Sellel teemal on 4705 vastust

[XchopperX]

Tõsi, eks statistika räägib enda eest, aga selleks ei pea just üliinimene olema, et 80+ punkti saada. Ma usun, et see täiesti minu kompetentsi piirides ning selle saavutamiseks ei pea ma liigselt pingutama, piisanud oleks ilmselt suuremast tähelepanelikkusest ning pikemast mõtlemisest (lisaks siis sellele, et ma suurt midagi ei jaga sellest andmete piisavusest). Ning ma ei pea ennast kaugeltki eriliseks või liigselt targaks/andekaks inimeseks, pigem tubli keskmik, sellest ka järeldus, et kui mina sellega hakkama saaks, siis ei tohiks just väga keeruline ka teistel olla, kes asjale pühenduvad.

[Crypz]

huvi pärast lähen proovin see aasta ka akadeemilist teha, iseenesest enam vaja pole

eesti keele sõnavara peale olevad ülesanded on kõige tundmatumad minu jaoks

Muutis Crypz, 30 aprill 2011 - 16:21.

[K]

XchopperX, 30 apr 2011, 15:40, kirjutas:

Tõsi, eks statistika räägib enda eest, aga selleks ei pea just üliinimene olema, et 80+ punkti saada. Ma usun, et see täiesti minu kompetentsi piirides ning selle saavutamiseks ei pea ma liigselt pingutama, piisanud oleks ilmselt suuremast tähelepanelikkusest ning pikemast mõtlemisest (lisaks siis sellele, et ma suurt midagi ei jaga sellest andmete piisavusest). Ning ma ei pea ennast kaugeltki eriliseks või liigselt targaks/andekaks inimeseks, pigem tubli keskmik, sellest ka järeldus, et kui mina sellega hakkama saaks, siis ei tohiks just väga keeruline ka teistel olla, kes asjale pühenduvad.

Su akadeemiline enesehinnang/võimete teadvustamine/motiveeritus (pick and choose) on siin faktorid. Testitulemused kõnelevad enda eest.

Pühenduda võid kuitahes kõvasti, IQ-d see suuremaks ei venita.

[blueskies]

Kas meie haridus pole mitte ainult teoorial põhinev ? Paljud upitavad siin oma ego sellega, et IQ on 130 +, aga elus on väga palju näiteid, kus haridus ega IQ ei tähenda midagi - Bill Gates, Steve Jobs. Haridus on ka muidugi tähtis, kuid ainult raamatute lugemisega suurt ei saavuta. Tuleb tegeleda asjaga, mida meeldib teha ning milles tuntakse ennast koduselt. IQ võib sul peegeldada matemaatilist, ruumilist ja muid omadusi, kuid puhtalt sellega elus läbi ei löö - tihti puhta viielised õpilased pole need, kes juhiks riiki või muud asutust, neile meeldib olla kellegi alluvuses, sest siis pole vastutust ning nad saavad oma rutiinse tööga edasi tegeleda, mida õppimine tegelikult peegeldubki, nad on harjunud seda tegema.
Ärge näkku lööge, aga see on minu arvamus.

[MeraX]

IQ näitab eeldusi, mitte tarkust.
sup

[Vaido Neigaus]

blueskies, 30 apr 2011, 22:41, kirjutas:

Kas meie haridus pole mitte ainult teoorial põhinev ? Paljud upitavad siin oma ego sellega, et IQ on 130 +, aga elus on väga palju näiteid, kus haridus ega IQ ei tähenda midagi  - Bill Gates, Steve Jobs. Haridus on ka muidugi tähtis, kuid ainult raamatute lugemisega suurt ei saavuta. Tuleb tegeleda asjaga, mida meeldib teha ning milles tuntakse ennast koduselt. IQ võib sul peegeldada matemaatilist, ruumilist ja muid omadusi, kuid puhtalt sellega elus läbi ei löö - tihti puhta viielised õpilased pole need, kes juhiks riiki või muud asutust, neile meeldib olla kellegi alluvuses, sest siis pole vastutust ning nad saavad oma rutiinse tööga edasi tegeleda, mida õppimine tegelikult peegeldubki, nad on harjunud seda tegema.
Ärge näkku lööge, aga see on minu arvamus.

