Sellel teemal on 4705 vastust

[milann]

kellelgi TÜ filosoofiaga on kogemust? rankingu kohaselt on ta suht ok aga never know

Muutis milann, 24 juuli 2015 - 18:56.

[Jewsep]

milann, 24 juuli 2015 - 18:55, kirjutas:

kellelgi TÜ filosoofiaga on kogemust? rankingu kohaselt on ta suht ok aga never know

Eluaegne töötu

[milann]

Jewsep, 24 juuli 2015 - 19:38, kirjutas:

milann, 24 juuli 2015 - 18:55, kirjutas:

kellelgi TÜ filosoofiaga on kogemust? rankingu kohaselt on ta suht ok aga never know

Eluaegne töötu

wow thanks see vastas küll mu küsimusele

[siimtali112]

milann, 24 juuli 2015 - 20:09, kirjutas:

Jewsep, 24 juuli 2015 - 19:38, kirjutas:

milann, 24 juuli 2015 - 18:55, kirjutas:

kellelgi TÜ filosoofiaga on kogemust? rankingu kohaselt on ta suht ok aga never know

Eluaegne töötu

wow thanks see vastas küll mu küsimusele

No võrreldes teiste ülikoolidega on ta jah täitsa Ok.. Aga see ei tähenda, et sellega suurt midagi peale oleks hakata.Tuttav õppis seal magistrit.. Lõpetamisest möödas 4 aastat.. Erialast tööd ta siiamaani teinud ei ole igastahes ja vaevalt ka kunagi midagi leiab.

[latvian]

milann, 24 juuli 2015 - 18:55, kirjutas:

kellelgi TÜ filosoofiaga on kogemust? rankingu kohaselt on ta suht ok aga never know

ma olen kaks ainet filosoofiast võtnud, õppeprotsess on suures osas iseseisval õppimisel. Ehk lugeda tuleb palju, ja et tegu pole ilukirjandusega, siis peab endal palju huvi olema, et viitsida. Õppejõud on muidugi toredad ja loengud huvitavad.

Selle erialase töö leidmine on üleüldse raske, kui sa ülikoolis ametit ei õpi. Ja kui elu prioriteet pole olnud mingiks ametiks õppida, siis pole filosoofia üldse mitte halb valik.

[milann]

latvian, 24 juuli 2015 - 21:04, kirjutas:

milann, 24 juuli 2015 - 18:55, kirjutas:

kellelgi TÜ filosoofiaga on kogemust? rankingu kohaselt on ta suht ok aga never know

ma olen kaks ainet filosoofiast võtnud, õppeprotsess on suures osas iseseisval õppimisel. Ehk lugeda tuleb palju, ja et tegu pole ilukirjandusega, siis peab endal palju huvi olema, et viitsida. Õppejõud on muidugi toredad ja loengud huvitavad.

Selle erialase töö leidmine on üleüldse raske, kui sa ülikoolis ametit ei õpi. Ja kui elu prioriteet pole olnud mingiks ametiks õppida, siis pole filosoofia üldse mitte halb valik.

no ma pole kunagi lootnud sellele, et leian erialase töö filoga, Tartu nvn pole praegu #1 option, vaatan UK's Durhami, LSE'd, aga kui nendesse ei õnnestu siis pean vast Tartuga leppima

plaanis nvn magistrini minna

[J.]

latvian, 24 juuli 2015 - 21:04, kirjutas:

milann, 24 juuli 2015 - 18:55, kirjutas:

kellelgi TÜ filosoofiaga on kogemust? rankingu kohaselt on ta suht ok aga never know

ma olen kaks ainet filosoofiast võtnud, õppeprotsess on suures osas iseseisval õppimisel. Ehk lugeda tuleb palju, ja et tegu pole ilukirjandusega, siis peab endal palju huvi olema, et viitsida. Õppejõud on muidugi toredad ja loengud huvitavad.

