Teen lõputööd Tšernobõli katastroofi kohta, päris huvitav.
Võin kunagi lähitulevikus eestikeelselt postitada siia selle, mis ja kuidas seal juhtus.
Ja kiiritus on seal suht igas asjas, metsas, majades, seal auto surnuaias peaks suht suur kiirituse tase olema, ei lasta sinna hingelisi. Pm asfalteel pidi vist kõige väiksem kiiritusaste olema vms, et peaaegu puudub.
ksenoon, 10 mai 2008, 00:18, kirjutas:
Ma mõtlesin et sealt saab tanki virutada? Kas saaks?
Kui Sa selle sealt minema vead kuidagi salaja, pm on kõikkidel autodel, lennukitel ja tankidel mootorid ja lahti krutitavad asjad ära varastatud rüüstajate poolt, samuti on ka majad tühjaks tehtud jne.
Sarkofaag vaikselt laguneb, pidavat juba suured praod sees olema, kui sellega midagi ette ei võeta ja lastakse asjal nii lagunema jääda, siis ükspäev kukub see lihtsalt kokku ja sarkofaagi all olev graffiit pääseb jälle välja pättust tegema. Igatahes on seal graffiiti veel metsikult ja tagajärjed sarkofaagi purunemisel võivad olla palju hullemad, kui nad olid 1986. aastal.
Soovitaks siis teile ka teemakohast lugemist. Svetlana Aleksijevitši "Tšernobõli Palve"
Tsitseerin raamatu tagaküljel olevat teksti: "Pariisis elav valgevene kirjanik Svetlana Alekseijevitš lindistas kümne aasta jooksul poole tuhande inimese vapustavaid lugusid ja valis neist raamatusse sadakond." Ma lihtsalt suu ammuli lugesin seda raamatut. Soovitan kõigile.
Ja Tšernobõlist on väljas ka pildiraamat. Igor Gostini "Tšernobõl. Reporteri pihtimused."
Igor oli siis fotograaf kes sai ainsa pildi, mis kannab õnnetuse kuupäeva. Raamat on paks, pilte on palju, teksti on ka, aga vähe, pildid on grupeeritud eri peatükkideks, on ka tänapäevaseid pilte.
DonTriple, 10 mai 2008, 00:41, kirjutas:
Oodake hetkel ei ela, siis seal kedagi? Ja see radioaktiivsus ikka veel nii võimas?
MA ei tea midagi selle kohta, ainult, et siis hakkasid veits moondega/puudega (ei tea kuidas öelda) sündima nende inimeste lapsed.
Elab küll, seal elavad enamasti need vanad inimesed, kes evakueeriti kuid naasid oma kodukohta, olenemata kiiritusest. Ja mõned põgenikud elavad ka seal.
Kiiritus ei kao aastate, aastakümnetega, see kaob vaikselt vaikselt, tuhandeid aastaid.
Palju puudega lapsi hakkas pärast katasroofi meeletult sündima ka nt Valgevenes, kuna see radioaktiivne pilv levis üle Valgevene vist kõige enam, mingi osa levis ka siia, Eestisse, aga seda õnneks vähe.
ksenoon, 10 mai 2008, 00:46, kirjutas:
Mul oleks vaja selle tanki kere kasvõi
Aga see sarkofaag on betoonist jah? Kuidas see uuesti tehakse või pannakse lihtsalt uus kiht peale?
Võid rääkida seal linna elust kah , et seal üldse mingit meelelehutust on kui rahvast seal elab?
Mai soovitaks sealt tanki keret rottida, see kiiritab radioaktiivselt.
Sarkofaag on betoonist jep, ei mäleta mitmeks aastaks see ehitati ja ei ole ka kahjuks hetkel kursis, mis sellega teha plaanitakse.
Pm elu on seal jube, meie mõistes, keelutsoonis elektrit pole, poode pole, transporti ka pole, vahest miilits või keegi, kes neil seal vanakestel külas käib, toob patareisid, et nad saaks raadiot kuulata. Ise kasvatavad oma kartuli jne.
Ma usun, et kindlasti mõnel teist käis ka mõni tuttav seal koristamas, mõnel ehk isegi isa, onu vms...
Muutis Whos Ur Daddy?, 09 mai 2008 - 23:55.