Sellel teemal on 321 vastust

[Andrus]

Sadist, 18 veebr 2008, 21:23, kirjutas:

Filmidest ära jahuma hakka, need on kõik tehtud ulmelised või siis väärad. Aga sul on õigus, venelased võitsid, sest neid oli väga väga palju rohkem, aga venelased olid/on noobid. 

Rõhutan sõna KASVÕI, teadagi, et need on ulmelised.
fakt on see, et venelasi suri 2x rohkem ja see on statistika juba, mis juhtus tsiviilelanikega.

http://en.wikipedia.org/wiki/Image:WorldWa...ry-Barchart.png

Muutis Andrus, 18 veebruar 2008 - 21:33.

[Inspektor Kukeke]

Erno, 17 veebr 2008, 09:53, kirjutas:

NO AGA KUS NAD KINDLAD SAID OLLA?! Järsku ta vend saadeti hoopis Afganistani, Keeniasse, Jamaikale, tapeti ära. See pole õige lause siis, et vend venna vastu juu. Sõda toimus laiadel aladel. Seega nad ei lasknud OMAVAHEL.
NSVL vallutuspiirkond oli suur. Kurat osad saadeti hoopis minema.

Ega sa vist ise ka aru ei saa, mida sa ajad. Kui öeldakse, et võisid vend venna vastu sõdida siis ei tähenda, et kõik vennad üksteise vastu sõdisid. Ja venelased ega sakslased ei saatnud eestlasi kuhugi afghanistani või jamaicale või antarktikasse. Kõik Eesti üksused olid Eesti juures, siis kui lahingud siin käisid.

[Mereida]

Andrus, 18 veebr 2008, 21:08, kirjutas:

Ma arvan, et pakutakse siin strateegiaid mida oleks võinud teha jne. Aga sõda e isaa ju alustada kui hitleril tuleb idee..."vohh,nihhuijaaa, moskvale peale" ma arvan, et igat asja plaanis ta ette,a läks tiba nihu.Moskvas oleks tal olnud venemaad lihtsam alistuma panna.
Sama oli ka Saksamaaga ju? Liitlased jõudsid Berliini, andis hitler alla. kuigi ma arvan teadis ta varem, et saab lüüa.
Liitlasväed (just venelased) võitsid minumeelest massi, mitte "osavusega" kasvõi mitmetes filmides nähtud, kuidas lahingusse saadeti mehed kellel puudus relv.

Ta piiraski suurlinnadest Moskvat, Leningradi ja Stalingradi. Mitme aastase piiramise tagajärjel tekkis kibe näljahäda. Hitlerile oli Stalingrad kõige tähtsam. Stalini nimeline linn ikkagi, tekkis ilmselt mõningate suurusehullustus.Läks oma vallutustega liiga ahneks. Põhjuseid oli kindlasti veel, miks Stalingrad kõige tähtsamaks osutus.
Enamus natsidele oli 1944 aasta teiseks pooleks selge, et sõda on kaotatud. Muidugi teadis Hitler sõja kulgu ja oli informeeritud kõigest toimuvast. Miks muidu lasi ta ennast 7 päeva enne Saksamaa kapituleerimist maha?

[Inspektor Kukeke]

Mereida, 18 veebr 2008, 22:05, kirjutas:

Ta piiraski suurlinnadest Moskvat, Leningradi ja Stalingradi.

Ega tal nende piiramine plaanis polnud.

[Mereida]

Inspektor Kukeke, 18 veebr 2008, 22:22, kirjutas:

Ega tal nende piiramine plaanis polnud.

Oli, kindlasti oli. Operatsioon Barbarossa põhiline eesmärk oli NSV Liidu Euroopa poolsemate alade vallutamine.

[L4hma]

Mereida, 18 veebr 2008, 22:43, kirjutas:

Oli, kindlasti oli. Operatsioon Barbarossa põhiline eesmärk oli NSV Liidu Euroopa poolsemate alade vallutamine.

See eelmine vast mõtles, et tal oli plaanis vallutada, mitte piirata.
ühesõnaga mõttetu tähe närimine. A ju ta sai mingi positiivse laengu sellest.

