Sellel teemal on 4705 vastust

[:)]

Need, kes käivad (ja käinud), mida õppima läksite? Kaua õppinud olete, kaua õpite? Otsusega rahul? Kaua otsust tegid? Mis ametile loodate saada sellega mida õppima läksite? jne.

üldiselt haridusest peale 12. klassi.

Muutis OSS, 22 mai 2010 - 12:37.

[Arts15]

Läksin õppima Tallinna Tehnikaülikooli Keemia - ja materjalitehnoloogia teaduskonda keemia - ja keskkonnakaitse erialale. Hetkel on käimas esimene sess. Õpingud kestavad kolm aastat, millele järgneb kaheaastane magistriõpe. Seal tahan keskenduda kütuste tehnoloogiale. Otsusega olen hetkel rahul, kuna soovisin õppida midagi reaalainetest. IT ei köitnud eriti ning seda ma ei valinud. Otsust kaalusin umbes kuu aega. Käisin kevadel TTÜ lahtiste uste päeval ja kuulsin seal sellisest erialast. Sain sisse ka Sisekaitseakadeemia maksunduse ja tolli erialale ja seetõttu pidin kõik plussid ja miinused mõlema ülikooli kohta üles märkima. Tulevikus loodan töötada mõnes Eesti või välismaa keemiaettevõttes.
Õppimine on küll raske, aga ma usun, et see tasub tulevikus ära.

[Sadist]

Palju neid tuleviku teemasi on juba...

Ülikooli oleks küll kange tahtmine minna, aga Eestis ei ole ühtegi ülikooli, mis mulle meeldiks/sobiks. Välismaa oleks ainus võimalus, aga seal läheb asi totralt kalliks ning ei tea täpselt kuhu välismaale õppima minna..
Et suht jah, aega mul on, aga asi on karvaselt tobe küll..

[--jee7--]

Õpin Tartu Ülikoolis informaatikat. Üldiselt olen otsusega rahul. Kuigi ma olin enne tallinlane, siis mul oli vaja vaheldust ja keskkonna muutust ning Tartu oli parim variant.
Otsus informaatikat õppida oli mul juba kuskil põhikooli keskel. Ma teadsin, et ma tahan tegeleda ennekõike programmeerimisega ja mind huvitab ka matemaatika. Keskkoolis oli IT-kallakuga klass ja see ainult süvendas huvi antud valdkonna vastu.
Keerulised on üldiselt kaks asja. Esiteks siin on mõningad ained, mille vajalikkuses ma kohati kahtlen. Ja mõndadest ainetest on mul raske aru saada, sest neid õpetatakse kuidagi imelikult...
Teiseks on veidi keeruline iseseisvalt elamine. Rahaga on suht probleemne olukord ja palju aega kulub majapidamisele. Aga see oli vajalik otsus minu jaoks ja ma loodan, et ma saan hakkama.

Üldiselt eks iga inimene peab ise vaatama, millega ta enda elus tegeleda tahab. Ka minu jaoks on inglise keel sümpaatne, kuid ma leian, et ma näiteks programmeerin palju meelsamini. Inglise keelega leiaks tööd näiteks tõlgina. Kasvõi välismaiste artiklite tõlkimine ja vahendamine kuskil ajakirjas... kuigi selleks on arvatavasti vaja ka ajakirjaniku haridust.
Minu meelest keeltega teeb rohkem ära Eestis kui välismaal. Näiteks okei.. sa õpid inglise keele selgeks ning kolid Inglismaale, kuid mis tööd sa seal teed? Põhimõtteliselt saaks seal sama töö, mille Eestis saaks kesk- või isegi põhiharidusega... töö, kus põhiline rõhk on suhtlemisel... poemüüja või teenindaja vms.
Samas Eestisse jäädes ja näiteks poliitikat kõrvale õppides saaksid minna diplomaadiks vms... Kuigi ok... see pole päris see teema, mida ma kõige paremini jagan, aga nii tundub loogiline.

Seega ühesõnaga ainult keele õppele jäädes minu meelest väga kaugele ei jõua. Keeli on hea teada ja need kindlasti tulevad kasuks, kuid mingi aeg oleks minu meelest vaja midagi veel õppida. Kui sa praegu ei tea veel, millega sa tegeleda tahad kaugemas tulevikus, siis võib-olla tõesti õppida praegu ainult keelt ja tegeleda tõlkimistega vms... ja siis hiljem saad otsustada midagi juurde õppida vastavalt vajadusele ja tahtele...

Muutis --jee7--, 05 jaanuar 2009 - 11:15.

