Sellel teemal on 4705 vastust

[poju]

Päris ränk see aasta sisekaitsesse kah sisse saada. Kehalised katsed on ka nalja number, viienda klassi õpilane teeb ka need ära.

[Seeme]

K, 7 juuli 2011, 23:59, kirjutas:

blueskies, 7 juuli 2011, 22:37, kirjutas:

K, 7 juuli 2011, 17:03, kirjutas:

blueskies, 7 juuli 2011, 14:54, kirjutas:

Miks kõik Aaviksood süüdistavad- ta nii vähe puldis olnud, et pole midagi tehagi suutnud. Põhipask on ikka Lukase tehtud, vähemalt minu arvates, aga võin ka eksida.

Praegu on oluline Aaviksoo jutt, mis tõotab tulevikuks ainult tuld ja tõrva.

Mis osa sulle siis Aaviksoo reformidest ei meeldi ning mis peaks tõotama tuld ja tõrva?

Ära muiga siin midagi.

1) Idee: Iga semestri lõpuks peab olema käes 30 EAP-d, see tähendab, et õppekava tuleb igal semestril läbida sajaprotsendiliselt (mis sest, et mõnel õppekaval pole võimalik igal semestril ligilähedalegi jõuda), muidu muutuvad õpingud tasuliseks.
Praegune seis: Igal aastal tuleb koguda vähemalt 45 EAP-d, lõpetamise hetkeks peab olema 180 käes, vahepeal libastumiste pärast ei peedistata.
Sitt: Aaviksoo ütleb, et nii vähendatakse looderdamist, aga kuskil pole mingit statistikat, kui palju neid "looderdajaid" üldse on. Tegelikkuses on need arvatavasti need inimesed, kes kooli kõrvalt tööl käivad, which leads us to...

2) Idee: "Üliõpilase töö on õppimine" ning "Vanemad peaksid last ülikooli lõpuni toetama". Kaotame tasuta lisa-aasta, tõstame õppelaenude ülempiire, keelame akadeemilise puhkuse ajal õppimise, sest "akadeemiline puhkus on puhkus".
Praegune seis: Inimesed, kelle majanduslik seis ei võimalda hetkel absurdsete hindade juures end muidu ära elatada, kui et nad peavad kooli kõrvalt töötama, saavad seda teha, õppides 75% koorumusega ning vajadusel saavad nad akadeemilise ajal või lisa-aastal võlgnevused tasa teha. Nad ei pea õppelaenu võtma ning saavad end ise ära elatada.
Sitt: Riik näikse arvavat, et kõigil lapsevanematel on iga kuu 3-5 kilo välja käristada, et last ülal pidada (mõtle kui neid veel mitu on, "IIVE, JESS" ju). Kui pmst kaotada võimalus kooli kõrvalt töötada, siis jääb inimestel lihtsalt kool pooleli, sest seda raha EI TULE kuskilt. Vanematel pole, laenu ei taha kõik võtta, aga riik vist tahab, et sa end pangale orjaks müüks. Mingid vajaduspõhised toetused ei tuleks siin ka appi, sest need toetused peaksid olema nii hiiglaslikud, et riigil lihtsalt pole sellist pappi võtta kuskilt.


Juba suhtumine on täiesti persekukkunud, haridussüsteemi ei juhita nagu kaitseministeeriumi. Tuleme ja paneme lõuga ja sunnime kõik "loodrid" õppima ja naerame vaestele näkku ning peksame kõiki laenu võtma. Ja seda kõike juba aastaks 2012!

See hakkab vaikselt USA haridussüsteemi poole liikuma. Üliõpilasel lastakse ennast lõhki laenata. Teed oma kooli läbi ja siis pärast maksad terve elu.

[cydoor]

Seeme, 8 juuli 2011, 12:56, kirjutas:

K, 7 juuli 2011, 23:59, kirjutas:

blueskies, 7 juuli 2011, 22:37, kirjutas:

K, 7 juuli 2011, 17:03, kirjutas:

blueskies, 7 juuli 2011, 14:54, kirjutas:

Miks kõik Aaviksood süüdistavad- ta nii vähe puldis olnud, et pole midagi tehagi suutnud. Põhipask on ikka Lukase tehtud, vähemalt minu arvates, aga võin ka eksida.

