Sellel teemal on 321 vastust

[Erno]

Crappy., 16 veebr 2008, 22:04, kirjutas:

Nad ei LÄINUD,vaid oli mobilisatsioon. Oli palju juhuseid kus vanem vend pidi NSV, noorem aga Saksa armeese minema ja saadi lahingus kokku.
Eestist võeti suht palju harimata mehi SS'i millegipärast. Saksamaal oli see täielik ellit väeüksus kuhu iga mats ei saanud sisse. Vanaisa oli ka SS'is. Raudristi sai ka . Algselt oli SS üldsegi Hitleri politsei .

Noo ma ei saa aru. Sõjatandril on 10000 meest ühelpool ja 10000 mees teiselpool. Üks riik on omas riietuses, kus kõik näevad samamoodi välja ja teine 10000 on teine riik ja oma vormis. No kurat kust teate , et vend venna vastu kui aru ei saagi ju. Teoorias jah aga praktikas harva.

[Sven..]

Ta tahtis sellega öelda, et riikidel olid erinevad vormid vist.

[Erno]

August, 16 veebr 2008, 23:25, kirjutas:

Mitte midagi ei saanud aru.

10 000 VENELAST vs 10 000 SAKSLAST
Venelased on kõik oma sõjavõrmis | Sakslased on kõik oma sõjavormis
Venelased paistavad vormis kõik ühesugused | Sakslased paistavad vormis ühesugusedKuidas teate, et täpselt selles kohas vend venna vastu võitles. Ega nad üksteisele otsa ei vaadanud ju.

Muide vaatasin huvitavat filmi ETV pealt. Saksa koonduslaagrist räägib seal. Ega karm elu tõesti. Tutvused ja kui oled valest rassist, siis kaua ei ole.

Muutis Erno, 16 veebruar 2008 - 23:51.

[klaabu]

Inspektor Kukeke, 16 veebr 2008, 19:06, kirjutas:

Mu arust oli täiest mõttetu Soome eest sõdima minna. Aga Punaarmee ega Saksa kohapealt ei oska eriti midagi öelda. Ma arvan, et Saksa poolel oleks ennem sõdinud.

Ei sõditud ainult Soome eest, vaid moodustati ka rügement, mis oli mõeldud Eestimaa vabastamiseks... meil oli see lihtsalt raskendatud (sundmobilisatsioonid jms).

Erno, 16 veebr 2008, 23:51, kirjutas:

10 000 VENELAST vs 10 000 SAKSLAST
Venelased on kõik oma sõjavõrmis | Sakslased on kõik oma sõjavormis
Venelased paistavad vormis kõik ühesugused | Sakslased paistavad vormis ühesugusedKuidas teate, et täpselt selles kohas vend venna vastu võitles. Ega nad üksteisele otsa ei vaadanud ju.

Muide vaatasin huvitavat filmi ETV pealt. Saksa koonduslaagrist räägib seal. Ega karm elu tõesti. Tutvused ja kui oled valest rassist, siis kaua ei ole.

Jah, otseses lahingukäigus ei ole tõesti võimalik, et oma sugulase ära tunned, aga peres ikka üldjuhul oli juttu, kui üks läks ühte sõjaväkke ja teine teise...

[klaabu]

August, 17 veebr 2008, 00:50, kirjutas:

Veits kaldun praegusest arutlusest kõrvale, kuid küsimus oleks. Kas teile ei tundu, et II ms on koolis õpetatava ajaloo pealt väga ära leierdatud? Paljud õpetajad ütlevad, et see teema on nende lemmik ja et oskavad just selle kohta kõige paremini rääkida. Mulle siiski tundub see värk pigem ebaprofessionaalsena. Või noh, ma suht keeldun uskumast, et õpilastele alati see kõige rohkem meeldib, arvan, et asi on pigem selles, et II ms on liiga esiplaanile toodud, ja mitte ainult koolis.
Või ongi hea, et sellel teemal nii palju räägitakse?

