Sellel teemal on 4705 vastust

[olenmatu]

Su abipalve on nii lai ja ebakonkreetne, et ei oska lihtsalt kuidagi aidata. Eestis pole just palju ülikoole ja usun, et oled selle asjaoluga tuttav.

[metsavaras]

Kaarel123, 28 veebruar 2014 - 00:50, kirjutas:

Kas keegi oskab soovitada ülikooli, mis on täis erakordselt šarmantseid ja väljapeetud noori õpihimulisi tudengeid ning geniaalsuse lävel pesitsevaid õppejõude? Lõpetan sel kevadel (suure tõenäosusega) keskkooli ja olen kogu oma suhtumist ülikooli kui vajaliku haridusinstitutsiooni minu helge tuleviku kindlustamiseks keskkooli vältel vähemalt 3 korda kardinaalselt muutnud.

Huvitavaid erialasid võite ise välja pakkuda, olen avatud suht kõigele. Aga kui keegi on õppinud nt. neurobioloogiat (või neuroteadust üldiselt), kognitiivset psüholoogiat (just googeldasin), visuaalset kunsti or something artsy like that, siis andke kindlasti teada kuidas meeldib!

Sellist motti otsid, siis vaata väljapoole riigipiire ning leia sobiv eriala mingist rahvusvahelisest õppest.

[sokC]

Kaarel123, 28 veebruar 2014 - 00:50, kirjutas:

Kas keegi oskab soovitada ülikooli, mis on täis erakordselt šarmantseid ja väljapeetud noori õpihimulisi tudengeid ning geniaalsuse lävel pesitsevaid õppejõude? Lõpetan sel kevadel (suure tõenäosusega) keskkooli ja olen kogu oma suhtumist ülikooli kui vajaliku haridusinstitutsiooni minu helge tuleviku kindlustamiseks keskkooli vältel vähemalt 3 korda kardinaalselt muutnud.

Huvitavaid erialasid võite ise välja pakkuda, olen avatud suht kõigele. Aga kui keegi on õppinud nt. neurobioloogiat (või neuroteadust üldiselt), kognitiivset psüholoogiat (just googeldasin), visuaalset kunsti or something artsy like that, siis andke kindlasti teada kuidas meeldib!

Mainor.

[keku10]

J., 27 veebruar 2014 - 12:39, kirjutas:

keku10, 26 veebruar 2014 - 17:19, kirjutas:

Keegi õpib/on õppinud TLÜs reklaami ja imagoloogiat või Viljandi Kultuuriakadeemias kultuurikorraldust ning oskab mulle natuke enda muljed jagada?

Hetkel on stressamise periood sellepärast, mida peale keskkooli edasi teha. Need on ühed ideed ja plaanin ka tudengivarjuna need üle vaadata, aga muidu on kõik väga suure küsimärgi all.

Ise olen 3. kursusel TLÜ reklaamis. Kui tõesti huvitud sellest alast siis soovitan soojalt. Erialal õpid pigem teoreetilist tausta, praktiliselt peale lõpetamist väga tööalaseid oskusi ei ole (ala photoshop jms). Ma ise teisel aastal avastasin et osadest teemadest jääb õppekavas puudu, tellisin internetist lünki täitvaid raamatuid ning õppisin ise juurde. Muidugi kui kursusel on aktiivseid huvilisi, siis võib päris lõbus olla. Minul sellega vedas ning oleme kursusekaaslastega konkurssidest osa võtnud ning muidu aktiivsed olnud. Ained on üldjoontes läbitavad, Linnar Priimäe loengud on äärmiselt huvitavad, kuid äärmiselt raske on läbi saada. Sellel aastal sai vist 30 inimesest umbes 4 oma eksamid tehtud, ülejäänud kordavad ainet järgmisel aastal.

Ma ei ole eriti kindel, kui huvitatud ma sellest alast olen. Ma arvan, et ma olen pigem uudishimulik hetkel.. Mulle tundub, et ma ei saa seda tudengivarjuna ka üle vaadata, sest teoorias hakkaks TLÜs varjutamine järgmine nädal, aga mulle pole siiamaani teada antud, et keegi oleks mind varjuks omale võtnud.