[fazz]

Arts15, 5 jaan 2009, 02:29, kirjutas:

Läksin õppima Tallinna Tehnikaülikooli Keemia - ja materjalitehnoloogia teaduskonda keemia - ja keskkonnakaitse erialale. Hetkel on käimas esimene sess. Õpingud kestavad kolm aastat, millele järgneb kaheaastane magistriõpe. Seal tahan keskenduda kütuste tehnoloogiale. Otsusega olen hetkel rahul, kuna soovisin õppida midagi reaalainetest. IT ei köitnud eriti ning seda ma ei valinud. Otsust kaalusin umbes kuu aega. Käisin kevadel TTÜ lahtiste uste päeval ja kuulsin seal sellisest erialast. Sain sisse ka Sisekaitseakadeemia maksunduse ja tolli erialale ja seetõttu pidin kõik plussid ja miinused mõlema ülikooli kohta üles märkima. Tulevikus loodan töötada mõnes Eesti või välismaa keemiaettevõttes.
Õppimine on küll raske, aga ma usun, et see tasub tulevikus ära.

pigem kallutasin mina sind sellele erialale?
Ise lõpetan sama eriala kevadel mida Arts õpib, olen otsusega väga rahul, kuigi alguses kahetsesin. Väga huvitav eriala on ja väga palju võimalusi.

[XchopperX]

Tartu Ülikoolis Ajakirjandust ja Suhtekorraldust.

Põhimõtteliselt olin gümnaasiumis 3 aastat koolilehes töötanud ja sealt see mõte idanes, kuigi otsus tuli tegelikult hetkel kui ennast sisseastumiseksamitele kirja panin. Kuigi kahtlesin ka ajaloo ja antropoloogia vahel, jäi siis valik ajakirjandusele, kindlasti tänu sellele, et kindel plaan oli Tartusse minna, võimalikult kaugele Tallinnast ja lisaks on tegu erialaga, mis annab ka palju muud lisaks ajakirjandusele.
Igaljuhul seni olen väga rahul olnud, eriala on suhteliselt lihtne, eksameid on nüüd kolme aasta peale kokku olnud täpselt 7, paljudel erialadel on sama palju ühes semestris.. ühesõnaga selle koha pealt on väga positiivne, isegi sessi pole teoreetiliselt kordagi olnud.. 2 eksamit 2 nädalase vahega pole just teab mis sess.

Samas olen ma üsna kindel, et mingit konkreetset ajakirjanikku must ei saa, lihtsalt õpin selle pärast, et ained on meeldivad ja tänapäeval ei tee enam suurt midagi ära kui ülikooli paberit taskus pole.
Tööd muidu sellel erialal oleks rohkem kui küll, isegi praeguse majandussurutise aegadel tuleb mulle nädalas 2-3 tööpakkumist meilile, varieerudes väikestest uutest meediaväljaannetest, kuni suurte riigiasutuste ja välismaa firmadeni...

[Codecci]

TTÜ-sse läksin sügisel ärindust õppima, kuu aega käisin ja siis tulin ära. Liiga kõva pähkel minu jaoks, seal vaja ikka tõsine õppur olla mitte nalja teha, ei sobi mulle

[Vigane]

Olen vaikselt mõtelnud Humanitaari valida, aga jällegist kui võtad Reaali, siis saaksid ülikooli majandust õppima minna ja nii, pmst palka saaks kõvasti, humanitaariga keegi oskab öelda, mingeid häid tööotsi, mida võtta saad vms.

[maddog]

Ise siis õpin Tartu Ülikoolis esimesel kursusel õigusteadust. Mul oli väga palju valikuid, alustades informatikast Tartus ja lõpetades hiina keelega Tallinna Ülikoolis. Valik juura kasuks oli ainuõige. Esiteks keele õppimisega kuhugi kaugele ei jõua ja juuraga ma saan kindla kutse põhimõtteliselt kätte ning praegu saan lisaainena niigi Tartu Ülikoolis õppida jaapani ja hiina keelt. Lisaks on juura huvitav. Alguses ma mõtlesin et tahan sinna minna, et õppida suuremaks tõbraks ja omajaks saamist kui muidu, aga nüüd olen täitsa huvitatud seadustikkudest ja õigusest endast. Lisaks saab ka majandust, psühholoogiat ja igasuguseid asju selgeks. Õppejõud on väga motiveeritud mitte nagu põhikoolis ja keskkoolis.
Siiski ma ei kavatse Eestisse jääda, saan siin magistridiplomi kätte ja lähen Usa-sse, sest sealne õigussüsteem sobib mulle rohkem, aga ma ei hakka erialalist juttu ajama ja lõpetan sellega

Aga jee7, sa Viiklaidu tead oma kursuselt, oli vana klassivend, läks ka informaatikat minu teada õppima.

Muutis maddog, 05 jaanuar 2009 - 18:32.

[Laheee]

ma olen kuulnud ,et peale kutsekat saab ka minna ülikooli .
kutsekas saab keskeri hariduse + ameti ja peale 12ndat saad lihtsalt keskhariduse ju. seega loogiliselt peaks saama.

[Codecci]

Vigane, 5 jaan 2009, 15:58, kirjutas:

Olen vaikselt mõtelnud Humanitaari valida, aga jällegist kui võtad Reaali, siis saaksid ülikooli majandust õppima minna ja nii, pmst palka saaks kõvasti, humanitaariga keegi oskab öelda, mingeid häid tööotsi, mida võtta saad vms.

