Sellel teemal on 70 vastust

[vastumyrk]

kanepipoiss, 20 okt 2008, 20:21, kirjutas:

Kas on ka kutsehariduskeskuseid, kus saab rohkem ja teistsuguseid alasid õppida? Mida tähendab HKHK? Haapsalu Kutsehariduskeskus?

Niipalju kui mina tean, saab igas kutsekoolis erinevaid alasid õppida, lihtsalt mõnes kutsekas on vähem alasid ja teises rohkem.

[RED]

kutsekast ülikooli minna tuleb koolikõrvalt iseseisvalt kõvasti õppida.
Kuna matemaatika, füüsika jne on kutsekas lühendatud ained ja mingi mõttetu kraam välja jäetud. Ülikooli tahad saada siis sul läheb ka neid õppimata teadmisi vaja. Autoluksepaks oleks norm minna, välismaale küll sellega tööle ei saa minna aga kui omal garaaz on siis saad seal oma teadmisi rakendada ja omal käel õppida.
Ei maksa ka unustada, et keevitajad teenivad ropult. Aga see on üldiselt silmi rikkuv töö aga välismaal ajab sellega varandust kokku.

[Koit]

RED, 21 okt 2008, 16:59, kirjutas:

Ei maksa ka unustada, et keevitajad teenivad ropult. Aga see on üldiselt silmi rikkuv töö aga välismaal ajab sellega varandust kokku.

Ma pole küll mingi ekspert aga kas mitte need keevitajate maskid ei lähe pidevalt ohutumateks silmadele? Teiste tööriistade ja asjadega on koguaeg nii, et mida aeg edasi - seda ohutum see töö on.

[encoder]

kanepipoiss, 18 okt 2008, 21:23, kirjutas:

To encoder. Sul on täiesti õigus. Kas kellegil on aimu Eesti parimast kutsekast?

Väidetavalt on kõige enam tasemel kutsekas Tartus, eelkõige Kopli õppekorpus (seal kus Mina käin ).

[asad]

encoder, 21 okt 2008, 23:46, kirjutas:

Väidetavalt on kõige enam tasemel kutsekas Tartus, eelkõige Kopli õppekorpus (seal kus Mina käin  ).

Sama lugu,ma käin ka seal.

[L4hma]

Tsitaat

kutsekates õpitakse kokkusurutult, aga seega ka põhjalikumalt, et ülikoolis hakkama saada, kõik oleneb eelkõige õppijast endast.. ja ma arvan, et ei saa öelda, et kutsekast tulnul peaks raskem olema, kui gümnaasiumist tulnul.

Miks siis on fakt see, et ligi 80-90% üliõpilastest tuleb gümnaasiumist. Kui ka kutseka tüüpidel on täpselt sama hea ( või isegi parem?) ettevalmistus.

[Poeesia]

L4hma, 24 okt 2008, 16:54, kirjutas:

Miks siis on fakt see, et ligi 80-90% üliõpilastest tuleb gümnaasiumist. Kui ka kutseka tüüpidel on täpselt sama hea ( või isegi parem?) ettevalmistus.

Mida peaksid kutseka inimesed ülikooli õppima minema siis, kui neil kutseharidus käes, gümnasistid õpivad alles ülikoolis kutset, võib nii öelda vist. Kuid jah, keevitajana teenib ikka väga hästi, kuid esimese kahe aastaga hakkavad sul juuksed välja langema ja selg annab ka mõnusalt tunda >.<

[wilbs]

MaTu|maage, 24 okt 2008, 13:20, kirjutas:

Mida peaksid kutseka inimesed ülikooli õppima minema siis, kui neil kutseharidus käes, gümnasistid õpivad alles ülikoolis kutset, võib nii öelda vist. Kuid jah, keevitajana teenib ikka väga hästi, kuid esimese kahe aastaga hakkavad sul juuksed välja langema ja selg annab ka mõnusalt tunda >.<

Lol. Ta ütleski, et kutsekoolist väga edasi ei minda. Esiteks on seal nii palju nö lolle, kes pole suutelised riigieksameid heal tasemel ära teha. Võib ka väita, et need 3 aastat kutsekoolis ei ole just väga rasked. Et ennast on raske õppima sundida, kui sa õpid mingit koka ametit vms. Gümnaasiumis on põhjalikult keskendutud riigieksamiteks ja koormus ka suurem.

[Mäkk]

Statistika näitab, et kutseõppeasutustes jääb eksamite keskmine gümnaasiumide omale umbes 15-20 punktiga maha.

[vastumyrk]

Koit, 21 okt 2008, 23:43, kirjutas:

Ma pole küll mingi ekspert aga kas mitte need keevitajate maskid ei lähe pidevalt ohutumateks silmadele? Teiste tööriistade ja asjadega on koguaeg nii, et mida aeg edasi - seda ohutum see töö on.