Üldse on nende erialadega ilge jama. Ei tahaks nagu eriti minna niiviisi ka ülikooli, et aasta aega õpin ja siis avastan, et ikka ei meeldi see ala ja tulen ära. Samas ei ole ma siiamaani leidnud mitte midagi, mille puhul koheselt äksi täis minna ja öelda, et see ongi just see.

[klaabu]

keku10, 03 märts 2014 - 16:26, kirjutas:

Ma ei ole eriti kindel, kui huvitatud ma sellest alast olen. Ma arvan, et ma olen pigem uudishimulik hetkel.. Mulle tundub, et ma ei saa seda tudengivarjuna ka üle vaadata, sest teoorias hakkaks TLÜs varjutamine järgmine nädal, aga mulle pole siiamaani teada antud, et keegi oleks mind varjuks omale võtnud.

Üldse on nende erialadega ilge jama. Ei tahaks nagu eriti minna niiviisi ka ülikooli, et aasta aega õpin ja siis avastan, et ikka ei meeldi see ala ja tulen ära. Samas ei ole ma siiamaani leidnud mitte midagi, mille puhul koheselt äksi täis minna ja öelda, et see ongi just see.

Reklaami ja imagoloogia eriala korraldab TLÜ-s kommunikatsiooni instituut. Pöördu sinna oma murega:

Kommunikatsiooni Instituut
Telefon: 6199 563
Valentina Paas
E-post: val@tlu.ee

Aga ega keegi mingeid dokumente kontrollima ei hakka, kui sa suvalisse loengusse sisse lähed. Viisakas oleks ehk end tutvustada, kui klassis istub 3 inimest.

[G.B.]

kanakukk jr, 03 märts 2014 - 17:15, kirjutas:

keku10, 03 märts 2014 - 16:26, kirjutas:

Ma ei ole eriti kindel, kui huvitatud ma sellest alast olen. Ma arvan, et ma olen pigem uudishimulik hetkel.. Mulle tundub, et ma ei saa seda tudengivarjuna ka üle vaadata, sest teoorias hakkaks TLÜs varjutamine järgmine nädal, aga mulle pole siiamaani teada antud, et keegi oleks mind varjuks omale võtnud.

Üldse on nende erialadega ilge jama. Ei tahaks nagu eriti minna niiviisi ka ülikooli, et aasta aega õpin ja siis avastan, et ikka ei meeldi see ala ja tulen ära. Samas ei ole ma siiamaani leidnud mitte midagi, mille puhul koheselt äksi täis minna ja öelda, et see ongi just see.

Reklaami ja imagoloogia eriala korraldab TLÜ-s kommunikatsiooni instituut. Pöördu sinna oma murega:

Kommunikatsiooni Instituut
Telefon: 6199 563
Valentina Paas
E-post: val@tlu.ee

Aga ega keegi mingeid dokumente kontrollima ei hakka, kui sa suvalisse loengusse sisse lähed. Viisakas oleks ehk end tutvustada, kui klassis istub 3 inimest.

Endal käis ka kunagi tudengivari järel ja tal oli üsna igav päev ning ta tegi peale kahte loengut minekut. Aga enamus ainetes keegi konkreetselt ei kontrolli küll, kas isik x võib olla ruumis või mitte (TÜ's vähemalt ja mingid väikesed seminarid/praktikumid välja arvata).

[olenmatu]

Oskan ka Tartu Ülikooli näitel öelda, et meie kursusel on mitteametlikke tudengivarje terve aasta vältel läbi käinud. Üldiselt kas tullakse suvalt kohale või öeldakse õppejõule. Mingit probleemi küll ei tohiks olla. Ja sellekohast kontrolli pole kohe kindlasti kohanud.

