Sellel teemal on 4705 vastust

[klaabu]

WantToBe, 28 juuni 2015 - 21:45, kirjutas:

Kuulge, kiire küsimus. Kas avatud õpe näiteks TTÜs annab mulle bakalaureuse kraadi kui ma läbin kindla eriala õppekava?

Ja ka teine küsimus: Kuidas ma näen enda olemas olevaid EAP-si kui mul on TLÜ konto kinni pandud?

1. avatudope@ttu.ee teab kindlasti paremini, aga tõenäoliselt vormistatakse see asi kuidagi nii, et kui sul on kraadi jaoks vajalik hulk ainepunkte koos, siis vormistatakse sind eksternõppuriks, VÕTA kaudu kannad punktid üle, teed eksami v lõputöö ja saad oma kraadi kätte.

2. Palud oma endise teaduskonna dekanaadist saata väljavõtte õpinguraamatust.

[Kingman]

metsavaras, 27 juuni 2015 - 15:49, kirjutas:

Baboon, 27 juuni 2015 - 14:24, kirjutas:

ANTI4ITER, 27 juuni 2015 - 13:14, kirjutas:

Mar+Tin, 25 juuni 2015 - 10:53, kirjutas:

Kas keegi oskab TTÜ tööstus- ja tsiviilehitusest pikemalt rääkida? Olen kuulnud, et pidi rõvedalt raske olema, aga pingutades tasub ennast igaljuhul ära. Ei suuda praegu kolme eriala vahel otsustada: tehniline füüsika, tööstus- ja tsiviilehitus või integrated engineering. Ehk teab keegi natukene võrrelda antud erialade plussemiinuseid ja head nõu anda.

tööstus ja tsiviilis siis, 3a läbi. kindlasti on raske, esimene aasta joonestamine + mat/füs, järgmised aastad mehaanika aineid(need pole sugugi kerge, füsa/mata mix) + hakkavad tulema nö ehitusinseneri aineid. ja kas tasub ära? noh saad öelda, et oled insener ja cool kutt, palkade kohta ma veel ei tea, kursavend ütles, et projekteerijaks praktikale minnes poole kohaga pakuti talle 350euri. endal nüüd muidugi kergelt meeldima hakanud, arendama maailmavaadet ja ropult tark oled tehniliselt, aga kordan veel kord, väga raske ja oleks ma teadnud, et nii raske on, siis oleks läinud itti ära ja kindlustatud palk käes. praegu ausalt ei tea palju teenitakse insenerina.

Mis selle ehituse nii raskeks teeb siis? Mehaanikateaduskond saab samamoodi matet-füsat-joonestamist ju?

Seda kuivalt tehtud matat ja füsa hakkad erialaliselt rakendama. Näiteks...
Usun et osad eriala ained ka suht pepu-valu.

Võib öelda ka seda, et enamus TTÜ esimese kursuse ained ongi mata, füüsika, joonestamine, keemia ja muud üldained, sõltumata erialast, kuna need ained on üsna tähtsad mistahes inseneri erialale. Edasi õppides rakendad need 1. kursuse teadmised, et saada aru alusainetest nagu teoreetiline mehaanika või misiganes läbima hakkate. Mata on suht nuss teema, kuna see on abstraktne ehk siis võid ka numbritega mängida või luua igasuguseid teoreeme, mida praktiliselt rakendada ei saa.

Aga ehitusinseneeria tundub suht kõva eriala. Saad näiteks sadama komponente disainida ja üldse luua uhiuue infrastruktuuri.

[katkine5]

MarioL, 24 juuni 2015 - 09:43, kirjutas:

See aasta siis Tartu Ülikooli arvutitehnikasse.

Sama siin, sees igatahes olen. Loodan, et TÜ minuga jälle jamama ei hakka. Õnneks suurem osa sügisaineid juba tehtud, vaja ainult 1-2 ainet võtta.

[Ogre]

katkine5, 30 juuni 2015 - 12:12, kirjutas:

MarioL, 24 juuni 2015 - 09:43, kirjutas:

See aasta siis Tartu Ülikooli arvutitehnikasse.

Sama siin, sees igatahes olen. Loodan, et TÜ minuga jälle jamama ei hakka. Õnneks suurem osa sügisaineid juba tehtud, vaja ainult 1-2 ainet võtta.

Mida ta jamab?

[Misha]

Kas on võimalik samal ajal olla tasuta kohal nii bakalaureuse astmes kui ka magistris?

[klaabu]

Misha, 02 juuli 2015 - 09:07, kirjutas:

Kas on võimalik samal ajal olla tasuta kohal nii bakalaureuse astmes kui ka magistris?

Ma ei tea, kuidas nüüd selle uue "Ülikooliseadusega" on, aga vana ajal küll ei saanud. Küll võis vanasti õppida kahel erineval astmel, s.t korraga võis olla immatrikuleeritud bakasse/magistrisse ja rakenduskõrgharidusastmesse.

