Sellel teemal on 4705 vastust

[G.B.]

Kui kellelgi oleks F. Karlssoni "Üldkeeleteadus" õpikut pdfina või mingil muul arvutisõbralikul moel jagada, siis oleks tänulik. Ma saan utlibis ainult brauseri sees seda sirvida ja see ei ole mõnus.

[Joosep.]

BasedGod, 29 detsember 2013 - 23:55, kirjutas:

Õpin Tartu Ülikoolis esimesel kursusel Arvutitehnikat. Eriala muidu huvitav, aga mõned ained tahavad tagant uksest sisse tungida, näiteks Diskreetse Matemaatika Elemendid ja Programeerimine.

Muwo, 30 detsember 2013 - 23:26, kirjutas:

BasedGod, 30 detsember 2013 - 17:16, kirjutas:

G.B., 30 detsember 2013 - 17:06, kirjutas:

Õpin Tartu Ülikoolis esimesel kursusel Arvutitehnikat. Eriala muidu huvitav, aga mõned ained tahavad tagant uksest sisse tungida, näiteks Diskreetse Matemaatika Elemendid ja Programeerimine.

Selle foorumi Joosepiga samal kursusel? Ma võtsin ise ka see semester arvuti riistvara & arhitektuur ja programmeerimine

Ise ka Arvutitehnikas hetkel esmakursuslane, DME on nagu ta on tõesti . Tegelikult on natuke liialt hirmutamist, kui pidevalt kodutööd ja testid ära teha, siis saab päris hästi isegi hakkama. Eksam tundub küll täiesti teine loom tulevat.

davai poiskad, ma ka arvutitehnik, teeme viinuškit millalgi w?

Muutis Joosep., 13 jaanuar 2014 - 17:43.

[ErrorCode]

Lineaaralgebra on üks kuradi paha aine ikka

[Ryque]

ErrorCode, 13 jaanuar 2014 - 19:20, kirjutas:

Lineaaralgebra on üks kuradi paha aine ikka

Ülesanded pole rasked aga no kurat see teooria....
Ise olen ka viimased päevad ainult õppinud, homme eksam

[Kaisa]

Peaerialaga samaaegselt kõrvaleriala omandamine. Anyone?

[Geomees]

Just sai 2 päeva tagasi valitud füüsika kõrvalerialaks informaatika. TU-st jutt. Mis huvitab?

[animals546]

XchopperX, 02 mai 2011 - 16:07, kirjutas:

sitavikat, 29 apr 2011, 22:58, kirjutas:

muidugi on väga palju ruumi arenemiseks hariduse koha pealt ning nii mõnigi asi on ajast ja arust. siiski, ma ei näe põhjust, kuidas akadeemiline test aitaks kaasa spetsialistide (keda me enim vajame) väljakoolitamisele. riigieksamid on loodud selleks, et ülikoolid ei peaks oma ressursse raiskama teistkordseks "katsetamiseks". kui on soovi midagi muuta, siis alustada riigieksamitest. akadeemiline test on ok alternatiivi/pääsetee seisukohast - nö teine võimalus.
ei arva ka seda, et esmakursuslane peaks omale mingid "kellegi arust elementaarsed mõisted" selgeks tegema selleks, et tegu oleks sobiliku kandidaadiga. selleks, et testida, kas võimalik tudeng on selgeks teinud, mida ta õppima tuleb (õppekava) ja kas tal selleks ka soovi on, on võimalik mõneminutilise intervjuuga selgeks teha (kui üldse).

Sa said võibolla natuke valesti aru, akadeemilise testi (ja erialakatse, ma ei lööks neid kuidagi lahku) eesmärk ei olegi aidata kaasa spetsialistide koolitamisele, vaid sellele, et ülikooli jõuaks vaid inimesed, kes seda päriselt väärivad ja seal olema peaks. Vähendada seda massiülikooli efekti, mis mind juba väga ammu häirinud on ja üleüldse vähendada inimressurssi liikuvust - kui tuled siis ka jääd. Sotsiaalteaduskond on ideaalne näide selles osas, tudengite erialavahetus on kordades väiksem kui mujal.
"Elementraarsed mõisted" ei ole nii elementaarsed kui sa arvata võid, akadeemilises testis sellega mingit pistmist ei ole ning erialakatse peaks olema nii kirjalik kui suuline, kirjalik toob välja inimese nõrgad/tugevad/huvitavad küljed, millest üldse vestlust arendada, lisaks üldisele jutule.

