kanakukk jr, 14 juuli 2011, 13:37, kirjutas:
1. Tahaksin teada, et kas mul üleüldse on mõtet TTÜ-sse minna, sest gümnaasiumi matemaatika on mul lünklikuks jäänud. Tuletisi, eksponentvõrratusi, logaritme ma lahendanud ei ole. Teadmised trigonomeetriast on kah nõrgad, kui mitte olematud. Kuidas TTÜ-s matemaatikaga on? Kui ma ikka tuletistest ja logaritmidest midagi ei jaga, kas ma hakkan seal kohe maha jääma?
2. Milline vahe üldse on arvutisüsteemide ja informaatika vahel? Kodulehelt leidsin küll nende ainete kirjeldused, aga nende sisu tundub mulle olevat üks ja see sama, sõnastus on ainult mõnevõrra erinev:
1) arvutisüsteemid –
http://vastuvott.ttu...ex.php?id=10767
2) informaatika –
http://vastuvott.ttu...ex.php?id=10775
Niisiis...
1. Ma küll ei tea, kuidas TTÜ-s matemaatikaga on, aga Tartu Ülikoolis oli meil esimesel semestril selline aine nagu elementaarmatemaatika, kus üritati kõik tudengid viia enam-vähem ühe pulga peale matemaatikaalaste teadmiste osas. Ehk siis vaadati üle põhilisemad asjad keskkooli matemaatikas ja õpetati seda, mis ühes või teises koolis võis puudu jääda.
Samuti aidati järgi ka teistes ainetes matemaatika osas, kui õppejõult abi küsida. Muidugi eks pingutada tuli sellevõrra rohkem... asjad ei jõudnud nii kiiresti kohale kui naguke laiema keskkooli matemaatikakursusega inimestele.
Vähemalt Tartu Ülikoolis on küll see, et kui ise piisavalt abi otsida ja pingutada, siis saab mahajäämist vältida.
Miks matemaatikat vaja läheb.. eriti informaatika erialal.. on see, et..
Tuletised - näiteks pilditöötluses võetakse värvikanalitelt tuletisi, et tuvastada suuri üleminekuid ühelt värvilt teisele (servade leidmine jne); robootikas on vaja võtta tuletisi, et liikumisalgoritme paremaks teha.
Eksponent- ja logaritmfunktsiooniga on mul olnud vaja kokku puutuda ennekõike algoritmide keerukuste juures. Ehk siis põhiliselt on vaja teada, kui kiire kasv nendel funktsioonidel on... teada graafikut jne.
Trigonomeetria on oluline igasuguste tasandite ja nurkadega tegelemisel. Kasvõi näiteks kujundituvastuse korral, et teada saada, mis nurga all pildil mingi objekt on. Või robootikas, et robot liiguks õigesse kohta jne. Ma usun, et laialdaselt ka näiteks arvutimängudes... 3D maailma simuleerimise juures jne.
Matemaatika on noh.. alusteadus informaatikale. Kuigi Tartu Ülikoolis on informaatika erialal palju puhta matemaatika aineid kah, kus seost informaatikaga väga ei puudutata... Siis olen informaatika ainetes näinud, et paremad teadmised matemaatikast annavad palju parema arusaama informaatikast. Ja see arusaam on see, mis võimaldab teha ägedamaid ja põnevamaid asju.
2. See vahe tundub enam-vähem sama, mis informaatika ja infotehnoloogia vahel Tartu Ülikoolis. Muidugi nendele lisaks on veel TÜ-s ka arvutitehnika eriala... füüsika teaduskonna all.
Informaatika - programmeerimine. Tarkvara kirjutamine, erinevad andmestruktuurid, algoritmid, programmeerimiskeeled. Minu jaoks on see võimalus luua ise midagi ägedat. Sisaldab päris heal määral ka teooriat.
Infotehnoloogia - enamasti süsteemide administreerimine. Programmeerimise asemel on rohkem skriptimine. Ehk siis sa ei kirjuta nii palju koodi, vaid pigem kasutad erinevaid programme ja vahetevahel kirjutad väikseid koodijuppe, mis su tööd hõlbustaksid. Serverite ja serveritarkvara haldus. Arvutite tarkvarapoolne hooldus. Haridus, millega võib edasi minna näiteks mõne kooli IT-juhiks vms. Palju tavakasutajate probleemide lahendamist jne.