Vahet pole kumba sa valid, ülikooli majandust õppima võid niikuinii minna... Lihtsalt sissesaamiseks on vaja vist matemaatika või füüsika eksamit enamus kohtades, aga humanitaari õppides võid samahästi matemaatika eksami valida. Ja ilma eksamita peaks ka saama, ülikoolidel oma mingisugused testid neile kes riigieksamit teinud pole ;)

[Vigane]

Peaks saama küll, maaülikooli vist. Mul ka üks sõber rääkis,et tal on võimalik veel ülikooli minna, valitakse välja parimad vist.

[Laheee]

Vigane, 5 jaan 2009, 19:37, kirjutas:

Peaks saama küll, maaülikooli vist. Mul ka üks sõber rääkis,et tal on võimalik veel ülikooli minna, valitakse välja parimad vist.

kui raha on võetakse suht igaüht vastu . nüüd pidi siuke värk olema .

[Illimulli]

tahaks juurat õppima minna, iseasi on see kas ma nii head hinded saan kunagi.

[Vaido Neigaus]

Kõiki ned õigusteadlasi on ju jubedalt üle toodetud, mõttetu on seda õppida. Majanduse ja ärijuhtimisega on nii, et paljud õpivad aga enamusel pole midagi mida juhtida.
Peale kutsekat ülikooli minna on küll naljanumber. Võibolla suuremate koolide 20 lennu parimat on suutelised.

[Eddy]

Gümn saab kevadel läbi, seega pean valima midagi.
Mõttes on olnud näiteks ajalooga seonduvad alad, aga üldjuhul pole need nii väga elatist pakkuvad.
Võimalik, et ka juristiks üritan või ka Inglise keelega seonduvat midagi.
Aga eks varsti peab midagi kindlamat valmis vaatama.

Muutis Eddy, 05 jaanuar 2009 - 18:59.

[ErrorCode]

Muidugi liiga noor veel, aga hetkel kisub küll infotehnoloogia poole.

[Erno]

Aadu, 5 jaan 2009, 18:53, kirjutas:

Kõiki ned õigusteadlasi on ju jubedalt üle toodetud, mõttetu on seda õppida. Majanduse ja ärijuhtimisega on nii, et paljud õpivad aga enamusel pole midagi mida juhtida.
Peale kutsekat ülikooli minna on küll naljanumber. Võibolla suuremate koolide 20 lennu parimat on suutelised.

IT alal mitte . Kohe saame teisele kursusele ka infotehnoloogia erialal.

[XchopperX]

Illimulli <3, 5 jaan 2009, 18:43, kirjutas:

tahaks juurat õppima minna, iseasi on see kas ma nii head hinded saan kunagi.

Sinu rõõmustamiseks - ülikoolidel on su hinnetest täiesti savi, kui sa just TÜ arstiteaduskonda ei taha minna, võivad sul kasvõi kõik kahed olla.. loevad ainult riigieksamite tulemused + sisseastumiseksamid, kui neid on.

kristo - raha eest saad sa eraülikoolidesse, mis on ausalt öeldes täielik b-s..
Päris ülikoolidesse võid tasulisele kohale saada küll, kuid see eeldab siiski lävendi ületamist, mis on enamikul juhtudel vähemalt ~60 konkursipunkti, nii et see niisama lihtne ka ei ole. Lisaks tahetakse neid süsteeme praegu muutma hakata, sest niigi liiga palju inimesi pääseb praegu ülikoolidesse.. näiteks TÜ juura on täielik naljanumber, sinna tuleb iga aasta ~170 uut inimest, kellest pooled on mingi lollid blondiinid.. no mida teeb eesti aastast 170 uue juristiga? õnneks kukub enamik neist väga kiiresti välja sealt...

[Karl]

Ise olin selle otsustamisega üsna hädas. Tundus, et kõigil sihid paigas ja ma ainuke loll, kes oma kohta siin ilmas ei leia. Algul kiskus TTÜ ja majanduse poole, kuid kuna reaalained on kas siis mu enda oskamatusest või õpetajate meetodite tõttu üsna null, siis hakkas 12. klassi jooksul siiski kaalukauss inglise keele poole kalduma.

Ja eks siis vaatasingi, et Tallinna Ülikoolis on eriala Inglise keel ja kultuur ning seda ma nüüd tudeeringi. Hetkel esimene semester ehk poolaasta lõpule jõudmas (muidugi pean veel mõned eksamid-arvestused edukalt ära tegema) ja asi tundub täitsa tore. Või noh, mingit suurt vaimustust pole ja kui ma kunagi arvasin, et olen selles vallas täitsa tegija, siis see kujutelm tambiti üsna kiirelt maatasa. Aga eks ülikool ongi tase kõrgem ning ainult loomuliku intelligentsiga kaugele ei jõua.

Osade ainete mõttekuses võib ka tublisti kahelda, kuid ju on siis ikkagi vaja. Ladina keelt saame vist isegi õigusteadlastest rohkem.

Aga kursakaaslased on toredad ja saab palju põnevat aega koos veedetud ning seega puuduvad ka kahetsused.

Tuleviku kohta aimu veel pole ning ei viitsi end selle mõttega vaevata kah, küll tuleb kõik omal ajal.