Praegu on oluline Aaviksoo jutt, mis tõotab tulevikuks ainult tuld ja tõrva.

Mis osa sulle siis Aaviksoo reformidest ei meeldi ning mis peaks tõotama tuld ja tõrva?

Ära muiga siin midagi.

Pikk postitus....

See hakkab vaikselt USA haridussüsteemi poole liikuma. Üliõpilasel lastakse ennast lõhki laenata. Teed oma kooli läbi ja siis pärast maksad terve elu.

Ja siia juurde kohustuslik video USA kõrgema hariduse süsteemist:

[Jack Herer]

a siis ülikooli pääsemine poleks lihtsam? kuidas usas see süsteem on, on kergem gümni saada ja sealt ülikooli, kui pappi on?

[K]

Neil "college" sitaks kallis. Kui meil selle süsteemi tulemusena tasuta kõrgharidus rakenduks, siis riigi armust (läbi riikliku tellimuse) saaks teatav osa ülikooli ja ülejäänud jääksid ukse taha.

Muutis K, 08 juuli 2011 - 11:58.

[Väljavalitud]

cydoor, 8 juuli 2011, 12:19, kirjutas:

Seeme, 8 juuli 2011, 12:56, kirjutas:

K, 7 juuli 2011, 23:59, kirjutas:

blueskies, 7 juuli 2011, 22:37, kirjutas:

K, 7 juuli 2011, 17:03, kirjutas:

blueskies, 7 juuli 2011, 14:54, kirjutas:

Miks kõik Aaviksood süüdistavad- ta nii vähe puldis olnud, et pole midagi tehagi suutnud. Põhipask on ikka Lukase tehtud, vähemalt minu arvates, aga võin ka eksida.

Praegu on oluline Aaviksoo jutt, mis tõotab tulevikuks ainult tuld ja tõrva.

Mis osa sulle siis Aaviksoo reformidest ei meeldi ning mis peaks tõotama tuld ja tõrva?

Ära muiga siin midagi.

Pikk postitus....

See hakkab vaikselt USA haridussüsteemi poole liikuma. Üliõpilasel lastakse ennast lõhki laenata. Teed oma kooli läbi ja siis pärast maksad terve elu.

Ja siia juurde kohustuslik video USA kõrgema hariduse süsteemist:

Postitasin selle isegi ühte teemasse paar nädalat tagasi, väga väga asjalik video.

[sokC]

K, 8 juuli 2011, 12:58, kirjutas:

Neil "college" sitaks kallis. Kui meil selle süsteemi tulemusena tasuta kõrgharidus rakenduks, siis riigi armust (läbi riikliku tellimuse) saaks teatav osa ülikooli ja ülejäänud jääksid ukse taha.

Ehk siis sa arvad, et tasuta kõrgharidusega kaasneb ülikoolidesse vastuvõetavate arv?

[K]

The what you just said?

[kaups]

Millal peab vastama, kui ma sain erialale sisse ning tahan sinna minna? TTÜ-s peaks nüüd RE kohale kandideerimine läbi olema.

[Aleks.]

Mida te sisekaitseakadeemia vennad õppima lähete sinna?

/Kui mina saan sisse siis Päästekolledž'isse kus on 88 tahtjat, aga politsei ja piirivalves on ligi 450 inimest.

Muutis Aleks., 08 juuli 2011 - 14:37.

[real*]

Eks vanematel inimestel olegi sellinne nõukaaja suhtumine, et head lapsed kasvavad vitsaga vms. Suht raskeks läheb semestris 30 eap. Teine aasta pidi ehitajatel kõige raskem olema

[Logit]

john32, 7 juuli 2011, 20:48, kirjutas:

Ei tea kas lähen Sisekaitseakadeemia kehalistele katsetele kuna pingereas 450 tahtjat ja ma 390s. Ja vist 70ne ringis saab ainult sisse. Tundub võimatu ülessanne. Mis te arvate???

