Nigeeriast pärit välistudengit pilluti Tartu kesklinnas kividega
Välistudengid peavad Eestis taluma solvanguid. Neid isegi loobitakse keset päeva avalikus kohas kividega.
Ühel pühapäeva pärastlõunal jalutas Tartu ülikooli Nigeeria välistudeng Abdulazeez Olaseni Atanda raamatukokku. Ta oli jõudnud kesklinnas Küüni tänava pargis asuva mänguväljaku juurde, kui äkki lendas tema poole kivikillustikku. Pihta ta kividega õnneks ei saanud.
„Vaatasin kõrvale ja nägin kahte noormeest koos tüdrukuga. Üks mees rääkis minuga väga häälekalt kas eesti või vene keeles. Tüdruk üritas tema suud kinni hoida. Siis kõndis teine mees minu juurde ja küsis, kas ma räägin eesti keelt,” meenutas Atanda. Kui ta sellele eitavalt vastas, ütles mees: „Sina oled probleem.”
„Vaatasin talle otsa ja kõndisin minema, aga kõige hirmutavam moment oli see, kui ta minu poole kõndima hakkas. Kartsin, et ta ründab,” ütles välistudeng.
Atanda alustas sügisel Tartu ülikoolis matemaatika- ja informaatikateaduskonnas magistriõpinguid. Tema ülikooli usaldusisik, Keenia juurtega tuutor teavitas juhtunust ülikooli. „Mida saaks teha sellistel juhtudel? Ma ei kujuta ette, mida politsei teha saab, kuna see ei juhtu iga päev (ega ka iga nädal), aga viimase kolme-nelja kuu jooksul olen ise kogenud kolme juhtumit,” kirjutas ta.
Tartu politseijaoskonna juht Veiko Järva sõnas, et politsei alustas Atanda juhtumi uurimiseks väärteomenetlust ja selgitati välja, et tudengile osutati väidetavasti näpuga ja öeldi vigases inglise keeles „Sina oled probleem”. Sellega asi piirdus ja teisi analoogilisi või suisa vägivaldseid juhtumeid neile teadaolevalt Tartus aset leidnud ei ole. „Hoiame ülikooliga tihedat kontakti, et ohtu kujutavatele ilmingutele vajaduse korral kohe reageerida,” lausus ta. „Oleme saanud signaale, et Tartus on viimasel ajal välistudengid inimeste suurema tähelepanu all ning neilt on päritud, kes nad on ja mida siin teevad. Saanud vastuseks, et tegu on tudengitega, on huvi nende vastu raugenud.” Järva lisas, et Tartus on välistudengite hulk parasjagu suur ja sellesse tuleb suhtuda kui ülikoolilinnaga kaasnevasse normaalsesse nähtusesse.
Atanda sõnas, et tal on tõesti tulnud inimestele seletada, kes ta on ja mida ta Eestis teeb. „Sõitsin bussiga, kui mulle lähenesid mõned mehed ja küsisid, kas ma olen turist. Kui vastasin eitavalt, uurisid nad, mida ma Eestis teen. Pidin neile seletama, et tulin siia õppima,” rääkis ta.
Ülikool räägib turvalisusest
Tartu ülikooli rahvusvahelise õppe peaspetsialist Ülle Tensing nentis, et tegu on kahetsusväärse olukorraga. „Rahvusvahelisus on üks Tartu väärtusi, mida nii kohalike kui ka tulevaste tudengite ja ülikooli personali hulgas hinnatakse. Kahju, et mõne elaniku mõistmatus on tekitanud sellise olukorra,” nentis ta.
Tensing rääkis, et igal sügisel ja kevadel korraldatakse uutele ülikooli välisüliõpilastele orientatsioonikursus, kus peale õppetöö ja igapäevaelu korralduse räägitakse ka turvalisusest. „Viimasel ajal oleme rääkinud ka mitte ainult Eesti, vaid kogu Euroopa ühiskonna olukorrast, mis võib selliseid vahejuhtumeid esile kutsuda,” sõnas ta. Kursusel osalevad ka politsei esindajad, et välisüliõpilased teaksid, millistes olukordades nende poole pöörduda.
Kuid Tartu ülikool ei ole probleemiga üksi. Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) rahvusvaheliste suhete osakonna juhataja Mariann Lugus rääkis, et ka TTÜ-s korraldati välistudengitele eraldi turvalisust puudutav infopäev, kus selgitati tausta ja kõneles ka politsei esindaja.
Kuigi seda, mis Atandaga juhtus, ei ole Luguse sõnul teadaolevalt nende välisüliõpilastega ette tulnud, on nad paaril korral saanud tumedanahalistelt tudengitelt tagasisidet, et neid on väljaspool ülikoolilinnakut, nt ühissõidukites ja kaubanduskeskustes solvatud ning ähvardatud.
Seda on juhtunud ka näiteks ühe üliõpilaskodu juures, mida on lausa pagulaskeskuseks peetud. „Siidisaba ühiselamus elab välistudengeid ühtekokku 36 riigist, kokku on välismaalasi alla kolmandiku kõikidest sealsetest elanikest. Kindlasti on Siidisaba ümbruskond nüüd muutunud märksa rahvusvahelisemaks ja on olnud kosta ka arvamusi, nagu tegutseks selles majas salajane pagulaskeskus,” rääkis Lugus ja lisas, et sellisteks kahtlusteks ei ole kindlasti alust.