Saan ma valesti aru või sa samastad kõrged IQ-d viieliste õpilastega?
Bill Gates on hea näide sellest, et tegelikult polegi muud vaja kui ühte geniaalset ideed ja Steve Jobs on lihtsalt..investeerimisgeenius. Ja kahtlemata mida suurem IQ seda suuremad eeldused.

[Erti]

nojah, selle IQ asjaga pandi suhteliselt mööda..

IQ != kui hästi sul elus läheb

mitmeid uuringuidki selle kohta tehtud, et kõige edukamatel inimestel on keskmine IQ, aga kuradi hea kohandumisvõime.

või nagu Darwin ütles “It is not the strongest of the species that survives, nor the most intelligent that survives. It is the one that is the most adaptable to change.”

ka see on üks fakt, et teadmised moodustavad 20%, kõige tähtsam on kommunikatsioon mis moodustab enamuse edust.

kui meil oleks Alex kes teab oma ala ülihästi, kuid hoiab omaette VS Chris kes ei ole väga tark enda alal aga oskab kuradi hästi suhelda - Chris it is.

samas ei olnud Gates puhta loll.. Harvardisse ta ju siiski pääses ning sinna just lihtne pole sisse saada.. keegi teda välja ei visanud, võttis akadeemilise lihsalt. Iga ajuga inimene oleks seda teinud, kui sa teaksid, et su firmal hakkab sigahästi minema tulevikus

ma tean paari kõrge IQ'ga venda, aga noway, et nad elus lihtsalt läbi löövad tulevikus oma suhtumise tõttu...

või siis võtta savant Kim Peek - 180 IQ kui õigesti mäletan, ei osanud isegi kampsunit selga panna. muidugi savantid on omaette teema aga see selleks


endal plaan TTÜ siis
kirjand tehtud, ei oska midagi arvata..
matemaatika tulekul - loodaks üle 90p saada

lõpetuseks: erilist vahet pole, mis kooli lähed. Kui sul on ligipääs resurssidele ja kõva huvi, siis ei tule probleeme

[Fabulous]

Koolis räägitakse jah, et ole tark ja õpi hästi, aga kui sa oled ikka nohiklike kalduvustega anti-sotsiaalne tegelane, siis elus läbi ei löö. Sellepärast, et ei teki sotsiaalseid suhteid, mis soodustavad elus edu.
Näiteks ülikooliski on suur rõhk ju sotsiaalses kapitalis ja tiimitööl.

Muutis Fabulous, 30 aprill 2011 - 22:13.

[G.B.]

Haha jah chopper...huvi ja motiveeritus...kuidas viimase kursuse töödega praegu lähebki Procrastinating much or what (mitte midagi isiklikku, aga ma poleks arvand, et sinust musterõpilane nüüd sai)

Ise ma ei leia, et akadeemilise testi kohustuslikkus midagi paremaks muudaks. Nendele, kellel eksamid persse läksid või vaja oma enesehinnangut või kurat teab mida tõsta, väga tore variant. Mingi universaalse lahendusena igale erialale... naah.
Tean piisavalt inimesi, kes on lihtsalt laisad või akadeemilise testi järgi ei oleks need 70 punga pluss finest crop, aga filoloogidena võivad olla üle testi parimatest sooritajatest.

Ta on alternatiiv, aga ta ei ole millegi poolest parim variant (kui sellist asja üldse on). Akadeemilise testi paremini sooritajast ei saa tingimata paremat doktorit, tõlki või uue nokia leiutajat.
Veits ebaaus diskrimineerida neid, kellel pole peale keskat välja kujunenud omadusi, mida teoreetiliselt võiks elu ülikoolis õpetada.

Pakutaksegi liiga paljudele haridust... so what. Tulebki suurem vool, kust saab paremad välja sõeluda.