[S]

ise hetkel kahe vahel. üks variant on TTÜ-s "Elektroonika ja telekommunikatsioon" ja teine "Arvutisüsteemid". kellegil on kogemusi jagada? programmeerimise taseme kohta tahaks teada ja üleüldse essential infot, mida TTÜ kodulehel võibolla kirjas ei ole. võrgud, nende haldamine, sellega seonduv riistvara ja tarkvara pakuvad rohkem huvi.

Muutis S, 04 märts 2014 - 00:07.

[cerol]

üks variant oleks ka TTÜ avatud päevadele minna ja seal neid arvutisüsteemide kohta uurida

Muutis cerol, 09 märts 2014 - 18:00.

[Slaphappy.]

cerol, 07 märts 2014 - 21:10, kirjutas:

Ikka mõnusalt taha keerati sellega, et need kes 2013 aasta sisse astusid ülikooli, neil on tasuta õpe, las need kes enne astusid, maksku ikka tohutut õppemaksu jne, nagunii teed seal 30 ringis eap ära

nagu , see on ju täiesti putsis värk, näiteks ma , astusin 2012 ülikooli, maksan õppemaksu, nagunii teen seal 30 ringis eap ära ning siis 2013 aastal on nii, et rahvas läheb ülikooli tasuta õppima.

mul oleks NII FAKING PALJU RAHA KUI ÕPPEMAKSU EI PEAKS MAKSMA

ja kõige kurvem on see, et oleks siis ju vähemalt mingi EELIS nendel, kes vana süsteemi peal õpivad, aga reaalselt ju pole. lose-lose situation suht?

Ära vingu.... Ega meie ei ole süüdlased, et sul sitad varasemad tulemused on....
Kui oleksid gümnas piisavalt vaeva näinud oleks sa tasuta õppele saanud....

[Tanel]

Slaphappy., 07 märts 2014 - 22:04, kirjutas:

cerol, 07 märts 2014 - 21:10, kirjutas:

Ikka mõnusalt taha keerati sellega, et need kes 2013 aasta sisse astusid ülikooli, neil on tasuta õpe, las need kes enne astusid, maksku ikka tohutut õppemaksu jne, nagunii teed seal 30 ringis eap ära

nagu , see on ju täiesti putsis värk, näiteks ma , astusin 2012 ülikooli, maksan õppemaksu, nagunii teen seal 30 ringis eap ära ning siis 2013 aastal on nii, et rahvas läheb ülikooli tasuta õppima.

mul oleks NII FAKING PALJU RAHA KUI ÕPPEMAKSU EI PEAKS MAKSMA

ja kõige kurvem on see, et oleks siis ju vähemalt mingi EELIS nendel, kes vana süsteemi peal õpivad, aga reaalselt ju pole. lose-lose situation suht?

Ära vingu.... Ega meie ei ole süüdlased, et sul sitad varasemad tulemused on....
Kui oleksid gümnas piisavalt vaeva näinud oleks sa tasuta õppele saanud....

Mina saan temast aru küll. Ise poleks oma erialale 2012 sisse saanud (tasuta kohale), aga see aasta oli neid kohti rohkem, mille tõttu oligi palju lihtsam sisse saada.

[Slaphappy.]

Tanel, 07 märts 2014 - 22:27, kirjutas:

Slaphappy., 07 märts 2014 - 22:04, kirjutas:

cerol, 07 märts 2014 - 21:10, kirjutas:

Ikka mõnusalt taha keerati sellega, et need kes 2013 aasta sisse astusid ülikooli, neil on tasuta õpe, las need kes enne astusid, maksku ikka tohutut õppemaksu jne, nagunii teed seal 30 ringis eap ära

nagu , see on ju täiesti putsis värk, näiteks ma , astusin 2012 ülikooli, maksan õppemaksu, nagunii teen seal 30 ringis eap ära ning siis 2013 aastal on nii, et rahvas läheb ülikooli tasuta õppima.

mul oleks NII FAKING PALJU RAHA KUI ÕPPEMAKSU EI PEAKS MAKSMA

ja kõige kurvem on see, et oleks siis ju vähemalt mingi EELIS nendel, kes vana süsteemi peal õpivad, aga reaalselt ju pole. lose-lose situation suht?

