Sellel teemal on 70 vastust

[Tanel.]

kanakukk jr, 28 juuni 2013 - 13:21, kirjutas:

Tanel., 27 juuni 2013 - 13:41, kirjutas:

Kõigepealt saage tavaline gümnaasiumiharidus kätte ja siis hakake ametit valima, sorry, ma ei soovi tulevikus, et mu makstavatest maksudest läheb persetäis raha masu tekkides mingitele logarditele, kes mõtlesid noorelt, et gümn on nerdidele ja need kes sinna lähevad ei tea elust sittagi, lähevad lapsepõlve pikendama. Sorry, aga 90 % kutsekatoodangust on harimatud inimesed, kes tõmbavad 20.august ja 24.veeb eesti lipu antenni külge ja vajutavad gaasi põhja.

Kutseka kohta on alati käinud: Kutsekast saad hariduse, mitte harituse.

Jajah, gümnaasiumist saab seda ja teist, aga millegipärast ei tee inimesed vahet vaba- ja valikainel, ei tea nad, kas minna õigust õppima TLÜ-sse või TÜ-sse jnejne. Ajage oma OECD plära kuskil mujal.

Selline kiht ei saa õigusesse sissegi lol.

M.N, sa täielik erand, tubli, et nii oled end ülesse viinud, aga mitu prossu sinusuguseid kutsekast tuleb? Juba see, et sa lõpetasid 21. näitab, et sinus on ikkagi midagi enamat kui tavalisel kutseka ossil.

[starte]

Su sõnavõtte siin teemas vaadates julgen kahelda, kas sinust kunagi üldse suurem asi maksumaksja saab, sest nii madalalaubalise suhtumise ja ebaintelligentse jutuga oleks juba siis hästi, kui eesti keskminegi palk igakuiselt kontole peaks tiksuma...

Sugugi mitte igaüks ei pea gümnaasiumi- ja ülikooliharidust taga ajama, sest kõik ei ole ühtemoodi ambitsioonikad ja vaimselt võimekad. Kui inimene on rahul sellega, et elu väljavaade on mingisugune tisleri või automehaaniku amet, siis milleks teda takistada ja nõuda, et ta kõigepealt gümnaasiumi läbiks. Hoopis see on raha raiskamine, kui inimene kõigepealt gümnaasiumisse ja peale seda kutsekooli läheb, sest õppeaeg venib siis keskeltläbi kahe aasta võrra pikemaks, mistõttu suureneb ka õppurile kulutatav rahasumma. Selle asemel, et noor väheambitsioonikas inimene kaks aastat kauem riigi raha raiskaks, võiks ta hoopis kaks aastat varem tööturule siseneda ja seeläbi ka varem maksudega riigikassasse panustama hakata.

[M.N]

Tanel., 28 juuni 2013 - 15:56, kirjutas:

kanakukk jr, 28 juuni 2013 - 13:21, kirjutas:

Tanel., 27 juuni 2013 - 13:41, kirjutas:

Kõigepealt saage tavaline gümnaasiumiharidus kätte ja siis hakake ametit valima, sorry, ma ei soovi tulevikus, et mu makstavatest maksudest läheb persetäis raha masu tekkides mingitele logarditele, kes mõtlesid noorelt, et gümn on nerdidele ja need kes sinna lähevad ei tea elust sittagi, lähevad lapsepõlve pikendama. Sorry, aga 90 % kutsekatoodangust on harimatud inimesed, kes tõmbavad 20.august ja 24.veeb eesti lipu antenni külge ja vajutavad gaasi põhja.

Kutseka kohta on alati käinud: Kutsekast saad hariduse, mitte harituse.

Jajah, gümnaasiumist saab seda ja teist, aga millegipärast ei tee inimesed vahet vaba- ja valikainel, ei tea nad, kas minna õigust õppima TLÜ-sse või TÜ-sse jnejne. Ajage oma OECD plära kuskil mujal.

Selline kiht ei saa õigusesse sissegi lol.