[sitavikat]

blueskiesi kirjutatu pole mitte vaid tema arvamus vaid ka enamjaolt puhas tõde. kui keegi millegagi üritab eputada, siis üldjuhul tasub põhjust otsida enesehinnangust. enesekindel ja edukas inimene ei näe vajadust ei millegi tõestamiseks, maha tegemiseks ega otsi ka labast kiitust/tähelepanu. samas, ei maksa kedagi siin hukka mõista. fakt on see, et kõik oleme noored ning elu on alles ees ja enamik meist ei tea, mis meiega tulevikus saama hakkab. sestap tekibki vajadus kuidagi oma "kohta" leida või kindlust juurde hankida, et 'mina' näol ei ole tegu päris kehva väljalaskega, kui nii võib öelda.

heas mõttes: uskumatult palju mõistlikku juttu ühe lehe kohta.

[Streamer2]

Ideed on loomulikult väga tähtsad, aga nende elluviimiseks on vaja ka teatud teadmisi...

Muutis Streamer2, 01 mai 2011 - 02:54.

[Franky Four Fingers]

Minu arvates võiks ka ülikooli sisse saamine sõltuda siis konkreetsetest katsetest, mis näitaksid inimese sobivust vastavale erialale. Kindlasti peaksid need sisaldama mõningaid päris spetsiifilisi küsimus antud vallasi, mis annaksid aimu inimese reaalsest huvist antud teema suhtes. Inimesel kellel on juba selge soov kindlasti mingit kindlat eriala õppida, on üsna tõenäoliselt antud teema suhtes juba pikaajalisem huvi ja ta omab nii mõningaidki teadmisi sellest.

Selliselt oleks meil kõrgkoolides õppimas ikka oluliselt kvaliteetsem ja motiveeritum kontingent. Ma arvan, et praegu julgelt pooled keskkooli lõpetajatest ei kujuta ette mida nad tegelikult tahaks õppida ja mis neist saama peaks. Samas kihk kodust eemale saada ja iseseisvat elu maitsta on suur, niisiis kandideeritakse igale poole lambist ja kuna eksamitulemused ka olid võibolla head, siis saadaksegi mitmele poole sisse ja minnakse väga lambist midagi õppima. Seejuures aga jäid võibolla uksetaha reaalse huviga inimesed, kes olid oma tuleviku juba ette planeerinud selle alaga siduda.

Point siis see, et riik raiskab igal aastal tegelt tohutult raha nende peale, kes peale semestrit või kahte välja langevad. Muidugi on ka neid kes hambad ristis vastu peavad ja asja läbi teevad kuid ise kiruvad kõik aastad, et tegelikult tehti vale otsus.


Mis puutub enesehinnangutesse ja sellesse, siis mind rikkusid ära alg- ja põhikooli õpetajad. Liigne kiitus ja mõnel puhul teiste seast esile tõstmine. See jättis mulle mulje, et kõik tulebki nii lihtsalt ja pingutada pole tarvis. Loomulikult on tunnustus tähtis, kuid minupuhul oleks seda võinud kolm korda vähem olla. Ma arvan, et andekaid ja lahtise peaga lapsi peaks just nimelt veel rohkem piitsutama ja tagant kannustama, et nad oma potensiaali harjuks juba maast-madalast kasutama.

[Sander]

Nõustun Frankyiga, mis ta esimeses lõigus on välja toonud.

Preagused lõpueksamid + see akadeemiline test, ei näita suurt midagi.

[K]

sitavikat, 1 mai 2011, 02:16, kirjutas:

blueskiesi kirjutatu pole mitte vaid tema arvamus vaid ka enamjaolt puhas tõde.
heas mõttes: uskumatult palju mõistlikku juttu ühe lehe kohta.

Wait, sa õpid psühholoogiat?

IQst ei tea te küll kannigi, kui te seda samas lauses õppimisega nii tihedalt seostate. Kes veel ei tea, siis IQ on suht fikseeritud, keskkond mõjutab teda ainult mingite piiride sees. Kooliga on siin nii suur seos, kui palju te elus oma aju kasutama õpite.