Selle erialase töö leidmine on üleüldse raske, kui sa ülikoolis ametit ei õpi. Ja kui elu prioriteet pole olnud mingiks ametiks õppida, siis pole filosoofia üldse mitte halb valik.

Ülikoolis ei õpitagi ametit, selleks on kutsekoolid. Ülikoolis omandad erialaseid akadeemilisi teadmisi.

[Henorisa]

Nüüdseks on vast hilja juba sisseastujatele midagi soovitada, kuid siiski. Õppige reaalaineid ning valige erialasid mis on tehnilist laadi. Neid ullimulli erialaained (lihtsalt silmaringi laiendamiseks) saate te niikunii kui te õpite ka näiteks IT-d või matemaatikat jne. Meie Eesti ülikoolid on mõnes mõttes oma hariduskvaliteedilt devalveerunud (õpetatakse mingeid kuradi ärijuhte ja muid tegelinskeid). Ärge lihtsalt unustage seda, ka ülikool on äri - vinge eriala nimetus ei taga head õppekava. Kindlasti enne õppima asumist vaadake üle, kas teie õppekava on üldse rahvusvaheliselt akrediteeritud? Edu!

[Kingman]

Fabulous, 29 juuli 2015 - 01:14, kirjutas:

Henorisa, 28 juuli 2015 - 23:19, kirjutas:

Nüüdseks on vast hilja juba sisseastujatele midagi soovitada, kuid siiski. Õppige reaalaineid ning valige erialasid mis on tehnilist laadi. Neid ullimulli erialaained (lihtsalt silmaringi laiendamiseks) saate te niikunii kui te õpite ka näiteks IT-d või matemaatikat jne. Meie Eesti ülikoolid on mõnes mõttes oma hariduskvaliteedilt devalveerunud (õpetatakse mingeid kuradi ärijuhte ja muid tegelinskeid). Ärge lihtsalt unustage seda, ka ülikool on äri - vinge eriala nimetus ei taga head õppekava. Kindlasti enne õppima asumist vaadake üle, kas teie õppekava on üldse rahvusvaheliselt akrediteeritud? Edu!

Ma leian, et inimene peaks siiski minema õppima valdkonda mis teda huvitab ja milles ta tugev on, mitte tegema otsust selle najal millest konkreetselt puudu on. Küllalt on nähtud neid inimesi kes lähevad tööturu nõudluse tõttu informaatikat õppima ning isegi kolmanda aasta lõpuks on programmeerides kood alatihti halb/vigane ja ebastandartsete probleemide korral ei osata midagi tarka teha.
Ma olen Tartu Ülikooli politoloogina viimased kolm aastat inimeste poolt, kes arvavad, et kui tööandja sind bakalaureuse lõpuks põlvili enda juurde tööle ei palu, pole eriala õppimist väärt, "suured friikad ja Sprite palun" remarke kuulnud ning kuigi osaliselt on see tõsi, siis vaidleks ka vastu. Tõsi, sa võid käia kolm aastat tublilt koolis ja saada häid hindeid aga kui sa ikka päevad läbi kodus istud ja kooliväliselt kuidagi aktiivne pole, on ka tulevikus tööle saamine mingil määral raskendatud. Sellest tulenevalt on väga suur tähtsus igasugusel networkimisel ja praktikatel käimisel. Igasugused üliõpilasorgnisatsioonid (kuigi ma isiklikult ei usu a'la DD'e ja AIESEC'i eesmärkidesse, aga see selleks) ja võimalused vabatahtlikuks/tasustama praktikale minna võivad avada tulevikus vägagi tasuvaid uksi, kuigi see võib-olla lühikeses perspektiivis ilmselge pole. Kooliväliselt tuleb rohkem vaeva kui näiteks inseneerina näha, aga see, et mingitel erialadel õpid töötuks on täielik müüt. Kõik on enda pealehakkamise ja kompetensi küsimus.