No pigem rääkida, kui mitte rääkida, sest muidu me unustame selle, mis minevikus toimunud on. Samas see, mida koolis räägistakse, on minu arvates liialt pealiskaudne ning õpiku põhjal ehk pisut raskesti mõistetav...

// Mida me sinu arvates, siis ajaloo tunnis peaksime esiplaanile tooma? Sotsialismi aega? Räägime kui vahva on onu Lenin ja kuidas inimene on inimesele vend, sõber ja seltsimees? Seda tahaksid kuulata?

[BRC]

August, 17 veebr 2008, 00:50, kirjutas:

Veits kaldun praegusest arutlusest kõrvale, kuid küsimus oleks. Kas teile ei tundu, et II ms on koolis õpetatava ajaloo pealt väga ära leierdatud? Paljud õpetajad ütlevad, et see teema on nende lemmik ja et oskavad just selle kohta kõige paremini rääkida. Mulle siiski tundub see värk pigem ebaprofessionaalsena. Või noh, ma suht keeldun uskumast, et õpilastele alati see kõige rohkem meeldib, arvan, et asi on pigem selles, et II ms on liiga esiplaanile toodud, ja mitte ainult koolis.
Või ongi hea, et sellel teemal nii palju räägitakse?

Eks vist selle pärast ,et koolis mitte käinud maradöörid ei tuleks see aasta jälle tänavatele märatsema ja varastama

// Mihkel Raud on lumpin ja idioot. Nagu meessoost Liis Lass

Muutis BRC, 17 veebruar 2008 - 01:02.

[klaabu]

August, 17 veebr 2008, 01:01, kirjutas:

Sa ei saa aru, ma rääkisin, et see on ebaprofessionaalne haridussüsteemi poolt. Me peaksime ajalugu õppima tervikuna, mitte mingit ühte sõda. Muidugi, ma ei mõelnud, et üldse mitte rääkida, aga II ms väga ületähtsustatud antud perioodil.
Ma ei leidnud seda uudist atm, 4 aastat vana peaks olema, kuid näiteks Mihkel Raud olevat visanud mingil putkal akna sisse, kuna seal müüdi Hitleri pildiga maikat. Midagi taolist oli.

No aga õpidki alates 5. klassist (5. klassi õpilasele on minu arust ajalugu väga mõistmatu).
Vanaaeg, keskkaeg, uusaeg, lähiajalugu jne..

Pealegi ei õpita ju ainult üht sõda, lihtsalt II MS on niivõrd hiljuti toimunud (ajaloo mõistes hiljuti) sündmus, et sellest lähtuvad mitmed teised sündmused (2-pooluseline maailm jne). Lihtsalt II MS aitab meil mõista sellele järgnenuid sündmuseid.. Pealegi ole õnnelik, et sulle õpetatakse ajalugu üsnagi erapooletult, kui näiteks sõja-ajal või hiljem sotsialismi ajal räägiti ainult Kingissepa ja Lenini vaprusest ning kuidas nõukogude kord on ikka üle kõige...
Vähe sellest, sa saad rääkida kaasa igasugustel teemadel, öelda oma arvamuse ning lugeda teiste omi. Saad internetist juurde lugeda... sa peaksid olema õnnelik..

[Crappy.]

Erno, 16 veebr 2008, 23:51, kirjutas:

10 000 VENELAST vs 10 000 SAKSLAST
Venelased on kõik oma sõjavõrmis | Sakslased on kõik oma sõjavormis
Venelased paistavad vormis kõik ühesugused | Sakslased paistavad vormis ühesugusedKuidas teate, et täpselt selles kohas vend venna vastu võitles. Ega nad üksteisele otsa ei vaadanud ju.

Muide vaatasin huvitavat filmi ETV pealt. Saksa koonduslaagrist räägib seal. Ega karm elu tõesti. Tutvused ja kui oled valest rassist, siis kaua ei ole.

