#21
Postitatud 30 detsember 2008 - 03:30
#22
Postitatud 30 detsember 2008 - 12:03
K R I S T O, 30 dets 2008, 01:30, kirjutas:
1939. jaauaris käis Sõjaväe ülemjuhataja Laidoner Soomes, kohtus marssal Mannerheimi ja Soome riigimeestega ning leidis, et Soome orienteerub Skandinaaviale ega ole huvitatud liidust Balti maadega. Laidoner osales Helsingis Eesti Vabadussõjas võidelnud soome vabatahtlike lahingutee alguse 20. aastapäeva pidustustel.
— A. I. Solženitsõn
#23
Postitatud 30 detsember 2008 - 12:05
#24
Postitatud 30 detsember 2008 - 12:22
vastu lüüa nii, et kui meie Eesti - "väike armetu tüüp," oleks hakanud vastu Venemaale - "Kapile, "(naljakas võrldus, ma tean) siis poleks meid tõenäoliselt siin enam olemas, sest meid oleks lihtsalt kõiki maha lastud, sest neid oli ju arvukuselt nii palju rohkem ja sõjajõud oli ka mitmeid-mitmeid kordi tugevam.
#25
Postitatud 30 detsember 2008 - 12:54
Ja samas kas Päts ja Laidoner olid riigi äraandjad?
Ise arvan,et me oleks suutnud vastupidada,aga väga suure verehinnaga.
Katteväeosad pidid hoidma vastast taganemislahingutega vähemalt neli päeva ida pool narva jõge,et anda mobiliseeritud väeosadele võimalus asuda positsionidele.Kõige ohtlikum lõik põhjarindel oli Narvast kuni Narva-Jõesuuni.
Peipsi järv alates Vasknarvast kuni Emajõe suudmeni endast erilist ohtu ei kujutanud.Meil oli täpselt teada,kuipalju oli vastasel Peipsil ujuvvahendeid.Keerulisem oli olukord Meerapalu ja Mehikoorma vahelisel alal.
Raskem oli olukord Lõunarindel,kus puudusid looduslikud takistused.Katteväeosad pidid vaenalast takistama LAura-Irboska joonel.Kuna see ala oli soomusvägedele läbitav,siis olid sinna kontsentreeritud ka need vähesed tankitõrje vahendid,mis meil olid.Raskusi tekiitas ka lätlaste kaitseplaani üks variant-Tõmmata oma väed tagasi kuni SIgulda kõrgustikuni,avades seega meie lõunatiiva.Ette oli valmistatud kõikide maantee- ja raudteesildade õhkimine.Hävitamisele kuulus ka kuulus Riia-Pihkva Kivitee.Teised piiriäärsed teed olid sihilikult hooletusse jäetud ja nende kasutamine raskendatud.Lätlastega ühise vastupanu korral oli oodata,et vastane annab löögi just kaheriigi vägede kokkupuutepunkti pihta.Lätlastega oli kokku lepitud moodustada selles piirkonnas segaüksused.Tõsist vastupanu oli meil vaja osutatda umbes 120-140km pikkusel lõigul.
1940.aastaks,vahetult enne Eesti oupeerimist oli eesti kaitseväe relvastus järgmine
Sõjapüsse:173 400
Püstoleid:8 900
Püstolkuulipildujaid: 496
Kuulipildujaid:5190
20-mm Tankitõrjepüsse:15
81,4mm Miinipildujaid: 34
Suurtükke 37 kuni 305mm 489
Tanke ja Tankette: 22
Soomusautosid:23
Lennukeid kõiki tüüpe:42
Pealvee sõjalaevu : 15
Allveelaevu: 2
Käsigranaate: 125 000
Tankitõje miine: 11 000
Raadiojaamu: 133
1939.aasta kevadel saabus Eestisse laev sõjavarustusega ,Kus oli 40 000 Vintpüssi "mauser" üle 1200 kuulipilduja,12 Rootsi firma "bofors" 40-mm automaat õhutõrjekahurit ja 23 välihaubitsat 114mm koos laskemoonaga.Peale selle veel lennukipomme ja lõhkeainet.Kogu selle relvapartii väärtus oli 500 tuhat Inglise naela ehk 10miljonit tolleaegset Eesti Krooni.Kogu varustus oli Uus ja kuulus Belgia kodanikule E.Grimard'dile ning oli adresseeritud Inglise frimale,mille esindaja ta oli.Laev oli tulnud Poolast ja reekspordi korras oli relvade sihtmaaks Hiina.Kuna aga alanud sõja tõttu laevaliiklus oli takistatud,jäid relvad Eestisse ja langesid 1940.aasta sügisel Punaarmee saagiks.1939.aasta septembris oleks see relvapartii lahendanud meie relvastuses paljusid kitsaskohti,eriti aga õhukaitses.
Allikas:Vaino Kallas "kahe sõja vahel"
Enamustes kohtades mis seal mainitud on toimusid 44'ndal aastal verised lahingud.