Ma ei suuda "Ülikooliseadusest" läbi närida (asjakohased §§-d on ilmselt § 13 ülaindeksiga 2 ja 3), aga tähele tuleb panna sedagi, et pärast bakaõppe läbimist, ei saa immatrikuleerimisest vist kahekordse nominaalkestuse jooksul tasuta õppima minna.

Aga äkki aitab sind see teadmine, et "Ülikooliseadus" sätestab järgmist:
§ 42. Üliõpilaste õigused ja kohustused
(1) Üliõpilastel on õigus:
1) mis tahes alal õppides valida oma õppekavasse aineid väljastpoolt õppesuunda ülikooli nõukogu kehtestatud korras;

Kui auditooriumis on vabu kohti ja inimene on andekas, siis saab ta endale vabaainete moodulisse igasuguseid asju kuhjata ja vajdusel viimased ettenähtud korras kraadiks vormistada.

[katkine5]

Ogre, 02 juuli 2015 - 01:49, kirjutas:

katkine5, 30 juuni 2015 - 12:12, kirjutas:

MarioL, 24 juuni 2015 - 09:43, kirjutas:

See aasta siis Tartu Ülikooli arvutitehnikasse.

Sama siin, sees igatahes olen. Loodan, et TÜ minuga jälle jamama ei hakka. Õnneks suurem osa sügisaineid juba tehtud, vaja ainult 1-2 ainet võtta.

Mida ta jamab?

Pikk jutt, aga vahepeal tuli üks uus seadus(eeskiri), mida nad kasutasid siis minu peal tagantjärgi. Visati siis osakoormusele (tasulisele õppele)

[.Von]

Keegi välismaal õppinud või minemas? Mõni hea vihje, kuidas võimalikult valutult sisse elada?

[N.Y]

.Von, 06 juuli 2015 - 11:57, kirjutas:

Keegi välismaal õppinud või minemas? Mõni hea vihje, kuidas võimalikult valutult sisse elada?

Pagulastelaagris on kõige valutum. Saad kilo kätte ja toit ning majutus tasuta. Purjus kohalike naisi saab ka nussida.

Muutis N.Y, 06 juuli 2015 - 14:48.

[Jewsep]

Kodanik, 22 juuni 2015 - 21:48, kirjutas:

Õige. 7. juuli sisseastumistest, annan endast parima.

Räägi kuidas oli

[Kodanik]

Päris raske oli isegi.
Küsimusi (100) kuvati projektoriga seinale ja ühe küsimuse vastamiseks oli aega minut (valikvastustega).
Küsimused olid iseenesest suhteliselt arusaadavad, aga noh kui ikka ei tea siis ei tea Väga paljude küsimuste juures sai lihtsalt välistatud ja tuletatud vastuseid.
Testi lõppedes olin suhteliselt rõõmus, et see nõmedus läbi sai ja õnnelik, et ma ei viitsinud selleks valmistuda (sest poleks selliste materjalideni kohe kindlasti jõudnudki).
Olgu siinkohal siis ka mainitud, et sisseastumistesti lävend oli 50/100 (selleks, et üldse konkureerida) ning see sai ületatud väikse varuga ja koos eelmise õppeastme keskmise hindega on skoor piisav, et mõned konkurendid seljatada. Praeguseks hetkeks olen oma õppimist kinnitanud.

[Jewsep]

Kodanik, 09 juuli 2015 - 21:56, kirjutas:

Päris raske oli isegi.
Küsimusi (100) kuvati projektoriga seinale ja ühe küsimuse vastamiseks oli aega minut (valikvastustega).
Küsimused olid iseenesest suhteliselt arusaadavad, aga noh kui ikka ei tea siis ei tea Väga paljude küsimuste juures sai lihtsalt välistatud ja tuletatud vastuseid.
Testi lõppedes olin suhteliselt rõõmus, et see nõmedus läbi sai ja õnnelik, et ma ei viitsinud selleks valmistuda (sest poleks selliste materjalideni kohe kindlasti jõudnudki).
Olgu siinkohal siis ka mainitud, et sisseastumistesti lävend oli 50/100 (selleks, et üldse konkureerida) ning see sai ületatud väikse varuga ja koos eelmise õppeastme keskmise hindega on skoor piisav, et mõned konkurendid seljatada. Praeguseks hetkeks olen oma õppimist kinnitanud.

Ehk siis said sisse?
Mida sa üldse enne õppisid?

[Kodanik]

Sain sisse jah.
Füsioteraapiat õppisin.

[latvian]

kes baka läbi käinud, kas pigem võtta oma eriala süviti või valida midagi muud kõrvale?

[XchopperX]

latvian, 10 juuli 2015 - 17:31, kirjutas:

kes baka läbi käinud, kas pigem võtta oma eriala süviti või valida midagi muud kõrvale?