Kuigi ma nõustun sinuga, on vaid üks aga sellel teemal. Nimelt inimene teab, et tal läheb vaja väga palju raha, et realiseerida mõned tulevikuplaanid. Selleks on tegelikult vaja kõrgharidust, aga sellist kõrgharidust mis tasuks finantsiliselt ära, mitte emotsionaalselt. Rahu tuleb alles siis, kui sul on pangakontol esimene 100000EUR, mitte see, et sa uurid eksistentsi või lood kunsti või midagi taolist; seda võid teha igal hetkel igal pool. Paljud lähevad EBSi või teise kooli, et saada ärinduse bakalaureuse kätte, aga kas nad saavad aru, et nad ei hakka kohe CEO-deks? Sa võid networkida palju suudad ja käia praktikal palju tahad, aga nii või naa pead alustama kõige madalamast positsioonist, sest kõik tahavad kuuluda kõrgklassi ja sa pead olema eriti jõhker inimene, et saavutada kuldkrae elu väga lühikese ajaga.

Muidugi kui sulle meeldib näiteks arvutitega tegeleda ja samal ajal oled rahul oma palgaga, siis palju õnne sulle ja maja ja lapsi ja puha.

Ise õpin Mereakadeemias vahimehaanikuks. Bigass machines and shit.

Muutis Kingman, 29 juuli 2015 - 07:02.

[ANTI4ITER]

insenerina jah kerge, 10 päeva ja põmm objektiinsenerina praktikal

[muhemees]

G.B., 24 juuli 2015 - 16:33, kirjutas:

soovitage, kuidas magistritööks ideid leida. nagu ma aru saan, siis sügisel peaks mul suht mingi visioon olemas olema. kust üldse nt tü eelmiste aastate magistritöid ja nende teemasid vaadata saab?

Ma läksin täitsa suvalt ühe õppejõu jutule, et kas tal on ehk mingit teemat pakkuda. Oli küll, tegin ära.
Meil (botaanikas) on kõik maka tööd osakonna kodukal üleval, küllap on mujalgi analoogne süsteem.

[latvian]

Henorisa, 28 juuli 2015 - 23:19, kirjutas:

Nüüdseks on vast hilja juba sisseastujatele midagi soovitada, kuid siiski. Õppige reaalaineid ning valige erialasid mis on tehnilist laadi. Neid ullimulli erialaained (lihtsalt silmaringi laiendamiseks) saate te niikunii kui te õpite ka näiteks IT-d või matemaatikat jne. Meie Eesti ülikoolid on mõnes mõttes oma hariduskvaliteedilt devalveerunud (õpetatakse mingeid kuradi ärijuhte ja muid tegelinskeid). Ärge lihtsalt unustage seda, ka ülikool on äri - vinge eriala nimetus ei taga head õppekava. Kindlasti enne õppima asumist vaadake üle, kas teie õppekava on üldse rahvusvaheliselt akrediteeritud? Edu!

loll möla. kui su elu ainus eesmärk haigelt raha teenida, siis sind ilmselt ei huvitagi sotsiaal ja humanitaar erialad. ehk siis sellistele inimestele pole sinu tarku sõnu vaja ning need, kes õpivad neid pehmeid erialasid, ei mõtle ilmselt ainult rahast valikut tehes. Kogu 12nda klassi saab iga õpilane kuulda oma vanematelt, pragmaatilistelt sõpradelt ning muudelt jobudelt, kuidas tuleb ikka majandust õppida ja rikkaks saada. Vaevalt, et inimesed, kes ikkagi otsustavad neid erialasid valida, ei tea, et raha on kusagil mujal. See "Meie Eesti ülikoolid on mõnes mõttes oma hariduskvaliteedilt devalveerunud" on hea delfikommentaar, aga ehk siis tood mingi tõestuse või põhjenduse sellele, kuidas ärijuhi õppekava, mida ilmselt ei ole, devalveerib kogu haridussüsteemi.

see sotsiaalne lävimine ilmselt annab aimu erinevatest tööpakkumistest rohkem, aga hui garanteerib midagi.