Ära vingu.... Ega meie ei ole süüdlased, et sul sitad varasemad tulemused on....
Kui oleksid gümnas piisavalt vaeva näinud oleks sa tasuta õppele saanud....

Mina saan temast aru küll. Ise poleks oma erialale 2012 sisse saanud (tasuta kohale), aga see aasta oli neid kohti rohkem, mille tõttu oligi palju lihtsam sisse saada.

Nii, aga oleks õppetulemused gümnaasiumis paremad olnud, oleks sa ka eelmine tasuta kohale saanud.
Kohti oli küll vähem, aga need, kes gümnaasiumis piisavalt vaeva nägid said ikka tasuta kohale.
Tartu ülikoolis tehti nt tasuta kohti 2012 aastal juurde(Keemia), et võtta kõik medalistid tasuta kohale....
Seega minu jutu point on see, et kõik kes gümnaasiumis piisavalt vaeva nägid said ka vastavale erialale tasuta koha, medaliga ei jäeta kedagi uksetaha.....

// Samas on hetkel aga see sitt, et võetakse niipalju küll tasuta õppima kõiki, aga väljalangevus on seetõttu tunduvalt suurem, kuna enamasti need kes tahtsid õppida läksid tasuliselt ka. Aga praegu tundub täpselt nii, et osad lähevad lihtsalt moe pärast ülikooli, vahetavad 3x eriala ja kukuvad lõpuks ikka välja..

Muutis Slaphappy., 07 märts 2014 - 23:26.

[Tanel]

Slaphappy., 07 märts 2014 - 23:23, kirjutas:

Tanel, 07 märts 2014 - 22:27, kirjutas:

Slaphappy., 07 märts 2014 - 22:04, kirjutas:

cerol, 07 märts 2014 - 21:10, kirjutas:

Ikka mõnusalt taha keerati sellega, et need kes 2013 aasta sisse astusid ülikooli, neil on tasuta õpe, las need kes enne astusid, maksku ikka tohutut õppemaksu jne, nagunii teed seal 30 ringis eap ära

nagu , see on ju täiesti putsis värk, näiteks ma , astusin 2012 ülikooli, maksan õppemaksu, nagunii teen seal 30 ringis eap ära ning siis 2013 aastal on nii, et rahvas läheb ülikooli tasuta õppima.

mul oleks NII FAKING PALJU RAHA KUI ÕPPEMAKSU EI PEAKS MAKSMA

ja kõige kurvem on see, et oleks siis ju vähemalt mingi EELIS nendel, kes vana süsteemi peal õpivad, aga reaalselt ju pole. lose-lose situation suht?

Ära vingu.... Ega meie ei ole süüdlased, et sul sitad varasemad tulemused on....
Kui oleksid gümnas piisavalt vaeva näinud oleks sa tasuta õppele saanud....

Mina saan temast aru küll. Ise poleks oma erialale 2012 sisse saanud (tasuta kohale), aga see aasta oli neid kohti rohkem, mille tõttu oligi palju lihtsam sisse saada.

Nii, aga oleks õppetulemused gümnaasiumis paremad olnud, oleks sa ka eelmine tasuta kohale saanud.
Kohti oli küll vähem, aga need, kes gümnaasiumis piisavalt vaeva nägid said ikka tasuta kohale.
Tartu ülikoolis tehti nt tasuta kohti 2012 aastal juurde(Keemia), et võtta kõik medalistid tasuta kohale....
Seega minu jutu point on see, et kõik kes gümnaasiumis piisavalt vaeva nägid said ka vastavale erialale tasuta koha, medaliga ei jäeta kedagi uksetaha.....