[Erno]

Inspektor Kukeke, 18 veebr 2008, 21:40, kirjutas:

Ega sa vist ise ka aru ei saa, mida sa ajad. Kui öeldakse, et võisid vend venna vastu sõdida siis ei tähenda, et kõik vennad üksteise vastu sõdisid. Ja venelased ega sakslased ei saatnud eestlasi kuhugi afghanistani või jamaicale või antarktikasse. Kõik Eesti üksused olid Eesti juures, siis kui lahingud siin käisid.

No sa oled vb liiga noor selle asja aru saamiseks. Haha. Sa tahad öelda , et kõik Eestist "läinud" Venemaale sõdurid võitlesid Eestis? Ega Venemaa Eestiga ainult ei sõdinud. Ma ei taha näha selliseid vastuseid, kui nad ise midagi ei tea. Ma ei räägigi kõikidest vendadest. Kuidas saab vend silm silmaga teise vennaga võidelda. Selle tõenäosus on väga väike. Vaata Sinimägede dok. filmi, mis eestlased tegid. Ega Eesti polnud ainuke koht. Nad tulid Ukrainast ja igalt poolt peale.

[raux111]

Panen sugulase mälestuse:
Meie soovid ei täitunud.
Gustav Sune

Olen sündinud Virumaal, Mahu valla Koogu küla 9-lapselise perekonna kuuenda lapsena. Koolis käisin Aseri algkoolis, kus juhatajaks oli Villem Nurk, praeguse tuntud kultuuritegelase Ahto Nurga isa. Villem oli väga suurte võimetega pillimees. Ta mängis orelit, viiulit, lõõtspilli ja veel mitmeid teisi pille. Ta seadis oma kooli õpilastest suure orkestri kokku. Ka mina sattusin sinna. Sealt sai alguse minu pillimehe tee mis jätkub praegugi veel päris aktiivsel tasemel.
1943. aasta 6. märtsil tähistasin oma kahekümnendat sünnipäeva ja kohe selle järel sain kutse Rakvere Sõjaväekomissariaati ilmumiseks. Pärast med. komisjoni läbimist, kus mind igati rivikõlbulikuks tunnistati, anti valida, kas astun lõpliku võidu saavutamisele kaasaaitamiseks riigi tööteenistusse (st. lähen labidaga sõtta), või valin vastmoodustatud Eesti Leegioni formeeringu. Nagu suurem enamus kutsututest valisin ka mina Eesti Leegioni. Oli ju selge, et ainult sealt on võimalik saada relv millega võimalik meie kodumaal hävitustööd teinud punaterrori tagasituleku vastu võidelda.
22. aprillil algas väljaõppeks sõit Poolas asunud Heidelaagrisse. Seal paigutati meid 3. ringi barakkidesse ja ma sattusin 3. laskurkompaniisse. Kogu õpetajate kaader koosnes noortest rindekogemustega Saksa sõduritest, vaid kompanii Spiessi kohal oli eestlane Oberscharführer Kaasik.
Kohe algasid õppused. Nende raskusest, rangusest ja preisilikust täpsusest on palju räägitud, ei hakka seda kordama. Suurem enamus õppuritest ei osanud saksa keelt. Selle lünga täitmiseks algas kohe ka saksa keele kursus vajalikul tasemel.
Ämbri täis higi õppeväljakul pidi säästma liitri verd rindel. Peab ütlema, et need sakslastest ausbilderid hoolitsesid väga Eesti poiste vere säästmise eest. Muidugi aitas sellele kaasa ka Poolamaa kevad ja suvi.
Septembrikuu lõpupäevil tuli Heidelaagri meie väljaõppe taset kontrollima Reichführer Himmler isiklikult. Korraldati suur manööver, mille järel Himmler andis väljaõppele kõrge hinnangu. Olime tunnistatud küpseks tegevusse rakendamiseks.
Oktoobris jätsimegi Heidelaagriga hüvasti. Algas sõit idarindele. Meie suureks pettumuseks ei lõppenud sõit aga kodumaa pinnal nagu Eesti Leegionile oli algselt lubatud, vaid astusime rongilt maha hoopis Sebeši jaamas. Olime toodud Neveli rindele.
Ettenähtud positsioonidele minek läbi Rosona partisanide „vabariigi“ algas jalgsirännakul mööda metsade ja soode vahelisi viletsaid teid. Liikumist takistasid teedele mahalangetatud põlispuud, õhitud teetruubid ja sillad ning teesillutises varistevad miinid. Oli juhus näha kuidas meie kompaniist mööda sõitnud 45. rügemendi ülema kolonel Kure auto miinile sattus. Auto purunes ja saadud vigastus viis rügemendi ülema mõni päev hiljem hauda.
Meile määratud rindelõik oli hõredalt mehitatud ja sattusime kohe käigult lahingusse. Esimestes lahingutes olid kogemuste puudumiste tõttu meie inimkaotused suured. Minul õnnestus siiski mõnest ägedamast tulevahetusest tervena välja tulla, kuid õnn ei soosinud mind kaua. Ühel rünnakul üle lageda välja sain tabamuse kiivri pihta. Kas rikošeti saanud kuul või või kiivrist väljalöönud kild purustas mu üarema käe randme. Õnnestus ilma kõrvalise abita jõuda kraavi süvendisse. Seal tegi sanitar mulle esmase sideme. Sanitarautol jõudsin Debitsa sidumispunkti ja sealt saadeti haavatud edasi Riia sõjaväehaiglasse.