Muutis latvian, 29 juuli 2015 - 12:19.

[ANTI4ITER]

latvian, 29 juuli 2015 - 12:18, kirjutas:

Henorisa, 28 juuli 2015 - 23:19, kirjutas:

Nüüdseks on vast hilja juba sisseastujatele midagi soovitada, kuid siiski. Õppige reaalaineid ning valige erialasid mis on tehnilist laadi. Neid ullimulli erialaained (lihtsalt silmaringi laiendamiseks) saate te niikunii kui te õpite ka näiteks IT-d või matemaatikat jne. Meie Eesti ülikoolid on mõnes mõttes oma hariduskvaliteedilt devalveerunud (õpetatakse mingeid kuradi ärijuhte ja muid tegelinskeid). Ärge lihtsalt unustage seda, ka ülikool on äri - vinge eriala nimetus ei taga head õppekava. Kindlasti enne õppima asumist vaadake üle, kas teie õppekava on üldse rahvusvaheliselt akrediteeritud? Edu!

loll möla. kui su elu ainus eesmärk haigelt raha teenida, siis sind ilmselt ei huvitagi sotsiaal ja humanitaar erialad. ehk siis sellistele inimestele pole sinu tarku sõnu vaja ning need, kes õpivad neid pehmeid erialasid, ei mõtle ilmselt ainult rahast valikut tehes. Kogu 12nda klassi saab iga õpilane kuulda oma vanematelt, pragmaatilistelt sõpradelt ning muudelt jobudelt, kuidas tuleb ikka majandust õppida ja rikkaks saada. Vaevalt, et inimesed, kes ikkagi otsustavad neid erialasid valida, ei tea, et raha on kusagil mujal. See "Meie Eesti ülikoolid on mõnes mõttes oma hariduskvaliteedilt devalveerunud" on hea delfikommentaar, aga ehk siis tood mingi tõestuse või põhjenduse sellele, kuidas ärijuhi õppekava, mida ilmselt ei ole, devalveerib kogu haridussüsteemi.

see sotsiaalne lävimine ilmselt annab aimu erinevatest tööpakkumistest rohkem, aga hui garanteerib midagi.

kuule ole vait, ise räägid delfikommentaarides ja siis nokid, et pole olemas ärijuhtide õppekava, ilmselgelt ta mõtles neid ebsi ja muid jorsse

Muutis ANTI4ITER, 29 juuli 2015 - 13:25.

[Mihkel.]

Fabulous, 29 juuli 2015 - 17:00, kirjutas:

Kingman, 29 juuli 2015 - 07:01, kirjutas:

Fabulous, 29 juuli 2015 - 01:14, kirjutas:

Henorisa, 28 juuli 2015 - 23:19, kirjutas:

Nüüdseks on vast hilja juba sisseastujatele midagi soovitada, kuid siiski. Õppige reaalaineid ning valige erialasid mis on tehnilist laadi. Neid ullimulli erialaained (lihtsalt silmaringi laiendamiseks) saate te niikunii kui te õpite ka näiteks IT-d või matemaatikat jne. Meie Eesti ülikoolid on mõnes mõttes oma hariduskvaliteedilt devalveerunud (õpetatakse mingeid kuradi ärijuhte ja muid tegelinskeid). Ärge lihtsalt unustage seda, ka ülikool on äri - vinge eriala nimetus ei taga head õppekava. Kindlasti enne õppima asumist vaadake üle, kas teie õppekava on üldse rahvusvaheliselt akrediteeritud? Edu!