blueskies, 30 apr 2011, 21:41, kirjutas:

Kas meie haridus pole mitte ainult teoorial põhinev ? Paljud upitavad siin oma ego sellega, et IQ on 130 +, aga elus on väga palju näiteid, kus haridus ega IQ ei tähenda midagi - Bill Gates, Steve Jobs. Haridus on ka muidugi tähtis, kuid ainult raamatute lugemisega suurt ei saavuta. Tuleb tegeleda asjaga, mida meeldib teha ning milles tuntakse ennast koduselt. IQ võib sul peegeldada matemaatilist, ruumilist ja muid omadusi, kuid puhtalt sellega elus läbi ei löö - tihti puhta viielised õpilased pole need, kes juhiks riiki või muud asutust, neile meeldib olla kellegi alluvuses, sest siis pole vastutust ning nad saavad oma rutiinse tööga edasi tegeleda, mida õppimine tegelikult peegeldubki, nad on harjunud seda tegema.
Ärge näkku lööge, aga see on minu arvamus.

Bill Gates ja Steve Jobs on väga halvad näited, mõlemal on kõvasti üle keskmise IQ. Lisaks pole IQ'l ega tarkusel mitte kõige vähimatki pistmist sinnu õppeedukusega. Õppeedukus näitab sinu pühendumust, töö- ja keskendumisvõimet, mitte aga sinu haritust ega mentaalseid võimeid.

G.B., 1 mai 2011, 00:07, kirjutas:

Haha jah chopper...huvi ja motiveeritus...kuidas viimase kursuse töödega praegu lähebki Procrastinating much or what (mitte midagi isiklikku, aga ma poleks arvand, et sinust musterõpilane nüüd sai)

Ta on alternatiiv, aga ta ei ole millegi poolest parim variant (kui sellist asja üldse on). Akadeemilise testi paremini sooritajast ei saa tingimata paremat doktorit, tõlki või uue nokia leiutajat.
Veits ebaaus diskrimineerida neid, kellel pole peale keskat välja kujunenud omadusi, mida teoreetiliselt võiks elu ülikoolis õpetada.

Pakutaksegi liiga paljudele haridust... so what. Tulebki suurem vool, kust saab paremad välja sõeluda.

1) sitasti läheb, aega pole ja laiskus kummitab kukla taga
2) Akadeemiline test käiks minu hinnangul ideaalis alati erialakatsega koos, üksi jääb ta tõepoolest natuke häguseks
3) Massiülikool sööb metsikult riigi ja ülikooli raha, mida saaks muidu sihipäraselt kasutada, ma olen ristivastupidiselt eliidi ülikooli toetaja.

M44gic, 1 mai 2011, 15:10, kirjutas:

kas kuskilt on võimalik leida 2010 a. akadeemilise testi vastuseid? meenus, et teeviidalt sain selle

Akadeemilise testi vastused pole kunagi saadaval olnud, kuni 2007 aastani sai neid ülikoolis kohapeal vaatamas käia, aga see on ka kõik, pärast seda ei lasta neid isegi vaadata. Kui huvi on võin sulle saata 2005-2007 akadeemilise testi vastused, need on mul olemas.

See on küll väga ammune postitus, aga kui sul on need 2005-2007 aasta testide vastused veel kuskil olemas, siis kas sa palun saadaksid need sellele mailile: ketu920@hotmail.com Oleksin väga tänulik

[Tonline]

G.B., 13 jaanuar 2014 - 16:36, kirjutas:

Kui kellelgi oleks F. Karlssoni "Üldkeeleteadus" õpikut pdfina või mingil muul arvutisõbralikul moel jagada, siis oleks tänulik. Ma saan utlibis ainult brauseri sees seda sirvida ja see ei ole mõnus.

VPNiga saad kenasti ligi koduarvutist näiteks, just kontrollisin.
Kui pole enne teinud seda, siis VPN ühenduse kohta saad kõik vajaliku siit.