Esiteks, kes ütleb et ühel pool oli 10000 ja teisel pool 10000 ?
Võibolla oli mingi väiksem vahipataljonide tulevahetus .

[Inspektor Kukeke]

Erno, 16 veebr 2008, 23:51, kirjutas:

10 000 VENELAST vs 10 000 SAKSLAST
Venelased on kõik oma sõjavõrmis | Sakslased on kõik oma sõjavormis
Venelased paistavad vormis kõik ühesugused | Sakslased paistavad vormis ühesugusedKuidas teate, et täpselt selles kohas vend venna vastu võitles. Ega nad üksteisele otsa ei vaadanud ju.

No kurat. Ega siis kõik ei peagi kohe oma vendi ära tundma lahingus vaid ütledi, et OLI SELLISEID JUHTUMEID. Mitte vend venna vastu rindel siis tingimata leiavad end üles.
Ma tean küll, et mu lähedal elas üks vanamees, kes sõdis Saksa armees. Lahingud Eestis hakkasid juba läbi saama ja nad sattusid venelaste rühmaga kokku. Mõtlesid, et pole mõtet rohkem võidelda ja andsid alla. Kui venelased nende juurde tulid siis üks karjus: ''Vennas, mis sa siin teed!'' Ja nii kaks venda sattusidki kokku.

[Erno]

Inspektor Kukeke, 17 veebr 2008, 09:47, kirjutas:

No kurat. Ega siis kõik ei peagi kohe oma vendi ära tundma lahingus vaid ütledi, et OLI SELLISEID JUHTUMEID. Mitte vend venna vastu rindel siis tingimata leiavad end üles.
Ma tean küll, et mu lähedal elas üks vanamees, kes sõdis Saksa armees. Lahingud Eestis hakkasid juba läbi saama ja nad sattusid venelaste rühmaga kokku. Mõtlesid, et pole mõtet rohkem võidelda ja andsid alla. Kui venelased nende juurde tulid siis üks karjus: ''Vennas, mis sa siin teed!'' Ja nii kaks venda sattusidki kokku.

NO AGA KUS NAD KINDLAD SAID OLLA?! Järsku ta vend saadeti hoopis Afganistani, Keeniasse, Jamaikale, tapeti ära. See pole õige lause siis, et vend venna vastu juu. Sõda toimus laiadel aladel. Seega nad ei lasknud OMAVAHEL.
NSVL vallutuspiirkond oli suur. Kurat osad saadeti hoopis minema.

[L4hma]

Tsitaat

Pealegi ei õpita ju ainult üht sõda, lihtsalt II MS on niivõrd hiljuti toimunud (ajaloo mõistes hiljuti) sündmus, et sellest lähtuvad mitmed teised sündmused (2-pooluseline maailm jne). Lihtsalt II MS aitab meil mõista sellele järgnenuid sündmuseid

No aga vaata kui pealiskaudselt antakse mõista, miks need suured sõjad üldse puhkesid.

[raux111]

Aga räägime Eesti kangelastest kah?
Näiteks:Kolonel Alfons Rebane,Major Paul Maitla,Allohvitser Harald Nugiseks,Kolonelleitnant Harald Riipalu Nad kõik teenisid välja Rüütliristi mis oli kõrgeim saksa autasu Ja veel Kapten Hando Ruus kes sai saksa rist kullas
http://www.gundlachphoto.narod.ru/ Siin palju huvitavaid fotosi
Niisiis panen eestileegion.comist võetud rebase eluloo siis:
Alfons Vilhelm Robert Rebane (24. juuni 1908 Valga – 8. märts 1976 Augsburg) oli Eesti ja Saksamaa sõjaväelane, Waffen-SS-i Standartenführer (kolonel).

Alfons sündis klaverivalmistaja peres esimese lapsena.

1920 kolis perekond Narva, kus Alfons asus õppima Narva Vene Gümnaasiumi.

Septembris 1926 asus ta õppima Tondi sõjakooli. 1929 lõpetas ta sõjakooli I järgu diplomiga jalaväe erialal ja ülendati nooremleitnandiks.