Ma leian, et inimene peaks siiski minema õppima valdkonda mis teda huvitab ja milles ta tugev on, mitte tegema otsust selle najal millest konkreetselt puudu on. Küllalt on nähtud neid inimesi kes lähevad tööturu nõudluse tõttu informaatikat õppima ning isegi kolmanda aasta lõpuks on programmeerides kood alatihti halb/vigane ja ebastandartsete probleemide korral ei osata midagi tarka teha.
Ma olen Tartu Ülikooli politoloogina viimased kolm aastat inimeste poolt, kes arvavad, et kui tööandja sind bakalaureuse lõpuks põlvili enda juurde tööle ei palu, pole eriala õppimist väärt, "suured friikad ja Sprite palun" remarke kuulnud ning kuigi osaliselt on see tõsi, siis vaidleks ka vastu. Tõsi, sa võid käia kolm aastat tublilt koolis ja saada häid hindeid aga kui sa ikka päevad läbi kodus istud ja kooliväliselt kuidagi aktiivne pole, on ka tulevikus tööle saamine mingil määral raskendatud. Sellest tulenevalt on väga suur tähtsus igasugusel networkimisel ja praktikatel käimisel. Igasugused üliõpilasorgnisatsioonid (kuigi ma isiklikult ei usu a'la DD'e ja AIESEC'i eesmärkidesse, aga see selleks) ja võimalused vabatahtlikuks/tasustama praktikale minna võivad avada tulevikus vägagi tasuvaid uksi, kuigi see võib-olla lühikeses perspektiivis ilmselge pole. Kooliväliselt tuleb rohkem vaeva kui näiteks inseneerina näha, aga see, et mingitel erialadel õpid töötuks on täielik müüt. Kõik on enda pealehakkamise ja kompetensi küsimus.

Kuigi ma nõustun sinuga, on vaid üks aga sellel teemal. Nimelt inimene teab, et tal läheb vaja väga palju raha, et realiseerida mõned tulevikuplaanid. Selleks on tegelikult vaja kõrgharidust, aga sellist kõrgharidust mis tasuks finantsiliselt ära, mitte emotsionaalselt. Rahu tuleb alles siis, kui sul on pangakontol esimene 100000EUR, mitte see, et sa uurid eksistentsi või lood kunsti või midagi taolist; seda võid teha igal hetkel igal pool. Paljud lähevad EBSi või teise kooli, et saada ärinduse bakalaureuse kätte, aga kas nad saavad aru, et nad ei hakka kohe CEO-deks? Sa võid networkida palju suudad ja käia praktikal palju tahad, aga nii või naa pead alustama kõige madalamast positsioonist, sest kõik tahavad kuuluda kõrgklassi ja sa pead olema eriti jõhker inimene, et saavutada kuldkrae elu väga lühikese ajaga.

Muidugi kui sulle meeldib näiteks arvutitega tegeleda ja samal ajal oled rahul oma palgaga, siis palju õnne sulle ja maja ja lapsi ja puha.

Ise õpin Mereakadeemias vahimehaanikuks. Bigass machines and shit.

Boldis osa on inimestel lihtsalt mingi rumal mentaliteet, et minimaalse vaevaga peaks ebaproportsionaalselt suure tasu saama. Kui inimene suudab ratsionaalselt mõelda, peaks ta aru saama, et täiesti okei on alustada madalalt positsioonilt ja seda võib-olla tasustamata. Kui suudad ennast järjest enam kompetentsi nõudvate ülesannete puhul tõestada, siis järgneb sellele kahtlemata ka tööpakkumine või palgatõus. Heaks näiteks selle kõige suhtes on kaks mu sõbrannat kes mõlemad sellel aastal TÜ Õigusteaduse lõpetasid. Esimene käis peale esimest aastat mingi notari juures praktikal, peale teist aastat nii Riigi- kui Ringkonnakohtus, kolmanda aasta kevadel veel Ringkonnakohtus ning hetkel on Tallinnas Varulis. Kuigi vaid viimane neist on tasustatud olnud, siis oleks tal seal ning Ringkonnakohtus töökoht olemas (lisaks meeletul hulgal kontakte ja soovitajaid kui kuhugi on vaja kandideerida). Teine sõbranna sai koolis sama häid hindeid nagu esimene aga pole ühelgi praktikal käinud ning nüüd hädaldab, et keegi ei paku talle sellist tööd nagu ta tahab teha või maksa palka mida ta tahaks saada.