Ja Bill Gates ei ole mingi näide IQ vastu, tema IQ on arvatavasti väga kõrge. Tegelikult ei kõlba ükski üksiknäide (ta ei käinud koolis aga oli ikka edukas mmää). Mingitel tüüpidel on hästi läinud, wheee. Neist suurem osa pole ka arvatavasti idioodid, lihtsalt akadeemiline motiveeritus on sitt, aga mingi hea idee ja ärivaist tõid võidu koju. Teie pole nemad.

[sitavikat]

teemalõpetuseks:
on mitut tüüpi inimesi ning mitte keegi ei kuulu ainuüksi rangelt ühte neisse kategooriatesse. läbilöömiseks elus võib olla mitmeid erinevaid eeldusi: akadeemiline intelligentsus, niisamagi terava nupuga inimesed (tihtilugu ka väga laisad) ja emotsionaalne intelligentsus.
leidub neid, kes akadeemilise intelligentsusega või millega iganes elus läbi löövad, aga keegi pole nii rumal arvamaks, et asi ühe kindla variandiga piirduks. enamik tasuvamaid töökohti käivad läbi tutvuste ja siin kompotis mängib rolli eelkõige just see, kui hästi sa inimestega suhelda oskad. hetkel justkui käib jutt ümber raha, aga see on sekundaarne. see ei tee kedagi õnnelikuks ega ka heas mõttes rikkaks. siin mängivad rolli muud maailmavaade, pereväärtused, ümbritsev keskkond ning inimesed. fakt on aga see, et kui hakkame nüüd hindama mustvalgelt, kes 'õnnestub' ja kes 'ebaõnnestub', siis paraku on nii, et ebaõnnestujateks on need, kes endaga rahul ei ole ja otsivad põhjust mahategemiseks või enda upitamiseks, millest ka varem siin teemas juttu oli.

[Blend]

kas keegi õpib/õppis TTÜs keemia teaduskonnas toidutehnikat? kaalun sinna minemist, seega oleks hea, kui keegi räägiks natuke sealsest koormusest/õppeainetest etc.

[M44gic]

kas kuskilt on võimalik leida 2010 a. akadeemilise testi vastuseid? meenus, et teeviidalt sain selle

[Outset]

M44gic, 1 mai 2011, 15:10, kirjutas:

kas kuskilt on võimalik leida 2010 a. akadeemilise testi vastuseid? meenus, et teeviidalt sain selle

Akadeemilise testide vastuseid ei panda välja enam.

Muutis Outset, 01 mai 2011 - 18:35.

[Sander]

Blend, 1 mai 2011, 14:34, kirjutas:

kas keegi õpib/õppis TTÜs keemia teaduskonnas toidutehnikat? kaalun sinna minemist, seega oleks hea, kui keegi räägiks natuke sealsest koormusest/õppeainetest etc.

Mul sõbranna õpib seal magistris, võin talt uurida kui tahad?

[XchopperX]

sitavikat, 29 apr 2011, 22:58, kirjutas:

muidugi on väga palju ruumi arenemiseks hariduse koha pealt ning nii mõnigi asi on ajast ja arust. siiski, ma ei näe põhjust, kuidas akadeemiline test aitaks kaasa spetsialistide (keda me enim vajame) väljakoolitamisele. riigieksamid on loodud selleks, et ülikoolid ei peaks oma ressursse raiskama teistkordseks "katsetamiseks". kui on soovi midagi muuta, siis alustada riigieksamitest. akadeemiline test on ok alternatiivi/pääsetee seisukohast - nö teine võimalus.
ei arva ka seda, et esmakursuslane peaks omale mingid "kellegi arust elementaarsed mõisted" selgeks tegema selleks, et tegu oleks sobiliku kandidaadiga. selleks, et testida, kas võimalik tudeng on selgeks teinud, mida ta õppima tuleb (õppekava) ja kas tal selleks ka soovi on, on võimalik mõneminutilise intervjuuga selgeks teha (kui üldse).