//Okei, minu viga. Hooletult lugesin, arvasin, et sulle sobib nii ka, kui loed kodus brauserist raamatukogus istumise asemel. Kahtlen, et failina kuidagi salvestada saab.

Muidu kui VPN ühendus loodud, siis utlib.ee lehele, sealt otsingusse Üldkeeleteadus, valid Estrist raamatu ja on näha võimalus täisteksti TÜ võrgus vaadata.

Muutis Tonline, 14 jaanuar 2014 - 23:26.

[G.B.]

Tonline, 14 jaanuar 2014 - 22:35, kirjutas:

G.B., 13 jaanuar 2014 - 16:36, kirjutas:

Kui kellelgi oleks F. Karlssoni "Üldkeeleteadus" õpikut pdfina või mingil muul arvutisõbralikul moel jagada, siis oleks tänulik. Ma saan utlibis ainult brauseri sees seda sirvida ja see ei ole mõnus.

VPNiga saad kenasti ligi koduarvutist näiteks, just kontrollisin.
Kui pole enne teinud seda, siis VPN ühenduse kohta saad kõik vajaliku siit.

Proovisin openvpn'iga, aga ei saanud tööle (ma e-loengud olen openvpniga vaatand, seega peaks kõik õige olema). Väga ei viitsinud süveneda ka, kuidagi sai utlibist ligi, aga seda küll välja ei leiutanud, kuidas arvutisse mingi failina saaks õpiku (kui üldse saab).

[Funk]

Ise olen hetkel uurinud IT-Kolledž'it. Kas keegi on käinud seal võib käib, siis kui raske seal on, mis seal õpitakse, kas stipendiumi antakse, kuidas sisseastumis eksamid on jne.

[Censored]

Funk, 15 jaanuar 2014 - 09:31, kirjutas:

Ise olen hetkel uurinud IT-Kolledž'it. Kas keegi on käinud seal võib käib, siis kui raske seal on, mis seal õpitakse, kas stipendiumi antakse, kuidas sisseastumis eksamid on jne.

Ise mõtlesin ka sinna minemise peale kunagi.
Kui ma ei eksi, siis see sisseastumiseksam on seal alles esimest aastat?

[Funk]

Censored, 15 jaanuar 2014 - 10:30, kirjutas:

Funk, 15 jaanuar 2014 - 09:31, kirjutas:

Ise olen hetkel uurinud IT-Kolledž'it. Kas keegi on käinud seal võib käib, siis kui raske seal on, mis seal õpitakse, kas stipendiumi antakse, kuidas sisseastumis eksamid on jne.

Ise mõtlesin ka sinna minemise peale kunagi.
Kui ma ei eksi, siis see sisseastumiseksam on seal alles esimest aastat?

Leidsin kodulehelt sellise asja nt. 8. – 10. juuli
IT-alaste pädevuste testi toimumine

Ehk siis seal vist on mingi IT sorti test

[Kaisa]

Geomees, 14 jaanuar 2014 - 00:12, kirjutas:

Just sai 2 päeva tagasi valitud füüsika kõrvalerialaks informaatika. TU-st jutt. Mis huvitab?

Siis on vist vara veel muljetada. Huvitas just see isiklikumat laadi pool, et kas on raske ja kuidas ajaga välja tulla.
Ise kavatsen riigikaitse õpetaja eriala hakata kõrvalt omandama.

[BasedGod]

Kui ma ei eksi siis oli eriala 180EAP'd ja kõrvaleriala 36EAP'd ehk semestris 36EAP'd. Arvestades seda et eelmine semester võtsin EAP'si 38 siis 36 ei peaks väga raske olema, eriti kui kõrvalerialal meeldib. 1 EAP on võrdne siis umbes 26 tundi üliõpilase tööd.

Muutis BasedGod, 15 jaanuar 2014 - 13:43.

[G.B.]

BasedGod, 15 jaanuar 2014 - 12:21, kirjutas:

Kui ma ei eksi siis oli eriala 180EAP'd ja kõrvaleriala 36EAP'd. Arvestades seda et eelmine semester võtsin EAP'si 38 siis 36 ei peaks väga raske olema, eriti kui kõrvalerialal meeldib. 1 EAP on võrdne siis umbes 26 tundi üliõpilase tööd.

