Ma natukene muigasin jah, kui klassiõde väitis, et tal sõber sai 100. Ehk ta ajas midagi segi.
Igatahes, ma netist vaatasin 2009 oma vist, need andmete piisavuse ülesanded oleks just sellised, mis mulle meeldivad ja sobivad, aga asi, mis mulle ei lähe, on mingisugune sõnade tundmine. Nii et eks oleneb inimesest ka.
Huvitav muidu on see, et keeleliselt olen üpriski tugev, kuid võõrkeelte õppimine on mulle väga tülikas, sest sõna tähendust teksti kontekstist endale selgeks tegema pole ma võimeline. Mulle küll meeldivad igasugused sõnademängud, kõlad ning assotsatsioonid, aga selle jaoks pean sõna ikka spetsiifiliselt tundma. Samas sõnaraamatu lugemisega ning sealt õppimisega probleeme ei ole. Ning konteksti emotsionaalse mõistmisega ka probleeme pole, nii et teksti üldise mõistmisega tulen väga hästi toime ja see on tegelikult mu üks tugevamaid külgi ka. Tunnengi ennast veits ebakindlalt, kui tullakse küsima, et kuule sa jagad seda kirjutamist, et räägi, mis see sõna on ja mis veel. Mingisugust spetsiifilist mõiste seletamist ma kunagi ilmselt valdama ei hakka.
Ma ei tea, ma kaldusin suht kõrvale praegu teemast, aga minu arust on väga huvitav analüüsida just neid detailsed oskusi, mis mille arvelt on kõrgem ja mida on ära võetud. Asjad on ikkagi tasakaalus ning omadused on niivõrd erinevad, et lihtsalt kui üks on, siis tahes-tahtmata välistab see mingisuguse teise.
Sellest ka küsimus, oskab keegi rääkida, kuidas psühholoogia erialana on? Ma ei kavatse seda õppima minna ning usun, et see on üsna kuiv asi, aga huvitav oleks kuulda mõtteid ning kogemusi.