Sa said võibolla natuke valesti aru, akadeemilise testi (ja erialakatse, ma ei lööks neid kuidagi lahku) eesmärk ei olegi aidata kaasa spetsialistide koolitamisele, vaid sellele, et ülikooli jõuaks vaid inimesed, kes seda päriselt väärivad ja seal olema peaks. Vähendada seda massiülikooli efekti, mis mind juba väga ammu häirinud on ja üleüldse vähendada inimressurssi liikuvust - kui tuled siis ka jääd. Sotsiaalteaduskond on ideaalne näide selles osas, tudengite erialavahetus on kordades väiksem kui mujal.
"Elementraarsed mõisted" ei ole nii elementaarsed kui sa arvata võid, akadeemilises testis sellega mingit pistmist ei ole ning erialakatse peaks olema nii kirjalik kui suuline, kirjalik toob välja inimese nõrgad/tugevad/huvitavad küljed, millest üldse vestlust arendada, lisaks üldisele jutule.

blueskies, 30 apr 2011, 21:41, kirjutas:

Kas meie haridus pole mitte ainult teoorial põhinev ? Paljud upitavad siin oma ego sellega, et IQ on 130 +, aga elus on väga palju näiteid, kus haridus ega IQ ei tähenda midagi  - Bill Gates, Steve Jobs. Haridus on ka muidugi tähtis, kuid ainult raamatute lugemisega suurt ei saavuta. Tuleb tegeleda asjaga, mida meeldib teha ning milles tuntakse ennast koduselt. IQ võib sul peegeldada matemaatilist, ruumilist ja muid omadusi, kuid puhtalt sellega elus läbi ei löö - tihti puhta viielised õpilased pole need, kes juhiks riiki või muud asutust, neile meeldib olla kellegi alluvuses, sest siis pole vastutust ning nad saavad oma rutiinse tööga edasi tegeleda, mida õppimine tegelikult peegeldubki, nad on harjunud seda tegema.
Ärge näkku lööge, aga see on minu arvamus.

Bill Gates ja Steve Jobs on väga halvad näited, mõlemal on kõvasti üle keskmise IQ. Lisaks pole IQ'l ega tarkusel mitte kõige vähimatki pistmist sinnu õppeedukusega. Õppeedukus näitab sinu pühendumust, töö- ja keskendumisvõimet, mitte aga sinu haritust ega mentaalseid võimeid.

G.B., 1 mai 2011, 00:07, kirjutas:

Haha jah chopper...huvi ja motiveeritus...kuidas viimase kursuse töödega praegu lähebki Procrastinating much or what (mitte midagi isiklikku, aga ma poleks arvand, et sinust musterõpilane nüüd sai)

Ta on alternatiiv, aga ta ei ole millegi poolest parim variant (kui sellist asja üldse on). Akadeemilise testi paremini sooritajast ei saa tingimata paremat doktorit, tõlki või uue nokia leiutajat.
Veits ebaaus diskrimineerida neid, kellel pole peale keskat välja kujunenud omadusi, mida teoreetiliselt võiks elu ülikoolis õpetada.

Pakutaksegi liiga paljudele haridust... so what. Tulebki suurem vool, kust saab paremad välja sõeluda.

1) sitasti läheb, aega pole ja laiskus kummitab kukla taga
2) Akadeemiline test käiks minu hinnangul ideaalis alati erialakatsega koos, üksi jääb ta tõepoolest natuke häguseks
3) Massiülikool sööb metsikult riigi ja ülikooli raha, mida saaks muidu sihipäraselt kasutada, ma olen ristivastupidiselt eliidi ülikooli toetaja.

M44gic, 1 mai 2011, 15:10, kirjutas:

kas kuskilt on võimalik leida 2010 a. akadeemilise testi vastuseid? meenus, et teeviidalt sain selle

Akadeemilise testi vastused pole kunagi saadaval olnud, kuni 2007 aastani sai neid ülikoolis kohapeal vaatamas käia, aga see on ka kõik, pärast seda ei lasta neid isegi vaadata. Kui huvi on võin sulle saata 2005-2007 akadeemilise testi vastused, need on mul olemas.