Muutis raux111, 30 detsember 2008 - 14:36.
#26
Postitatud 30 detsember 2008 - 13:28
Kõik meie 5 rasketanki olid sisuliselt lahingukõlbmatud, soomukid olid vanad, aeglased ja nõrga relvastusega, sisuliselt kõlbasid need vaid luuretööks. Suur hulk veo- ja sõiduautosid, mida oleks vaja olnud kogu selle tavaari ja inimeste transpordiks olid remondis
Sellest 42'st lennukist oli ründe/pommituseks kõlbulikke lennukeid vaid 23 ja nendestki olid osad rivist väljas, oli tellitud 22 lennukit inglismaalt, kuid need ei jõudnud kunagi kohale.
Ma sügavalt kahtlen ka selles, kas katteväeosad oma ülesannetega hakkama oleks saanud, arvestades, et need 12k tegelast olid siiski üle Eesti, mitte piiridel. Narva piiril - kõige tulisemas kohas, olid neid vaid 3500... vaadates mida tegi Saksamaa näiteks Poolaga, juba enne seda kui Venemaa teiselt poolt peale tuli, siis ma sügavalt kahtlen, et meil vähimatki lootust vastu pidada oleks olnud...
#27
Postitatud 30 detsember 2008 - 13:42
Mõned numbrid on seal natuke mädad ainult.
"Henn" kirjutas:
Toon siin ühe põgusa ja ümmarguse võrdluse jõudude vahekorrast Soomes ja Eestis, see ehk lihtsustab ajakava ja sündmuste konstrueerimist, mida Reserv ette pani.
Soomet rünnanud Punaarmee grupeeringusse kuulus 425 640 meest (1,6X rohkem kui Soomel), 2289 tanki (88x rohkem), suurtükke ja miinipildujaid 2876 (5,4Xrohkem) ja 2446 lennukit (21 x rohkem).
Venemaa oli Eesti piiridele koondanud 100 797 meest (6 x rohkem kui Eestil, üldmobilisatsiooni korral aga u. võrdselt), 1133 suurtükki (11 x rohkem), 1075 tanki (35 x rohkem ) ja 600 lennukit (10 x rohkem).
Laias laastus võib öelda, et Soome-Vene ja Eesti-Vene vahe suhtarvudes oli sarnane, mõnes asjas parem, teises halvem. Üldiselt pigem parem Eestile, kaitstav piir aga lühem. Rannakaitse oli meil mõlemal tugev. Igasugune Tallinna ja Helsingi vallutamiskatse merelt oleks ühiselt loodud sulu tõttu läbi kukkunud.
Soome relvajõududes oli küll 400 000 meest, relvastust jätkus aga ainult 275 000-le. Liiati oli see suures osas vananenud ja väga kirju, pärinedes põhiliselt Esimesest maailmasõjast. Suurtükiväel oli 500 eri aegadel, eri maadel ja eri kaliibriga suurtükki, mis olid I Maailmasõjast pärit või veelgi vanemad - osa isegi 1877. aasta Türgi sõjas kasutatud. Peale selle 100 tankitõrjesuurtükki ja sama palju õhutõrjesuurtükke. Tankidest oli vaid 30 Vickersi kergetanki, mis olid aga relvastamata. Suurtükimoona nappis. Lennuväel oli 114 kõlblikku lennukit, merejõududel 2 rannakaitse soomuslaeva, 5 allveelaeva, 4 suurtükipaati, 7 mootortorpeedopaati jne.
07. augustil 1939 toimunud Soome sõjaväemanöövreid jälginud välisvaatlejate meelest meenutas Soome armee pigem relvastatud miilitsasalka kui modernset sõjaväge. Kuid see-eest koosnes Soome armee kõrgelt motiveeritud meestest, kes koos oma ohvitserkonnaga olid saanud hea koolituse. Ka Eesti kaitsevägi oli saanud hea koolituse.
Nõukogude pool ei osanud kasutada oma suurt ülekaalu. Jalaväe ja tankide koostöö oli nõrk, alguses lausa olematu, suurtükkide ja lennukite tabamistäpsus oli halb. Rünnakud läksid venelastele väga kalliks maksma.
"Yamamoto" kirjutas:
NARVA RINNE
Nõukogude jõud:
1. Laskurkorpus, koosseisus:
11. Laskurdiviis
16. Laskurdiviis
35. Tankibrigaad
Kokku: 35.448 meest, 257 soomusmasinat, 402 suurtükki.
Eesti jõud:
Esimene lahingvalmidus (koheselt valmis võitlema):
1. Jalaväerügement
1. Suurtükiväegrupp
Soomusrongi Rügement
Teine lahingvalmidus (organiseeritakse 3-4 päevaga):
4. Jalaväerügement
5. Jalaväerügement
2. Suurtükiväegrupp
LÕUNARINNE
Nõukogude jõud:
8. Armee, koosseisus:
49. Laskurdiviis
56. Laskurdiviis
75. Laskurdiviis
123. Laskurdiviis
136. Laskurdiviis
25. Ratsaväe Diviis
1. Tankibrigaad
13. Tankibrigaad
18. Tankibrigaad
40. Tankibrigaad
15. Laskurkuulipildujabrigaad
Kokku: 100.797 meest, 1.217 soomusmasinat, 1133 suurtükki.
