Sellel teemal on 4705 vastust

[KULTIVAATOR]

kus arhitektuuri õppida?
veel pole ülikooli minek aga parem varakult infot juba koguda.

[Marvolo]

tktk ja kunstiakadeemia tallinnas.

[kaups]

Aga kuidas see maksmine käib. Kohe tuleb aasta eest raha ära maksta? Ja kui peaks välja kukkuma poole pealt, mis siis saab.

[Marvolo]

üldjuhul makstakse semestri kaupa.
/tagasi ei maksta.

Muutis LaFreud, 06 juuli 2010 - 19:57.

[XchopperX]

Võimalusi on tohutult kuidas maskta, standard on igal pool semestri kaupa, aga saab teha lõputult diile, alates sellest, et pool semestri alguses ära maksta ja pool hiljem kuni selleni, et iga kuu maksad mingit summat.

See on muidu täiesti individuaalne kui selline diil teha, tuleb teaduskonda minna ja seal rääkida asjast.

[SanderR]

Kas on võimalik ka mingeid tulumaksu vms tagastust saada?

[XchopperX]

SanderR, 6 juuli 2010, 22:21, kirjutas:

Kas on võimalik ka mingeid tulumaksu vms tagastust saada?

jah ikka saab, õppemaks on koolituskulu ja selle pealt saab tulumaksu tagasi, küll ainult see isik kes maksab, mitte see kelle eest makstakse (juhul kui näiteks vanemad sinu eest maksavad, siis saavad nemad selle raha tagasi).

[SanderR]

Oletame , et ma olen olukorras kus mul omal mingid summad arvel, mis ei ole tulnud töötamisega(pole kunagi puhtalt tööl olnud).. kas mõtekas oleks lasta näiteks emal maksta siis tema enda arvelt? Või võin ka ise maksta...? Pean mingi deklaratsiooni tegema siis?

[Justin Case]

Ou rääkige selles, et mis see esimene ja teine valik pingereas muudab. Ma olen hetkel 21. kohal oma erialal aga ainult 12 RE kohta on, aga enne mind on 12 inimest kellel see eriala on teiseks valikuks pantud. Kas mul on siis lootust veel?

[Crypz]

kui ma ntx läheksin REV õppekoha peale välja, palju see õppemaks aastas oleks, kui 14k/semester?

[*1nsan3*]

Crypz, 7 juuli 2010, 14:48, kirjutas:

kui ma ntx läheksin REV õppekoha peale välja, palju see õppemaks aastas oleks, kui 14k/semester?

Semester = poolaasta.

Seega 28k aastas.

[:)]

Justin Case, 7 juuli 2010, 12:05, kirjutas:

Ou rääkige selles, et mis see esimene ja teine valik pingereas muudab. Ma olen hetkel 21. kohal oma erialal aga ainult 12 RE kohta on, aga enne mind on 12 inimest kellel see eriala on teiseks valikuks pantud. Kas mul on siis lootust veel?

loogiliselt võttes: kui enne sind vähemalt 9 inimest ütlevad sellest RE kohast ära, siis sa saad pingereas 12. kohale, ehk RE kohale.. seega lootus on

[taxster]

Justin Case, 7 juuli 2010, 12:05, kirjutas:

Ou rääkige selles, et mis see esimene ja teine valik pingereas muudab. Ma olen hetkel 21. kohal oma erialal aga ainult 12 RE kohta on, aga enne mind on 12 inimest kellel see eriala on teiseks valikuks pantud. Kas mul on siis lootust veel?

Kui ma õigesti aru olen saanud siis 1. ja 2. valiku vahe on see, et kui inimene saab 1. valikule RE sisse, siis ta enam 2. valikut valida ei saa. Seega ma usun, et kui sul on 1. valik see eriala, siis lootus sul sisse saada on suhteliselt hea.

[Alfonzo]

Türr, plaanis on 4 peale sõpradega korterit üürima hakata Tartus, aga isa mul täiega võitleb vastu ja ütleb, et ühikas oleks igaljuhul parem variant.Hirmutab ära oma erinevate teooriatega mis kõik üürikorteriga juhtuda võib.Mis te ise arvate?Korter vs ühikas?

[XchopperX]

Alfonzo, 8 juuli 2010, 17:13, kirjutas:

Türr, plaanis on 4 peale sõpradega korterit üürima hakata Tartus, aga isa mul täiega võitleb vastu ja ütleb, et ühikas oleks igaljuhul parem variant.Hirmutab ära oma erinevate teooriatega mis kõik üürikorteriga juhtuda võib.Mis te ise arvate?Korter vs ühikas?

No siin on väga palju tegureid.

