi tõdema, et majandus pole mingi eriline kalliskivi preagusel ajal.Kahju on sellest, et sisuliselt õpetatakse väga palju aineid, mis ei too sulle mingit tulu, kui sa ei soovi just majandusteadlaseks hakata.Lihtsalt ise pead huvitavat inffi otsima ja võimalusel ka pea välismaale pistma.

Tean päris mitut inimest isegi. Vb 95% on tõesti väga lampi pandud, aga valdav enamus kindlasti. Ma arvestasin sisse ka kõik need "kõrgkoolid", kus saad paberi kätte piisavalt paksu rahapataka eest.

[Amarant]

Karll, 25 dets 2010, 00:15, kirjutas:

Amarant, 20 dets  2010, 17:02, kirjutas:

... ja küll huvi ka millalgi tekib. Vähemalt võin alati uhkustada, et ma õpin arsti.

XchopperX, 24 dets 2010, 13:01, kirjutas:

... et sinna saamiseks tuleb korralik kadalipp läbida ja mingeid juhuslikke ekslejaid sinna ei satu.

Arst ka muidugi.

Vabandan, kuid ma pean seda ütlema. Ma siiralt loodan, et tulevikus Sa arstina ei tööta.

Eks näis jah. Ega selle 10 aasta läbimine ei olegi võimalik umbes nii, et sul on poolsuva kõigest. Kui ikka asju selgeks ei saa ja ei viitsigi saada, siis töötamiseni sa sellel alal ei jõua. Muidugi, mõned arstid on tõesti lollid, olen ise kohanud, ja ei mõista, kuidas nad nii kaugele on jõudnud, et töötavad sel alal pärast nii pika ja põhjaliku tee läbimist. Võib-olla me siis ikka ülehindame seda.
Majanduses mu teada on ikka päris karmid nõudmised Tartu Ülikoolis.

Muutis Amarant, 25 detsember 2010 - 20:57.

[G.B.]

looodi, 24 dets 2010, 20:59, kirjutas:

pff, kas antud inimese arvamus peab paika ka v, tundub natuke ülepingutatud olema

Elukooli õppetund 1 - ära bürokraatide juttu liigtõsiselt võta.

[sokC]

G.B., 25 dets 2010, 20:57, kirjutas:

looodi, 24 dets  2010, 20:59, kirjutas:

pff, kas antud inimese arvamus peab paika ka v, tundub natuke ülepingutatud olema

Elukooli õppetund 1 - ära bürokraatide juttu liigtõsiselt võta.

Olgem ausad. Suurem osa tema jutust oli tõsi.

[G.B.]

sokC, 25 dets 2010, 21:14, kirjutas:

G.B., 25 dets  2010, 20:57, kirjutas:

looodi, 24 dets  2010, 20:59, kirjutas:

pff, kas antud inimese arvamus peab paika ka v, tundub natuke ülepingutatud olema

Elukooli õppetund 1 - ära bürokraatide juttu liigtõsiselt võta.

Olgem ausad. Suurem osa tema jutust oli tõsi.

Kui seda paisutatud mulli natuke väiksemaks tõmmata, siis mõned ideed on, aga palju sul endal näiteks Tartu Ülikooliga (või mõne riikliku kõrgharidust jagava institutsiooniga, eraülikoole ei hakkaks arvesse võtma) seotust on (kui ei ole, siis ma julgeks öelda, et ka sinu arvamus siin kohal on täiesti subjektiivne ja baseerub mingite teiste lohhide infol ainult)?

[sokC]

Minu arvamus baseerub sellel, mida ma ise näinud ja kuulnud olen. Kui nii võtta, siis sa objektiivset arvamust ei saagi kuskilt.

No ja riiklikku kõrgharidust jagava institutsiooniga on mul pistmist küll, kuna ise õpin ülikoolis.

Muutis sokC, 25 detsember 2010 - 21:33.

[Fench]

Ei taha siin väga konkreetseks minna, kuid tallinna ülikool on küll ikka väga jube koht. Õppejõudude tase on lihtsalt niivõrd jube, et tihtipeale olid keskkooli õpetajad paremad. Eriti kehtib see mingite üldainete ja sissejuhatavate kohta.
Üldsegi tallinna ülikoolis on neid rahalüpsmis erialasid küll ja küll. Ning tänu sellele, et paljud maksavad õppimise eest, siis välja kukkumine on pea võimatu(ainult mitte maksmise korral), seega kõik eelnev kokku segada ning saamegi, et Eesti kõrgharidus(vähemalt pealinnas), on üldjuhul täiesti alla arvestust.

[L4hma]

Fench, 26 dets 2010, 11:21, kirjutas:

Ei taha siin väga konkreetseks minna, kuid tallinna ülikool on küll ikka väga jube koht. Õppejõudude tase on lihtsalt niivõrd jube, et tihtipeale olid keskkooli õpetajad paremad. Eriti kehtib see mingite üldainete ja sissejuhatavate kohta.
Üldsegi tallinna ülikoolis on neid rahalüpsmis erialasid küll ja küll. Ning tänu sellele, et paljud maksavad õppimise eest, siis välja kukkumine on pea võimatu(ainult mitte maksmise korral), seega kõik eelnev kokku segada ning saamegi, et Eesti kõrgharidus(vähemalt pealinnas), on üldjuhul täiesti alla arvestust.