Jap, mida aeg edasi, seda paremaid maske on silmadele, et neid v2hem rikkuda

[siimo]

MaTu|maage, 24 okt 2008, 17:20, kirjutas:

Mida peaksid kutseka inimesed ülikooli õppima minema siis, kui neil kutseharidus käes, gümnasistid õpivad alles ülikoolis kutset, võib nii öelda vist. Kuid jah, keevitajana teenib ikka väga hästi, kuid esimese kahe aastaga hakkavad sul juuksed välja langema ja selg annab ka mõnusalt tunda >.<

Kutsekast saad praktikat ning Ülikoolist saad teooriat. Teooriat ka väheke kergem mõista kui sul mingi praktika all juba.

[L4hma]

siimo, 30 okt 2008, 11:15, kirjutas:

Kutsekast saad praktikat ning Ülikoolist saad teooriat. Teooriat ka väheke kergem mõista kui sul mingi praktika all juba.

Mm tegelikult ületab näiteks Tehnikaülikoolis praktiline pool teoreeretilise.

[LimitedSlip]

Keevitusest niipalju, et seal tekivad veel mürgised aurud, enamus imetakse küll ventilatsiooni teel ära aga midagi hingad Sa sisse ikka
Ise õpin autolukksepaks ja keevitajaks.

[rihsan]

Tooks vana teema üles, aga on kellegil aimu, mida Tartu KHK's küsitakse kokanduse alal matemaatilises testis? Mida vestlustel küsida võidakse?

[Erlend]

mhmm```, 18 oktoober 2008 - 17:20, kirjutas:

ise soovitan kokka ja seda näiteks haapsalus? seal suht head tulemused kokkadel... jne + kui kokk oled siis on ka 100% kindel ,et su klassi tuleb ka naisi... mingi ehitust jne pole mõtet õppida siis pole naisi... ja sealt saab vist ka kuhugi edasi minna ma arvan...

Tartu Khk's ehitusviimistluses on pmst pool klassi tüdrukuid ja pool poisse...

rihsan, 27 juuni 2013 - 12:56, kirjutas:

Tooks vana teema üles, aga on kellegil aimu, mida Tartu KHK's küsitakse kokanduse alal matemaatilises testis? Mida vestlustel küsida võidakse?

Täpselt ei mäleta aga väike matemaatika test oli ja siis pidi kirjutama ntx tuntumaid restorane siis pidi kirjeldama mingit toitu mis sulle kõige enam meeldib ning kuidas sa seda teeksid vms jne..

[M.N]

Koit, 18 oktoober 2008 - 19:23, kirjutas:

Pigem kui sa kokk oled, sa hui viitsid väljaspool tööd süüa teha eriti :/ . Vähemalt minu puhul oleks see niimoodi.

Kokana võin öelda, et sul on peaaegu õigus. Küll aga pigem peale tööd ei taha teha, muidu pole probleemi.

mhmm```, 19 oktoober 2008 - 08:40, kirjutas:

kanepipoiss, 18 okt 2008, 21:02, kirjutas:

ei, ma ei ole mitte see vend kohe üldsegi mitte.
Kui suur tõenäolisus oleks advokaadiks saada? selline asi huvitab mind vägagi.

kahjuks seda sa ilma gümnita õppida ei saa...

Loll jutt, kõike saad õppida kutsehariduse baasil, kui riigieksamid ära teed.

Wolli, 20 oktoober 2008 - 09:10, kirjutas:

Vanasti mindi kutsekiasse selle mõttega, et kergemalt omale keskkooliharidust tõendav paber saada
Sellepärast valitaksegi massiliselt koka ja müüriladuja ametid Kõige kergemad...

Kui sa arvad, et kokapaberite saamine on lust ja lillepidu, siis sa eksid rängalt. ( Pean silmas just Kokk I / Kokk II pabereid )

L4hma, 20 oktoober 2008 - 22:15, kirjutas:

-Cell-, 20 okt 2008, 23:07, kirjutas:

No oled 35+ ja terve elu ehitusel töötanud on sul sammuti tervis pekkis(selg, põlved, käed jne)

Oleneb ju mida sa ehitusel teed.
Hmm kutsekast ülikooli minna on tegelt suht kehva. See mis ülikoolis toimub on nii paar korda veel raskem, kui gümnaasiumis.
Enda kogemusele toetudes.

Ma ütleks, et kutsekool on kerge nendele, kes ei plaani edasi liikuda. Kui ikka kõrgemad eesmärgid, pole see üldse mitte lihtne ning võiksin öelda, et isegi kohati raskem, kui gümnaasium. Riigieksamid peab tegema 60-70% õppemahuga, ülejäänud saab ise rõõmsalt tuupida.

rihsan, 27 juuni 2013 - 12:56, kirjutas:

Tooks vana teema üles, aga on kellegil aimu, mida Tartu KHK's küsitakse kokanduse alal matemaatilises testis? Mida vestlustel küsida võidakse?

Ei oska täpselt sulle Tartu kohta öelda, aga kokanduse ja matemaatikaga seoses küsitakse ilmselt sult neto-bruto kaalude arvutamise kohta. Või siis kaaluühikute teisendamist. Ma kahtlen, et nad sul kalorsust või midagi muud lasevad arvutada.

Vestluse koha pealt ei oska öelda. Edu

[Tanel.]