Kui sa tahad elamust ja n-ö tõelist ülikooli elu maitsta, siis pole mitte midagi paremat kui esimene aasta veeta Narva 89 või Nooruse ühikas. Palju uusi tutvuseid, elamused, elulõpuni meelde jäävad juhtumised, eepilised peod jms. on garanteeritud.
Samas kui sa plaanid korralikku euroühikasse minna, näiteks Narva 25-27, Pepleri või Raatuse, siis pole see suurt asja väärt minu arust.. tutvused piirduvad heal juhul naabrite ja toakaaslastega, korralikku pidu teha nii kui nii ei saa ja üür on sisuliselt sama kõrge kui odavas üürikorteris..

Üürikorteritega on muidu ka palju agasid, esimene neist kindlasti asukoht. Kesklinnas olevad üürikorterid on üldjuhul üsna kallid, kaugemal olevad on odavamad, aga nagu juba öeldud, kauged..
Midagi hullu seal juhtuda üldjuhul ei saa, või vähemasti ma ei kujuta ette mis võiks juhtuda, ma ise olen pikalt elanud üürikorteris nüüd, tänu heale diilile täiesti kesklinnas, ja pole mitte mingeid probleeme olnud. Võibolla kui on eriti nõudlik ja veidi pea peale kukkunud omanik, kes punktipealt raha nõuab, pidu pidada ei luba ja veel kuratteabmis veidruseid peale ajab. Meie korteriomanik näiteks on aga väga šeff, isegi kui üüriga ~2-3 nädalat hiljaks jääda, on ta rahulik et tee mingit lärmi, teha võime korteris mis iganes tahame, peaasi et seinad ja kõik seina küljes olevad esemed omale kohale jääksid.

Ehk siis kogu jutu point - kui tahad elamust ülikoolielust vähemasti esimesel aastal saada - ühikas; kui arvad et saad elamuse niigi ja raha on ka rohkem - üürikorter. Lõppkokkuvõttes on kõik enda eelistustes kinni..

[*1nsan3*]

Nii, soovitage kuidas loenguid võimalikult edukalt meelde jätta.
Mõtlesin äkki diktofoniga salvestades saaks hästi kõik salvestatud.

[XchopperX]

*1nsan3*, 8 juuli 2010, 19:02, kirjutas:

Nii, soovitage kuidas loenguid võimalikult edukalt meelde jätta.
Mõtlesin äkki diktofoniga salvestades saaks hästi kõik salvestatud.

Loenguid ei tohi salvestada diktofoniga.

Kui mingi eriline juhus on, võib õppejõult luba küsida selleks, mõni ehk lubab ka iga loeng ennast salvestada, aga üldjuhul seda ei tohi teha ja ka õppejõududele see ei meeldi.

Diktofoniga salvestamine on ka täiesti mõttetu minu arust.. sul kulub olulise info üles leidmiseks terve uue loengu aeg. Sisuliselt kasutu asi, kui just mingit konkreetset osa loengust vms. väga täpselt vaja ei ole.

Kõige parem viis on iidsetest aegadest toiminud ja sellest paremat võtet ei ole ka - konspekteerimine. Kirjutad olulise üles, kas siis paberi peale või läpakasse ja valmis. Kui on eksam/töö või muu asja jaoks seda materiali vaja, on kõik oluline kenasti kirjas ja lihtne üles leida asju. Kui tahad võid iga õhtu päevased konspekteeritud asjad üle lugeda, nii jääb väga hästi asi meelde kusjuures.
Arvutil konspekteerimiseks on kõige ideaalsem programm Office OneNote, see ongi ainult selle jaoks tehtud. Kõik mis sa kirjutad salvestub automaatselt, save nuppu sellel programmil ei olegi, mis on väga hea juhuks kui aku juhtub tühjaks saama ja arvuti pildi kotti viskab.
Väga lihtsalt saab asju jaotada, kõik on erinevate tabide all programmis, millel on kolm jaotus (näiteks minu puhul: semester - aine - loeng) väga mugav on nii asju üles leida, pole mingit miljonit wordi faili, kõik on ühes kohas. Lisaks saab selle programmiga otse videot ja heli salvestada, teha oma enda ekraanist screenshote ja neid lisada sinna ja palju muud.
välja näeb selline (taust on üldjuhul siiski valge, see on lihtsalt muudetud):

Spoiler

[muhemees]

jep, konspekteerimine ikka kõige parem meetod...samas vahest on õppejõududel iga loengu konspekt või slaidid kusagil netis üleval, nii et enda konspekti praktiliselt pole vajagi.
üldiselt oleneb siiski ka ainest väga palju - osad ained jäävad ka niisama kuulates väga hästi meelde, teistes on vaja teha mõned joonised jms ning osades peab pidevalt konspekteerima

[Andrus]

korter on asjalikum varjant, kui õppida tahad ühikates läheb pidevalt rahval käest ära

[muhemees]

Andrus, 8 juuli 2010, 20:04, kirjutas:

korter on asjalikum varjant, kui õppida tahad ühikates läheb pidevalt rahval käest ära

raamatukogus saab ka väga hästi õppimisele pühenduda. + kui korteris mingite kamraadidega elad, ega siis seal oluliselt rohkem õppimismeeleolu pole, kui ühikas