1931 abiellus Rebane Agnia Soometsaga. Nende ainuke laps Tiiu aga suri varakult.

1933 ülendati Rebane leitnandiks. 1935 viidi ta üle Kaitseliidu Sakala Malevasse instruktoriks.

1937 avati Rebase eestvedamisel Viljandis lasketiir.

Pärast Kaitseliidu likvideerimist juunis 1940 viidi Rebane 1. augustil 1940 üle Tallinnasse Auto-Tankirügementi kergetankirühma ülemaks. 25. oktoobril saadeti ta erru. Seejärel töötas Rebane Lasnamäel ehitustöölisena.

Mais 1941 läks Rebane Virumaale metsavennaks. Paar kuud hiljem, pärast Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahelise sõja puhkemist sai ta üheks metsavendade juhiks Kavastu partisanide laagris. Juuli lõpul organiseeris Rebane Loobu metsavaheteel Punaarmee kolonnile eduka varitsuse.

Kui Saksamaa oli Eesti vallutanud, sai Alfons Rebane 11. augustil kohapeal moodustatud Virumaa Omakaitse ülemaks. Juba 1. septembril astus ta Saksa Armee teenistusse. Ta määrati Rakveres moodustatud Sicherungsgruppe 184 15. kompanii ülemaks.

Talveks viidi kompanii Gattšinasse väljaõppele. Kompanii muudeti suusakompaniiks, mis võitles partisanidega Põhjarinde tagalas.

1. jaanuaril 1942 ülendati Rebane hauptmanniks. Seoses sekeldustega sakslastega reorganiseeriti 6 Eesti julgestusüksust 3 idapataljoniks. Suvel määrati Rebane idapataljonide staabi sideohvitseriks. Augusti lõpul 1942 määrati ta 658. idapataljoni ülemaks.

Veebruaris 1943 viidi pataljon Volhovi rindele. Märtsis osales ta oma pataljoniga Punaarmee suurrünnaku nurjamises. Juunis ülendati Rebane majoriks.

Punaarmee jaanuaris 1944 alanud eduka suurpealetungi ajal jätsid sakslased tema pataljoni Volhovi-Novgorodi piirkonnas taandumist katma. Hoolimata rasketest kaotustest, tekitas Rebase pataljon vaenlasele suuri kaotusi ja päästis Saksa väeosi ümberpiiramisest. Nende lahingute eest autasustati Rebast esimese eestlasena Raudristi Rüütliristiga.

Pärast seda toodi pataljon Eestisse, kus liideti enamuse meeste meelepahaks 20. Eesti SS-vabatahtlike diviisiga. Märtsi algul võitles Rebane oma pataljoniga Krivasoos, kus murti välja piiramisrõngast. Pärast komandeeriti ta piirikaitserügementide taktikaliseks nõuandjaks, mais aga määrati õppebrigaadi "Nord" Eesti ohvitseride kooli juurde.

Juunis 1944 sai Rebasest 47. SS-vabatahtlike rügemendi 2. pataljoni ülem. Pataljoniga taandus ta üsna edukalt Narva jõelt Tannenbergi liinile Sinimägedes. Suve lõpul suunati Rebane koos pataljoni ja omanimelise võitlusgrupiga Lõuna-Eestisse. Punaarmee rünnaku ajal septembris jäi Rebane koos oma võitlusgrupiga Emajõe ääres piiramisrõngasse, kuid suutis sellest välja murda. 24. septembril ületas ta oma järelejäänud meestega Eesti–Läti piiri.