G.B., 24 juuli 2015 - 16:33, kirjutas:

soovitage, kuidas magistritööks ideid leida. nagu ma aru saan, siis sügisel peaks mul suht mingi visioon olemas olema. kust üldse nt tü eelmiste aastate magistritöid ja nende teemasid vaadata saab?

http://dspace.utlib.ee/dspace/ on varasemad tööd üleval.

Kogemused kogemusteks aga ma ei taha nüüd tööl/praktikal käies peale ka maksta. Tuleb õige eriala valida ja praktikakohad on tasustatud. IT, energeetika, mehaanika - seal suht tava et saad korraliku palka ka praktika eest. Pärast esimest aastat 400-800 eurot on täitsa normaalne.

[G.B.]

fabulouse jutul on point sees. paljudes start-upides võib isegi seda näha, et pole ainult it-haridusega inimesed hingekirjas. juristid, ärijuhid, filoloogid jne on ka ikkagi esindatud (it-õigusega on ikka abi vaja, sama moodi on majandusalased teadmised boonus, techwritereid on vaja jne). tean ka piisavalt semiootikuid, kes on leidnud endale toredad töökohad.
seega päris seda maailmalõpu hala ei tasu noortele ka süstida, et kui inseneriks/koodijukuks ei õpi, siis kellad. nõnna toodame ainult kutte juurde, kes vihkavad oma tööd ja mingi hetk sooritavad eneka. minu enda kogemus ütleb, et koodi kirjutamisega on veits nagu homoseksuaalsusega - selleks ikka sünnitakse, lambist ennast sundida kellekski teiseks on üsna pähh mõte.

või kui keegi pole nõus seda uskuma, siis olge lihtsalt õnnelikud, et teile tööturule vähem konkurentsi peale kasvab.
kui ainult tööturu nõudmiste ja raha järgi orienteeruda, siis võiks kõik kutsekasse saata ju. torulukksepad saavad praegu rohkem plekki, kui keskmine koodimees playtechis nt.

kui endal on sügav huvi mingi valdkonna vastu ja piisavalt motivatsiooni, siis saab suure tõenäosusega asja kah.

Muutis G.B., 29 juuli 2015 - 18:37.

[alexx112]

Keegi siit TTÜ informaatikasse läheb õppima?

Muutis alexx112, 29 juuli 2015 - 20:44.

[kanakukk profesionel]

alexx112, 29 juuli 2015 - 20:43, kirjutas:

Keegi siit TTÜ informaatikasse läheb õppima?

ei julge veel TTÜsse kandideerida niikaua kuni see aaaviksoo jama käib

[ANTI4ITER]

http://www.postimees...kagi-ttu-rektor
kellad

[keku10]

Mis värk üldse nende uute rektoritega on? Meile Viljandisse tuli ka direktoriks mingi hispaanlane, kes sõnagi eesti keelt ei räägi. Kohta, kus õpetatakse ilmselt kõige maalähedasemat ja eestilikumat kultuuri üldse nende pärimusmuusikute ja rahvuslike metallitööde jms erialadega.

[G.B.]

keku10, 30 juuli 2015 - 20:25, kirjutas:

Mis värk üldse nende uute rektoritega on? Meile Viljandisse tuli ka direktoriks mingi hispaanlane, kes sõnagi eesti keelt ei räägi. Kohta, kus õpetatakse ilmselt kõige maalähedasemat ja eestilikumat kultuuri üldse nende pärimusmuusikute ja rahvuslike metallitööde jms erialadega.

eks kõrgharidus on suures plaanis ikkagi $$$

sama moodi nagu ex-rokkstaarid ja kergejõustiklased satuvad riigikokku "raffast juhtima".
tutvuste kaudu pumba juurde ära. mes seal ikka