Kahe kuu pärast kirjutati mind Riia haiglast rikutud randme pärast välja rindele kõlbmatuna. Saadeti tagasi Heidelaagrisse tagavaraüksusesse. Sinna ei jäänud me kauaks, peagi toodi üksus Kloogale ja minust sai vastmobiliseeritud noormeeste väljaõpetaja (Ausbilder). Rividrilli tegime neile vähe, käis kiirtempol erialane väljaõpe, sest Narva rinne vajas pidevalt lisa väljalangenute asemele.
Jõudsid kätte õnnetud septembrikuu päevad. Punaväed murdsid Tartu rindest läbi ja Sinimägede kaitseliin tuli kottisattumise ohu vältimiseks maha jätta. Meid ootasid Eestimaalt äraviimiseks Paldiski sadamas laevad. Meie 15-meheline õpetajate kaader, eesotsas kompanii ülema Untersturmführer Lemsaluga laevale ei läinud. Leidsime, et just nüüd on kõigi relvakandvate Eesti sõdurite kodumaale jäämine eriti vajalik. Ehk suudame just nüüd avanevas olukorras saavutada oma suurima soovi täitumise – taas jalule seada iseseisva Eesti Vabariigi.
Pimeduse saabudes haakismime kaks kahurit eelikute külge ja rakendasime hobused ette. Tõenäoliselt oli Lemsalul side siia jäävate sõdurite koondamise keskusega (vist võitlusgrupp Pitka staabiga), sest alustasime liikumist kindla suunaga Harutee poole (Tallinn-Pärnu-Haapsalu teerist). Kohale jõudnult seadsime kahurid positsioonile otsetulistamise võimalusega piki maanteed.
Saabus hommik. Oli vaja teha olukorra kohta luuret, aga meil puudus auto. Kui nägime Tallinna poolt lähenemas lahtist maastikuautot tõstsime teele tõkked ja seadsime end laskevalmis. Auto peatus. Selles istusid neli Saksa ohvitseri. Lemsalu kamandas neil käed üles ja autost välja. Ootamatusest ehmatanud ja vastupanu mõttetusest veendunult nad nii tegidki. Võtsime neilt relvad ning lubasime jalgsi Haapsalu poole edasi liikuda.
Kompanii Spiess Kirsimaa, kogenud autojuht, istus rooli ja veel ühte meest kaasa võttes sõitsid luurele. Poolteise tunni pärast tagasi jõudnult teatasid nad, et lähenemas on lõputa näiv venelaste tankikolonn.
Leidsime, et oma kahe toruga ei tee me nende vastu midagi. Panime oma hobused kiirelt rakmetesse ja neid taga sundides kihutasime Pärnu poole. Aga tankide mürin aina lähenes. Pärast ühe Kassari harujõe silla ületamist silmasime vasakule pööravat metsateed. Keerasime sinna ja kohe tormaski tankikolonn meist mürinal mööda.
Selleks korraks olime pääsenud. Liikusime veel sügavamale metsa ja hakkasime aru pidama. Jõudsime otsusele, et meie üllas ettevõtmine vabaduse lõkke süütamiseks on juba eos lämmatatud ja nüüd juba vaenlase tagalasse jäänult hobuvoori kahuritega lahingüksusena tegutsemine oleks mõttetu. Rakendasime hobused lahti ja lasksime metsa – küllap leiavad uued peremehed. Tegime kahurid laskekõlbmatuks ja lõhkusime mõõteriistad. Püssid ning padrunivööd keerasime telgiriidesse ja peitsime küüni heintesse, talumehele talvel üllatuse tegemiseks. Püstolid jätsime taskutesse.
Seejärel grupeerisime endid kodukandi kohtade järgi, ühe kandi mehed ühte gruppi. Iga grupp sai oma kandi maakaardi. Marsskompassid helkivate numbritega olid meil kõigil olemas. Siis surusime kätt ja iga grupp võttis suuna oma kodukandi poole.
Olime kõik veel Saksa sõduri vormis ning seetõttu liikusime peamiselt öösiti, päeval heinaküünides puhates. Toidumoona jätkus algul mõneks päevaks. Hiljem tuli hakata taludest lisa hankima, mis polnudki nii lihtne. Veidi aitasid muidugi ka metsamarjad.
Minu kojutulek võttis kaks nädalat aega. Mingeid isikuid tõendavaid dokumente mul ei olnud ja paratamatult tuli end võimudele üles anda. Ajutiselt sain Kiviõli tehasesse tööle seal juba töötava kolme vanema venna abil, aga juba 1. novembril 1944. aastal saime kõik kutse Rakvere Sõjaväekomissariaati ilmumiseks. Kaks vanimat venda lasti tööle tagasi, üks võeti tegevväkke ja saadeti Kuramaale Vene vägede koosseisu, aga mind määrati kaheks aastaks karistustöödele. Nii sattusin kaevuriks Ubja allmaa kaevandusse.
Kui karistusaeg möödus olin vaba mees. Kohtusin siis Ubjas suure lasteperega. Armusin pere 16-aastasesse tüdrukusse ja me abiellusime. Jäin vabatahtlikult karistustöödele edasi. Abielu Ubjast leitud abikaasaga on õnnelikult kestnud tänapäevani