// Samas on hetkel aga see sitt, et võetakse niipalju küll tasuta õppima kõiki, aga väljalangevus on seetõttu tunduvalt suurem, kuna enamasti need kes tahtsid õppida läksid tasuliselt ka. Aga praegu tundub täpselt nii, et osad lähevad lihtsalt moe pärast ülikooli, vahetavad 3x eriala ja kukuvad lõpuks ikka välja..

Eks see ikka oleneb erialast ka. Näiteks minu erialale sissesaamiseks pole küll gümnaasiumi tulemustega mitte midagi teha. Erialakatse on puhas silmaring ja sotsiaalne võimekus ning akadeemiline test on...noh.. lototamine suuresti (vähemalt minu jaoks oli).

Muutis Tanel, 08 märts 2014 - 00:58.

[Madhu]

S, 03 märts 2014 - 21:30, kirjutas:

ise hetkel kahe vahel. üks variant on TTÜ-s "Elektroonika ja telekommunikatsioon" ja teine "Arvutisüsteemid". kellegil on kogemusi jagada? programmeerimise taseme kohta tahaks teada ja üleüldse essential infot, mida TTÜ kodulehel võibolla kirjas ei ole. võrgud, nende haldamine, sellega seonduv riistvara ja tarkvara pakuvad rohkem huvi.

Ise õpin telekomi, aga vana õppekava järgi. Progemist on vähe 2 ainet ainult. C ja C++ veits. Suur osa on signaalitöötlusel ning riistvaral. Konkreetseid küsimusi, siis PM.

[ErrorCode]

Süsteemides saad alguses (esimesed 2 semestrit) C-d õppida natuke ja siis 4ndal semestril tuleb Algoritmid ja Algosüsteemid, mille eesmärgiks on sind C++ masterrace'iks teha.

[Logit]

cerol, 07 märts 2014 - 21:10, kirjutas:

Ikka mõnusalt taha keerati sellega, et need kes 2013 aasta sisse astusid ülikooli, neil on tasuta õpe, las need kes enne astusid, maksku ikka tohutut õppemaksu jne, nagunii teed seal 30 ringis eap ära

nagu , see on ju täiesti putsis värk, näiteks ma , astusin 2012 ülikooli, maksan õppemaksu, nagunii teen seal 30 ringis eap ära ning siis 2013 aastal on nii, et rahvas läheb ülikooli tasuta õppima.

mul oleks NII FAKING PALJU RAHA KUI ÕPPEMAKSU EI PEAKS MAKSMA

ja kõige kurvem on see, et oleks siis ju vähemalt mingi EELIS nendel, kes vana süsteemi peal õpivad, aga reaalselt ju pole. lose-lose situation suht?

Ei kannatanud siis aastake oodata, oli see ju vähemalt aasta ette teada,et jõustub.

[G.B.]

kui keegi TÜ's OOP'd võtnud, siis ma oleks ülitänulik mingi koodijuppide folderi eest (a'la praksi/kodutööd). Teiste koodi lugedes on mul millegi pärast sitaks kergem seda õppida ja aine enda materjalid on suht nigelad.

[BasedGod]

S, 03 märts 2014 - 21:30, kirjutas:

ise hetkel kahe vahel. üks variant on TTÜ-s "Elektroonika ja telekommunikatsioon" ja teine "Arvutisüsteemid". kellegil on kogemusi jagada? programmeerimise taseme kohta tahaks teada ja üleüldse essential infot, mida TTÜ kodulehel võibolla kirjas ei ole. võrgud, nende haldamine, sellega seonduv riistvara ja tarkvara pakuvad rohkem huvi.

Arvutisüsteemidest olen nii palju kuulnud et esimene aasta suht midagi kasulikku eriti ei õpetata. Programmeerimine käib ka vist C keeles. Meil siin Tartu Ülikooli Arvutitehnikas ei õpetate telekommunikatsiooni kahjuks, kuna eelmine õppejõud läks ära ja asedust pole leitud. TTÜ tundub igat moodi lebom, kuna Tartus lennatakse kohe Diskreetse Matemaatikaga peale ja kui sellest aru ei saa siis on GG.