M.N, sa täielik erand, tubli, et nii oled end ülesse viinud, aga mitu prossu sinusuguseid kutsekast tuleb? Juba see, et sa lõpetasid 21. näitab, et sinus on ikkagi midagi enamat kui tavalisel kutseka ossil.

Võin sulle ausalt öelda, et 1. kursusel oli meid 36, lõpetas 18, kelles 12 said kokk I paberi, teised mitte. Seege toon sulle järelduseks selle, et need, kes ikka liiga "ohmud" on, et laskuvad "kutseka tasemele", ei jõua lõpuni.

starte, 28 juuni 2013 - 17:34, kirjutas:

Su sõnavõtte siin teemas vaadates julgen kahelda, kas sinust kunagi üldse suurem asi maksumaksja saab, sest nii madalalaubalise suhtumise ja ebaintelligentse jutuga oleks juba siis hästi, kui eesti keskminegi palk igakuiselt kontole peaks tiksuma...

Sugugi mitte igaüks ei pea gümnaasiumi- ja ülikooliharidust taga ajama, sest kõik ei ole ühtemoodi ambitsioonikad ja vaimselt võimekad. Kui inimene on rahul sellega, et elu väljavaade on mingisugune tisleri või automehaaniku amet, siis milleks teda takistada ja nõuda, et ta kõigepealt gümnaasiumi läbiks. Hoopis see on raha raiskamine, kui inimene kõigepealt gümnaasiumisse ja peale seda kutsekooli läheb, sest õppeaeg venib siis keskeltläbi kahe aasta võrra pikemaks, mistõttu suureneb ka õppurile kulutatav rahasumma. Selle asemel, et noor väheambitsioonikas inimene kaks aastat kauem riigi raha raiskaks, võiks ta hoopis kaks aastat varem tööturule siseneda ja seeläbi ka varem maksudega riigikassasse panustama hakata.

Enne, kui ma jätkan, kordan üle, et mina ei näe midagi halba gümnaasiumi vastu, küll aga nende vastu, kes ennast paremini tahavad gümnaasiumi põhjal tunda.

Nii sinule, kui ka Tanelile tundub, et need kes kutsekooli astuvad, on täielikud luuserid. See, aga ei pea paika.
Enne, kui juba edasi midagi hukka mõistate, et kelle "eluväljavaade on olla tisler või automehaanik", arvestage, et teil läheb neid mehi/naisi kunagi vaja. Sellisel juhul muidugi mitte, kui te oma gümnaasiumi paberiga suudate kõik erialad ära õppida.

Kokkuvõtteks, kui tahate ennast eliidina tunda, laske käia. Ma näen teis kahes täpselt sellist tüüpi inimest, kes rügab E-R kümnest kuueni kontoris tööd ning lõunapausi ajal käib kogu aeg samas kohvikus söömas ning suudab alati iga asja üle viriseda ning teenindaja nägu täis sõimata, et enda ego tõsta.
Rääkides haritusest.

Ei ole plaanis solvata, pigem teie arvamust selle poole pealt muuta.

Üks põhjuseid, miks ma ei tahtnud enda koolis, 21.-s jätkata, oligi see õpilastele "eliidi" pähe lükkamise mõte. Ilma naljata rääkisid 75% õpetajatest läbi lillede seda juttu, et kutsekool on allaandjatele.
See 9 aastat seal võib olla ka kohati põhjus, miks ma võtsin endale eesmärgiks just kutsekooli ( lisaks huvile kokanduse erialal ) ning sealt edasi ülikooli. Ma tean, et kui ma ühel hetkel lõpetan ülikooli, lähen ja tervitan seal paari oma vana õpetajat. Mitte neid, kes kutsekooli hukka mõistsid, vaid neid, kes toetasid igasugust valikut teiste erialade poole.

/ Ahjaa, kas vähem ambitsioonikas tähendab siis seda, et ei istu 30 aastat sama töökoha peal ,mis sulle ei meeldi, et jõuda lõpuks kuhugi kõrgemale kohale ? Tundub, et te ei austa lihtsalt mingit sorti ameteid või nii.