[Inspektor Kukeke]

Erno, 19 veebr 2008, 06:46, kirjutas:

No sa oled vb liiga noor selle asja aru saamiseks. Haha. Sa tahad öelda , et kõik Eestist "läinud" Venemaale sõdurid võitlesid Eestis? Ega Venemaa Eestiga ainult ei sõdinud. Ma ei taha näha selliseid vastuseid, kui nad ise midagi ei tea.  Ma ei räägigi kõikidest vendadest. Kuidas saab vend silm silmaga teise vennaga võidelda. Selle tõenäosus on väga väike. Vaata Sinimägede dok. filmi, mis eestlased tegid. Ega Eesti polnud ainuke koht. Nad tulid Ukrainast ja igalt poolt peale.

ma ei mõtlegi kõiki venelasi vaid kõiki vene armees sõdivaid eestlasi

// aga jah. Suht mõttetu vaielda sel teemal. Me ei jõua kuhugi nii.

Muutis Inspektor Kukeke, 19 veebruar 2008 - 20:00.

[twich]

Yks põhilisi põhjuseid IIMS saksamaa kaotuses oli see et koguaeg tehti uusi tanke.
Ntx venelased tegid nimodi: nii yhel tangil ratas puudu võtsid teiselt täiesti katkiselt ära ja panid sellele rattata tangile.e. kasutasid katkiseid või muidu töökorrast väljas tanke varuosadena ja neile saadeti varuosi ka rindele.Sõiduvõimetuist tankidest tehti kahurid...st kaevati maa sisse poolikult ja hakati kui suurtykki kasutama vms.
Sakslased: neile saadeti koguaeg uusi tanke. Tangil toru katki: saadame uue tangil väike auk: saadame uue jne. Lõpuks ei jäänud ressursse uute tankide tegemiseks. ja venemaa võitiski arvuliselt kuigi nende T34 jäi kõvasti alla tiigrile ja teistele tankidele. T80 tuli ysna sõja lõpus niiet suurima osa tegid ära T34 jad.

Muutis twich, 29 veebruar 2008 - 18:22.

