0
Natuke juttu ka.
Tsitaat
Eesti Kaitsevägi oli 30ndate lõpul võrreldes meie praeguse mänguarmee lollimängimisega nagu õlitatud võimas sõjamasin.
Tolle aja ohuhinnang oli:
Idanaaber tuleb 12 jalaväediviisiga, 46 ratsaeskadroni, umbes 1000 suurtüki, 280 tanki ja 250 lennuki abil. Laias laastus 150 000 meest. Mis Talvesõda arvestades üsna reaalsuse lähedane.
Vastu plaaniti pidada minimaalselt 4 nädalat.
Selleks oli olemas katteväeosad arvukusega kokku ca 12 000 - 15 000 meest, raskerelvad. Katteväeosad olid arvukamad ja omas aegruumis suurema tulejõuga kui meie üksainus brigaad praegu. Nemad pidid vastu pidama mobilisatsiooni läbiviimise aja (3 ööpäeva). Eestis oli väga hästi toimiv mobilisatsioonisüsteem (7 tundi käsust väeossa ilmumiseni) ja see oli praktikas (kontrollõppustel kontrollitud). Kavas oli mobilisatsiooni muutmine territoriaalseks, mis vähendaks transpordivajadust ja võimalust segada mobilisatsiooni sabotaazi ja õhurünnakutega.
Katteväeosa valmisolek oli 30 minutit kuni 6 tundi - harilikult 3 tundi - mis välistas üllatusrünnaku.
Venemaal oli sama aeg 2 nädalat. Eestlaste arvutused tollest perioodist näitavad, et sõja esimesel nädalal oleks rindel olnud eestlaste arvuline ülekaal, sest mobilisatsioon on kiirem.
3 ööpäeva jooksul arvati mobiliseeritavat ca 90 000 meest. Relvi oleks olnud 140 000 mehele.
Eesti noormeeste tervis ja füüsiline seisund oli eeskujulik, ligi 70% noormeeste kehaline vorm oli kas tugev või väga tugev. Nõrku või väga nõrku oli alla 10%. Riviteenistuseks kõlbmatuid oli alla10%. Soomlastel olid samad näitajad viletsamad.
Ajateenistuse läbis üle 8000 mehe aastas - ca 90% aastakäigust. Iga terve mees käis sõjaväes. See tagas piisava kaitsetahte ja vältis igasugu pasapükste ja kapitulantide halinat.
Mobiliseeritutest moodustatakse 36 tunni jooksul 16 jalaväerügementi (vastab enamvähem brigaadile koos juurdeantud üksustega) a'3100 meest, 5 üksikpataljoni ja 18 suurtükiväegruppi. Tolle aja rügement koosnes struktuuriliselt 3 pataljonist, 4 kompaniist ja mõnedest rühmadest. Arvuliselt 4 pataljoni suurune. Eestil oli oma aja kohta hea raudteedevõrk ja suhteliselt palju veoautosid. Soomusronge näiteks soomlastel polnud.
Tallinn oli merelt kaetud võimsate ja kaasaegsete rannapatareidega, oli olemas reaalne miinisõja võimekus ja kaks allveelaeva, mis tollal oli tippklass. Need olid miinipanija tüüpi, kes olid suutelised sokutama miine kasvõi vene laevade nina alla. Oli olemas toimiv tsiviilkaitse ja hulgaliselt keemiakaitseruume. Õhuväes oli mitukümmend lennukit.
Ohvitseridele viidi läbi Laidoneri eestvõttel regulaarseid maastikuga tutvumisi vastavalt nende teenistuspiirkonnale - see tagas, et vastava piirkonna ohvitserid tundsid maastikku nagu viite sõrme.
Kui nüüd panna samad üksused tänapäeva konteksti, siis meil toimuv tundub lihtsalt haledana. Olid olemas konkreetsed sõjaplaanid, kus vastane oleks kanaliseeritud hävitamiseks sobivatesse kohtadesse, kus oleks kadunud lennuväe ja tankide eelis, tegutsetud oleks öösel, udus, vihmaga kui vastane kükitab telgis varju all.
Selle kõrval on tänane kaitsevägi nagu nalja tegemine. Avalikest materjalidest on olnud võimalik lugeda, et 16 000 meest 90 päevaga relva alla?