Muutis M.N, 29 juuni 2013 - 01:00.

[Kevva.]

See, et kutsekool on mõttetu on üldjuhul väga mööda jutt, enamasti oleneb sinust endast ka mitte ainult sinu paberist .Üldjuhul inimeses hinnatakse midagi enamat kui paber. Sul võib see paber taskus olla aga kui aju ei võta siis mis sinuga ikka enamat teha on. Lihtsalt see, et kui määritakse pähe juttu mine ülikooli ja raha hakkab ise sisse voolama siis ega ei hakka küll, neid ise tehtud firmasid oleme küll näinud ja igasugu muid tehnoloogiaid. (muidugi on ka erandeid)
Lihtsalt õppige ise midagi mida soovite teha, arendage end sellel alal ning ehk suudategi midagi enamat aga see jutt, et kui läbin gümna ja ülikooli olen kohe firma juht ning kõik jälgivad mind siis see on üks täiesti persekukkunud jutt.
Samamoodi nagu koka ametist just räägiti, lähed kutsekooli saad kokanduse paberid ning aina edasi hakkad pushima, aina kõrgemaks kokaks ja hinnatumaks ning nii see läheb, näe vaeva ja siis tuleb ka armastus.

[Palm.]

Tanel peaks Indiasse kolima, seal on selline mõnus kastisüsteem, sulle sobiks kindlasti. Täielik debiilik oled oma mõttemaailmaga kus gümnaasium + ülikool teevad sinust parema inimese ning tõstab sind teistest kõrgemale.
Kui inimene on munn, siis on ta munn elu lõpuni, seda ei paranda ei ülikool ega ka elukool.
Aga Tanel, sinust on mul kahju.

Muutis Falloimitaator, 29 juuni 2013 - 11:04.

[starte]

M.N, 29 juuni 2013 - 00:55, kirjutas:

Enne, kui ma jätkan, kordan üle, et mina ei näe midagi halba gümnaasiumi vastu, küll aga nende vastu, kes ennast paremini tahavad gümnaasiumi põhjal tunda.

Nii sinule, kui ka Tanelile tundub, et need kes kutsekooli astuvad, on täielikud luuserid. See, aga ei pea paika.
Enne, kui juba edasi midagi hukka mõistate, et kelle "eluväljavaade on olla tisler või automehaanik", arvestage, et teil läheb neid mehi/naisi kunagi vaja. Sellisel juhul muidugi mitte, kui te oma gümnaasiumi paberiga suudate kõik erialad ära õppida.

Kokkuvõtteks, kui tahate ennast eliidina tunda, laske käia. Ma näen teis kahes täpselt sellist tüüpi inimest, kes rügab E-R kümnest kuueni kontoris tööd ning lõunapausi ajal käib kogu aeg samas kohvikus söömas ning suudab alati iga asja üle viriseda ning teenindaja nägu täis sõimata, et enda ego tõsta.
Rääkides haritusest.

Ei ole plaanis solvata, pigem teie arvamust selle poole pealt muuta.

Üks põhjuseid, miks ma ei tahtnud enda koolis, 21.-s jätkata, oligi see õpilastele "eliidi" pähe lükkamise mõte. Ilma naljata rääkisid 75% õpetajatest läbi lillede seda juttu, et kutsekool on allaandjatele.
See 9 aastat seal võib olla ka kohati põhjus, miks ma võtsin endale eesmärgiks just kutsekooli ( lisaks huvile kokanduse erialal ) ning sealt edasi ülikooli. Ma tean, et kui ma ühel hetkel lõpetan ülikooli, lähen ja tervitan seal paari oma vana õpetajat. Mitte neid, kes kutsekooli hukka mõistsid, vaid neid, kes toetasid igasugust valikut teiste erialade poole.