Kõigepealt saage tavaline gümnaasiumiharidus kätte ja siis hakake ametit valima, sorry, ma ei soovi tulevikus, et mu makstavatest maksudest läheb persetäis raha masu tekkides mingitele logarditele, kes mõtlesid noorelt, et gümn on nerdidele ja need kes sinna lähevad ei tea elust sittagi, lähevad lapsepõlve pikendama. Sorry, aga 90 % kutsekatoodangust on harimatud inimesed, kes tõmbavad 20.august ja 24.veeb eesti lipu antenni külge ja vajutavad gaasi põhja.

Kutseka kohta on alati käinud: Kutsekast saad hariduse, mitte harituse.

Muutis Tanel., 27 juuni 2013 - 13:45.

[rihsan]

Tanel., 27 juuni 2013 - 13:41, kirjutas:

Kõigepealt saage tavaline gümnaasiumiharidus kätte ja siis hakake ametit valima, sorry, ma ei soovi tulevikus, et mu makstavatest maksudest läheb persetäis raha masu tekkides mingitele logarditele, kes mõtlesid noorelt, et gümn on nerdidele ja need kes sinna lähevad ei tea elust sittagi, lähevad lapsepõlve pikendama. Sorry, aga 90 % kutsekatoodangust on harimatud inimesed, kes tõmbavad 20.august ja 24.veeb eesti lipu antenni külge ja vajutavad gaasi põhja.

Kutseka kohta on alati käinud: Kutsekast saad hariduse, mitte harituse.

Ei ütleks, et asi nii hull on kutsekatega, kohati saab veel paremad võimalused tulevikuks, kui gümnist. Ise käisin 1 aasta gümnaasiumis ära, aga see pole siiski minu jaoks. Seal polnud midagi rasket, kuid liiga palju tühja tööd ja asju, mida mul elus vaja ei lähe. Sinu arvamust kutseka koha pealt kallutama ma ei hakka, kuid vaadata asju ainult ühe nurga alt on natuke liiga lapsik eeldades, et sa oled juba põhikooli lõpetanud.

[M.N]

Tanel., 27 juuni 2013 - 13:41, kirjutas:

Kõigepealt saage tavaline gümnaasiumiharidus kätte ja siis hakake ametit valima, sorry, ma ei soovi tulevikus, et mu makstavatest maksudest läheb persetäis raha masu tekkides mingitele logarditele, kes mõtlesid noorelt, et gümn on nerdidele ja need kes sinna lähevad ei tea elust sittagi, lähevad lapsepõlve pikendama. Sorry, aga 90 % kutsekatoodangust on harimatud inimesed, kes tõmbavad 20.august ja 24.veeb eesti lipu antenni külge ja vajutavad gaasi põhja.

Kutseka kohta on alati käinud: Kutsekast saad hariduse, mitte harituse.

Väga armas sinust, aga võid vabalt täpsustada, miks saab kutsekooldiest ainul hariduse, mitte harituse ? Sinu sõnade järgi jäi minu arust sinul mõlemad saamata, kui suudad endale sellise pildi ette kujutada.

Toon sulle näite enda põhjal - 9. klassi lõpetasin Tallinna 21. Koolis, neljade-viitega. Peale seda olin aasta Belgias vahetusõpilane. Järgnevalt läksin Tallinna Teeninduskooli koka eriala peale, lõpetasin Kokk I, Euroopa tase 4. ning keskkutseharidusega. Kogu kutsekooli ajal käisin kooli kõrvalt tööl, tegin lõpuks riigieksamid ka ära, samuti 70% minu klassist. Hetkel olen Hollandis, töötan viimased paar kuud ning kandideerisin Maastrichti Ülikooli Euroopa õiguse ala peale, kuhu on mul ka suur võimalus sisse saada. Kui ei saa, õpin veel keelt juurde ning võtan aasta vabaks ( teen tööd ).

Mida oled sina suutnud teha oma keskoolis käigu jooksul, ning peale seda, et sa nii hukkamõistvalt kutsekoolide peale vaatad ?

Minul ei ole midagi gümnaasiumi vastu, valik on igal inimesel enda teha.

[klaabu]

Tanel., 27 juuni 2013 - 13:41, kirjutas:

Kõigepealt saage tavaline gümnaasiumiharidus kätte ja siis hakake ametit valima, sorry, ma ei soovi tulevikus, et mu makstavatest maksudest läheb persetäis raha masu tekkides mingitele logarditele, kes mõtlesid noorelt, et gümn on nerdidele ja need kes sinna lähevad ei tea elust sittagi, lähevad lapsepõlve pikendama. Sorry, aga 90 % kutsekatoodangust on harimatud inimesed, kes tõmbavad 20.august ja 24.veeb eesti lipu antenni külge ja vajutavad gaasi põhja.

Kutseka kohta on alati käinud: Kutsekast saad hariduse, mitte harituse.

Jajah, gümnaasiumist saab seda ja teist, aga millegipärast ei tee inimesed vahet vaba- ja valikainel, ei tea nad, kas minna õigust õppima TLÜ-sse või TÜ-sse jnejne. Ajage oma OECD plära kuskil mujal.