Mul peaeriala inka fill, kõrvaleriala informaatika TÜ's ja punktid jagunevad 120 peaeriala moodul ja 60 eap kõrvaleriala. Oleneb samas, mida Kaisa silmas peab. Kui kahe baka korraga tegemist, siis oleneb, kuidas teisel asjal ainekava välja näeb. Nt osadel erialadel on süvitsi 180eap, et kraad kätte saada (nt juura vist). Samas, kui mõlemal bakal saaksid panna teise eriala enda kõrvalerialaks, siis tuleb kokku ~240 eap eest õppimist vist? Ehk 4 aastaga iga semester 30 eap või 3 aastat 40 eap per semester.

Muutis G.B., 15 jaanuar 2014 - 12:48.

[klaabu]

Kaisa, 15 jaanuar 2014 - 11:30, kirjutas:

Geomees, 14 jaanuar 2014 - 00:12, kirjutas:

Just sai 2 päeva tagasi valitud füüsika kõrvalerialaks informaatika. TU-st jutt. Mis huvitab?

Siis on vist vara veel muljetada. Huvitas just see isiklikumat laadi pool, et kas on raske ja kuidas ajaga välja tulla.
Ise kavatsen riigikaitse õpetaja eriala hakata kõrvalt omandama.

Ilma konkreetset õppekava vaatamata julgen oletada järgmist: ilmselt õpetavad sulle natuke ajalugu, a la Madisepäeva lahing oli 1217 ja Vabadussõda algas 1918 blabla, siis natuke ainedidaktikat (õpetajametoodika), ma eeldan, et mingi välilaagri praktika või midagi säärast on kah. Kardetavasti arstitudengi kombel sa õppima ei pea hakkama.

[cerol]

kuidas te saate üldse ülikooli kõrval tööl käia? mis tööandja annab teile mingi spetsiaalse graafiku mis sobib just mingi suvalise mõttetu tudengi graafikuga? lol

Muutis cerol, 15 jaanuar 2014 - 15:53.

[Ryque]

Tunniplaaniga on võimalik päris palju mängida, näiteks 2 päeva koolis, 3 tööl.

[cerol]

Ryque, 15 jaanuar 2014 - 15:58, kirjutas:

Tunniplaaniga on võimalik päris palju mängida, näiteks 2 päeva koolis, 3 tööl.

ega midagi teha ei ole jah, koolist peab puuduma niivõinaa

[Kaisa]

kanakukk jr, 15 jaanuar 2014 - 13:38, kirjutas:

Kaisa, 15 jaanuar 2014 - 11:30, kirjutas:

Geomees, 14 jaanuar 2014 - 00:12, kirjutas:

Just sai 2 päeva tagasi valitud füüsika kõrvalerialaks informaatika. TU-st jutt. Mis huvitab?

Siis on vist vara veel muljetada. Huvitas just see isiklikumat laadi pool, et kas on raske ja kuidas ajaga välja tulla.
Ise kavatsen riigikaitse õpetaja eriala hakata kõrvalt omandama.

Ilma konkreetset õppekava vaatamata julgen oletada järgmist: ilmselt õpetavad sulle natuke ajalugu, a la Madisepäeva lahing oli 1217 ja Vabadussõda algas 1918 blabla, siis natuke ainedidaktikat (õpetajametoodika), ma eeldan, et mingi välilaagri praktika või midagi säärast on kah. Kardetavasti arstitudengi kombel sa õppima ei pea hakkama.

Nii see on, kõlab nagu oleksid õppekava siiski uurinud, aga kuna põhieriala võtab enda alla väga pikki päevi, siis mõtlesin lihtsalt kogemusi siit uurida. Samas jah, ega keegi peale mu enda seda välja ei mõtle, kas ja kuidas ma aega leian.
Mul peaeriala 180EAP ja tegin eelmine semester samuti 38EAP eest. Mõtlesin, et kui iga kord umbes nii võtta, siis peaks 2,5a tehtud olema ja saaks ülejäänud aja selle kõrvaleriala kallal nokitseda. Ei tea, kas selgitasin arusaadavalt, "pea laiali" otsas täna.

Muutis Kaisa, 15 jaanuar 2014 - 21:03.