/ Ahjaa, kas vähem ambitsioonikas tähendab siis seda, et ei istu 30 aastat sama töökoha peal ,mis sulle ei meeldi, et jõuda lõpuks kuhugi kõrgemale kohale ? Tundub, et te ei austa lihtsalt mingit sorti ameteid või nii.

Jah, tuleb tõdeda, et eelmises postituses võisin tõepoolest sellise mulje jätta... mu vanade põhikooli klassikaaslaste ja muidu tuttavate seas on mitmesuguseid näiteid, nii neid, kes läksid kutsekasse selle pärast, et gümnaasium käis üle jõu, kui ka neid, kes on intelligentsed ja tänasel päeval ka üsnagi edukad, kuid pidasid lihtsalt kutsekaharidust mõtekamaks. Ja eelmist postitust kirjutades võtsin ma omale vabaduse mõelda pigem neile esimestele, sest nad sobisid rohkem selle stereotüüpse kirjeldusega, mis Taneli postist läbi kumas... kahjuks väljendasin ennast tõepoolest pisut kahetimõistetavalt, kuid tõesti, mul ei ole midagi kutsekahariduse või erinevate ametite vastu.

Samamoodi ei pea ma ennast ka mingiks eliidiks, kuna ma gümnaasiumi lõpetasin. Veel enam, ilmselt on keskmine kutseka lõpetanu oma õpingute jooksul kõvasti rohkem vaeva näinud, kui mina gümnaasiumis nägin... Tõtt-öelda läksin ma peale põhikooli otse täiskasvanute gümnaasiumisse, sest tol ajal oli mul plaan minna edasi õppima sisekaitseakadeemiasse ning selle jaoks polnud eriti tähtis, milliste tulemustega ma gümnaasiumi lõpetan. Seal õppimise jooksul küll plaanid muutusid ja vaatamata sellele, et riigieksamid keskmisest tunduvalt edukamalt sooritasin, tuleb tõdeda, et nii mõnedki uksed on mulle täna raskemini avatavamad, kui nad päevakoolis õppides oleks olnud... võib-olla ka kutsekas õppides, mine tea.

Muutis starte, 29 juuni 2013 - 11:15.

[marikri]

Ma läksin ka helgete mõtetega gümnaasiumisse, et pärast minna Tartusse bioloogiat õppima. Mingil hetkel sain siiski aru, et see plaan võib lõppeda Eestis töötuna istumisega või üldse siit lahkumisega. Keset teist aastat gümnaasiumis otsustasin siiski minna kutsekasse ja ma ei ole pidanud seda otsust siiani kahetsema. Jah kutsekast saadav keskharidus on nõrgem, aga keegi ei keela ju ise vaeva näha ja juurde õppida.
Ka oma tuttavate põhjal näen, et osad neist istuvad peale ülikooli õnnetult kodus, sest pole erialast tööd või teevad nad tööd mille jaoks on nad ülekvalifitseeritud.
Aga Tanel peaks olema õnnelik, et on olemas ''kutsekalolle'', kes oma madalate ambitsioonidega tulevad ja teevad peenes restos kallist toitu või leiavad vead ülikalli lexuse mootoris...me kõik naudime mingil viisil hüvesid, mida võimaldavad meile kutsekas käinud inimesed.
Ning, kui ma õigesti mäletan siis on ütlus pigem "Haridus ei tee harituks."

[Roman]

Tööinimesi on ka vaja ja peale gümnaasiumi lõpetamist hesburgerisse tööle minna on ka veits mage ju

[Jeesus]

Eestis kutsehariduse hindamine järjest kasvab, mis on väga hea. Nt Saksamaal on kutseharidus väga populaarne ning paljud omandavad selle. Ise plaanin sügisel Eesti tagasi kolida, ning lähen proovin Valgamaa kutsekooli õppima minna, on kellelgi teadmisi selle kool kohta ehk?

[mkmk]

Andsin ka siis paberid sisse, autotehniku erialale. Keegi meist siit kandideeris ka?

[HOWDOESITFEEL]

keegi tthk mehhatrooniku eriala vestluse kohta oskab midagi rääkida?