Allesjäänud Eesti ükused koondati Ülem-Sileesiasse Neuhammerisse, kus Rebane määrati 46. relvagrenaderide SS-rügemendi ülemaks. Vahepeal ülendati ta SS-Obersturmbannführeriks. Jaanuaris 1945 suunati Eesti diviis rindele Oppelni alla. Märtsiks oli kogu kohapealne Saksa korpus jäänud piiramisrõngasse. Diviisil õnnestus sellest välja murda. Selle käigus sai surma aga diviisiülem SS-Brigadeführer Franz Augsberger, keda Rebane lühiajaliselt asendas. Seejärel pidi ta aga piiramisrõngasse tagasi minema, et tuua välja sinna jäänud korpuse juhtkond. See ka õnnestus. Selle eest esitas korpuse ülem kindral Koch-Erlach Rebase Raudristi Rüütliristi tammelehtedega saamiseks. Märtsis ülendati ta SS-Standartenführeriks. Aprillis oldi jälle rindel Schönau piirkonnas. 9. mail autasustati Rebast Raudristi Rüütliristiga tammelehtedega.

Pärast sõja lõppu õnnestus Rebasel end lääneliitlastele vangi anda. Läände pääses ka ta pere.

1947 asus Rebane Saksamaalt Inglismaale, kus astus Briti luure teenistusse. Ta üritas toetada ja organiseerida vastupanuliikumist Eestis, kuid KGB vastutegevusel see ebaõnnestus. Seetõttu tuli Rebasel 1960 luuretöölt lahkuda. Ta töötas tehase öövahina ja asus 1961 Saksamaale Augsburgi, kus võeti Saksa luure teenistusse.

1965 alustati Eesti NSV-s Rebase vastu tagaselja kriminaalasi, mida ei avalikustatud, kuna ei suudetud tõestada sõjakuritegusid.

1975 sai ta teada endale sõja viimasel päeval omistatud kõrgest autasust.

Alfons Rebane suri Augsburgis 8. märtsil 1976 kopsuvähki. Ärasaatmine toimus 12. märtsil Westfriedhofi krematooriumis Augsburgis. Kohal oli Bundeswehri Oberstleutnant, kes esindas kaitseminister Georg Leberit.

Suvel 1999 maeti Alfons Rebane ümber Tallinna Metsakalmistule.

Alfons Rebane oli väga austatud väejuht ja esmaklassiline strateeg. Oma sõjamehetee käigus õnnestus Rebasel läbi murda 15 piiramisrõngast (kotist).

Teda peetakse üheks parimaks eestlasest väejuhiks Teises maailmasõjas. Ta oli üks kahest välismaalasest, kes SS-i koosseisus teenisid välja Raudristi Rüütliristi tammelehtedega. Seda peetakse üldse kõrgeimaks sõjaliseks autasuks, mida ühele eestlasele kunagi omistatud.



Voldemar Pinn "Kolonel Alfons Rebane : raamat mehest, kes sai Rüütliristi tammelehtedega sõja viimasel päeval" / Haapsalu, 1997

Muutis raux111, 17 veebruar 2008 - 12:32.

[Mäkk]

Vanaisa osales paaril lahingul, pidi ka väga verisesse Tehumardi lahingusse minema, aga jäi just enne seda haigeks. Õlal võib näha armi pommišhrapnellist, elus ja terve veel.

[tibar']

Lihtsalt huvist küsin, Mäkk. Oled rääkinud ka temaga seoses sõja ajaga. Suht huvitav on vanade inimeste mälestusi kuulata, saab päris huvitavaid asju teada. Aind vahest ei pruugi olla täiesti 100% tõsi, sest ikka väheke räägitakse asja natuke teisiti.

[Obey.]

tibar', 18 veebr 2008, 19:01, kirjutas:

Lihtsalt huvist küsin, Mäkk. Oled rääkinud ka temaga seoses sõja ajaga. Suht huvitav on vanade inimeste mälestusi kuulata, saab päris huvitavaid asju teada. Aind vahest ei pruugi olla täiesti 100% tõsi, sest ikka väheke räägitakse asja natuke teisiti.

60+ aastat vanu fakte on suht raske meeles pidada tho. üldmuljest võivad sulle pajatada küll..

[Tankist]

kummionu, 18 veebr 2008, 19:03, kirjutas:

60+ aastat vanu fakte on suht raske meeles pidada tho. üldmuljest võivad sulle pajatada küll..