Enne kui otsustad, loe seda.

Kehaliste katsetele kutsustute nimekiri avaldatakse 11.07.2011 hilisõhtul Sisekaitseakadeemia kodulehel.

Ise pean ka mõtlema,et kas minna või mitte.(kui kutsutakse). Tollinduse kutsevestlus on muidu samal päeval 11.30 ja nimekiri avaldatakse kell 06.00. Kui aga tahan Kehalistele katsetele kella 10ks jõuda, pean kodust juba enne 6 liikuma hakkama. Eks tuleb esmaspäeva õhtu ära oodata ja siis otsus langetada.

[Franz]

Keegi Tallinna Ülikooli ajaloo siseastumiseksamil on käinud? Test+vestlus on minu teada. Aga midagi täpsemalt?

Muutis Cesare, 10 juuli 2011 - 15:20.

[klaabu]

Cesare, 10 juuli 2011, 03:40, kirjutas:

Keegi Tallinna Ülikooli ajaloo siseastumiseksamil on käinud? Test+vestlus on minu teada. Aga midagi täpsemalt?

Tsitaat

Testi sooritamiseks on aega 90 minutit. Küsimused on jaotatud ajalooperioodide ja -teemade kaupa: Vanaaeg, Keskaeg, Uusaeg ja lähiajalugu, Kunstiajalugu ja Arheoloogia. Vastamiseks tuleb valida kolm teemat. Test sisaldab fakti-, kaardi-, järjestamise, valikvastustega ning arutlevaid küsimusi.

Link: http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=4374&Art...&action=article

[Aleks.]

Keegi sisekaitseakadeemia Päästekolledžisse ka v?

[mcs8]

Tallinna Ülikooli informaatika vestlused hakkavad nüüd pmst.
Kes käinud muljetage ja rääkige mis küsiti

[figu]

Aleks., 10 juuli 2011, 18:57, kirjutas:

Keegi sisekaitseakadeemia Päästekolledžisse ka v?

Ma lähen proovin Justiitskolledžisse.

[Brother Ali]

Mind huvitab keemia ja materjaliteadus. Keegi oskab rääkida sellest valdkonnast, kas tasub õppida?
Kumb parem kas TTÜ või Tartu Ülikool?

[G.B.]

Brother Ali, 11 juuli 2011, 17:48, kirjutas:

Mind huvitab keemia ja materjaliteadus. Keegi oskab rääkida sellest valdkonnast, kas tasub õppida?
Kumb parem kas TTÜ või Tartu Ülikool?

Kui huvi on, siis TÜ on selles vallas päris kõva jah. Teadustöö käib täies hoos ja väljamaal kah avaldatud ning tunnustust kogunud.
TTÜ muidugi väiksem ning tõenäoliselt vähem ka rahastatud. Tõenäoliselt ei saa kummastki kohast just sitta haridust, aga vaadates statistikat, siis TÜ selles vallas populaarsem valik.

-e-

Selline lugu ka muidugi, et tuttav, kes Tartus materjaliteadust õpib, ütles, et sügisel 2010 oli neid ca 50 ringis äkki ning see sügis vist alla 20 nendest jätkab. Esimene aasta on tõenäoliselt kõige igavam, sest antakse baas alla. Igast sissejuhatuse ained, kõrgem matt, füss jne... Ja siis hakkab tulema see koht, kus liidetakse igast aineid - biofüüsika, biokeemia. Tundub nagu oleks visatud mingid keskkooli ained loosirattasse ja siis sealt vaadatud, mis välja tuleb.

Aga kui tunned end reaalainetes tugevalt ja huvi on, siis anna minna. Tulevik on loodusteaduskonnas alati helge.

Muutis G.B., 11 juuli 2011 - 17:17.

[Franz]

Kanakukk jr, sa TLÜ ajaloo baka sisseastumiseksamil käisid? Kui käisid, siis mis vestluses küsiti?

Muutis Cesare, 11 juuli 2011 - 17:17.