Sõltub su ajast ja võimalustest ja kindlasti ka erialast. Tagantjärele mõeldes oleks tahtnud midagi kasulikku veel kõrvale võtta oma peaerilale. Ise õppisin sotsiaalteaduskonnas, seega sain n-ö pehmet teadust söögi alla ja söögi peale, lisaks oma päris erialale (ajakirjandus ja PR), oleks kindlasti tahtnud näiteks majandust või mingeid ärijuhtimise asju vms juurde võtta, et oma teadmisi laiendada ja tugevamat ja mitmekülgsemat alust saada.
Samas kui sa õpid juba mingit reaalvaldkonna asja, ei tuleks kindlasti pahaks just seda pehmema teaduse poolt lisaks võtta.

Kindlasti ei tasuks ohverdada oma eriala süvitsi läbimist, soovitaks neid lihtsalt lisaks võtta, kas just päris kõrvalerialana, sest see eeldab juba suuri ja kindlaid kohustusi, aga miks mitte näiteks täita oma vabaainete nimekiri lihtsa ja põneva asemel hoopis kasulikuga? Kui aega, võimalust ja pühendumust on piisavalt siis on kõrvaleriala ka kindlasti okei, aga sel juhul ekstra lisaks.

Ma täpselt ei tea kuidas see administratiivne pool praegu bakas on, aga varem polnud näiteks probleemi ka suvalt üle teha ainepunkte nii palju tahtsid.

[Logit]

Keegi TÜ Geograafia magistrist oskab midagi pajatada?

[Kodanik]

Logit, 10 juuli 2015 - 18:30, kirjutas:

Keegi TÜ Geograafia magistrist oskab midagi pajatada?

Kui ma õigesti mäletan, siis Mäkk peaks olema selle leveli läbinud

[J.]

Kas kellegil on kogemust magistritasemel kommunikatsiooni või turunduse valdkonnaga Eestis?

Ise kaalun järgmisest aastast- valikuks TÜ, TLÜ ja TTÜ. Turunduse poolelt olen nii-ja naa peal, kuna tegelikult töötan juba turunduse peal ning näen pigem kommunikatsiooni lisaväärtusena enda jaoks. TLÜ kommunikatsioon tundub minu jaoks hea, kuna baka tegin TLÜs ja "lebotase" tegi asja just enda jaoks huvitavaks. Tüdruksõber õpib hetkel TTÜs sama asja ning näen kui põhjalikult nad seda läbi võtavad - töö kõrvalt poleks aega ega huvi nii nišši minna.

Muutis J., 11 juuli 2015 - 09:25.

[ANTI4ITER]

kooli nimi loeb

[XchopperX]

J., 11 juuli 2015 - 09:25, kirjutas:

Kas kellegil on kogemust magistritasemel kommunikatsiooni või turunduse valdkonnaga Eestis?

Ise kaalun järgmisest aastast- valikuks TÜ, TLÜ ja TTÜ. Turunduse poolelt olen nii-ja naa peal, kuna tegelikult töötan juba turunduse peal ning näen pigem kommunikatsiooni lisaväärtusena enda jaoks. TLÜ kommunikatsioon tundub minu jaoks hea, kuna baka tegin TLÜs ja "lebotase" tegi asja just enda jaoks huvitavaks. Tüdruksõber õpib hetkel TTÜs sama asja ning näen kui põhjalikult nad seda läbi võtavad - töö kõrvalt poleks aega ega huvi nii nišši minna.

TLÜ on ikka ekstra halb kool, seda ei julgeks kellelegi soovitada, ise õpin seal praegu kommunikatsioonijuhtimist (küll inglise keelsel õppekaval) ja kogu see asi on paras naljanumber võrreldes Tartuga, kus ma bakat tegin. Väga-väga lihtne on elu, sisuliselt ei pea mitte midagi tegema. Eeldused ja materjal on küll olemas aga teostus on halb, seega kui ise asjale pühenduda ja aktiivselt teha, siis saab asja, nagu iga kooliga, aga niisama midagi sealt külge ei hakka.

Õppekavad on näiliselt põnevad, aga reaalsuses on tuimad ja igavad, mingit "vau" effekti pole 2 aasta jooksul kordagi kogenud. Positiivse poole pealt võiks ilmselt välja tuua vaid selle, et väga tihti käib igasugu külalisõppejõude ja maailmatasemel spetsialiste/teadlaseid loenguid andmas, mis on väga huvitavad, aga kooli enda kaader on väga nõrk. Lisaks on asi üpris praktiline, minu jaoks oli just see oluline, et mitte teadust teha aga asja ennast, milleks on päris head eeldused loodud.

Ehk siis jah, kui oleks mul valik eelistaks iga kell TÜ'd, seejärel TTÜ ja TLÜ oleks kindel autsaider mu listis, aga kuna sulle see "lebo" vist sobib, siis TLÜ on küll rusikas silmaauku selle koha pealt.