Saksamaa saksamaaks, minul on tekkinud sügav viha nende kuradi prantslaste vastu. Konnasööjad olid need, kes peale Versailles' rahu veel kiunusid, et oleks pidanud Saksamaale karmimad nõudmised ja tingimused esitama. Kui sõda puhkes, olid prantslased esimesed, kelle Saksamaa kohe kotti tõmbas. Siis hakati abi paluma... Prantsusmaal oli niigi õnne, et oli oma ülbuse ja väikluse tõttu kohe kaotanud, aga et ta oli liitlaste pundis, kes kõik teda aitasid. Kui sõda lõppes ja sakslased Pariisist välja aeti, korjati kokku mõned prantslased, kes sõja puhkedes olid urgudesse pugenud ja need siis marssisid linna nagu võitja ja vabastajad. (Kõik teame, et ilma USA-ta arvatavasti prantsusmaad ei eksisteerikski). Prantslased, kes enne sõda ärplesid ja siis kohe KO saksamaalt said, olid nii ülbed, et hakkasid omale üht osa jagatud Saksamaast nõudma, mille Inglismaa siis neile välja võitles... (Mille eest?).
See prantslaste suhtumine on säilinud ka tänapäeval, kõikvõimalikel konverentsidel kasutavad konnad oma "õigust" rääkida prantsuse keelt. See tähendab, et keegi niikuinii prantsuse keelt ei oska, kõik räägivad inglise keeles ja prantslane ise oskab kah inglise keelt, aga konverentsil hakkab ikka vuristama oma keeles, et kõik peaks kasutama tõlke jne. sest tal on selleks õigus. Pindalalt küll suur riik, aga vaimult peavad kasvama...
On ka muidugi erandeid, igas massis võib kohata säravaid tähti, seega kui kellegil on tore prantslasest sõber siis andke andeks.
Soovitan lugeda Jaan Krossi novelli "Väike Vipper", seal on täpselt peategelaseks tüüpiline prantslane...