Tolle aja ohuhinnang oli:
Idanaaber tuleb 12 jalaväediviisiga, 46 ratsaeskadroni, umbes 1000 suurtüki, 280 tanki ja 250 lennuki abil. Laias laastus 150 000 meest. Mis Talvesõda arvestades üsna reaalsuse lähedane.
Vastu plaaniti pidada minimaalselt 4 nädalat.
Selleks oli olemas katteväeosad arvukusega kokku ca 12 000 - 15 000 meest, raskerelvad. Katteväeosad olid arvukamad ja omas aegruumis suurema tulejõuga kui meie üksainus brigaad praegu. Nemad pidid vastu pidama mobilisatsiooni läbiviimise aja (3 ööpäeva). Eestis oli väga hästi toimiv mobilisatsioonisüsteem (7 tundi käsust väeossa ilmumiseni) ja see oli praktikas (kontrollõppustel kontrollitud). Kavas oli mobilisatsiooni muutmine territoriaalseks, mis vähendaks transpordivajadust ja võimalust segada mobilisatsiooni sabotaazi ja õhurünnakutega.
Katteväeosa valmisolek oli 30 minutit kuni 6 tundi - harilikult 3 tundi - mis välistas üllatusrünnaku.
Venemaal oli sama aeg 2 nädalat. Eestlaste arvutused tollest perioodist näitavad, et sõja esimesel nädalal oleks rindel olnud eestlaste arvuline ülekaal, sest mobilisatsioon on kiirem.
3 ööpäeva jooksul arvati mobiliseeritavat ca 90 000 meest. Relvi oleks olnud 140 000 mehele.
Eesti noormeeste tervis ja füüsiline seisund oli eeskujulik, ligi 70% noormeeste kehaline vorm oli kas tugev või väga tugev. Nõrku või väga nõrku oli alla 10%. Riviteenistuseks kõlbmatuid oli alla10%. Soomlastel olid samad näitajad viletsamad.
Ajateenistuse läbis üle 8000 mehe aastas - ca 90% aastakäigust. Iga terve mees käis sõjaväes. See tagas piisava kaitsetahte ja vältis igasugu pasapükste ja kapitulantide halinat.
Mobiliseeritutest moodustatakse 36 tunni jooksul 16 jalaväerügementi (vastab enamvähem brigaadile koos juurdeantud üksustega) a'3100 meest, 5 üksikpataljoni ja 18 suurtükiväegruppi. Tolle aja rügement koosnes struktuuriliselt 3 pataljonist, 4 kompaniist ja mõnedest rühmadest. Arvuliselt 4 pataljoni suurune. Eestil oli oma aja kohta hea raudteedevõrk ja suhteliselt palju veoautosid. Soomusronge näiteks soomlastel polnud.
Tallinn oli merelt kaetud võimsate ja kaasaegsete rannapatareidega, oli olemas reaalne miinisõja võimekus ja kaks allveelaeva, mis tollal oli tippklass. Need olid miinipanija tüüpi, kes olid suutelised sokutama miine kasvõi vene laevade nina alla. Oli olemas toimiv tsiviilkaitse ja hulgaliselt keemiakaitseruume. Õhuväes oli mitukümmend lennukit.
Ohvitseridele viidi läbi Laidoneri eestvõttel regulaarseid maastikuga tutvumisi vastavalt nende teenistuspiirkonnale - see tagas, et vastava piirkonna ohvitserid tundsid maastikku nagu viite sõrme.
Kui nüüd panna samad üksused tänapäeva konteksti, siis meil toimuv tundub lihtsalt haledana. Olid olemas konkreetsed sõjaplaanid, kus vastane oleks kanaliseeritud hävitamiseks sobivatesse kohtadesse, kus oleks kadunud lennuväe ja tankide eelis, tegutsetud oleks öösel, udus, vihmaga kui vastane kükitab telgis varju all.
Selle kõrval on tänane kaitsevägi nagu nalja tegemine. Avalikest materjalidest on olnud võimalik lugeda, et 16 000 meest 90 päevaga relva alla?
Kui teema on ebasobiv siis lukku panna vms.
Tagasi üles