Aga ega sõda ikka naljalt meelest ei lähe.

[Obey.]

ega faktid nii selgelt ka meeles ei ole siiski, 60 aastat on väga pikk aeg.

[Lawrence]

Usu mind sellised faktid jäävad ikka meelde küll.

Anyway vähemalt poole sõjakaotusest võib kirjutada saksa inseneride arvele,kuna nemad kasutasid sirghammas käigukaste ja karburaatoriga bensiinimootoreid rasketehnikal.Oleks kasutatud diisel mootoreid(vahet pole kas sissepritse või karburaatoriga) ja kaldhammas käigukaste oleks vähemalt pool rasketehnikast mis teepeal katki läks terved olnud(teatavasti diisel ei sütti kohe kui mootor leegi karbussi lööb,kahjuks bensiin seda teeb ja selletõttu kaotati paljusid panzereid ning viimase modiga king tigereid )samas diisel põleb aeglasemini kui bensiin ja läbitud vahemaa on pikem + samades kogustes diislit vedades on vahe ikka märgatav võrreldes bensiiniga.Prokorohvka tankilahingus oleks sellest tehnikast palju abi olnud.

Hitler tegi ka paar suuremat viga. Esiteks oleks tulnud meestele korjata piisav varustus vähemalt paari aastaseks sõjaks(riided,konservid,jalanõud,kergrelvastus jms) Taktikalise poole pealt poleks pidanud otse moskva poole tungitama vaid lõunasse naftamaardlate juurde ja uuralitesse rasketehnika töökodadesse.See oleks tähendanud kindlat Saksamaa võitu,kuna ruslanidel poleks olnud kuskilt võtta ei tanke,lahingmoona ega kütet.Kui Venemaa oleks alistatud poleks mingi mure olnud USA'ga vaherahu sõlmida ja Inglismaad hävitavalt oma Focke Wolfide ja pommitajatega lüüa.


Kellelgi mingi muu arvamus siis andke aga tuld ja põhjendage oma otsust kah kindlasti

[Andrus]

Njaa, Hitler oli geniaalne vend, alustas sõda "eluruumipuuduse" tõttu, vähemalt umbes sellist aeti meile koolis.
Oli mis oli, aga vähemalt minu esivanemaid ei küüditatud peale sõda. seal kus vanaema elas, seal nende talu jäi õnneks sõjast puutumata. A praegu on küll selline tunne, et need venelased kes siiani siin on,(pronksööl lammutajad) saadaks hea meelega ise siberisse.

Ma arvan, et pakutakse siin strateegiaid mida oleks võinud teha jne. Aga sõda e isaa ju alustada kui hitleril tuleb idee..."vohh,nihhuijaaa, moskvale peale" ma arvan, et igat asja plaanis ta ette,a läks tiba nihu.Moskvas oleks tal olnud venemaad lihtsam alistuma panna.
Sama oli ka Saksamaaga ju? Liitlased jõudsid Berliini, andis hitler alla. kuigi ma arvan teadis ta varem, et saab lüüa.
Liitlasväed (just venelased) võitsid minumeelest massi, mitte "osavusega" kasvõi mitmetes filmides nähtud, kuidas lahingusse saadeti mehed kellel puudus relv.

Usa tuumapomm hirosiimale oli sama, mis pea ees tundmatus kohas vette hüpata. tehti katsetusi aga keegi tegelikult ei teadnud mis see korda saadab .

[Sadist]

Andrus, 18 veebr 2008, 21:08, kirjutas:

Liitlasväed (just venelased) võitsid minumeelest massi, mitte "osavusega" kasvõi mitmetes filmides nähtud, kuidas lahingusse saadeti mehed kellel puudus relv.

Filmidest ära jahuma hakka, need on kõik tehtud ulmelised või siis väärad. Aga sul on õigus, venelased võitsid, sest neid oli väga väga palju rohkem, aga venelased olid/on noobid.