Sinu teksti järgi tundub, et sa oled ise ka üks neist rahakatest, kes maksab oma hariduse kinni. Tallinna kõrghariduse taset ei saa mõõta Tallinna Ülikooli järgi. Tipist-st oled midagi kuulnud?

[Tanel^]

Siin on Pajula artiklile väike vastukaja.


Vastuseks Hardo Pajula intervjuule 9. detsembri Maalehes.

Olen endale juba tükk aega tagasi võtnud põhimõtte — ma ei vasta sopa pildumisele.

Antud juhul teen siiski erandi, sest rünnatud pole mitte niivõrd mind, vaid Eesti iseseisvuse ja jätkusuutlikkuse üht alustala — meie tegelikult väga head haridust andvat haridussüsteemi ja selle lipulaeva Tartu Ülikooli.

Hardo Pajula esitab oma intervjuus teesi — Tartus antav ülikooliharidus on halb, sest meil maksab hariduse eest riik, mitte tudeng ise, ja seetõttu, et ülikoolis on professor Olev Raju. Kõigile eesti matsidele aga polegi kõrgharidust vaja. Tuleb kohe minna tasulisele kõrgharidusele. Ja siis on meil kohe maailmatase.

Mängus on õppelaenud

Eesti haridustaseme alahindamine on välismaalaste hulgas üpris tavaline. Meenub Juhan Peegli kuulus fragmentaarium, kus töölisfakulteedi lõpetanud politruk lubab gümnaasiumiharidusega noorsõdurite hulgas hakata likvideerima kirjaoskamatust.

13. detsembri lehtedes on refereeritud inglise autoreid, kes teatavad: pole võimalik, et Eesti kooliõpilaste tase on kõrgem kui neil. Viga olevat selles, et mõõtmise metoodika on vale…

Mis sellises olukorras imestada, et inimene, kes on õppinud mujal ja tuleb Eestisse enda arust haridust ja valgust tooma, ei usu tõestuseta, et mingis Tartu Ülikoolis on tegelikult kõrgem tase kui selles koolis, kus ta õppis.

Mäletan, kuidas minult 1992. aastal Torontos uuriti, kas me ikka seda ja seda õpetame, ja kui selgus, et meie loeme I kursusel seda, mida nemad magistrantuuris, vajusid näod väga pikaks… Kuulasin siis nende doktorantuurikursust ja võin piibli peal vanduda: meie loeme tänapäeval sedasama, vaata et põhjalikumalt, bakalaureuse I kursusel…

Hardo Pajula on Eestis tegev olnud juba üle kümne aasta, ja ma lihtsalt ei usu, et ta ei ole millestki aru saanud. Kerkib küsimus, miks ta siis sellist kummalist juttu ajab. (Eeltoodule lisaks väidab ta ka, et meil saavad kõrghariduse riigi kulul kõik soovijad. Ei saa, vastu võetakse riigieelarvelistele kohtadele ikka teatud tasemest alates.)

Prantslased käsivad iga segase asja tagant otsida naist, majandusmehed kasu. Siis muutub pilt selgemaks. Demograafilisest situatsioonist lähtudes on oodata tudengikandidaatide arvu vaata et kolmekordset vähenemist. Ja kui riiklik tellimus ei vähene, ei jää tasulistele erakõrgkoolidele soovijaid. Ning mõni mees kaotab mõnusa (lisa)teenistuse.

On teine, olulisem moment. Kui haridus läheb tasuliseks, tuleb tudengitel hakata massiliselt võtma õppelaenu. See SEB analüütikule loomulikult meeldib.

Eluasemelaenude buum on läbi ja ilmselt ei taastu kunagi; nüüd siis üritatakse laene kaela määrida noorsoole. Pangale kasu, kuid Eesti riigile miinus. Nii mõnigi vaesest perest pärit anne ei jõua majanduslikel põhjustel juba praegugi diplomini. Riigieelarveliste kohtade kaotamisel (või kärpimisel) nende inimeste arv kasvab. Ja ühele väikesele rahvale on see kurjast…

Pealegi, kui noor spetsialist astub ellu suure võlakoormaga, on see stiimul minna tööle välismaale, kust saadav suurem palk võimaldab rutem laenust vabaneda.

Pajula teadmised proovile

Aga milleks vaielda. Pakun Pajulale eksperimenti. Võtan kaasa I kursuse esimese kontrolltöö õppeaines “Sissejuhatus majandusteooriasse”, kus anname algteadmisi mikro- ja makroökonoomika kursuse läbimiseks.

Tööd on lahendanud Pajula arvates lihtsalt lollid Tartu Ülikooli tudengid, keda on pealegi õpetanud tema arvates kõlbmatu professor Olev Raju tervelt kaks kuud. Istume ajalehetoimetusse ja vaatame, mitu punkti ta saab. Oleksin üllatunud, kui grupi keskmise või enam…

P. S. Kui minu sopaga pildumine oli tingitud lähenevatest valimistest, siis oli see küll tühi töö. Ma ei kavatse kandideerida.

Olev Raju on Tartu Ülikooli professor, kuulub Keskerakonda

Muutis Tanel^, 26 detsember 2010 - 14:19.

[XchopperX]

Olev Rajuga on mul kokkupuuteid olnud küll ja selles osas võin küll kinnitada, et mingi professori materjal ta nüüd kindlasti ei ole, sobiks rohkem keskkooliõpetajaks. Väga eba-adekvaatne tegelane.