Eesti jõud:
Esimene lahingvalmidus (koheselt valmis võitlema):
7. Jalaväerügement
Kuperjanovi Partisanide Pataljon
3. Suurtükiväegrupp
Reserv (rindest eemal, lahinguvalmiduses):
Ratsarügement
4. Suurtükiväegrupp
Teine lahingvalmidus (organiseeritakse 3-4 päevaga):
2. Jalaväerügement
3. Jalaväerügement
Lisaks oli Eesti poolel reservis:
Kaitseliit
6. Jalaväerügement
9. Jalaväerügement
10. Jalaväerügement
Saaremaa Rügement
Kalevi Üksik Jalaväepataljon
Scoutspataljon
Sakala Partisanide Pataljon
Auto-Tanki Rügement
Pioneerpataljon
Sidepataljon
Vahipataljon
Kui Eesti oleks mobilisatsiooni läbi viinud enne sõja algust, oleks kõik ülalnimetet väeosad olnud esimeses lahingvalmiduses.
Muutis raux111, 30 detsember 2008 - 14:13.
#28
Postitatud 30 detsember 2008 - 15:17
— A. I. Solženitsõn
#29
Postitatud 30 detsember 2008 - 15:33
Muutis raux111, 30 detsember 2008 - 15:35.
#30
Postitatud 30 detsember 2008 - 17:46
kahju ,et präägu on selline kehv sõjavägi meil . asi peaks olema karistatav kui sa ei käi sõjaväes ära .
Muutis K R I S T O, 30 detsember 2008 - 17:48.
#31
Postitatud 30 detsember 2008 - 20:40
K R I S T O, 30 dets 2008, 17:46, kirjutas:
Nojah, aga meil pole ju sõjaväge vaja olnud.
#32
Postitatud 30 detsember 2008 - 20:47
Forgotten, 30 dets 2008, 21:40, kirjutas:
ega sõda tuleb kunagi nii või naa .
tark mees rahu ajal valmistub sõjaks.
#33
Postitatud 30 detsember 2008 - 20:52
K R I S T O, 30 dets 2008, 18:46, kirjutas:
just nimelt...Venemaa pani sõjavarustusse 4 miljardit ja Saksamaa 12 miljradit dollarit...vs mingid vibud ja kiviloopijad, mis sa arvad mitu venelast me oleks maha saanud?
#34
Postitatud 30 detsember 2008 - 20:54
K R I S T O, 30 dets 2008, 17:46, kirjutas:
Meil polegi sõjaväge?
Imo, minu arust oleks vastuhakk mõttetu olnud.
#35
Postitatud 30 detsember 2008 - 20:59
Aadu, 30 dets 2008, 21:52, kirjutas:
nii nagu algul vabadus saadi tartu rahulepinguga .
ANTI4ITER - loe tähelepanelikumalt . meil on sõjavägi kuid KEHV.
Muutis K R I S T O, 30 detsember 2008 - 20:59.
#36
Postitatud 30 detsember 2008 - 22:48
lisaks oli läänemeri vaba ja Inglased tarnisid meile abi pidevalt ja nende sõjalaevad hoidsid meie rannikut puhtana..
#37
Postitatud 30 detsember 2008 - 23:41
K R I S T O, 30 dets 2008, 17:46, kirjutas:
Vaiki. Sa oled juba sõjaväe läbinud?
#38
Postitatud 31 detsember 2008 - 00:10
August, 30 dets 2008, 23:38, kirjutas:
Ajakirjandust kõrvalerialana ajalugu, kuigi ma pole nendes ajaloo loengutes suurt kunagi kohal käinud Teadmised rohkem raamatutest tulnud ja ka baka/magistri tööd on väga head, põhjalikud ja alati 100% usaldusväärsed allikad. Tartu Ülikooli tudengitele on need kõik vabalt kättesaadavad ja ma aeg-ajalt loen põnevamaid.
natuke offtopic aga see selleks...
#39
Postitatud 31 detsember 2008 - 00:12
Erno, 31 dets 2008, 00:41, kirjutas:
jälle sina oma"targa" jutuga .
ma lähen kindlalt sinna !
noh I maailmasõja ajal vene olukord oli jah raskendatud aga kes teab kui oleks suutnud essa rünnaku purustada oleks võibolla venemaast rahu mingi aeg.
njh oleks oleks .
oleks tädil munn oleks ta onu .
siiski pole vast mõtet siin oleksida ;)
oleks paha poiss kah.
Muutis K R I S T O, 31 detsember 2008 - 01:03.
#40
Postitatud 31 detsember 2008 - 14:56
4 kasutaja(t) loeb seda teemat
0 liiget, 4 külalist, 0 anonüümset kasutajat