[Lamar]

S, 03 märts 2014 - 21:30, kirjutas:

ise hetkel kahe vahel. üks variant on TTÜ-s "Elektroonika ja telekommunikatsioon" ja teine "Arvutisüsteemid". kellegil on kogemusi jagada? programmeerimise taseme kohta tahaks teada ja üleüldse essential infot, mida TTÜ kodulehel võibolla kirjas ei ole. võrgud, nende haldamine, sellega seonduv riistvara ja tarkvara pakuvad rohkem huvi.

Ise õpin praegu arvutisüsteemides teist semestrit. Programmeerimine on jah C-keeles, ei ole väga hullu, kui pole varem kokku puutunud, aga algus on tohhuijaa lihtsam, kui oled vähekenegi tutvunud. Proge tegelikult midagi võimatut pole, suutsin isegi 5-le selle ära teha esimesel semestril, esimest korda üldse C-s programmeerides. Esimene semester on peaaegu kõik ained sellised pisut mõttetud ja sissejuhatavad, samas ei tea, ehk tuleb neist midagi kasu ka tulevikus.
Spoiler sisaldab siiamaani oma kogemuste põhjal infot osadest õppejõududest, keda tasuks valida või vältida (kui otsustad arvutisüsteemidesse astuda)

Spoiler

Matemaatiline analüüs 1 - sul veab, kui saad omale loengusse Gert Tambergi ja praktikumi Lea Pallase. Loengus saad sa siis sajaga spikerdada töödel ja praktikumis saad asja reaalselt selgeks, enam-vähem. Side note: Tambergil on paigas väga lihtsalt täidetav süsteem, et kui saad piisavalt punkte töödel, ei pea eksamile minema.
Programmeerimine - praktikumi jaoks oleks kõige parem, kui võtaksid Helena Kruusi, Loengu osas sul valikut ilmselt pole, kuna seda annab ainult Vladimir Viies, kuid tema praktikumid pidavat kõige võimatumad olema - üldse ei seleta ega abista. Helena Kruus on iga küsimuse peale krapsti kohal. Margit Aarna pole ka otseselt halb, kuid tal jõlguvad mingid praktikandid ringi, kes teevad tarka nägu ja käivad üleolevate nägudega ringi, kuid väga kunagi aidata ei oska.
Teisel kursusel tuleb Arvutid 1 - hoidu praktikumi jaoks sajaga Elmet Orassonist. Ei tea teiste õppejõudude kohta, kuid tema tunnist sa vastuseid oma küsimustele ei saa. Seda tundi annab samuti Margit Aarna, kelle tunni kohta kuulen ainult häid asju.
Rohkem midagi lisada ei oska.

/edit - TTÜ on jah üsna lihtne. Esimesel semestril algasid mul tunnid tavaliselt kell 8 ja lõppesid enamasti mingi 13:30. Vaba aega jääb küllaga, pidevat rabelemist ei ole. Vaheeksameid, nagu Tartus, ka ei ole. Teisel semestril saab magada ka veel - tunnid algavad mul enamasti kas kell 10 või 12 ja lõppevad enamasti kas 13:30 või 15:30.
//editi edit: siiski 2. semester, mitte 2. kursus

Muutis Lamar, 13 märts 2014 - 17:05.

[ErrorCode]

Süsteemides läheb kahjuks jah alles teisel aastal (ja isegi alles aasta teisel poolel) alles asjalikuks.
Diskreetne matemaatika on leboots võrreldes paari asjaga mis hiljem tulevad. Samas puhas loogika, niiet kui seda ei jaga, pole IT aladel suurt sittagi anyway teha
Kui soovi on, võin süsteemide kohta oma arvamusega writeupi teha siiamaani. (samuti 2. kursus käsil hetkel). NOTE. see ei kehtiks enam 1-1le, sellest aastast on uus õppekava ja aineid tõsteti ringi jne. (Side on nüüd nt esimesel semestril juba)

Muutis ErrorCode, 13 märts 2014 - 10:43.