[Erno]

twich, 29 veebr 2008, 18:20, kirjutas:

Yks põhilisi põhjuseid IIMS saksamaa kaotuses oli see et koguaeg tehti uusi tanke.
Ntx venelased tegid nimodi: nii yhel tangil ratas puudu võtsid teiselt täiesti katkiselt ära ja panid sellele rattata tangile.e. kasutasid katkiseid või muidu töökorrast väljas tanke varuosadena ja neile saadeti varuosi ka rindele.Sõiduvõimetuist tankidest tehti kahurid...st kaevati maa sisse poolikult ja hakati kui suurtykki kasutama vms.
Sakslased: neile saadeti koguaeg uusi tanke. Tangil toru katki: saadame uue tangil väike auk: saadame uue jne. Lõpuks ei jäänud ressursse uute tankide tegemiseks. ja venemaa võitiski arvuliselt kuigi nende T34 jäi kõvasti alla tiigrile ja teistele tankidele. T80 tuli ysna sõja lõpus niiet suurima osa tegid ära T34 jad.

Tahaks teada kust sa seda lugesid. Allikas võiks ka all olla, et ei tekiks kahtlusi .
Päikest

[Zeppelin]

twich, 29 veebr 2008, 18:20, kirjutas:

Yks põhilisi põhjuseid IIMS saksamaa kaotuses oli see et koguaeg tehti uusi tanke.
Ntx venelased tegid nimodi: nii yhel tangil ratas puudu võtsid teiselt täiesti katkiselt ära ja panid sellele rattata tangile.e. kasutasid katkiseid või muidu töökorrast väljas tanke varuosadena ja neile saadeti varuosi ka rindele.Sõiduvõimetuist tankidest tehti kahurid...st kaevati maa sisse poolikult ja hakati kui suurtykki kasutama vms.
Sakslased: neile saadeti koguaeg uusi tanke. Tangil toru katki: saadame uue tangil väike auk: saadame uue jne. Lõpuks ei jäänud ressursse uute tankide tegemiseks. ja venemaa võitiski arvuliselt kuigi nende T34 jäi kõvasti alla tiigrile ja teistele tankidele. T80 tuli ysna sõja lõpus niiet suurima osa tegid ära T34 jad.

Huvitav mispärast saksa tankidel varu roomikud kaasas olid? Huvitav...

Ja t-80 tootmist alustati 1976. 30 aastat hiljem kui II ms.

[klaabu]

Venelastele tõid edu ka Katjuušad, mida hakati kasutama alles "Suures Isamaasõjas" @ 1941.

[Obey.]

see pilt on küll illustreeriv , nende lõhkepead ei olnud sellised .. mul peaks kodus veel katjusha raame olema , kuhu laeng sisse käib, transportimiseks.

[klaabu]

// eelmisel pildil on tegemist ilmselt mingite uuemate katjuušadega..

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/comm...M_13_TBiU_7.jpg

[twich]

ALLIKaS: DISCOVERY HISTORY CHANNEL.
Väikene olin siis vaatasin suht palju seda
Varuroomikud on loomilik asi ju.
see on nagu varumagasin püstolile.

+ lugesin yht raamatut...mitte teaduslik...seal oli kirjas et berliini sõitsid t 80
no siis pani ka raamatu autor puusse.... :S

Mida te arvate sellest Stalini armee puhastusest? (lõi maha kõik kindralid jne kõrgemad sõjaväe ameti isikud u 4000 inimest)

Muutis twich, 01 märts 2008 - 20:22.

[Mereida]

twich, 1 märts 2008, 19:02, kirjutas:

Mida te arvate sellest Stalini armee puhastusest? (lõi maha kõik kindralid jne kõrgemad sõjaväe ameti isikud u 4000 inimest)

No eks selle tagajärjel saidki pulti need saamatud väejuhid ja kindralid.

[twich]

Said jah aga ma ei saa aru miks ta tappis neid väejuhte niipalju?
Mis mõttega?

[BRC]

twich, 2 märts 2008, 13:12, kirjutas:

Said jah aga ma ei saa aru miks ta tappis neid väejuhte niipalju?
Mis mõttega?

Sest ta oli paranoiline maniakk

[L4hma]

twich, 2 märts 2008, 13:12, kirjutas:

Said jah aga ma ei saa aru miks ta tappis neid väejuhte niipalju?
Mis mõttega?

Kartis targemaid vms. Pannes uued tüübid väejuhtideks saad sa nende toetuses ning võid kindel olla, et nad on lojaalsed jne. Väike kartus ka