Arvutitehnik - rohkem riistvara värk. Sisaldab head arusaama füüsikast ja kuidas arvuti sees elekter toimib. Arvutite riistvaraline hooldus. Sisaldab ka mikroskeemide jootmisi ja elektroonikat. Sobib, kui tahad tulevikus igasugu mikroprotsessoreid ja kondekaid ise skeemidele joota või arvutite riistvaralisi komponente parandada ja vahetada. Ilmselt suudad testri ja pealevaatamisega kindlaks teha, kas mõni komponent arvuti sisemuses on läbipõlenud või mitte.
Arvutisüsteemid tundub mulle sama, mis infotehnoloogia. Ehk siis jah, tunned erinevaid programme, oskad neid kasutada ja teed nende abil igapäevast tööd mingi infoliikumise haldamise osas ja lahendad kasutajate probleeme.
Muidugi noh.. kui mõni TTÜ tudeng sellele vastaks, siis ehk tuleb väheke täpsem ülevaade. Ma siin suht spekuleerisin...
Igatahes, matemaatikat läheb kõige rohkem vaja informaatikas. Infotehnoloogias/arvutisüsteemides läheb seda vähem vaja, kuid võiks tõenäoliselt olla veidi teadmisi füüsikast.
Arvutitehnikas on kõige rohkem vaja teadmisi füüsikast.
Kusjuures informaatikas on suht oluline ka abstraktne mõtlemine. IT/arvutisüsteemid ja arvutitehnika on rohkem praktilisemad asjad. Matemaatikast arusaamine arendab abstraktset mõtlemist ja selle võrra on ka informaatika teooria paremini kohalejõudvam.
Näiteks siin informaatika kolmanda kursuse ühes aines oli selline konseptsioon nagu rekursiivselt loetletavad hulgad. Ehk hulgad, mille elemente on võimalik algoritmiliselt loetleda, kuid sa ei pruugi kunagi saada teada kõiki elemente. Ja sellest lähtuvalt ka elemente, mis kindlasti sinna ei kuulu. Sellised asjad võivad tekkida vähegi keerulisemate ülesannete puhul. Ja kogu selle teooria teadmine annab parema arusaama ka algoritmidest ja programmeerimisest. Aga okei, see läheb teemast kõrvale.
Kui sa neid õppekavu sealt loed, siis tegelikult on ju erinevus asjas sees küll...
Arvutisüsteemid
Tsitaat
Arvutisüsteemide õppekava eesmärgiks on koolitada inimesi, kes on valmis töötama IT valdkonna kõige suuremat väljakutset pakkuvatel teemadel. Selle eriala lõpetajad suudavad mõista ettevõtete ja ühiskonna tipptehnoloogilisi vajadusi ning pakkuda nende probleemidele loovaid lahendusi.
Ehk siis, kui sinu juurde tuleb 1000 töötajaga firma ja tahab mingit infosüsteemi, siis sa oskad neile hea lahenduse välja pakkuda (kui palju ruutereid, servereid, terminale.. milline tarkvara jne.)
Informaatika
Tsitaat
Eriala eesmärgiks on kõrgetasemeliste spetsialistide koolitamine, kes valdaksid erinevaid oskusi arvutisüsteemidega seotud aladel nagu tarkvara-, info-, teadmus-, andmebaasi-, multimeedia- ja otsustussüsteemid, oleksid laia silmaringiga ning harjunud keerukatest süsteemidest loominguliselt mõtlema.
Ehk siis, kui tuleb seesama 1000 töötajaga firma ja arvutisüsteemide lõpetaja mingi plaaniga neile infosüsteem teha, siis sina oled see, kes oskab tolle infosüsteemi tarkvaraliselt realiseerida (kasutajaliidesed, serverite ja terminalide suhtlusprotokollid, turvalisus, andmebaas jne.).